Otseselt ei puudutanud seal toimuv ei Saksamaa, Inglismaa ega Prantsusmaa huve, kuid kuna kõik nimetatud riigid olid liidus A-U või Venemaaga, võis iga sealne vastasseis üle kasvada kogu Euroopat hõlmavaks kokkupõrkeks. Sajandi alguses toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningapere mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Konflikt Serbiaga tähendas nüüdsest konflikti Venemaaga. 1908. a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina. See viis vastaseisuni Serbia ja Venemaaga. Saksamaa sekkus A-U poolel ja see sundis Venemaad taanduma. 1912. a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Viimane sai lüüa ning kaotas kõik oma Euroopa valdused peale Konstantinoopoli. 3. SOOME JA BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata agressiivset välispoliitikat
1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Euroopa komisjon Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma. Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu
· 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. · 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 2. Institutsioonid a. Komisjon: Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes
Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) 1991 21. detsember liitusid SRÜ'ga veel kaheksa endist liiduvabariiki. 1991 25. detsember Gorbatsov loobus presidendiametist. 1991 26. detsember Ülemõnukogu teatas NSVL'i laialisaatmisest ja Jeltsin võttis juhipositsiooni üle. 1992 lõpp toimus sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemel kaks iseseisvat riiki: Tsehhi vabariik ja Slovakkia. 1991-1992 Lagunes Jugoslaavia: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia iseseisvusid. -- 1986 avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Toimus protest (fosforiidikampaania) ja ametkond oli sunnitud loobuma kaevanduse rajamisest. 1987 august loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 1987 23.august poliitiline meeleavaldus Hirvepargis.
1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Euroopa komisjon Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma. Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu
aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise- Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese Maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude teravnemine võitluses Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude teravnemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908) ja Balkani sõjad, peale selle mitme riigi püüe lahendada poliitilistest sisekriisidest tekkinud probleeme võiduka sõjaga. Esimese Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ( 1914). Atendaadi eest peeti vastutavaks Serbiat. Austria Ungari sai Saksamaalt nõusoleku Serbia-vastase sõja aöustamiseks ja üleeuroopalikuks sõjaks. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa vastas sellega
See projekt võeti vastu kongressil - Sotsialistlik liikumine oli muutunud suureks jõuks, kuid see ei hoidnud ära maailmasõda - Beseli manifest: töölised loevad kuriteoks üksteist tulistada. Antant ja Keskriigid on võrdeslt süüdi sõja ette valmistamises. Hirm revolutsiooni ees pidi olema garantiiks sõja puhkemise eest Esimese maailmasõja vallapäästmine - Austria-Ungari suhet Serbiaga teravdas Bosnia kriis - Austria-Ungari kuulutas Bosnia ja Hertsegoviina impeeriumi koostisosadeks, mis ajas venelased ja serblased marru - Franz Ferdinand oli ertshertsog, kes oli Serbia suhtes vaenulikult meelestatud - 28. juuni tehti Franzile esimene atentaadi katse, mis ebaõnnestus. Teine katses õnnestus, kui ta oli teel haiglasse, et minna vaatama tiibandjutanti, kes sai esimeses katses haavata - Atentaati seostati kohe Serbiaga ning Austria nõudis sõda Serbia vastu, millega ka Saksmaa nõus oli.
Nikolai II Aleksandrovits Romanov- 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Gavrilo Princip- (25. juuli 1894 28. aprill 1918) oli Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Franz Ferdinand- (18. detsember 1863 Graz 28. juuni 1914 Sarajevo) oli Austria ertshertsog ja troonipärija alates 1896 kuni surmani. Ta oli ka Modena hertsogliku perekonna pea viimase Modena hertsogi Francesco V testamendi alusel (Austria-Este ertshertsog) alates 1875. aastast. Ferdinand Foch- Prantsusmaa marssal (1918) Briti feldmarssal (1919) ja Poola marssal (1923).
