youtube.com/watch?v=mP3cnGg6E6s F. Chopin Prelüüd op.28, nr 15 ,,Vihmapiiskade prelüüd" https://www.youtube.com/watch?v=6gV9gUeFHIw F. Chopin ,,Valse brillante" https://www.youtube.com/watch?v=g2r7skqSkNM F. Liszt Etüüd nr. 12 ,,Tuisk" https://www.youtube.com/watch?v=Tu1QaimCJkg N. Paganini ,,Kapriis nr. 24" https://www.youtube.com/watch?v=YCsVEsQlm7o https://www.youtube.com/watch?v=XPM2LIStXPE H. Berlioz ,,Fantastiline sümfoonia" V osa https://www.youtube.com/watch?v=cao6WyF- 61s J. Brahms ,,Hällilaul" https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio J. Brahms ,,Ungari tants nr.5" https://www.youtube.com/watch?v=3X9LvC9WkkQ P. Tsaikovski ballett ,,Luikede järv" Väikeste luikede tants https://www.youtube.com/watch?v=-gApOfm4qd0 P.Tsaikovski ballett ,,Pähklipureja" Lillede valss https://www.youtube.com/watch? v=TDwgK9JKUiw P. Tsaikovski ,,I klaverikontsert" https://www.youtube.com/watch?v=BWerj8FcprM J. Sibelius sümf. poeem ,,Finlandia" https://www.youtube.com/watch?v=qOSaT6U4e-8
· "Pruutpaar "Ootus" Eiffeli tornis" · "Kukk ja Alban Berg arlekiin" Anton Webern Muus J. Brahms Claude Debussy Nikolai Rimski- Carl Orff Arvo Pärt ika "Valss" "Fauni Korsakov "Carmina "Pro Et kuula (rahulik) pärastlõuna" "Sadko" Burnana" Contra" mine (jamps) ( klaver algul, siis (reklaamis; "Poolt või R
Missa ja Reekviem Missa on liturgilise muusika vorm (missatsükkel) ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile. Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekv...
avamaks helilooja taotlusi. Nt. on H.Berliozi "Fantastilise sümfoonia" alapealkirjaks "Episoodid kunstniku elust" ja osade pealkirjad: *"Unelmad ja kired" , * "Ball" , *"Stseenid väljadel" , *"Rongkäik tapalavale" , *"Öine nägemus nõiasabatil". Tänapäeval ei eelda sümfoonia muidugi enam sonata- allegro vormist kinnipidamist, küll aga tõsist ja sügavat muusikalist sisu. Sümfooniat võib võrrelda romaaniga kirjanudses. Kuulsamad helilooja- sümfonistid on Mozart, Beethoven, Brahms, Berlioz, Tsaikovski, Bruckner, käesoleval sajandil Mahler, Sostakovits, Sibelius jt. Maailma tuntumate sümfooniate hulka kuulub kahtlemata Beethoveni 5. Sümfoonia. Teos algab lühikese peateemaga, mille kohta olevat auto rise äelnud: "Nii koputab saatus uksele." Sellest ka laialt levinud nimetus "Saatusesümfoonia". I osa on kirjutatud traditsiooniliselt sonata-allegro vormis. Peateema (c-mollis) on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema (Es-duuris) on rahulikum, laulvam, tundub
Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile Deklamatsiooniline stiil tihe side tekstiga Animism tihe side loodusega Davidsbund mõttekaaslaste rühmitus Schubertiaad Muusikaõhtu Schuberti sõprade seas, mängiti tema muusikat, tehti väljasõite Programmiline muusika pealkirjastamine Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest peateemast Lied vokaalizanr Operett lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Soololaul - klaverihääle saatel, prog. tsüklid ( pealkirjad) Koloriit Värvigamma Küroplast Mehhaaniline harjutusvahend Schumann - (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja jamuusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. 7 aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Õppis Leipzigi ülikoolis juurat. 1834 asutas muusikaajakirja. Florestas tema kirglik pool, Eusebius lüüriline pool. 1...
Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. · Koloratuurid meloodias kiiretempolised ilustused. · Valitsevaks oli klassikaline numbriooper. Prantsuse ooper e. nn suur ooper · Keskuseks Pariisi Ooper. · Iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid. Saksa ooper · Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms · Üks kolmest klassikalise muusika B'st (Bachi ja Beethoveni kõrval). · Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid). · Rajas uue interpretatsioonisuuna (klaverile orkestraalne kõlajõud, mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz
1.Romantismiajastu tunnusjooned: · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline. Kurdistava haiguse süvenemine kurdistus ta täielikult ning hakkas jooma. Seda perioodi nimetatakse üleminekut klass...
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid,
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid,
KORDAMINE MUUSIKA EKSAMIKS Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propag...
ROMANTISM Aeg: 19.saj. algus- keskpaik; Prantsusmaal Nimetus: kirjandusest samanimeliselt voolult Põhjus: pettumine Pr.rev. ideaalides, Bourbonide tagasitulek 1815.a., ranged reeglid kunstis Kirjanduses: Johann Wolfgang Goethe, Victor Hugo, Alexandre Dumas vanem, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov Muusikas: Franz Schubert, Fenerc Liszt, Fryderic Chopin, Richard Wagner, Johannes Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses historitsism minevikustiilide taaselustamine (neogooti, neorenessanss, neobarokk). Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine
Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias Johannes BRAHMS ( 1833 1897 ) Loomingus domineerivad sümfoonilised teosed Kuulsamad teosed: "Viiulikontsert D-duur" "Klaverikontsert nr.2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI Enamik kirjutatud DUUR helilaadis Tüüpiline Saksa rahvalaul on RÜHMALAUL Tekstides esineb sageli MEIEVORMI
õppis klaverit Julius Epsteini käe all, harmooniat Robert Fuchsi käe all ja kompositsiooni Franz Krenni käe all. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini Ülikooli, kus võttis osa Anton Bruckeri loengutest. Seal sai ta hariduse ka ajaloo ja filosoofia vallas. Ülikooli kõrvalt töötas ta aga muusika õpetajana ja tegi oma esimese suure ülesastumise heliloojana kantaadiga "Das klagende Leid". Ta teos esitati ka konkursile, kus oli kohtunikuks Johannes Brahms, kuid autasu ta ei saanud. Gustav Mahler- kasvav kuulsus Mahler alustas oma helilooja karjääri Bad Hallis 1880. aastal. Järgmistel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperi saalides , alustades Ljubjanas 1881. aastal, seejärel Olomoucis 1882. aastal, edasi suundus Viini 1883. aastal ja samal aastal veel Kasselis. Kasselis oli Mahleril armusuhe soprani Johanna Richteriga, mis pani aluse tema laulu tsüklile "Teekäija laulud". Mahler jätkas oma oopeihelilooja karjääri 1885
“Maskiball”, Lady Macbeth “Macbeth”, Aida "Aida"; Weber – Agathe "Nõidkütt"; Wagner – Venus “Tannhäuser”, Tšaikovski – Liisa "Padaemand", Mascagni – Santuzza "Talupoja au", Tubin – Barbara "Barbara von Tisenhusen", Prokofjev – Fata Morgana "Armastus kolme apelsini vastu" jpt). Tema repertuaari kuuluvad mitmed sopranipartiid suurvormidest (Mozart – Missa c-moll; Mahler – 4. ja 8. Sümfoonia; Dvorák, Mozart, Brahms ja Verdi – Reekviem; Beethoven – 9. Sümfoonia; Tobias – “Joonase lähetamine”; Soštakovitš – 14. sümfoonia, Sibelius "Kullervo" jpt). Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja (Sumera, Põldmäe, Kaumann, Pertmann, Andersson jt.). Pille Lill on teinud koostööd mitmete dirigentidega (Gennadi Roždestvenski, Carlo Felice Cillario, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Aleksejev, John Storgårds, Gintaras
