Giuliano de' Medici hauamonument Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur 16 sajandil BRAMANTE · Kabel Tempietto o Kahekorruseline ümarehitis, katab kuppel, ümbritseb sammaskäik, mis kannad II korruse rõdu, pole igast küljest vaadeldav · Rooma Peetri kirik tahtis et tuleks sure kupliga tsentraalehitis, kuid surma tõttu jäi ehitus pooleli, järgis ka Albertit, kelle ideaaliks oli kuup ja kera MICHELANGELO BUONARROTI · Jätkad Bramante tööd · Muutis kiriku põhiplaani tema kuppel mõju hõljuvana, kahe korruse vahel olid pilastripaarid · Põhiplaanilt algselt kreeka rist, hiljem ladina rist · Sees 4 avarat saali, 2 ja 3 korruse vahel simss ANDREA PALLADIO Veneetsia · Tähtsad olid numbrilised vahekorrad · Antiigi jälgija · Pani aluse palladionismile sammaste kujutamine välisilmes · San Giorgio kirik kasutas kolossaalorderit poolsambad ja sambad ulatuvad üle
esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest. Ta töötas välja süsteemi, mille abil saab kaugust edasi anda teaduslikult mõõdetaval viisil. Tema poolt väljatöötatud arhitektuuristiili ja perspektiivisüsteemi võtsid teised kunstnikud kirelt üle. Tähtsaim hoone on Peetri katedraal Roomas. Kirikut ehitati ligi sada aastat. Töid juhatas 10 arhitekti. Esialgse kavandi looja oli Bramante. Michelangelo kavandas 132m läbimõõduga kupli. Maalikunstis taaselustub portree. Sageli asetatakse tellija legendaarsetesse stseenidesse. Kasutusele võeti uuenduslik tsentraalperspektiiv. Itaalia maalikunst oli valdavas osas monumentaalne- suuremõõtmelised freskod, mis olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Maaliti seda, mida võib näha esmapilgul. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid õiget ruumikujundamist, varjutamist, loomulike pooside ja tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi
Pieta Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega. II Kursus 35. Eelrenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss 36. Filipo Brunelleschi Firenze toomkiriku kuplit võib luua üheks esimeseks renessansi ajal. 37. Palazzo kolmekorruselised, nelinurksed, avatud siseõuega, lamekatusega, fassaad läheb alt üles alustades kõige suuremate kividega ja lõpetades peente kividega. 38. Rooma Peetri kirik oli Itaalia renessansi uhkeim ehitis Donato Bramante Michelangelo Buonarroti. Kõrguselt võrdne Cheopsi püramiidiga. 39. Kolme Renessansi ajastu suurtegijat: 1) Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ,,Püha Õhtusöömaaeg" 2) Michelangelo Buonarroti ,,Sixtuse kabeli laemaalid" ,, Taavet" 3) Raffael ,,Ateena kool" ,,Sixtuse madonna" 40. manerism stiiliperiood, püüti jäljendada tuntud meistrite stiili. Sellest sai alguse barokk. 41. Madalmaade kunstis oli esiplaanis inimeste võrdsus ja õiglus, olid ainult tahvelmaalid ,
Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega nind viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi ja eneseteostuse otsinguid. 2. Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustas suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. Suurim rajatis oli Rooma Peetri kirik ja arhitektid oli Bramante ja M. Buonarroti. 3.Leonardo Da Vinci- ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväe insenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrval võis ta tegeleda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga.Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale.Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt
jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab Michelangelo 1547, kes lihtsustab kogu projekti ja uue kupli mudeli, töö valmis 17. saj. alguseks. · Andrea Palladio (1518-1580) · St. Giorgio Maggiore kirik · Villa Rotonda VARARENESSANSI SKULPTUUR · Donatello (1386-1466) · Oli lorenzo Ghiberti abilisena. Brunereccilt õppis perspektiivi