ja Rumeenia enne 1. maailmasõda Ungari tükeldamine - kaotas 72% maast ja 64% elanikest. maailmasõja järel püüti esmakordselt viia Euroopas kokku rahvus- ja riigipiirid (rahvaküsitlused). 1945-1991 (Jalta-Podstami) Alates 1991 (Berliini müüri ehk Belovežje) 5. Geopoliitilised arengud II MS järgses Euroopas 1949-1990 – Saksa DV 1991-1992 – taastusid Eesti, Läti ja Leedu; uutena tekkisid Valgevene, Ukraina, Moldova, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia 1993 – Slovakkia 2006 – Montenegro 2008 – Kosovo 6. Riigipiirid ja geograafiline asend 3 etappi rahvusriikide tekkes Euroopas: Esimesed kaasaegsed rahvusriigid: Belgia (1830) ja Kreeka (1832); hiljem Rumeenia (1878), Serbia (1878), Bulgaaria (1878) ning Albaania (1913) I maailmasõda (Austria-Ungari ja Vene impeeriumi lagunemine rahvusriikideks) – püüd rahvus- ja riigipiire kokku viia RIIGIPIIR: Riigipiir kui riigi olulisim tunnus
PEAMISED ANDMED Horvaatia (eestikeelne nimekuju Kroaatia on ebasoovitatav;horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia Euroopa Liidu liige. Horvaatia on jaotatud 20 maakonnaks, mille pealinnaks on Zagreb. Horvaatia asetseb põhja-lõuna suunas piki Vahemere äärset Aadria mere rannikut. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem ...
7. Rahvusvahelised kriisid Euroopas 20. sajandi algul Kriisid näitasid seda, kui lihtne on maailma sõja lävele viia Ülemvõimule pretendeeris Serbia agressiivne poliitika. Sajandi alguses toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, kuningas koos perekonnaga mõrvati ja asendati venemeelse valitsejaga. Nüüdseks tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908 liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina (tema kontrolli all juba 1878. aastast saadik) - teravnesid suhted Serbia ja Venemaaga - A-U poolel sekkus Saksamaa - Saksamaa sekkumine sundis Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a. revolutsioonist nõgestatud Venemaad taanduma 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja Türgi kaotas oma valdused Eoroopas (va Konstantinoopoli) Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et ...
Kuigi mõnda ELi riiki mõjutab nende sanktsioonide kehtestamine majanduslikus mõttes kindlasti rohkem kui teisi, siis Euroopa Ülemkogu ning välisteenistus võtsid need otsused vastu kui ühtne Euroopa Liit. Rahvusriigid (liikmesriigid) saadavad sõjalisi jõude põhimõtteliselt iseseisvalt (või kooskõlas NATO-ga), pole otseselt ühist Euroopa Liidu enda sõjaväge vms. Kuigi on ka sõjalisi operatsioone, mida juhib Euroopa Liit ise (nt Bosnia ja Hertsegoviinas). EL välispoliitikat ei iseloomusta ainult lahknevused. Mitmel teemal on ka üksmeel. Näiteks: relvastuskontrolli lepingute küsimuses Multilateraalsuse arendamine rahvusvahelistes organisatsioonides Kyoto protokoll Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Balkani tulevik, suhted Venemaaga, Iraani küsimus või Lähis-Ida rahuprotsess
nõudis sõjalaevastiku kohaletoomisega Agadiri, enda kompensatsiooniks alasid Aafrikas. Sõja hoidis ära Inglismaa, kes teatas, et relvakonflikti korral toetab ta Prantsusmaad. Balkani poolsaar- "püssirohutünn" Balkani sõjad: I 1912 ja II 1913 19 sajandi alguseks ulatusid Türgi piirid Austria Keisririigini. 1908 toimus Türgis kodanlik revolutsioon. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia. Seda kasutas koheselt ära Austria ja annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina. Entent´i riigid ei olnud veel valmis seda ära hoidma. I sõda 1912 asus Venemaa esimesena Entent´i riikidest tegevusse. Tema toetusel loodi Serbia, Montenegro, Bulgaaria jt. liit, kes purustasid Türgi väed mitmel pool Lõuna- Balkanil. Londoni rahuga likvideeriti Türgi ike Balkani poolsaarel. II sõda Vabanenud riigid ei suutnud sõjata maid jagada. Sekkusid Saksamaa ja Austria-Ungari. Nemad toetasid Bulgaariat, et lõhkuda Venemaa poolt juhitud Balkani liit