Kontserdi alustas Arko aeglase ja rahuliku palaga. Poole teose pealt sisenes saali Argo, kes ütles kõva häälega: “Igav!“, millega tekitati ka üllatav šhow-efekt ja peale seda ühines ta Arkoga. Edasi hakkas klaveril mängima korraga neli kätt. Kontserdi jooksul esitasid Argo ja Arko mitmeid tuntuid klassikalisi teoseid. Nende seas oli palju loomingut klassitsismi ja romantismi heliloojatelt, nagu nt Brahms, Chopin ja Beethoven. Kõlas ka kaks teost Griegi süidist Peer Gynt: „Hommikumeeleolu“ ja „Mäekuninga koopas“. Poisid harisid ka saalis olevaid õpilasi ja õpetajaid. Nad rääkisid klassikalise klaveri ehitusest ja tõid välja, et täispikkune klaviatuur koosneb 52 valgest klahvist ja 36 mustast klahvist. Kokku on klaveril 88 klahvi. Samuti on klaveril ka pedaalid ja nende ülesande seletasid ka poisid ka lahti. Tavaliselt on klaveril 2 pedaali
1.Romantismi üldiseloomustus- Romantism sai alguse Saksamaalt 19. saj. Romantikud tõstsid esile tundeid. See stiil oli väga kirglik ja tundeküllane. Huvi hakati tundma surma ja müstika vastu. 2.Romantismi muusika iseloomulikud uued jooned- Uued jooned: tundeküllane; uued ja huvitavad harmooniadja dämbrid; kujunes välja suur sümfoonia orkestri koosseis; teosed muutusid pikemaks; meloodia tõuseb esikohale. 3.Programmiline muusika-instrumentasaalteos, millel on tegevustik ja millele viitab teose pealkiri. 4.Romantismi muusikazanrid- Sümfooniline poeem- aluseks kirjandusteos, kindla pealkirja ja süzeega. Romantiline soololaul- kirjutatud häälele ja klaverile. Klaveriminiatuurid- (lühipalad) kujunesid välja erinevad miniatuuriliigid (prelüüd, ballaad). 5.Franz Schubert-(1797-1828). Austria helilooja, Schubert sündis Viini lähistel Lichtenthalis. Ema suri 1812. aastal ja lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa. Koduse musitseerimise kaudu...
Jean Sibelius Sündis 1865 ja suri 1957. Soome kuulsaim helilooja. Lapsepõlves õppis klaverit ja viiulit. Alguses õppis juurat Helsingi Ülikooliks, samal ajal võttis ka tunde Helsingi Muusikainstituudis, mis praegu kannab tema nime (Sibeliuse Akadeemia) Pühendas end seal viiuli ja kompositsiooni õpingutele. Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule, filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslo...
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud
Franz Schubert [,,Ilus möldrineiu" (soololaul), ,,Talvine teekond" (soololaul), ,,Lõpetamata sümfoonia" (sümfoonia)]. Robert Schumann [,,Karneval" (klaveriteos), ,,Kevadsümfoonia" (sümfoonia), ,,Reini sümfoonia" (sümfoonia)]. Ferenz Liszt [,,Rännuaastad" (klaveripala), ,,Fausti-sümfoonia" (sümfoonia), ,,Dante-sümfoonia" (sümfoonia), Ungari (sümfooniline poeem), ,,Prelüüdid" (sümfooniline poeem)]. Johannes Brahms [,,Hällilaul" (rahvalaul)]. Hector Berlioz [,,Fantastiline sümfoonia" (sümfoonia; dies irae)]. Fryderyk Chopin [,,Revolutsiooniline etüüd" (klaveriteos), ,,Vihmapiiskade prelüüd" (prelüüd), ,,Soov" (soololaul)] Avamäng on lavateost või suurt vokaalsümfoonilist teost sisse juhatav instrumentaalhelitöö, ka iseseisev heliteos. Libreto on vokaalmuusikalise lavateose tekst. Programmilise muusika puhul püüab helilooja muusikaga edasi anda kindlat sisu, jutustust.
