Euroopa Rahasüsteemi algus Euroopa Monetaarsüsteem (Euroopa Rahasüsteem) sai alguse pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist. Enne seda lõid aga liikmesriigid ebastabiilse olukorra parandamiseks 1972. aasta märtsis valuutakoridori süsteemi oma valuutakursside kõikumiste juhtimiseks ja piiramiseks dollari suhtes. Valuutakoridor, mida tabasid naftakriisid, poliitilised erimeelsused ja dollari nõrkus, kaotas kahe aasta jooksul mitmeid osalisi ning hõlmas vaevu rohkem kui Saksa marga tsooni ehk Saksamaad, Taanit ja Beneluxi (Belgia, Hollandi ja Luksemburgi
Euroopa Monetaarsüsteem Sisukord Euroopa Rahasüsteemi algus ERS-i olemus Eküü Euroopa Rahandussüsteemi lõpp Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Rahasüsteemi algus Bretton Woodsi lagunemine 1972. Valuutakoridor 1979. Euroopa Rahasüsteem (ERS) ERS-i olemus 3 peamist tunnusjoont Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit) Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteem rajatud stabiilsetele ja muudetavatele vahetuskurssidele Peamine eesmärk - vähendada vahetuskursside ebastabiilsust Liikmesriikide uus ühine seisukoht - majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine Eküü Arveldusühik Ülesanded Keskkursi arvutamise alus Reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik Euroopa Rahandussüsteemi lõpp ERS-st saadeti välja naelsterling ja liir 3 valuutat devalveeriti (es...
piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12
WB Maailmapank Maailmapank on arengupank, mis asutati 1944.a samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga Bretton Woods'is USA's, mille tõttu refereeritakse Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi tihti ka Bretton Woods'i institutsioonidena. Maailmapanga peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline
jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollarist. USA dollar seoti kindla kullakogusega, kõik teised valuutad aga dollariga, välisvaluutat sai vahetada dollarite vastu ja alles seejärel kulla vastu. Raha ajalugu Eestis - Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda.
Ühendriigid pärast Suurt depressiooni aastal 1932. Raha kurss hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kuld ei ole hea reserv, kuna selle hind maailma tugudel kõigub. 5 2.5 Bretton Woods Teise maailmasõja järgsel perioodil loodi uus kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 USA-s toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, kus keskpankade reservidesse kuulusid võrdselt kuld ja USA dollar. Hilisemal perioodil on dollar endiselt peamiseks reservrahaks, ent iga keskpank valib kaasajal reservraha iseseisvalt Kolm Bretton Woodsi institutsiooni olid ● Rahvusvaheline Valuutafond, mille eesmärk on anda lühiajalist laenu likviidsusprobleemidega riikidele
See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Deflatsioon- raha kallinemine, hindade langus. Ettevõtja ei pruugi saada kulusid tagasi ja tekib pankroti laine. Tarbjahinnaindeks- on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kvartal on 3 kuud, aasta jaguneb 4 kvartaliks. 4. Rahasüsteemid: mis on kullastandard, mis oli Bretton Woodsi süsteem. Euroopa piirkondliku valuutasüsteemi teke 1970. aastate lõpus, ECU kui tänapäeva euro eelkäija. Kullastandard- 19.saj riigid sidusid oma rahvusraha kullaga, mis riigil oli olemas. Eesmärk luua usaldus rahasüsteemi vastu Bretton Woodsi süsteem- pärast 2.ms modifitseeritud kullastandard, rahvusvahelisel raharinglusel oli kaks tuge: kuld ja USA dollar. 1945-1946 u 80% kullavarudset oli USAs
tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal – Suurbritannia; 1870 aastates – Saksamaa, Belgia, Itaalia, Šveits, Prantsusmaa, USA , Taani, Norra, Rootsi, Holland, Hispaania, Austria jt; 1890 aastates – Venemaa, Jaapan , India jt. 42.Bretton Woods´i süsteem (1944-1970) - sõjajärgne maailma majandus– ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts). Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%.Riigi