Kohale toodi ka skulptuuri pronksi valamiseks vajalik tohutu metallikogus, kahjuks aga suunati see pronks viimasel hetkel hoopis suurtükkide valamiseks (käimas oli sõda). Ilmast puretud mudeli hävitasid lõplikult 1499 prantsuse sõdurid. 2 Maalikunsti kõrval püüdis Leonardo ikka veel ehitada lennumasinaid, mõtiskles kivististe päritolu üle ning jätkas laipade lahkamist oma anatoomiliste tööde tarvis. Vananev Leonardo külastas veel Roomat. Seal aga töötasid juba teised Bramante, Michelangelo, Raffael. Mehele Vincist anti vaid teisejärgulisi ülesandeid. Pettunud kunstnik lahkus Itaaliast. Elu lõpu veetis ta Prantsusmaal Cloux` lossis. Viimased paar aastat oli tema töökäsi (vasak) halvatud, sellegipoolest jätkas ta veel arhitektuuriliste projektide koostamist. Leonardo da Vinci suri 2. mail 1519. Leonardo kui kunstnik: Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15
Võttis antiiki tunduvalt rohkem eeskujuks. San Frasesco kirik Riminis. San Andrea kirik Mantovas Tuntumad vanarenessasni arhitektid olid veel: Giluliano da Sangallo, tema oli üks paljudest palazzode tegijatest. Luciana Laurana. Tullio Amadeo jt. PALAZZO – üliku v jõuka linnakodaniku linnaresidents. Tavaliselt kas kahe- või kolmekordne, äärmiselt lihtne ja reeglina alumine korrus oli teostatud rustikas. Tegi vatikani lossi kuulsa raamatukogu. Kõrgrenesanss Donato Bramante (1444-1514). Teda huvitas kuppelehitus. Väike Tempietto, Santa Maria Groze Roomas. Tema alustas ka Peetri kiriku ehitamist. Michelangelo (1475-1564). Tegi Peetri kirikule kupli ja seda peetakse maailma kõige ilusamaks kuppelehitiseks üldse. Andrea Palladio (1508-1580). Oli väga suur antiigi austaja. Palladianism. Peamine iseloomulik joon on sambad läbi kahe korruse. Villa Rotonda.Tuntumad kõrgrenessasni arhitektid olid veel Sansovino, Michele Sanmicheli, Serlio jt.
kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
10. Kõrgrenessansi arhitektuur. Nimeta suurim 16. sajandi rajatis Roomas? Kes olid arhitektid? Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483- 1520) ning Michelangelo (1475-1564). 11. Iseloomusta kõrgrenessansi suurmeistreid Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Michelangelot. Leonardo da Vinci (1452--1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist
võis haarata kõike. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ja paljud raiddetailid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel; Itaalia manerismi perioodi villad: Villa del Te Mantovas Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Dekoratiivsete vormide rohkus: seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk. Elemendid on loovalt ümber töötatud. Tasakaalu
· Oli palju kunstnikke, kes keskendusid teoseid - Mustpeade vennaskonna hoone oma tööde juures vaid ühele kitsale fassaad Tallinnas (1520/30-1650). motiivile KÕRGRENESSANSS arhitektuur Giovanni Boccaccio · 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias · 1313-1375 rasked ajad, prantslased ja hispaanlased · Itaalia renessansi suurkirjanik ning korraldasid sinna mitmeid sõjakäike humanist. · Tähelepanuväärne on arhitekt Bramante · Tema sünnikohaks oli arvatavasti (1444-1514), kes on projekteerinud Toacana, Certaldo, kasvas üles Firenzes. Rooma Peetri kiriku. Tema surma tõttu jäi · Usutakse, et teda õpetas Giovanni Mazzuoli ( Itaalia helilooja ja organist) ja temalt sai ta varajase tutvumise · Kümne päeva jooksul 100 novelli, mis Dante töödega. annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust
Keskne kuju oli keskel ja ülejäänud 2 pool astme võrra madalamal. N: " Sixtuse madonna" (hea töö), "Ateena kool". Ka Michelangelo maalis. Ta maalis Sixtuse katedraali ida seina. Veel maalisid Zizan ja Giorgione. Võib rääkima hakata portreemalidest. Giorgione pööras tähelepanu loodusele ja võib rääkima hakata loodusmaali zanrist. MICHELANGELO Endiselt eeskujuks antiikkunst. Rohkem pööratakse tähelepanu detailidele. Madalad ja pikad hooned. Kaunistusi rohkem. Bramante tegi väikese kabeli Tempietto millel olid nikerdatud sambad ning kuppel Roomast. Ta tegi kavandi ka Rooma Peetri kirikule. Põhiplaanilt kreeka rist ning see oli tsentraalehitis. Ehitised muutusid monumentaalseteks. Bramante tööd jätkas Michelangelo. Ta muutis alustatud kiriku kuppli osa ning kaunistas seda rikkalikult. Elav ehitustegevus oli ka Veneetsias. Seal oli tegija Andrea Palladio. Ehitisi iseloomustasid seal sambad, viil ning rikkalikud kaunistused
järjekindlamalt jäljendada. San Francesko kirik Riminis, San Andrea kirik Mantognas. BRUNELLESCHI (1377-1446) projekteeris Firenze toomkiriku kupli ja väikesemaid hooneid antiikse portikusega (alumine toestik), leitud laste kodu, Capello Pazzi Santa Croce kiriku ümber. Hakkas ümber ehitama San Lorenzo kirikut. Tuntumad vararenessansi arhitektid: da Sangallo, da Laurana, Lambardi, Tullio Kõrgerenes. ajal saavutati täis hiilgus. Kunsti keskuseks kujunes Rooma. Rajajaks oli BRAMANTE (1444- 1514), keda huvitas kuppelehitise probleem, 1499 kutsuti ta Rooma , kus ta tegi väikese Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuele. Alustas 16. saj algul Vatikani lossi ümberehitust ja kujundas Püha Peetri kiriku. Tema surma järel jätkas Michelangelo, kes on ekspressiivse loominguga valmistas teed barokile. 1506 tegi Julius II Bramantele ülesandeks teha Peetri basiilika. Ta plaanis seda tsentraalsena, vägeva keskkupliga ja ümbritsevate väikeste kuplitega
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist ...
puhtad värvitoonid, tegelased pole taustaga seotud. 16.saj kõrgrenessanss Itaalia Arhitektuur: mõõtmete suurendamine ja Arhitektuur: esimene ruumimõju tõstmine, üksikute ehitusvormide Donato Bramante (1444-1514) kolmandik lihtsustamine ja tugevdamine, dekooririkkusest ja Michelangelo Buonarroti ( 1475-1564) detailide kuhjamisest loobumine, suurejooneline Andrea Palladio (1508-1580) lihtsus, ülevaatlik, iga üksikvorm on kooskõlas Maal ja skulptuur:
siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss o püüd suuremate mõõtmete poole o üksikute elementide lihtsustamine ja tugevdamine o rustika kaob o fassaad on liigendatud o Bramante (1444-1514) - Tempietto - Rooma Peetri kiriku tegi projekti, kuid ehitamine jäi B surma tõttu pooleli o Michelangelo(1475-1564) - Jätkas Peetri kiriku ehitamist - Pidi olema tsentraalehitis, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva peakupli ning väiksemate kõrvalkuplitega - M lihtsustas seda ja alustas kupli(eeskujuks hilisematele kuppelehitistele) ehitamist
lossitaolisteks. KÕRGRENESSANSI ARHITEKTUUR 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias rasked ajad, prantslased ja hispaanlased korraldasid sinna mitmeid sõjakäike. Sellega mandus ka Itaalia majanduse ja tööstuse areng. Kunstielu keskuseks oli endiselt Rooma. 16. sajandil sai arhitektide püüdluseks terviku taotlemine ja hoone kõikide üksikosade loomulik jaotamine ehitise üldmuljesse. Üha rohkem võeti eeskuju antiigist. Tähelepanuväärne on arhitekt Bramante (1444-1514), kes on projekteerinud Rooma Peetri kiriku. Tema surma tõttu jäi selle ehitamine aga pooleli. Seda jätkas Michelangelo Buonarroti (1475-1564), kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti, mistõttu sai ehitis veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Peetri kiriku kõrgus = ligikaudu Cheopsi püramiidiga.
