I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised su...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10) MÕISTED: 1. progress 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. 2. Antisemitistm juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. 3. Sionism vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdina...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. · Austria-Ungari- tugevdada Tagasi saada Elsass ja Lotring. oma positsioone Balkanil · Venemaa- Türgi ja Balkani alade · Itaalia- mõjuvõim ja kaitse vallutamine,pääs vahemerele Prantsusmaa eest · Inglismaa- mõjuvõim Euroopas · Türgi-lootis toetust ja kaitset. · Jaapan- Saksamaa ...
LÄÄNERINNE 1914 2. augustil Saksa väed hõivasid Luksemburgi 4. august Saksamaa sissetung Belgiasse, kohtas seal suurt vastupanu 21.-25. august toimunud piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi, liiguti tagasi Pariisi lähedale Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega suure osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist 2. september olid sakslased jõudnud Pariisist 35 km kaugusele Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani septembri algul Marne'I lahingus sakslaste edasiliikumise seisma Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia Pariisi taksodega Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, siiski suutsid nad uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ul...
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu s...
I MAAILMASÕDA I MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: 1) vastuolud suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine 3) sõja ülistamine 4) rahvusvahelise institutsiooni puudumine {miski, mis riike omavahel kokku tooks ja lepitaks (tänapäeval selliseks institutsiooniks ÜRO)} 5) sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi, lennukeid, soomusmasinaid) [KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis] SÜNDMUS JA TÄHTSUS: 28.06.1914 Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks) 28.07.1914 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega) 23.02.1917 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toidu...
Referaat. Eesti aastal 1918. Eesti iseseisvuseks muutumise areng 1917-1919 aastatel. Reaalseks muutsid iseseisvumisunistuse kaks 1917. aasta teisel poolel aset leidnud sündmust. Esiteks panid enamlased (bolsevikud) oktoobris, peatselt ametlikuks muudetud uue (gregoriuse) kalendri järgi 7. novembril 1917. aastal, Petrogradis toime riigipöörde, algatades sellega ajaloolise eksperimendi, millega suurem osa eestlastest kaasa minna ei soovinud. Teiseks alustas Saksa armee idarindel demoraliseerunud Vene vägede vastu uut pealetungi, millega seoses hakkasid ringlema plaanid Baltikumi ühendamisest keiserliku Suur- Saksamaaga. Ka selline sündmuste areng oli eestlaste jaoks vastumeelne. Saksamaa seostus eestlaste jaoks paratamatult eelmiste valitsejate, baltisakslasest maaomanikuga ning jäi ikka veel võõraks, kuigi sellisest suhtumisest oldi vabanemas tänu Vene keisririigi seadustele ning talumaade väljaostmisele alates 19. sajandi teisest...
EESTI VABARIIGI (1918-1940) OLULISED SAAVUTUSED JA MÕJU HILISEMALE AJALOOLE Eesti Vabariik kujunes välja Esiemese maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Eesti rahvas kasutas 1918. aasta Saksamaa kokkuvarisemist ja Venemaa kodusõda väga oskuslikult ära. Tekkis soodne moment omariikluse saavutamiseks, 1918. aasta 18. veebruaril algas sakslaste pealetung ning venelased olid taganemas. Iseseisvusmanifesti ametlik väljakuulutamine toimus 24. veebruaril Tallinnas. See kuupäev on ühtlasi ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise päev. Juba 25. veebruari keskpäevaks olid Saksa väed tunginud Tallinna ning algas Saksa okupatsioon. Okupatsioonikuudel kehastas Eesti järjepidevust välisdelegatsioon, kes nägi vaeva, et saada Eesti iseseisvusele lääneriikide toetust. Novembrirevolutsiooni tulemusena sõlmis Saksamaa Antandiga 11. novembril Compiegne'i vaherahu. Saksmaa pidi enda poolt okupeeritud alad vabastama. 13. novembril anti Eesti valit...
Vabadussõda (19181920) ja Tartu rahuleping 1 1917. a suvel moodustati Venemaa autonoomse Eestimaa kubermangu valitsemiseks Maanõukogu. 19. veebruaril 1918. a võttis Maanõukogu vastu otsuse Päästekomitee moodustamisest, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territ...
kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähe...
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ...
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes ...
Aastakümneid on meile korratud, et II Maailmasõja põhjustajaks oli Adolf Hitler ja tema plaan vallutada maailm. Tegelikkus polnud aga kaugeltki selline ja sõja põhjused olid hoopis teised. Põhjuseks oli Versailles’ rahulepinguga tekitatud tohutu ebaõiglus Saksamaa suhtes. Võitjad panid kogu vastutuse I Maailmasõja eest Saksamaale, mis on naeruväärne. Saksamaa pidi loovutama tohutud territooriumid, mis olid ajalooliselt olnud Saksamaa osa ja olid asustatud sakslastest elanikega. Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal. Saksa juhtkond ei unistanud sõja vallapäästmisest, küll aga unistasid sellest rahvusvahelised pangandustegelased ja relvatöösturid, samuti Nõukogude Liit. Ilmselt mitte küll maailmasõjast aga konfliktist siiski. Ja pakkus Saksamaa inglastele nii enne sõda kui ka korduvalt sõjavältel vaherahu ilma mingite imelike klausliteta. Seda ei võetud vastu j...