unts = 31,1gr kehtis 100 aastat kuni 1933 aastani) Kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem lagunes 1914 a. esimese maailmasõja alguses Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. 42. Bretton Woods´i süsteem Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla 17
Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) loodi 1945. aastal Bretton Woods'is Ameerika Ühendriikides. Sestpeale on Valuutafond tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi eesmärgiks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste
riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. 29. Bretton Woods´i süsteem Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla
unts = 31,1gr kehtis 100 aastat kuni 1933 aastani) Kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem lagunes 1914 a. esimese maailmasõja alguses Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. 28. Bretton Woods´i süsteem Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus– ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla
Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt
IMF Koostasid: 2015 Mis on IMF? IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvaheline majandusorganisatsioon. IMF tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Liikmeteks 188 riiki. IMF-i peakorter Washington, USA Loomine IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Prioriteedid Jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv. Finantskriiside ärahoidmine. Peamised tegevusvaldkonnad 1) Majanduspoliitika seire. Eesmärk julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Peamised tegevusvaldkonnad 2) Finantsabi
Rahvusvaheline Valuutafond IMF Rahvusvaheline Valuutafond inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Liikmed Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. (Liikmete loetlemine oleks liiga pikk) Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564) Häälte osa kogu häältest 0,04% Peakorter Rahvusvahelise Valuutafondi peakorter Washingtonis, Ameerika Ühendriikides Eesmärgid ja ülesanded
lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida.
5. Revisionistid. re-videre 6. Plaanimajandus. majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile, käsumajandus, bürokraatia, propaganda, Stahhanov, Lunin, Hrustsov 7. Rahanduse põhimõisted. Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. Bretton Woods (1944) pandi alus rahvusvahelisele valuutasüsteemile, dollar seoti kullaga ning teised süsteemiga ühinenud valuutad dollariga dollar hakkas dikteerima, süsteem lagunes 60.-ndatel aastatel, kui kulla turuhind tõusis liiga kõrgeks. BW-s loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. RAHAREFORMID??? 8. Milton Friedman. tema arendatud on tänapäevane arusaam inflatsiooni ja
Tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. Asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. 191 liikmesriiki Peakorter asub Roomas. Põhiülesanneteks on prognoosida globaalseid toiduvarusid, arendada, parandada ja viljeleda uusi ja efektiivsemaid taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon Loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) Loodud ülemaailmseks vaimseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas. 16. novembril 1945. aastal Londonis
Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woods süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks"
19. sajandil kehtestati rahanduses k u l l a s t a n d a r d. Kullastandardi puhul on rahvuslikud v ä ä r i n g u d ehk v a l u u t a d seotud riigi kullavarude ja kulla hinnaga. Suurbritannia loobumine kullastandardist ning Inglise naela kursi alanemine põhjustasid Eesti krooni d e v a l v e e r i m i s e 1933.aastal. Eesti Pank lõpetas kuldvaluuta vaba ostu - müügi. Dollar muutus maailmarahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rangemad nõuded kehtivad ka krediidiasutuste juhtide ja töötajate kohta.
tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Viimasena loobus kullastandardist Ameerika Ühendriigid pärast Suurt depressiooni aastal 1932. Raha kurss hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kuld ei ole hea reserv, kuna selle hind maailma tugudel kõigub. Bretton Woodsi süsteem Teise maailmasõja järgsel perioodil loodi uus kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 USA-s toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, kus keskpankade reservidesse kuulusid võrdselt kuld ja USA dollar. Hilisemal perioodil on dollar endiselt peamiseks reservrahaks, ent iga keskpank valib kaasajal reservraha iseseisvalt. Rahvusvaheline valuutafond Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Seoses kulla turuhinna tõusuga üle ametliku kursi, lõi see süsteem kõikuma ja maailma
kasutata riikide sees. 35)Rahvusvaheliste valuutasüsteemide ajalooline areng: klassikaline kullastandard, - Klassikalise kullastandardi süsteemi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Keskpank kohustus ostma ja müüma kulda (ja ainult kulda!) fikseeritud hinnaga koduse valuuta eest. 2. Residendid võisid kulda vabalt eksportida-importida. kulla vahetusstandard, - Bretton Woodsi süsteem, - neli punkti kokku defineerisid Bretton Woods'i süsteemi - see oli valuutakord, mis · võttis oluliselt muutmata kujul kasutusele kulla-vahetusstandardi, · täiendades seda kullast ja rahvuslikest valuutadest moodustatava reservfondiga ning · täiesti uue mehhanismiga maksebilansside kohandamiseks. Kulla vahetusstandard- 1922. aastal toimus Genua konverents, mis soovitas ülemaailmselt kohaldada kulla vahetusstandardi, et tsentraliseerida ja koordineerida nõudlust kullale ja hoida
RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Sissejuhatuseks Rahvusvaheline Valuutafond ehk International Monetary Fund, loodi 1945. aastal Ameerika Ühendriikides Bretton Woods'is. Rahvusvaheline Valuutafond peakorter on Washingtonis. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki. Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Tegevus (1) Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks funktsioonideks on:
Kanada ja Mehhiko vahel 17. detsembril 1992 San Antonios alla kirjutatud ja 1. jaanuaril 1994 jõustunud vabakaubandusleping. See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Organisatsiooni eesmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid. IMF Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Rahvusvahelise Valuutafondi peakorter asub Washingtonis Ameerika Ühendriikides. Kuni 1970. aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 188 liikmesriiki. Eesti liitus fondiga 26. mail 1992. WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib
jätkunud tavaliselt keskpanga ja riigi kulla- ning hõbedavarudest. Kui siis ka välismaalt laenata ei õnnestunud, jäi ainsaks võimaluseks sundida keskpanka raha juurde trükkima, et suurte kulutuste eest tasuda. Tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. Esimese maailmasõja puhkedes lagunes kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem. Kullastandardit üritati taastada, aga see ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutatud. 5. Bretton Woods Bretton Woodsi süsteem loodi 1944. aastal. Selle põhiideeks oli USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abiga. Lubatav oli kõikumine +/- 1%. Kuid maksebilansi olulise tasakaalustamatuse korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta. 1970. alguses
Häädemeeste Keskkool Referaat Maailmapank Õpilane:HeleriHelis te Juhendaja:ÜlleV algiPärnumaa 2010 Sisukord 1. Maailmapank 2. Presidendid 3. Eesti maailmapangas Maailmapank Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus. Bretton Woodsi süsteemiga loodi 1944. aastal kaks rahvusvahelist institutsiooni: Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud Lääne- Euroopa majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud Aasia, Aafrika...
M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaudu Silvia Linnuste, Laura Viljamaa, Jörgen Jürine Mis on IMF? Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon Tegevused: • globaalse majanduse ja liikmesriikide majanduse jälgimine • laenud maksebilansi raskustega riikidele • liikmetele praktilise abi andmine. Mis on IMF? • Asutati 1944. New Hampshires Bretton Woodsis II Maailmasõja järgse majanduskorralduse kava loomiseks • Peakorter: Washington DC • Tegevdirektor: Kristalina Georgie va IMF organisatsiooniline struktuur • Aktsionäride kogu (Board of Governors) • Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee (IMFC) • Direktorite nõukogu (Executive Board) IMF-i hoovad majanduspoliitika mõjutamiseks • Järelevalve • Finantsiline abi • Riikide võimekuse arendamine Järelevalve • Miks
POLIITILINE GLOBALISEERUMINE Teemad: 1. Rahvusvaheline koostöö 2. Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 3. Relvastatud konfliktid 4. Migratsioon ja pagulus 1. teema: Rahvusvaheline koostöö 1. Loe lk. 67-70 ja pane kirja umbes 7 lauset, mida uut siit teada said. On loodud selline Maailma Toiduprogramm, mis tegeleb nälja leevendamisega üleilmsel tasandil ning mille peakontor asub Roomas. Keskmisel pakub see abi umbes 90 miljonile inimesele aastas. Selle programmi eesmärgiks on näljahädade ja alatoitumise kaotamine. Aafrika Liidu rahuvalvemissioon Somaalias ehk AMISOM-i ülesandeks on toetada üleminekuvalitsust ja selle struktuure, tagada riigis julgeolek, koolitada Somaalia sõjaväge ning tekitada turvaline keskkond humanitaarabi kohaleveoks, ühendus kaitseb Somaalia mässurühmituse al-Shabaabi eest. Loodud on ka ÜRO Pagulasorganisatsioon mille ülesandeks on põgenike toetamine ja kaitsmine üle maailma. Oxfam on 15 kodanikuühenduses...
Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Sloveenia ja Hispaania. Kolm liikmesriiki Suurbritannia, Taani ja Rootsi ei ole eurot kasutusele võtnud. 11 liikmesriiki Küpros, Malta, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria - on eurole ülemineku eri etappidel ning loodavad eurotsooniga liituda lähima kümne aasta jooksul. Teise maailmasõja järel oli enamus tööstusriikide valuutasid tihedalt seotud dollariga vastavalt Bretton Woodsi süsteemile. Süsteem lõi aga kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt ning see pani Euroopa poliitikuid otsima tasakaalu ning majanduslikku ühtsust. Esimesed plaanid Euroopa ühisrahast said alguse 1969. aastal Barre raportiga, mis anti välja Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community, EEC) kuue tollase liikmesriigi poolt. Sellele järgnes samal aastal Haagis valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine, kus arutati
4) Tagada majanduslik stabiilsus ja ka raha stabiilsus 5) Suhelda teiste riikidega majanduslikult ( Kaubandussuhted) 3. Riigi osa majanduses erinevate teooriate alusel. 1) 16.sajandil merkantilism ( kaupmehed) · Öeldi, et riik peab sekkuma majandusse. Eelkõige kaubavahetuses piirates importi ja soodustades eksporti. 2) 18.sajandi Adam Smithi teooria: · Riik ei peaks üldse sekkuma · Turg lahendab kõik probleemid. 3) John M. Keynes teooria: · 1944.a Bretton Woods' konverents · Valitsus peab sekkuma turumajandusse. Peab suurendama nõudlust. · Perioodi hakati nimetama keinismiks. · Pidi läbi viidama deflatsioon. · Oluline on valitsusel majanduse reguleerimisel maksupoliitika. 4) Milton Friedmann- Tema järgijaid hakati nimetama monetaristideks. · Riigi peamine ülesanne on kindlustada tugev raha ( hard currency ) raha väärtus on väge kõrge ja kõik tahavad seda ( on olemas igal pool )
majandusorganisatsioone. Maailmas kõige rohkem kaubandusega tegelevaks organisatsiooniks on Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO). WTO loodi aastal 1995 ning sinna kuulub 135 riiki. Eesti liitus WTO-ga aastal 1999. WTO eesmärgiks on reguleerida riikide omavahelist kaubandust. Lisaks kaubandusega tegelemisega on vaja ka hoida silm peal maailma valuutal ja üldse rahandusel. Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) loodi 1945. aastal Bretton Woods'is Ameerika Ühendriikides. Sestpeale on Valuutafond tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi eesmärgiks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on
· Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine · Kaubandusläbirääkimised · Vaidluste lahendamine · Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus · Kaubanduskompetentsi tõstmine · Laiem dialoog Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. IMF- RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND (inglise k. International Monetary Fund) IMF on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944 ja loodi 1945. aastal Bretton Woodsis(USA linn) toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 187 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:
Devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi võimet, piirata sissevedu ja stabiliseerida rahvuslikku valuutat. Revalvatsioon - rahaühiku väärismetalli sisalduse suurendamine või rahakursi tõstmine kulla või mõne riigi valuuta suhtes. Raha revalveeritakse harilikult peale inflatsiooni, kui majanduslik olukord on paranenud. II maailma sõja järel otsustati taastada kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. Selle alustes lepiti kokku 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud konverentsil. Seal loodud süsteem toetus kahele alusele: 1. Kullale. 2. Dollarile. Kulla ametlikuks hinnaks kehtestati 35$ unts. Teised valuutad said kindla hinna dollarites (koos väikese kõikumis piiriga). Usaldus loodi sellega, et Ühendriigid kohustusid esimesel nõudmisel dollarite vastu kuld andma. Dollar muutus maailma rahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi rahvusvaheline valuuta fond ja maailma pank. 1960
piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 12
M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. kullastandardi alamliigid algselt kehtis mündistandard, millelt hiljem mindi üle kangistandardile, millega piirati rahamärkide vahetamist. Eesti Vabariigis enne 1940.a sai rahamärke vahetada Inglise naelte vastu ning viimaseid omakordi Inglise Panga kullakangide vastu. Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK)
vajaduste rahuldamisega. ÕIGE 8. Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel. ÕIGE 9. Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud. VALE 10. Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi. VALE Test 5 1. John Maynard Keynes kirjutas oma raamatu ''Tööpuuduse, raha ja intressi üldine teooria'' 1946.a Bretton Woodsi konverentsiks. VALE 2. Neoklassikaline makroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu ja hinnataset. VALE 3. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklast Simon Kuznets'i. ÕIGE 4. Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest. ÕIGE 5. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakse Chicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. ÕIGE 6
Näide: $ kursi tõus rekordilisele tasemele põhjustas paljude USA kaupade kadumise rahvusvahelistelt turgudelt (kõrge hind). Sama probleem oli Leedul, kui LIT oli seotud $. 22 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskursi kujunemise ajalugu 1. Kuni II Maailmasõjani fikseeriti vahetuskursid kullastandardi alusel. 2. Pärast II Maailmasõda Bretton Woodsi kokkulepe, mille põhjal seoti dollar kullaga ja määrati rahvusvaheliseks reservvaluutaks. Kõik teised valuutad fikseeriti dollari suhtes. Kindlad vahetuskursid pole alati maksebilansi tasakaalustajad. Seetõttu loodi süsteem tekkida võiva tasakaalutuse korrastamiseks: ·lühiajalise maksebilansi defitsiidi korral võisid riigid võtta laenu IMF-lt, et toetada oma valuutat.
on piiramatu (s.t. lõpmatult elastne). Jooniselt võime lugeda, et vabakaubanduse tekkides saab riigis olema nõudlus 80 tootele, s.h. 20 neist täidetakse kodumaise pakkumisega ja 60 imporditakse. Loomulikult langeb kodumaise toote hind samuti 8000 dollarile ja omamaine tööstus saab konkurentsist kahju: kasum langeb, töötajad tuleb vallandada ning algab surve valitsusele üleskutsega kaitsta kodumaist tootmist. 10. GATT GATT- Bretton Woodsi konverentsil 1947. aastal koostatud rahvusvaheline leping, mille peamiseks eesmärgiks oli kaubanduspiirangute langetamine. Kuigi juriidiliselt ei ole GATT organisatsioon, on ta ajalooliselt täitnud rahvusvahelist kaubandust koordineerivat orgi rolli. Kuigi algselt pidi GATT saama aluseks Rahvusvahelisele Kaubandusorganisatsioonile (ITO), ei jõutud selleni kunagi. Praeguseks on GATTi ülesanded üle võtnud WTO. Peamiseks kohustuseks on tollimaksu vähendamine impordilt
kuidas vahetada. Konventeeritav ehk vabalt vahetatav valuuta. 7) Füüsilised piirangud asjaajamises nõutakse ülemäärast dokumentatsiooni, paberimajandus. Piiridel pikad järjekorrad, korruptsioon. 8) Administratiivsed piirangud- embargo- kauba osas välja-, sisseveokeeld. Nt relvaembargo riikidele, kes armastavad sõdimist. GATT-> WTO GATT- üldine tolli-ja kaubanduskokkulepe, 1995a muutus WTOks maailmakaubandusorganisatsiooniks. 1944 toimus USA Bretton Woodsi linnas rahvusvaheline majandusalane konverents. Alustati 23 riigiga 20.okt 1947, GATT alustas 01.01.1948. Töövormiks roundid ehk läbirääkimiste voorud. Kokku jõudis läbi pidada 8 vooru. Tegevusprintsiibid: 1) Enamsoodustusreziim (võrdse kohtlemise printsiip) Kui ühele GATTi liikmele kehtestati mingi soodustus, siis see laienes ka teistele liikmetele. 2) Üldsoodustusreziim GATT arutas riikide erinevat majandustaset. Muutus oluliseks, kui tulid arengumaad
sioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvus- vaheliste probleemide lahendamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta). Eesti ühines ÜRO-ga 17.september 1991 7.Millal ja mis eesmärgil loodi IMF? IMF-Rahvusvaheline Valuutafond. Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. a. Loodi 1945 a Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Kuni 1970 a esiplaanil rahvusvahelise kul- lastandardi säilitamine. Praegu prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ja finantskriiside ärahoidmine. Eesti alates 1992. a liige. 8. Marchalli plaan. 1947.a USA välisminister G. Marchall, Euroopa taastamise ning USA ulatuslik abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani dokriin. 1947. a märtsis. USA president H.Truman esitas seisukoha, et riigi
Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad
Eesti ministrid Peaminister: Andrus Ansip Keskonnaminister: Jaanus Tammkivi Haridus ja teadus minister: Tõnis Lukas Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Justiitsminister: Rein lang Kultuuriminister: Laine Jänes Majandusminister: Juhan Parts Põllumajandus minister: Helir-Valdor Seeder Rahandusminister: Jürgen Ligi Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO- (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. Eustis ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 . Ban Ki-moon FAO...
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud vali...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik A83347 Kaasaegse maailma sõltuvus naftast Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ...
WTO töö toimub lepingute alusel moodustatud komiteedes, nõukogudes ja töögruppides. Organisatsiooni tegevust juhib peadirektor. WTO peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. aastal. 6) IMF Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:
olema üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada.Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa,Iraan.Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999.Maailma Kaubandusorganisatsiooni ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu. IMF-Rahvusvaheline Valuutafond International Monetary Fund,on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944.a Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil.Peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides.Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast.Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste
KONSPEKT. 1945-1960. 1945-.ndast USA globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil (IIms üks võitjatest, ise sõjast purustamata, rahvas kindel oma missioonis nii kodu-(valitsuse volituste laiendamine, uue kursiga välja kuulutatud heaoluriigi ehitamine, sõjajärgne jõukus) kui välismaal 1950-60-ndatel afro-ameeriklastene aktiivne tegutsemine, millega ühinesid vähemusgrupid ja naised, et nn Ameerika unelmast võrdselt osa saada. HARRY TRUMAN (DP)(1945-1953) ,,The Buck Stops Here" valmisolek võtta vastu otsuseid ja vastutada. ,,Õiglane kurss" või õiglane plaan: Riik peab tagama rahvale majanduslikud võimalused ja sotsiaalse stabiilsuse. SISEPOLIITIKA: *Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs-: endise aseriigisekretärim Hissi alusetu süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise pärast, 1946 Föderaalse Töövõtjate Lojaalsuse Programmi as...
vallas- ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus – valuutade väärtused maailmas kehtestati teatud kulla hulgaga. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani) 1 7. Bretton Woods’i süsteemi olemus - peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana 8. Raha ajalugu Eestis: 1) 1918. a – Eesti Mark 2) 1928. a – Eesti Kroon 3) 1940. a – Vene Rubla 4) 1941. a – idamark 5) 1944. a – Vene Rubla 6) 1992. a – Eesti Kroon 7) 2011. a – Euro 9. Rahasüsteemide liigitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
