raamiga,mille väänlev nikerdus harmoneerus vastava ruumi kujundusega. Viljeldi ka tahvlimaali. Rokokoostiilis maalide koloriit oli hele,värvid puhtad,teemad kergemeelsed,ei midagi tõsist ega murelikku. Levinud olid alasti Veenust kuutavad mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid, seda ka portselanikusntis. Maalijatel olid erialased oskused head,st tundi perspektiiviseadusi,inimse anatoomiat,värvide kokkusobivust jne. Rokokoomaali tüüpiline esindaja oli Francois Boucher (1703-1770), kes portreeris korduvalt Louis XV armukest markiis de Pompadouri. Rokokoomaaliga on teatud määral seotud 18.saj algul Antoine Watteau (1684-1721),kelle tööde temaatika-noored in imesed looduses lõbutsemas,musitseerimas, flirtimas,samuti pastoraalsed teemad- oli ajastule omane. W maalid tegi aga eriliseks kunstniku tõsine süvenemine inimsuhetesse,eriti armastuse probleemidesse,mis tõstis ta kõrgemale tavalisest rokokoomaalijast.
sageli läbipaistvaid toone, elurõõm on tema teostes segatud lüürilisuse ja melanhooliaga. Ta vaatleb maalil olevaid inimesi justkui nukralt või irooniaga kõrvalt. F. BOUCHER oli Kunstiakadeemia direktor. Maalid olid peamiselt dekoratiivsed, süzeed allegoorilised. Tema tööde puhul on raske otsustada, kust läheb piir erootika ja pronograafia vahel. ,,Diana ja Endymion" ja ,,Herakles ja Omphale" on näited sellele, kuidas ta kujutas lodevas poosis naisi, kelle ümber tiirlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väiksed Erosed. J. H. FRAGONARD
18.saj rokokoo Prantsusmaa Kerged, märgulised ornamendid, seinte pinnad Prantsusmaa skulptuur: Saksamaa heledad, suured peeglid, eelkõige sisekujunduse, Antoine Watteau ( 1684-1721) Itaalia tarbekunsti, skulptuuri ja maalikunsti Edme Bouchardon (1698-1762) Inglismaa stiilinimetus François Boucher (1703-1770) Kesk-Euroopa Maalikunst: hele ja plastiline koloriit, õrnroosad Jean Honoré Fragonard (1732-1806) ja helesinised toonid, seina- ja tahvlimaalid, Jean Siméon Chardin (1699-1779) salongistseenid, karjaseelu, mütoloogia, diagonaalne kompositsioon, hajuvad piirjooned,
Ka laste kasvatamisel loodeti Artemise abile, mis seletabki põhjuse, miks Väike-Aasia linnas Efesoses talle nii uhke tempel püstitati. See tempel, mida kreeklased ise pidasid üheks seitsmest maailmaimest, põles maha 356. a. e. Kr. Selle süütas kuulsust janunev linnaelanik Herostratos, kes lootis, et selle nurjatu teo tõttu läheb tema nimi ajalukku. Tegelikult oli Herostratose tegu eredaim näide vandalismist. NB! Suurenda pilte! Artemise tempel Efesoses (rekonstruktsioon) Boucher. Diana pärast suplust. Louvre Mõni pikantne lugu, on siiski seotud ka Artemisega. Ühel suvepäeval sattus jahimees AKTAION metsas ootamatult nägema nümfide keskel suplevat rüütut Artemist. Jumalanna pahandas sedavõrd mehe peale, et moondas ta otsemaid hirveks ja Aktaioni oma koerad kiskusid ta lõhki. Seda stseeni on kujutanud oma maalidel Tizian, Rembrandt, Tiepolo jt. Kuid eestlastele kõige kättesaadavam sama loo kujutus on Kadrioru lossi suure saali laemaalingul. NB
ta Mehhiko välisminister ja 1999 - 2000 rahandusminister). Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Jose Angel Gurria Robert Marjolin Thorkil Kristensen 8 Hetkel on OECD`l kolm asepeasekretäri: Pier Carlo Padoan (Itaalia) Richard A. Boucher (Ameerika Ühendriigid) Rintaro Tamaki (Jaapan) Organisatsiooni peamised koostööpartnerid on liikmesriigid, kes on OECD tegevustes esindatud oma ametnike kaudu. Tööandjate ja töövõtjate seisukohtade kajastamise kindlustavad kaks selleks loodud komiteed: äri- ja tööstuse nõuandekomitee (The Business and Industry Advisory Committee to the OECD, BIAC) ning ametiühingute nõuandekomitee (Trade Union Advisory Committee to the OECD, TUAC).