tark inimene. Kõige enam kujutatu on taavet-noor karjus, kes võitis koljati oma nupukuse tõttu. Teine donatello kuulus töö ratsamonument gattamelata ratsamonument. Renessanssiaegset skulptuuri hakatakse esitlema alusel ehk pjedestaalil. Bramantet huvitas eelkõige kuppelehitiste porjekteerimine. Sai au ehitada peetri kirik, pidi saama maailma ristiusu pühaskoda, tema surma tõttu jäid ehitustööd pooeli, edasi tegi michelangelo, ka tema ei jõudnud kuplit lõpetada. Bramante projektid paistavad silma selguse ja harmooniaga. Sel ajal elas kolm eriti silmapaitvat kunstnikku: Leonardo da Vinci oli väga mitmekülgne inimene, ta oli Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsener, selle kõrvalt tegeles maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga. Ta on jätnud väga vähe lõpetatud teoseid, kuid väga rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, tehnika ja teaduse vallas.Suur seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" on Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri
heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Giotto Di Bondone (1266/76- 1337)- esimene renessansi maalija Donatello (1386-1472) skulptor Alberti, Leon Battista (1404-1472) - kuulsamaid teoreetikuid Mantegna, Andrea (1431-1506) maalikunstnik, ühiskondlikke või seltskonnapiltide maalija Andrea Del Verrocchio (1435-1488) skulptor Donato Bramante (1444- 1514) arhitekt Sandro Botticelli (1447-1510) Leonardo Da Vinci (1452-1614) Michelangelo Buowarotti( 1475-1564) Raffaello Santi (1483- 1520) Tiziano Vecellio (1477- 1576) Giorgione (1478-1510) Madalmaade kunstnikud Jan Van Eyck (1480-1441) Rogier Van Der Weyden(1399-1467) Hieronymus Bosch (1450- 1516) Seenjor Piter Bruegmel (1525-1569) Matthias Grünewald (1470-1528) Albrecht Gürer (1471-1528) Hans Holbein(1472-1543)
Andrea del Verocchio1436-1488 (Taavet lk 135) Majoorikameistrid: vennad Della Robbiad ühed olulisemad meistrid. (vt. pilte lk 136) Maalikunst Freskomaali õitseaeg(märjale seinale kantakse värv). Sandro Botticelli (u1455-1510): tähtsamad tööd "Prima Vera"e. Kevad, "Veenuse sünd" Tagaplaanil loodus, inimeste proportsioonid õiged. Modellina kasutas tihti armastatut. Kõrgrenessanss Kunstielu keskus Rooma. Arhitektuuris kaks olulist isikut Bramante (1444-1514) . Hakkas ehitama väiksemaid uut tüüpi ehitisi. Kuulsaim ehitis Tempietto(lk147) ja Peetri Kirik Roomas(lk 147). Michelangelo (1475-1564): kõige olulisem tööks arhitektina Peetri Kiriku kuppel (lk 147) Ja raamatukogu Firenzes. Oli skulptor. Skulptuur: "Brügge Madonna", Reljeef: Madonna trepil. Esimesed kuulsama tööd: "Pieta"(kristuse taganutmine madonna hoiab meest süles, asub Rooma kirikus). Väga oluline töö, mille pikkus 5,5 m "Taavet", "Donatello"(asub Firenzes)
kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kiviplokkidest mille töötlus peenenes korrus korruselt. Taas võei kasutusele ümarkaar,kaunistuseks plastrid,sambad,viilud akende kohal. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi(Rooma Panteon).Suurim ja tuntuim renessanssi ajal oli Peetri kirik roomas.Ehitati üle 100 a,töid juhatas 10 arhidekti,tähtsamad BRAMANTE 1444- 1514(tegi esialgsed kavandid)ja MICHELANGELO 1475-1564 (meistiteos onkiriku 132m.h kuppel) Maal ja skulptuur hakkavad arenema iseseisvalt,lahus arhidektuurist.Seinamaali kõrval areneb tahvelmaal,kus maali aluseks olid puutahvlid või lõuendid.Miaalkunsti ilmub jälle portreezanr,mis on täiesti ilmalik.Vararenessanssi portreedest on suurem osa maalitud külgvaates.Alguse saab kunstiteoste signeerimine,kunstnik muutub oluliseks.