veebruaril Pärnus päästekomitee ei jõudnud. Pärnus oli II Eesti polgu III pataljon, nii oli see turvaline. 24. veebruar on Eesti vabariigi sünnipäev, sest sellel päeval pandi ametisse esimene Eesti valitsus Ajutine Valitsus, mille juht oli Päts. Reaalselt ei saanud Ajutine Valitsus tegutsema hakata, sest järgmine päev okupeeriti Tallinn sakslaste poolt ning algas Saksa okupatisoon. Osa okupatisooni põhjusest oli see, et Venemaa oli Saksamaaga sõlminud Brest rahulepingu, mille tõttu sai Saksamaa loa okupeerida Venemaa lääneosa. Palju, mis oli saavutatud, kadus. Rahvusväeosad saadeti laiali. Asjaajamiskeeleks sai jälle saksa keel, mistõttu ametnikeks said sakslased või baltisakslased. Mõned iseseisvumisega seotud poliitikud vangistati. Saksa riik Eesti Vabariiki ei tunnistanud, kohalikud baltisakslased soovisid võimu oma kätte saamist ja oli idee luua
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend...
Introduction Estonia, officially the Republic of Estonia (Estonian: Eesti or Eesti Vabariik) is a country in the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by Finland across the Gulf of Finland, to the west by Sweden across the Baltic Sea, to the south by Latvia (343 km), and to the east by the Russian Federation (338,6 km). The territory of Estonia covers 45,227 km² and is influenced by a temperate seasonal climate. The Estonians are a Finnic people closely related to the Finns, with the Estonian language sharing many similarities to Finnish. The modern name of Estonia is thought to originate from the Roman historian Tacitus, who in his book Germania (ca. AD 98) described a people called the Aestii. Similarly, ancient Scandinavian sagas refer to a land called Eistland, close to the German term Estland for the country. Early Latin and other ancient versions of the name are Estia and Hestia. Until the late 1930s, the ...
Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid), jõed võivad talvel külmuda. Siseveetransport sobib, kui veetavad kogused suured ja mahukad (puit (parvetamine), kütuse, transpordivahendid, maavarad),kuid võivad olla väiksemad kui raudtee- ja meretranspordil. Seine jõgi on pikim ning se on ka tähsaim siseveetee. Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport. Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa välisriikidesse. Suurimad sadamad on Marseille, Nice ja Brest. Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama. TURISM Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum, Rodini muuseum, Pompidou-nimeline kultuurikeskus.
külmuda. Siseveetransport sobib, kui veetavad kogused suured ja mahukad (puit (parvetamine), kütuse, transpordivahendid, maavarad),kuid võivad olla väiksemad kui raudtee- ja meretranspordil. Seine jõgi on pikim ning se on ka tähsaim siseveetee. (inlandwater...2010) Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport. Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa välisriikidesse. Suurimad sadamad on Marseille, Nice ja Brest. (France seaports...2007) Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama. (airporst in France....2010) TURISM Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
Vabadussõda Aastatuhandeid on Eestimaa, olles oma asendi tõttu ida ja lääne piirimail, olnud maaks kahe erineva kultuuri ja tsivilisatsiooni levikualal. Kaheteistkümnendal sajandil Lääne-Euroopast ristisõdade põhjustel alanud ristiusu levik Läänemere äärsetele aladele oli selleks teguriks, mis tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest er...
Progress-katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele antisemitism-termin, mida kasutatakse tähisamakaks vaenulikkust juutide suhtes sionism-T.Herzl rajatud juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal ja heebrea keelt juutide ühiskeelena Nobeli preemia-rootslasest A.Nobeli testamendi põhjal asutatud rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind Sarajevo mõrv-ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Schlieffeni plaan-A. von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud Saksamaa sõjaline plaan, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel suunata kõik jõud Venemaa purustamiseks plaan 17-Prantsusmaa sõjaplaan, mis taotles Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist,Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist ja sissetungi Saksamaale positsioonisõda-1915. aastal tekkinud sõda läänerindel,...
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ...