Looming: klaverimuusika on teemade poolest ulatuslik, "Transtsendentsed etüüdid", kolmeköiteline tsükkel "Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, "Poeetilised ja religioossed harmooniad", arvukalt transkriptsioone. Orkestrimuusika 13 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"(mõlemad vokaaliga", kaks klaverikontserti. Vokaal-sümfoonilised suurvormid oratooriumid "Kristus", "Legend pühast Elisabethist" ning passioon "Ristitee". 4. Johannes Brahms 1833-1897 Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta
elanud? Vastus:Poola helilooja.sest tema maal oli sõda? 14. Mis on tema loomingu peamine žanr? Vastus:Valsid ja prelüüdid.Klaveripalad. 15. Mis on iseloomulik Chopini muusikale? Vastus:Choplini muusikale on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. 16. Nimeta 2 tuntud Chopini teost. Vastus: Soololaul "Soov" ja tema suurim kogumik "24 prelüüdi" 17. Kus sündis ja kus hiljem elas Johannes Brahms? Vastus:Lapsepõlv möödus Hamburgis ja hiljem oli elupäevade lõpuni Viinis. 18. Nimeta Brahmsi loomingu 3 tähtsamat žanrit. Vastus:Romantism,barkokkmuusika ja klassikaline muusika. 19. Mis oli Brahmsi loomingu kõige olulisem põhimõte (mille eest ta ka ise seisis)? Vastus: Väljakujunenud muusikavormid ja ilma muudatuseta.Kõlaefektid ,välimus ja üldse kõik väline Brahmsi ei huvitanud. 20. Nimeta 1 väga populaarne Brahmsi laul. Vastus:"Saksa Reekviem"
Ooper ,,Wozzeck" Ooper Sergei ,,Rhapsody in sümfoon Vokaalteos ,,Pelleas ja Prokofjev blue" ,,Laul Ma ,,Seitse varast Melisande" Ballett ooper ,,Porgy Johanne laulu" Maurice Ravel ,,Romeo ja ja Bess" Brahms Arnold Sümfooniline Julia" Darius "Saksa Schönberg- süit: ,,Hispaania Igor Milhaud reekviem Sümfooniline rapsoodia" Stravinsky Sümfoonilise "Aldirap poeem Kontsert- Ooper dzassi ballett Giacomo
00 Belgia klaveriduo ‘’B!z Art’’ kontserdil. Kontsert toimus Võru kultuurimajas Kannel. Esinejad olid Geoffrey Baptiste ja Andre Roe. Esinejatel olid püksid nabani ja värvilised triisärgid seljas. Kontsert kestis ligi kaks tundi ja oli kaheosaline. Esimesse osas oli 3 teost: Children’s games op.22 helilooja Georges Bizet, Pupazzetti op.27 helilooja Alfreda Casella ja Mother Goose heliloojaks Maurice Ravel. Teises osas oli samuti 3 teost: 5 Ungari tantsu helilooja Johannes Brahms, Simple gifts from appalachian spring heliloojaks Aaron Copland ja Souvenirs op.28 Samuel Barber. Kokku esitati 6 teost. Mulle ei meeldinud kõige esimene teose valik Children’s games op.22, see kõlas mulle natukene igavana, tavalise ja lapsikuna. Teose esitamise ajal vallandusid saalis köhahood. Teose lõppedes esinejad vahetasid kohad. Pupazzetti op.27 seda võib iseloomustada kui rahulik, mõtlik ja salakaval. Teos oli lühem kui esimene. Mother Goose meeldis mulle kontserdi esimesest
Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule. Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms, Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid Muutused 19. Sajandil o Vaskpuhkpillidele lisati ventiilid o Puupillidele klapsüsteem o Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen o Uued pillid: oboerühma: inglisarv klarnetirühma: pikolo- ja bassklarnet tuuba ja harf.