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
juhitud igale tänavale, et nii säästa puhtust. Kuid ettepanek, mis sisaldas kümneid soovitusi moodsa urbanismi tarbeks, jäi Leonardo kasti põhja lebama. Leonardo tegi palju jooniseid toomkirikutest ja katedraalidest, ta soovis nii väga ise osaleda ehitamises. Ent Ludovico il Moro otsustas, et Milano katedraali ehitavad valmis lombardlased ja mitte tema. Veel oli Leonardol imelik seos Bramantega. Kui uurida Rooma ehitusi, mis oli püstitanud Bramante, ja võrrelda neid Leonardo eskiisidega, on need hämmastavalt sarnased. Jäi mulje, nagu oleks selle idee allikas üks ja sama. Ludovico il Moro arvas, et tal on rebase mõistus ja lõvi süda. Ent lõvi süda tal siiski polnud, ta ise viis täiuslikkuseni Louis XI põhimõtte:"Kes ei oska silmakirjatseda, see ei oska ka valitseda." Leonardo töötab Lorenzo Toreda õukonnas hiilguse ja õpetatusega koos. Cecilia Galleranil oli Moroga vallaslaps ja nii peab ta poseerima mehele Vincist
Muuused kunstis: piibliteemade kõrval antiikmütoloogia. Palja inimkeha näitamine(sobis kokku humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest), inimses kujutamine võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täiuslikult. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, da Vinci. Püha Peetruse katedraal: suurim kristlik kirik maailmas; ehitati ligi 100 a; rajati keiser Constantinuse ajal ehitatud kiriku asukohale, oletatav Püha Peetruse matmispaik. Arhitektid Bramante, Raffael, Michelangelo (kuplijoonised), sisekujundus Bernini. Paavstialtar baldahiini all. Kuppel 136 m kõrge, 42 m läbimõõt. 10000 m2 mosaiikpõrandat. Paavstide hauakambrid. Leonardo da Vinci teosed- Mona Lisa ja Pühaõhtu söömaaeg. Michelangelo teosed: Sixtuse kabeli lagi ja altar. 5. Suured maadeavastused. Millised muudatused laevaehituses, meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant? Kuidas avastati meretee ümber Aafrika (Diaz,
erilist kiindumust renessansiaja ruumivormi ideaali tsentraalkuppelehitistesse. (Muide, siin oletatakse ka Leonardo da Vinci mõju, kellega kokku puutumine ilmselt õhutaski Bramantet 66 kuppelehitistega tegelema.. Leonardo da Vinci ise pidas ennast eeskätt arhitektiks, tegeles palju ka arhitektuuriteooriaga. Temast säilinud arhitektuursete eeskiiside seas on palju kuppelehitiste tüüpe.) . Bramante looming paistab silma selguse, harmoonia ning tervikliku ruumimõju poolest, mis selgesti nähtub tema poolt ehitatud Tempietto`s (1502) San Pietro in Montorio kloostri õuel. Seda kabelit peetakse esimeseks harmooniliselt kujundatud ruumijaotusega teoseks itaalia arhitektuuris. Lähteideeks on antiikne rotund, mis on asetatud kolme laia astmega alusele. Foonet ümbritsevad sambad on paigutatud suure vahega nii, et