juunil 1991 ● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta. ● Hukkunuid alla 100. Horvaatia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991. ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel. ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast. ● Vukovar 2011, linna veetorn, linnamaja, tavaline maja. Bosnia-Hertsogoviina ● 3.märtsil.1992 kuulutas end iseseisvaks. ● Algas 1992 – 1995 kestnud Bosnia sõda. ● Sõjategevus toimus bosnia, moslemite, horvaatide ja serblaste vahel. Jogoslaavia sõdade kaart Sarajevo piiramine (1992 – 1995) - Olümpiamängude linn Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia ● Kuulutas end iseseisvaks 25.septembril 1991. ● Iseseisvumine kulges veretult. ● Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaste ja valitsusvägede vahel. Montenegro. ● 3
Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1
kaubeldes piiride ja tollideta, olid rahvusest sõltumata juriidiliselt võrdõiguslikud kogu keisririigi raames. Linnades arenenud tööstus, põllumajandus Sisepoliitika: Parlamendis olid esindatud peaaegu kõik rahvusrühmad, oli otsuste vastuvõtmine raskendatud. Kõikide rahvuste poliitilised grupid asetasid esikohale rahvuslikud probleemid, nõudes maksimaalselt laialdast autonoomiat. Välispoliitika: Venemaaga rivaalitses Balkanil. 1908 annekteeriti Bosnia ja hertsogoviina. annekteerima- vägivaldne liitma. 1879 liit Saksamaaga Venemaa vastu. Itaalia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Mitmeparteiline parteisüsteem. Majandus: Heaolutase oli üks madalamaid. Põhja osa oli edukam kui lõuna osa, kus kehtis parunite patriarhaalne võim talupoegadele. Põhjustas ümberasumisi lõunast põhja ja Ameerikasse. Lõunas oli nälg. Välispoliitika: · Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus polnud suur · Katsed impeeriumi loomisel olid edutud
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – ...
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (ainekood algab T-tähe 1) - ainete koguarvus 2) - ainepunktide koguarvus. EL riigid on: 2008 2017 Austria 8,307,989 8,772,865 Belgium 10,666,866 11,365,834 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 Croatia 4,311,967 4,154,213 Czech Republic 10,343,422 10,578,820 Cyprus 776,333 854,802 Denmark 5,475,791 5,748,769 Estonia 1,338,440 ...
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. El riigid on: El riigid on: Rahvaarv 2008a. Rahvaarv 2017a. Muutus Austria 8,307,989 8,772,865 464,876 Belgium 10,666,866 11,365,834 698,968 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 -...
kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähe...
naiskonnavõistlusega. Lauatennises asendati senised paarisvõistlused meeskonnavõistlustega (meeste ja naiste).Avatseremoonia algas 8. 8. (august) 2008 kell 20.08 (kell 8 ja 8 minutit), sest hiinlased peavad numbrit 8 õnnenumbriks. Kõik Pekingi olümpiaadil osalejad 1. Austraalia 2. Aserbaidzaan 3. Alzeeria 4. Ameerika Samoa 5. Angola 6. Antigua ja Barbuda 7. Armeenia 8. Afganistan 9. Bangladesh 10. Bahrein 11. Valgevene 12. Benin 13. Bulgaaria 14. Bosnia ja Hertsegoviina 15. Brasiilia 16. Brunei 17. Burundi 18. Vanuatu 19. Venezuela 20. Vietnam 21. Haiti 22. Gambia 23. Guatemala 24. Guinea-Bissau 25. Honduras 26. Grenada 27. Gruusia 28. Taani 29. Djibouti 30. Dominikaani Vabariik 31. Sambia 32. Iisrael 33. Indoneesia 34. Iraak 35. Iirimaa 36. Hispaania 37. Jeemen 38. Kaimanisaared 39. Kanada 40. Kenya 41. Kõrgõstan; Kirgiisi Vabariik 42. Hiina 43. Kolumbia 44. Komoori saared 45. Costa Rica 46. Kuuba 47. Laos 48. Lesotho 49. Liibanon 50
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lü...
öeldud, et olid väga julmad. Pigistati kõik mis võimalik välja kohalikelt. Pärismaalastest oli neil sõda hererodega ja hotentotid. 9.11.09 I maailmasõda 1814-1918 Sõja põhjused: kasvasid välja rahvusvahelistest suhetest 20. sajandi alguses. Peamine põhjus on Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast; kolooniate ümberjagamine; imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev. Saksamaa plaan läänes kandis nimetust: Schlieffeni plaan. kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa. Austria-Ungari pidi korraga Venemaa ja Serbia vastu võitlema. Oli arvatust nõrgem, Saksamaa pidi oma vägedega toetama.