two male companions. Series opens in November. Jim Qwilleran. Other matters that concern Qwill. A museum in the mansion. Jim Qwilleran as a hobby detective. Koko and Shakespeare. Fire in the Klingenschoen Museum. Emphasis characters important. Auto Bibliography: Qwilleran, Koko and Yum Yum series: The Cat Who Could Read Backwards (1966) The Cat Who Ate Danish Modern (1967) The Cat Who Turned On and Off (1968) The Cat Who Saw Red (1986) The Cat Who Played Brahms (1987) The Cat Who Played Post Office (1987) The Cat Who Knew Shakespeare (1988) The Cat Who Sniffed Glue (1988) The Cat Who Went Underground (1989) The Cat Who Talked to Ghosts (1990) The Cat Who Lived High (1990) The Cat Who Knew a Cardinal (1991) The Cat Who Moved a Mountain (1992) The Cat Who Wasn't There (1992) The Cat Who Went into the Closet (1993) The Cat Who Came to Breakfast (1994) The Cat Who Blew the Whistle (1995) The Cat Who Said Cheese (1996)
Dan Põldroosi rollid teatris: Juku ( Saluri "Meie kallis osmik", 1992. aastal "Ugalas"; Osaline ( Õunapuu ja Saarepera "Sannikovi maa", 1993. aastal Von Krahli Teatris); Jörgen Tesman ( Ibseni "Hedda Gabler", 1993); Kolmas politseinik Fox jt. (O´Brieni "Kolmas politseinik",1995); Sebastian ( Baueri "Uhe võõra silmades", 1995 ); Ants Laikmaa ( Sarapuu "Sinine puri", 1995 "Variuses"); Joseph Porter Pitt ( Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996), Johannes Brahms ( Holmi "Shumanni öö", 1996),; Aadam ( Kivirähki "Atentaat", 1997),; Gustaf Fröding ( Sarapuu "Legend Graalist", 1997 "Variuses") Dan Põldroosi rollid filmis: 1992. aastal "Lammas all paremas nurgas"; Ta on teinud episoodilisi rolle Soome ja Saksamaa filmides; 2006., aastal mängis ta lastefilmis "Ruudi"; 2007. aastal valmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse" 2 Dan Põldroosi rollid teles:
1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms (1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19. sajandi heliloojale Frederic Chopinile, kes oli romantismliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Kõlasid tema kaksteis etüüdi ning tema Andante spianato et Grande Polonaise Brillante Es-duur op. 22. Chopin on üks mu lemmikumaid heliloojaid ja sellepärast nautisin eelkõige just kontserdi esimest osa. Peale vaheaega oli kuulda teise tuntud 19
Beethoveni sümfooniad Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud eelkõige kui suurepärane sümfonist. Eeskujuks paljudele 19. saj. heliloojatele (näit Schubert, Berlioz, Brahms). Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim žanr, looja isiklik filosoofiline eneseväljendus, kontserdikavade peateos. B. sümfoonilise stiili mõjutajad: *Haydni ja Mozarti sümfooniad * 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804). Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega esimene kangelassümfoonia muusikaloos, tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B. loomingus. 3. sümfooniale iseloomulik tsükliosade mõõtmete kasvamine ning kõikide vormiosade täitmine pingelise arenduseg...
Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse. Seal ei tundnud end hästi, kirjutas vähe (vrd nt Rahmaninoviga)
.............................................................................. 17 3.2. Mustlasdzäss................................................................................................................................. 19 4. MUSTLASMUUSIKA MÕJUD KUNSTMUUSIKAS............................................................22 4.1. Franz Liszt (1811-1886)................................................................................................................ 22 4.2. Johannes Brahms (1833-1897)..................................................................................................... 23 4.3. Béla Bartók (1881-1945)............................................................................................................... 24 4.4. Zoltàn Kodàly (1882-1967).......................................................................................................... 25 KOKKUVÕTE.................................................................................