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL JACQUES LOUIS DAVID Referaat Juhendaja: Anu-Ormisson Lahe Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.J.L. DAVIDI ELU....................................................................................................................3 1.1. DAVIDI NOORUS...............................................................................................................3 1.2.ROOMA PREEMIA.............................................................................................................4 1.3.TAGASITULEK PARIISI.......................................................................................
1836 kirjutas brosüüri ,,Põhjamaiste muististe juht" Järgmine mees taanlane Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) üritas erinevaid objekte kaevata ja uurida. Ta rändas palju ringi (naabermaades) ja leidis et igal pool on muistised savist, et ka need on seotud teatud kindla ajaperioodiga. Tema teene ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid ja kirjutas nende põhjal uurimusi. Teda on hakatud nimetama "võrdleva arheoloogia rajaja"- ks. Jaques Boucher de Perthes (1788-1868) käis kruusa karjäärides. Ühest kruusakarjäärist avastas väga paksu kõrge profiili (kruusaaugu sein). 5 meetri sügavusest looma luid, esemeid ning jõudis järel et need on väga vanad. Arvas, et tema avastas enne uputust elavad loomad/inimesed. Kirjutas raamatu "Keldid ja uputuse-eelsed muistised". Leitu põhjal tegi jooniseid... võttis kasutusele stratigraafia teadus kihtidest (mida vanem ese, seda sügavamas kihis)
Avaldas 22 aastaselt raamatu, millest sai tema arheoloogilise mõtte peateos. Selles arendas edasi Thomseni kolmeperioodi süsteemi ning rakendas seda Euroopa kohta laiemalt. Sai ka rohkem materjale selle rakendamiseks Põhja-Euroopas. Reisis peaaegu kogu Euroopas ning võrdles sealset materjali. Võrdles seda oma stratigraafilist materjaliga, mis oli saadud Taani turbarabadest ja teistelt aladelt. Ta järeldas, et kogu Euroopa tegi muinasajal läbi kolmeperioodi süsteemi. Prantslane Jacques Boucher de Perthes (17881868). Abbeville tolliametnik ja harrastusarheoloog. Just tänu talle oli põhjust loobuda ideest, et maailm loodi 4004. a. eKr. Ta leidis üheskoos inimeste primitiivseid kivist tööriistu ja väljasurnud loomade luid. See näitas, et inimesed, kes neid tööriistu olid valmistanud, küttisid neid tolleks 7 ajaks juba väljasurnud loomi. 1841. a avaldas ta veenva tõestusmaterjali seose kohta.
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
teemasid välditi Jean-Antoine Watteau 1848-1721 · armastas maalida teatri teemasid ja kõrgseltskonna elu · oma maalidel püüdis välja tuua kurbust ja armastust ja armastuse järele igatsevat õnne · tema maale iseloomustab rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus · "Tants" tagataustal kiviehitis · "Pierrot" elu on kui seiklus · "Seik Khytera saarele" Francois Boucher 1703-1770 · "M. de Pompadour" Louis XV esimene armuke. · kuninga esimene kunstnik · taotles väliseid efekte - pealiskaudsed maalid · vananedes ei kasutanud modelle vaid maalis poolpaljaid akte peast · "Puhkav tüdruk" · "Tualett" 14 peatükk Rokokoo maalikunst Jean-Honore Fragonard (1732-1806) · "Kiik" teema on valitud rikka Pariisi ärimehe nõuande järgi, kes palus, et tema südamedaami maalitakse kiikudes · "Salajane suudlus"
kinni reeglitest, teised toetasid vabamat käsitluslaadi. 18.saj pääsesid nemad soosingusse ja toetasid uudsust ja spontaansust. Watteau maalid olid õhulised ja värvirikkad, ta arvestas õrnu ja läbipaistvaid värvitoone. Ta tööd olid põhiliselt elurõõmsad, tihti segunes see lüürilisuse ja melanhooliaga. Maalidel kujutas lõbusaid seltskondi kuid ise ei pidanud end selle vääriliseks. Ta kujutas ka palju teatrinäitlejaid. ,,Gilles". Tüüpilisem esindja oli Francois Boucher, kes oli Louis XV favoriit Madame de Pompadouri soosik. Tänu soosingule sai temast ka kunstiakadeemia rektor. Temaatika on allegooriline. Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu
Antoine Watteau maalides meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste kujutamine. Ta seob nad ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Õrnad läbipaistvad värvitoonid.. · Kuigi ka tema maalide süzeeks jäi peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid justnagu nukralt või peene irooniaga kõrvalt- mõjudes nii teatrietendustena või kujutavadki näitlejaid. Francois Boucher rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. Eeskätt dekoratiivsed maalid, mis kohaldatud rokokoo- interjöörile. Teemad enamasti allegoorilised, kuid lahendus teine: · Jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). 8 III
graatsiline, tehnika äärmiselt maaliline, toredasti riietatud daamid ja voolav ja pehme. Watteau maalidest härrad kauni maastiku foonil hoovab vastu intensiivne lüürilisus, vestlemas, tantsimas jne. milles ei puudu melanhoolne nüanss François Boucher Teoste süzeed olid enamasti Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed allegoorilised ja mütoloogilised, ning kohaldatud rokokoointerjöörile tugeva erootilise alatooniga. Lemmikteemadeks olid lõbusad,
Hakkas 1819. a. Kopenhaagenis eksponeerima areholoogilisi leide nende materjalide järgi. Kirjutas raamatu "Põhjamaiste muististe juht" (1836). *Tegelikult liigitati inimkonna ajalugu materjalide järgi juba antiikajal. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) Teda peetakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Hakkas võrdlema erinevate maade arheoloogilisi objekte, märkas muististe juures seaduspärasusi. Sai arheoloogilisteks uurimisteks Taani kuningalt toetust. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890)
American timber bridge construction technology in Erie officials decided that the bridge could no longer support their European texts Eric DeLony, photographer heavier trains. Today the viaduct forms the main attraction of a state park. Jack Boucher, HAER Collection The first viaduct of iron in the USA was designed by Albert Fink for the Baltimore & Ohio Railroad over Tray Run in the Cheat River valley in (West) Virginia, a remote, wild, yet picturesque site in the wilderness. Dating from 1853, it was a series of inclined cast-iron columns resting on stone pedestals connected at the top by cast-iron arches, the whole system braced by wrought-iron ties.
Ka värvid on heledamad, pastelse mad. Ar mastatakse igasuguseid nipsasjakesi. Maalikunst Ro ko koostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vor mi kaudu, kui maali m e ele olus, sisus. Tee mad on ena masti kerge m e elsed hästiriietatud, rõõ msad neiud ja noor mehed jalutamas, vestle mas, kurame eri mas, pidutse mas jne. Antoine Watteau. Flaamlane, kes elas Prantsus maal. Pari m rokokootunde väljendaja. Maalis kauneid ini mesi pidutse mas kauni maastiku foonil. François Boucher. Maalide m e eleolu väga rokokoolik , kunstiliselt aga mitte nii hästi õnnestunud. ABSTRAKTSIONISM Abstraktne tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Abstraktsionism on m o odsa kunsti suund, mille puhul kunstnik teose loo misel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust e ga ese m eid, see ga töös pole ühtki äratuntavat eset või figuuri. Abstraktsionis m ei tekkinud tühjale kohale, tema e elkäijaks on kubis m,
Pankurist isa surres ei saanud enam kaevamas käia, Thomsoni juures ei saanud palka kui palus tasu, siis Thomsen solvus. Worsaae sai Taani kuningalt raha, et kaevamistel käia. Taani kuninganna Margarete oli hariduselt arheoloog/kunstiajaloolane. Taani ja Rootsi kuningad üldiselt olnud arheoloogia huvilised. Worasaae võrdlevaarheoloogia rajaja, stratigraafilise meetodi edasiarendaja. 4. Prantsusmaal läks arheoloogia ajalukku tolliametnik Boucher de Perthes, kes elas Abberville`i lähedal. Jalutas kruusaaukude lähedal, sest need meldisid talle. Leidis selat loomaluid ja kivisttööriistu. Arvas, et Piibliloo veeuputuse eelsed asjad. Leidis paleoliitikumist varaseimast kiviaajast- pärinevaid esemeid. Rajas stratigraafilise meetodi. Pani tähele, et on oluline teada, kuidas esemed kihtides paiknevad. Mida kõrgem(pealmine) kiht, seda nooremad leiud. 5