17. märts 1991 Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit auguat 1991 Riigipöördekatse NSV Liidus 20. august 1991 Eesti iseseisvuse taastamine 21. august 1991 Läti iseseisvuse taastamine 6. september 1991 NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust detsember 1991 NSV Liidu lagunemine 1991 1992 Jugoslaavia lagunemine 20. juuni 1992 Eesti läheb üle oma rahale 1992 1995 Bosnia kriis 1992 Bill Clinton saab USA presidendiks 1992 Hindade vabakslaskmine Venemaal 1992 Maastrichti leping 1992 Tsehhoslovakkia ,,sametlahutus" 28. juuni 1992 Eesti põhiseaduse vastuvõtmine 20. september 1992 Toimuvad presidendi ja Riigikogu valimised 5. oktoober 1992 Lennart Meri saab Eesti presidendiks 1993 Kommunistlik mässukatse Venemaal 13
36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses
aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa
· 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. · Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur- Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. · Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist
Austria-Ungari keisririigiga. Et Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa, hakati Balkanit nimetama ,,Euroopa püssirohukeldriks". Euroopa kohale oli tekkinud sõjaoht. Eelmise sajandi Saksa riigikantsleri ennustus, et järgmine sõda puhkeb ,,mõnest neetud lollusest Balkanil" hakkas täituma. 2. ESIMESE MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE ATENTAAT SARAJEVOS. 28. VI 1914. a. toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat Austria-Ungari troonipärijale ertshertsog Franz Ferdinandile. Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil, mistõttu oli F.Ferdinand äärmiselt vaenulikult meelestatud Serbia suhtes. Ta kavatses impeeriumi reorganiseerida Austria ja Ungari kõrval kolmikmonarhiaks, kus selle kolmandaks osaks pidi saama Horvaatia (Kroaatia). Sellega oleks võetud pind Suur-Serbia loomise plaanidelt. Sarajevos
. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Eesti taasiseseisvumine: 1. Kuidas mõjutas Eestit perestroika- ja glasnostipoliitika? (lk 108-109) Eestit mõjutas perestroika- ja glasnostipoliitka sellega, et toimus uue ärkamisaja algus, ühiskond politiseerus, toimus laulev revolutsioon, Eesti muutus üha enam iseseisvamaks. 2. Nimeta 1988.a. tähtsamad sündmused ja tegelased Eestis. (lk 108-110) 1987
aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DValadele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria,Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola,Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta jaKüpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia jaBulgaaria. 2013. aastal liitus Euroopa Liiduga Horvaatia. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi,Makedoonia, Island, Montenegro ja Serbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne kaAlbaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Euroopa Liit on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 28 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost.Euroopa Liit loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Tulemuseks oli 1958. aastal
● Monarhia - pärilik: 1. konstitutsiooniline - Luksemburg 2. absoluutne - Vatikan 9. Riigi haldusliku korralduse vormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab? 1. unitaarriik (üks võimukeskus) - Eesti 2. föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika 3. konföderatsioon (suveräänsete riikide liit, ühine välis -, kaitse ja majanduspoliitika) - Bosnia ja Hertsegoviina 10. Kas vabariik on alati vaba riik? Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea Sotsiaaldemokraatlik Vabariik, ei ole vabariik. 11. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia mõiste, kuidas tekkis parem-vasakpoolsuse telg ja millised on kaasajal eksisteerivate poliitiliste ideoloogiate kesksed väärtused (liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia)? Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. EL riigid on: Riik Rida Veerg08 Veerg17 Austria 28 6 24 Belgium 8 6 24 Bulgaria 9 6 24 Croatia 19 6 24 Czech Republic 10 6 24 Cyprus 21 6 24 Denmark 11 6 24 Estonia 13 ...
steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog - Tapeti Sarajevos terroristi poolt (sõja ajend) Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 29. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni 30. juulil Austria-Ungari kuulutas üldmobilisatsiooni ja Saksamaa "sõjaohuolukorra" 1. aug kuulutas Saksamaa sõja Venemaale, 3. aug Prantsusmaale, tungiges ühtlasi kallale Belgiale
tagamine; Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes; Eesti mõjukus ja hea maine; luua demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Välispoliitika eesmärkide elluviimisega tegeleb Eesti Vabariigi Välisministeerium. Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Eesti ühines ÜRO-ga 17.09.1991. ÜRO ja Eesti: 1. Rahu ja julgeolek: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. 2. Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides 3. Arengu- ja humanitaarabi: Alates 1998. aastast. Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia 4. Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan,
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) s...