võeti kasutusele uusi pille nt oboerühma lisandus inglisarv, klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet. 2. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. 3. Muutused sümfooniažanris romantismiajastuga Muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati panema programmilisi pealkirju. Meistrid Berlioz ja Brahms 4. 19. Saj ooperižanri areng järjest enam pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süžeede poole. Ooperipealinnaks kujunes Pariis. Ooperite meespeaosi hakkasid laulma tenorid, harvem baritonid. Esile tõusis uus peategelanna tüüp – õilis ja habras süütult kannatav neiu, kelle elu lõpeb enamasti traagiliselt. Sajandi keskel lisandus järjest rohkem peategelasi keskklassist ning ka elu heidikuid. 5. Miks nimetatakse Giuseppe Verdi 19. Sajandi kuningaks?
ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven • 4 instrumentaalkonsterti • eripära - lähedus sümfooniažanrile (solist pole esiplaanile tõstetud) • ‘’Hällilaul’’ ja ‘’Saksa reekviem’’ • mitteprogrammilise nn. absoluutse puhta muusika pooldaja 5) Richard Strauss (1864-1949) Saksamaa. • 15 muusikalist lavateost • teatraalselt eredad ja väljendusrikkad meistriteosed • filosoofilise programmiga ‘’Surm ja kirgastumine’’
Zygmunt Krasinski (poeet) Adam Mickiewicz (poeet) Cyprian Norwid (poeet) Juliusz Slowacki (poeet) Kornel Ujejski (poeet) SAKSAMAA Johannes Brahms (helilooja) Achim von Arnim (kirjanik) Caspar David Friedrich (kunstnik) Felix MendelssohnBartholdy (helilooja) Clemens Brentano (kirjanik) Moritz von Schwind (maalikunstnik, graafik) Anton Bruckner (helilooja)
mängiti lähedal asuvates kasarmutes ning vanemad olid tema muusikalise loometee arengu toetajateks 1875. aastal, kui Mahler oli 15- aastane, alustas ta õpinguid Viini konservatooriumis klaveri erialal, Julius Epsteini käe all. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini ülikooli veel filosoofiat ja ajalugu õppima. Samal ajal töötas ta muusika õpetajana ja töötas välja oma esimese teose Das klagende Lied, millega ta osales võistlusel, mille akadeemiat juhtis Brahms isiklikult, kuid ei võitnud auhinda. Tõelise hoo sai Mahler sisse alles 10 aastat peale konservatooriumi lõpetamist. Vahepeal tegeles ta kergete ooperite ja teisejärguliste orkestrite juhtimisega. 1892 4 JÄRGNEVAD AASTAD 1880. aastal alustas Mahler tööd dirigendina suveteatris Bad Hall ning peale seda järk- järgult suuremates ooperimajades. Ljubljana aastal 1881, Olomouc aastal 1882, Viin ja
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
ning löökpillidega 12.Seleta mõiste"sümfooniline poeem" sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed 13. Millised muutused tõi romantismiajastu sümfooniazanrisse? Nim selle zanri tuntumad esindajad sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille. sümfooniates muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati ka panema programmilisi pealkirju. meistrid olid hector berlioz, johannes brahms. 14. Kirjelda lühidalt 19.sajandi ooperizanri arengut ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid katkematult. 15. Miks nimetatakse Giuseppe Verdit 19.sajandi ooperikuningaks? Nim. tema tuntumaid oopereid Ooperite kangelasteks olid ühiskonna poolt põlatud inimesed ning nende traagiline saatus. Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid, mis sisaldaksid tugevaid konflikte ja karaktereid
19. novembril 1828 süüfilisse. LOOMING umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) 19 ooperit 7 missat SOOLOLAULUD Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste zanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele nagu Robert Schumann, Johannes Brahms ja Gustav Mahler. Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Friedrich Schiller, Heinrich Heine, Wilhelm Müller tekste. Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Tähtsaimaks väljendusvahendiks on siiski meloodia, mis vaatamata oma lihtsusele on väga väljendusrikas.