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Pilet 18. 1. Kõrgrenessanss Itaalias 16. Sajandil Arhitektuur, skulptuur 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias rasked ajad, prantslased ja hispaanlased korraldasid sinna mitmeid sõjakäike. Sellega mandus ka Itaalia majanduse ja tööstuse areng. Kunstielu keskuseks oli endiselt Rooma. 16. sajandil sai arhitektide püüdluseks terviku taotlemine ja hoone kõikide üksikosade loomulik jaotamine ehitise üldmuljesse. Üha rohkem võeti eeskuju antiigist. Tähelepanuväärne on arhitekt Bramante (1444-1514), kes on projekteerinud Rooma Peetri kiriku. Tema surma tõttu jäi selle ehitamine aga pooleli. Seda jätkas Michelangelo Buonarroti (1475-1564), kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti, mistõttu sai ehitis veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Peetri kiriku kõrgus = ligikaudu Cheopsi püramiidiga.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Õpiti hoolega loodust jälgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Taas tuli kasutusele ümarkaar. Püha Peetruse kirik Roomas; Bramante, hiljem täiendas Michelangelo Santa Maria in Trastevere; võlvsammastik võetud antiiksest templist, vanim Rooma kirik Kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati kujutama jälle rõivastamata keha. Taavet. Donatello, esimene alastiskulptuur pärast antiikaega Taavet. Michelangelo Gattamelata. Donatello, esimene vabalt seisev ratsakuju pärast antiikaega Maalikunstis lähtuti loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, tsentraalperspektiivi
siiski märkimisväärselt palju. Nt Saint Madeleine'i kirik Pariisis, mis on katoliiklik kirik, kuigi meenutab Kreeka templeid. Prantsusmaa esimene klassitsistlik ehitis Trianon Versailles pargis, arhitektis Gabriel. Veel tuntumad klassitsistlikud ehitised Prantsusmaal: Pariisi Panthéon ja Tähe triumfikaar. Panthéonist pidi saama peakirik (esialgu peapiiskopi residents), autoriks J. G. Soufflot. Ehitas peale kõrge kupli, mis meenutab Bramante Tempiettot. Suure Prantsuse revolutsiooni alguses võeti kirikult ära ja muudeti matusepaigaks. Tähe triumfikaare autoriks J. F. Chalgrin.Püstitati Napoleoni auks, vahepeal ehitustööd katkesid, avati 1836. Kõrgus 50 m, laius peaaegu 50, kaunistatud rikkalikult refjeefidega, neist tuntuim Rude' ,,Marseljees." Claude-Nicolas Ledoux huvitav arhitekt, kelle puhul siiski ei hinnata mitte tema valminud ehitisi, vaid plaane ja projekte, sest ta otsustas kogu arhitektuuri ainult puhastest
barokne realism, mille tellijateks oli eeskätt jõukad kodanlased (Holland, Skandinaaviamaad) rokokoo, mis kasvas hilisbarokist välja selle peenenenud edasiarendusena ja levis sisekujunduses peamiselt Prantsusmaal (kus seda sisekujunduses nimetatakse ka Louis XV stiiliks), Austrias ning Saksamaal Ajastu ehitusmälestisi: Püha Peetri katedraal Vatikanis (alustas 16. saj, arh. Bramante, Michelangelo; fassaad 17. saj – arh. C Maderna) G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32) F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652) Ch. Perrault Louvre’i idafassaad (1667–74) L. le Vau ja J