Joonis 7.Prantsusmaa raudteedevõrgu paiknemine tööviljakus madal, kuid samas on see väga kiire. Õhutransport pole ka eriti usaldatav, sest halva ilma tõttu võivad lennud ära jääda. Seda transpordiliiki on mõttekas kasutada vaid siis, kui on vaja midagi väga kiiresti transportida. Lennuliinide suurim sõlmpunkt on Pariis. Tähtsamad lennujaamad on veel Lyon, Marseille, Bordeaux, Lille. Eestist saab Prantsusmaale sõita lennuki, auto või bussiga. Suuremad sadamad on Le Havre, Brest, La Rochelle, St-Nazaire, Nice, Toulon. 22 Joonis 8.Prantsusmaa lennujaamad Joonis 9.Prantsusmaa sadamate paiknemine 23 11. Turismi iseloomustus Prantsusmaa on maailma külastatavaim turismimaa, rohkem kui 75 miljonit külastajat aastas. Selle põhjuseks on Prantsusmaa maailma kuulus arhitektuur, huvitav ajalugu ,kaunis loodus,
autonoomiat. 1916 iseseisev Poola kuningriik (Ilma Poznani ja Galiitsiata). Austria Ungari loobub Poolast. Pilsudski saab koha vastmoodustatud Riiginõukogus, kuid arreteeritakse pärast sellest väljaastumist Magdeburgis (kuni nov 1918). 1917 Regentnõukogu, ehk Poola valitsus Saksamaa kontrolli all. 18' Wilsoni 14. punktis ka Poola riigi loomine koos vaba ja kaitstud pääsuga merele. 3.11.1918 Poola Vabariik. Regentnõukogu ja selle esimees Pilsudski astuvad tagasi. Brest Litovskiga 3.3.18' loobub Venemaa Poolast. Poola ja Tsehhos... peaksid P-maa nägemustes looma NL-i vastase "sanitaarkordoni", kuid tülitsevad omavahel Tšini pärast. 25' Locarnos Saksa-Poola arbitraažileping. Piirid olid ebakindlad ja toimusid pidevad tülid Ukraina, Leedu, Saksamaa ja Tšehhoslovakkiaga. 19'- 20' Vene-Poola sõda. Pärast antikom. Ukraina valitsusega liidu sõlmimist tungib Pilsudski Kiievini. Sõjaline liit P-maa ja Rumeeniaga. Poola peatas bolševike edasitungi. 18.03
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada - Kapitali paigutati asumaadesse, kus oli odav tööjõud ja maavarad lähedal või anti kapital laenuks ja teeniti selle pealt või viidi kapital välja riigilaenuna ja raha jooksis omanikule ja see kapitali omanik ei pidanud üldse tööd tegema. Teda kutsuti rantjeeks. - Konkurents oli tugev ja kulukas monopolidele - 20. saj algul oli maailm koloniaalmaailm ja hakkas võitlu...
fotorobotite projekti Argo/Jason jaoks. 1984. aastal sai ta lõpuks jah-sõna, kuid see oli vaid kolmeks nädalaks, see aga on nii suure tüki ookeanipõhja uurimiseks liiga väike aeg. Nii pidi ta pöörduma prantslaste poole, kuid see tähendas, et ta pidi avastaja au jagama prantslastega. Suurema osa tööst tegid siiski ära prantslased, sest ametlikult viibis Ballard ju fotoplatvormi Argo katsetamisel. 24. juunil 1985. aastal väljus ,,Le Suroit" Brest sadamast ja suundus Atlandile. Pärast lühikest vahepeatust Assooridel suundus ta ,,Titanicu" hukkumispiirkonnale ja alustas otsinguid. Ballard kavatses ühineda otsingutega esimese faasi keskel, salaja lootes, et nad selleks ajaks ,,Titanicut" ei leia. Prantslased jõudsid hukkumispiirkonda 5. juulil, Ballard liitus nendega 22. juunil. Kahjuks ei krooninud neid otsinguid edu, 6. augustil 1985 tõmmati prantslaste sonar viimast korda veest välja ja võeti kurss sadamasse
Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...
SISUKORD Kiviaeg .................................................................................................................................... 1 Läänemere staadiumid...........................................................................................................2 Mesoliitikum............................................................................................................................3 Kiviaja pildid...........................................................................................................................4 Linnad , kaubandus................................................................................................................5 Linnad , kaubandus (2)..........................................................................................................6 Linnade pildid...........................................................
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
TEINE MAAILMASÕDA Eesti ajalugu. VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 152. Sõja eelõhtu On väidetud, et Teine maailmasõda oli ette määratud otsustega, mis lõpetasid Esimese maailmasõja. Tõepoolest, sõjajärgsete rahulepingute põhjal kujunenud uus maailmapilt rahuldas vaid mõningaid võitjariike ning neidki üksnes osaliselt ja esialgu. Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine kui Saksamaa, Jaapani ja Itaalia lahkumine Rahvasteliidust. Märtsis 1935 taastas Saksamaa Versailles' rahulepingu sätteid rikkudes üldise sõjavaekohustuse ning mõni kuu hiljem sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis Berliinile võimaluse võimsa sõjalaevastiku taasloomiseks. Märtsis 1936 tühistas Hitler Locarno k...
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vasta...
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas...............................................................
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Ee...
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse In...
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirk...
Estonian history between 1710-1850 and 1850-1918 Contents Contents.................................................................................................................................. 2 17101850.............................................................................................................................. 3 Population and social structure........................................................................................ 4 Serfdom and the intensifying manorial economy ............................................................. 4 Influences of Pietism and the Moravian Brethren............................................................. 5 Enlightenment and enlightened absolutism...................................................................... 6 18501918.......................................................................................................................
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail...
Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused Essee TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises ...
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Vi...
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja ...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suu...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