Strauss varane, Mahler varane l. Hugo Wolf (laulud) muusika areneb monumentaalsuse suunas nii vormis, väljenduslaadis, esituskooseisus. orkester muutub hiigelsuureks (kuni 120 mängijat) äärmuslikud kontrastid pppfff meloodia küllastub kromatismidest. Harm. Väljub tonaalsusest. Wagner jõuab oma muusikas klassikalise harmoonia kriisini. Hilisrper tegutses ka Brahms, kes säilitab tasakaalustava jõu muusikas. 5 FRANZ SCHUBERT 17971828 · Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. · Toob uue zanri lied e. laulu. · On kirjutanud koorimuusikat, 7 missat, oopereid, mida võib võrrelda laulumängudega ("Rosinanade") Laulude mõju ka instrumentaalteostele.
Muusika KT ! 1. Mis iseloomustab klassitsimi-üldhinnang, millised olid hooned, maalid. Klassitsism oli 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa ...
Artur Kapp ja Heino Eller Viimastel sajanditel, nagu Eesti isegi, on eesti kultuur märgatavalt arenenud. Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erine...
Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R. Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004. a ka jätkuvalt lied kontsertidega. (W. A. Mozart, D. Sostakovits, P. Tsaikovski, F. Liszt, H. Berlioz, G. Mahler, E. Grieg, G. Rossini, M. de Falla, H. Duparc, J. Kokkonen, J. Sibelius, T. Kuula, O. Merikanto, J. Brahms, E. Mägi, T. Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestrikontsertide solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandiatalos. (Rahvusooper Estonia orkester - dir. J. Alperten, "XX saj. Orkester"- dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir. Elias Seppälä, ERSO - dir. N. Aleksejev)
Heliloojad, kes enam oma teoseid ise ette ei kandnud, jäid tasapisi tahaplaanile. Tekkis enneolematu virtuoosikultus. 18.Too näiteid heliloojate „spetsialiseerumisest“ kindlatele žanritele. Verdi ja Wagner kirjutasid peamiselt oopereid Nt: „Macbeth“ ja „Valküürid“ Liszt ja Chopin kirjutasid klaveriteoseid Nt: „Rännuaastad“ Schubert ja Schumann kirjutasid laule Nt: „Ilus möldrineiu“ ja „Mirdid“. Berlioz ja Brahms kirjutasid sümfooniaid Nt: „Fantastiline“ ja „Traagiline avamäng“ 19.Millega tegelesid heliloojad peale muusika kirjutamise? Mendelssohn avas 1842. aastal Leipzigis konservatooriumi. Schumann terava sulega kriitik, kes andis välja oma muusikaajakirja. Liszt oli kriitik Wagner viis ellu unistuse oma ooperiteatrist (Bayreuthi ooperimaja) ja selgitas abivalmilt publikule, kuidas on õige muusikat kuulata. 20.Seleta mõistet „virtuoos“
Muusikaretsensioon Annaliisa Pillak(metsosopran), Jaanika Rand-Sirp(klaver) Käisin kuulamas Kadrioru lossis Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekandeid F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi repertuaarist. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006
-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus
koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks. Hilisromantism- mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. Klassikalisele muusikaeetikale tuginevat suudna esindas Johannes Brahms. Tema tõekspidamisi arendasid hiljem edasi Anton Bruckner ja Max reger ning sealt edasi Paul Hindemith. Ennenägematud olid Richard Wagneri ooperid. Tema põhimõtteid arendasid hilejm edasi Richard Strauss ja Gustav Mahler.Gustav Mahleri looming jaotub kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Väljapaistval kohal maailma sümfoonias on monumentaalne , 1970. Aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia
Kassidel kulutavad ärkveloleku ajast 30% enda puhastamiseks. Kõige raskema kassi rekord kuulub Austraalia kass Himmy'le, kes kaalus 21,3 kg aastal 1986, tema vööümbermõõt oli 83,8 cm! Väikseima kassi rekord on USA Illinois' osariigi Himaalaja-Pärsia kassi Tinker Toy käes, kes kaalus alla 500 grammi ja oli 18,4 cm pikk ning 7 cm kõrge! Kuulsate inimeste seas, kes kasse kartsid, olid Kipling, Eisenhower, Napoleon, Dante, Shakespeare, Julius Caesar, Mussolini ja Brahms Kui vana on teie kass? Enamik kasse elab 12-14 aastaseks, mõned kassid ületavad ka 20 eluaasta. Siin on tabel, mis näitab kassivanust ja kui palju see on inimaastates. sama inimaastates kassi vanus 6 kuud 14 aastat 1 aasta 16 aastat
Nepomuk Hummel, Franz Liszt, Franz Xaver Süssmayr, Franz Schubert. Paar aastat pärast Mozarti surma õpetas Salieri Franz Xaver Mozartit (Wolfgang Amadeus nimetas 4 kuud enne enda surma sündinud poja niimoodi just oma õpilase Süssmayri auks). Antonio Salieri suri 7. mail 1825. aastal ning maeti Viini, Matzleinsdorfer Friedhofi kalmistule, hiljem maeti ta ümber Zentralfriedhofi, kus puhkavad ka Beethoven, Brahms ning Schubert. Salieri matusetalitusel kõlas esmakordselt tema enda loodud "Reekviem c-moll" (kirjutatud 1804). Tema hauamonumendil on ühe ta õpilase, Joseph Weigli poeem. Salieri kasvas sügavalt katoliiklikus peres ning religioon jäi tähtsale kohale kogu tema elu jooksul. Sellest tuleneb ka suur vaimuliku muusika hulk tema loomingus. Viinis veedetud aja jooksul omandas Salieri tohutu prestiizi helilooja ja dirigendina. Eriti paistis ta silma
tegevusaasta. 1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tsello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 102 Allegro Andante Vivace non troppo Pjotr Tsaikovski (1840-1893). Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23(1875) Allegro non troppo e molto maestoso Andantino simplice Allegro con fuoco Mihkel Poll (1986) klaver
käigud ja pilk jäi kohe mängija peale, et näha, kuidas ta nii kiiresti mängib. Siis tuli tagasi jälle aeglane teema ja lugu lõppes siiski sama kiiresti nagu kõrvalteema olnud oli. Arvan, et selle tõttu see lugu jäigi kõige enam meelde ning avaldas muljet, sest ma ei oleks uskunud, et ka puhkpillil saab nii kiiresti mängida. Kontserdi lõpetasid klassikatähed ühiselt ning mängisid väga tuntud heliteose "Ungari tants" nr. 5, mille autoriks on Johannes Brahms. Kõigepealt alustasid klaver ja fagott ning siis ühines nendega ka vioola. Loos on väga palju dünaamikamuutusi - alguses kiire, siis väga aeglane ja läheb järjest vaiksemaks - siis tehakse kuulajale väike ehmatus ning lugu on jälle kiire ning vali. Pillimängijad tegid vahepeal tempode vahel väga suuri pause, et veelgi dünaamikamuutusi esile tõsta. Kontsert oli minu jaoks üsnagi tavaline - olen ka varem seesugustel kontsertidel viibinud.
tempos. Tavaliselt lauldi mitmehäälselt, kuhu improviseerit juurde lisahääli. Alates 16. sajandist hakkas polulaarsemaks muutuma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ja tantsudest said populaarsemaks lendler, valss ja polka. Austriaga piirneval Baierimaal levis joodeldamine. Tuntumad Saksa heliloojad on Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludvig van Beethoven, Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Maailma tipporkestirite hulka kuulub Berliini Filharmoonikud. Maailmas hästi tuntud ansambel on Rammstein. SUURBRITANNIA Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, mille pealinnaks on London. Kogu piirkonna ajalugu ja kultuur on paljuski sarnane. Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest ja ajaloosündmustest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