Majad muutusid valgusküllasemaks - aknad suuremaks, vähenesid kaitsevajadused. Väljapoole linnamüüre kerkivad elamud ja suvelossid (Itaalias villad). Muutus majade ruumikorraldus, tihti sisseehitatud gooti mööbli asemel võetakse kasutusele otstarbekas ja liigutatav mööbel, mis muutub üheks jõukuse näitajaks. Ülemkihtides võetakse söögilauas kasutusele nuga ja kahvel, riietuses taskurätt. Arhitektuuriga seoses on meelde jätta neli nime: Alberti, Bramante, Vignola ja Palladio. Varasemast on juba tuntud Vitruvius (Rooma arhitektuurikroonik, 1. saj, antiikkirjanik, keda palju eeskujuks võeti). Vitruvius oli kirjutanud arhitektuuri kümme teost (Libri decem de architectura), mis käsitlesid mingil määral ka aeda; nende käsitluste põhjal sündis taas ulatuslik renessansi arhitektuurialane kirjandus. Vitruviuse teooriat arendas edasi humanist ja arhitekt Leon Battista Alberti (1404-1472), kirjutades kokku mitmeid raamatuid (Neli raamatut
Antiikaja m õjud on kõige tugeva mad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud ena m seotud arhitektuuriga. Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoo mia ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus. Arhitektuur Peetri kirik Roomas maail ma suuri m kirik .Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Te ma sur ma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Te ma alustas kupli ehitamist. palazzo`d itaalia rikaste elamud. Se e elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, sise õue ga keskel. Fassaadid on kaetud jä medalt tahutud kiviplokkidega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i jahiloss. Louvre`i lossi vani mad osad Pariisis on sa muti renessansiajast. MAALIKUNST JA SKULPTUUR Itaalia
Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta väikese Pazzi kabeli ehitusel. Kabeli siseruum on kaalutletult mõistuspärane ja näib koosnevat täpsetest kuubi või poolkerakujulistest ruumiosadest. Vararenessanssi iseloomustas tähelepanu killustamine ehitise üksikosade vahel ja mõnikord liialdamine dekoratiivsete detailidega, siis 16. sajandil sai arhitektide püüdluseks suurejooneline tervik. Veelgi suurenes antiikarhitektuuri eeskujuandev osa. Bramante tööd jätkas Michelangelo Buonarroti. Ta muutis mõnevõrra esimest projekti, mistõttu ehitis sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses veel paremini mõjule. Hilisemate ehituste käigus muudeti ka Michelangelo projekti ja tänapäeval pole Peetri kirik enam tsentraalehitis. Michelangelo kuppel mõjub peaaegu hõljuvana. See on saavutatud üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad
Lk. 123 Bastille -- endine kindlus Pariisis (ehitatud 1370--1382); muudeti peatselt riiklikuks vanglaks. Daidalose aed -- Daidalos -- legendaarne ehitusmeister (kreeka müt.), tema kuulsaima ehitise Kreeta saare Labürindi järgi nimetab Hugo labürinti Daidalose aiaks. Lk. 127 Vennad Mignard'id -- kaks prantsuse XVII sajandi maalikunstnikku. 2 9 8 Lk. 128 Rooma Püha Peetruse toomkirik -- itaalia renessansi arhitektuuri suurepärasemaid mälestusmärke, mille XVI--XVII sajandil ehitasid Bramante, Raffael, Michelangelo jt. Colosseum -- antiikaja suurimaid amfiteatreid (Roomas), umbes 50 000 istekohaga, ehitatud I sajandil. Lk. 129 ... niisama vähe ühist on kui III aasta konstitutsioonil Minose seadustega... -- Minos oli Kreeta saare võimas valitseja ning seaduseandja (kreeka müt.). III aasta konstitutsioon -- 22. VIII 1795 kehtestatud põhiseadus, mis kindlustas kodanliku kontrrevolutsiooni võidu rahva üle. «Messidori maitse» -- Messidor -- kümnes kuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