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
esmakordselt praktikas. Jens Jacob Asmussen Morsaae oli samuti oluline. Oli Thomseni assistent. Käis ka ise muinasobjekte kaevamas. Kui Morsaae isa surma sai sattus Morsaae finantsilistesse raskustesse ning tahtis praktika eest raha saada. Kuningad toetasid muinasaja uurimist . Tal õnnestus siiski vahendeid leida, hakkas käima naabermaades. Nägi , et nendes maades on muististel eripärad, kuid neil on ka sarnaseid jooni. Võrdleva arheoloogia rajaja. Jacques Boucher de Perthes 19 saj, läks ajalukku muinasteaduste alal Puudus otsene eriharidus. Perthes oli tolliametnik , kes peale tööd käis jalutamas kruusakarjäärides, kust ta leidis kummalisena tunduva loomaluid mitme kihi kruusa alt. Leidis ka mitmeid esemeid, mis hakkas teda paeluma. Pethese peamiseks saavutuseks oli see ,et ta avastas väga vanad muistised statigraafilise meetodi(esemete leiukohta ja kihti abil üritakse vanust kindlaks määrata) abil . Augustus Henry Pitt Rivers
Hiina siidiga kaetud seinad buduaarides, vesipiibud, portselannõud sobitusid moraalitu õhkkonnaga hästi. Skulptuuris oli portselanist erootiline pisiplastika ja mõned portreebüstid. Maalikunstis kujutati lodevas poosis seltskonda, siivutuid stseene, näitlejaid ja mütoloogiat, kuhu lisandus tihti väikseid armunooltega putosid lendama. Antonie Watteau maalidel on sageli vabaõhu etendusi jälgivat seltskonda kujutatud, aga ka näitlejaid ning enamus pilte on veidi kurblikud. François Boucher kohandas oma maalide temaatika ja tonaalsuse vastavusse rokokoo interjööriga ning tema sagedasem modell ja ühtlasi soosija oli markiis de Pompadour. Tõsisem ja tõetruum oli Jean Baptiste Simeon Cardini looming, kus ta tunnustab ka lihtrahvast. Prantslaste uhkuseks on naiskunstniku Elisabeth Vigée-Lebruni õrn, daamilik looming, sh. Kuninganna Marie-Antoinette'i portreed. Inglise kunstnik William Hogarth oli ajastut naeruvääristav kunstnik,
taanlane. Teostas ka kaevamisi, kogus leide, rändas palju ringi. Nägi, et tegelikult on leiud erinevates riikide üsna sarnased. Tahtis reisida ja uurida kogu Põhja-Euroopas, raha polnud, palka ta ka ei saanud (talle öeldi, et see on hobi ja rõõm, raha selle eest ei ole õige küsida). Ta ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid, kirjutas nende põhjal uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) oli Prantsuse uurija, sõjaväelane, tolliametnik, tal oli palju vaba aega. Jalutas kruusaaukudes, turbavõtu kohtades jms. Tegutses Abbvillé'i lähedal ja avastas, et seal oli väga paks-kõrge kruusaaugu seina ja 5 m sügavuses nägi suuri loomaluid ja kivikirveid. Kirjutas raamatu ,,Keldid ja uputuseelsed muistised", ajalukku läks sellega, et võttis kasutusele stratigraafilised meetodid ajaloos (s.o kihiteadus).
Ta oli Thomseni õpilane. Tema arvas, et tuleb vaadata Taanist kaugemale. Isa oli tal pankur, oli palju raha. Isa suri, pank läks pankrotti. Jens küsis Thomsenilt palka töö eest (oli tema abiline), Thomsen solvus selle peale. Sai hoopis kuningalt raha (Skandinaavia kuningaid on alati muinasaeg väga huvitanud). Worsaae läks ajalukku võrdleva arheoloogia rajajana. Ta täiustas kolme perioodi süsteemi ning sai Taanis kuulsamaks kui ükski teine arheoloog. Prantslane Jaques Boucher de Perthes oli lihtne tolliametnik, kes jalutas (nagu tol ajal kombeks) vabala ajal pargis. Perthes jalutas kruusakarjääris, kust ta leidis musti luid ja livist jäänuseid. Ta arvas, et need esemed on jäänused enne suurt uputust olnud ajast. Avastas stratigraafilise meetodi stratigraafia. Mida sügavamal mingid esemed on, seda vanemad nad on. Oli ka paleoliitikumi avastaja (kõige vanem kiviaeg) ning selle esimene uurija. Leidis vanu luid (mammuti ja muude elukate). Uuris ka Abbeville'is
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