Välispoliitika Alates II maailmasõjast on Itaalia järginud rangelt Põhja-Atlandi bloki välispoliitika joont. Itaalia on olnud üks pühendunuimaid Euroopa Ühenduse liikmeid. Strateegiline Vahemere-äärne asend on teinud Itaaliast ühe NATO keskse liikme alates organisatsiooni asutamisest 1949. NATO Lõuna-Euroopa väejuhatus paikneb Napolis. Alates külma sõja lõpust on Itaalia põhimurre olnud Balkani poolsaarel toimunud rahutused. Kartus, et tuhanded Bosnia sõjapõgenikud võiksid tulla Itaaliasse, on siiski osutunud põhjendamatuks. Islami fundamentalismi tõus Alzeerias ja ÜRO Liibüa-vastased sanktsioonid põhjustavad muret, sest Itaalia sõltub suures osas neist kahest Põhja-Aafrika riigist saadavast energiakandjast. Rahvastik Itaalias on märkimisväärselt ühtne ühiskond. Enamik itaallasi on katoliku usku. Itaalial on vähem etnilisi vähemusi kui tema Euroopa Liidu naabritel. Enamik neist on üsna
II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sara...
· Jean Monnet · Robert Schuman · Paul Henri Spaak · Altiero Spinelli Euroopa Liit tulevikus Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas. Euroopa liikmesriigid Pilt seisuga 2004a. Häälte jagunemine nõukogus Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik 29 Hispaania ja Poola 27 Rumeenia 14 Madalmaad 13
A-U-ga, ning seetõttu võis igast väiksemast asjast kujuneda suurem kokkupõrge Euroopas. Oma osa mängis Serbia agressiivne poliitika. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga metsikult mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908.a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. See viis A-U tugevasse vastuseisu S-V-ga. Siiski pärast Saksamaa sekkumist taandus Venemaa, kes oli Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a revolutsioonist veel nõrgestatud. Türgi jätkuv nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Oma võimalust nägi selles ka Venemaa, kes seda takka õhutas. 1912. a kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused
Kontrollib igat isikut, kes tegeleb rahaasjadega. Koda asub Luksemburgis. Euroopa kogu 3.Andorra kasutab Eurot, liitu ei kuulu 4. Prantsusmaal kõik ristid 5. Monaco kasutab eurot, aga liidus ei ole 6. Itaalia kõik 7. San Marino kasutab eurot 8. Vatikan kasutab Eurot 9. Malta 10. Kreeka kõik 11. Albaania kuulub NATOsse 12. Makedoonia tühi 13. Bulgaaria EL, NATO 14. Montenegro EURO 15. Kosovo EURO 16. Serbia - 17. Bosnia ja Hertsegoviina - 18. Horvaatia NATO 19. Sloveenia kõik 20. Austria EL, SCH, EURO 21. Liechtenstein - 22. Sveits SCH 23. Saksamaa kõik 24.Luksemburg kõik 25.Belgia kõik 26 Holland kõik 27. Ühendkuningriik EL, NATO 28.Iiirimaa EL, EURO 29. Island NATO, SCH 30. Norra NATO, SCH 31. Rootsi EL ja SCH 32.Soome kõik 33.Venemaa midagi 34. Eesti kõik 35. Läti EL; NATO, SCH 36. Leedu EL, NATO, SCH 37. Poola EL, NATO, SCH 38. Valgevene tühi 39. Tsehhi EL, NATO; SCH 40. Slovakkia kõik 41
Ameerika- Hispaania sõda 1898. Hispaania sai lüüa, loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Asusid Ladina- Ameerikas teostama kahuripaatide diplomaatiat. 1903. Eraldus Kolumbiast Panama riik. Tähtsaimaks partneriks Euroopas Ing, sidus tihe kaubavahetus. Rahvusvahelised kriisid Vastasseis Balkanil. Serbias sõjaväline riigipööre- kuningas perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Konflikt Serbiaga = konflikt Venemaaga. 1908. liitis A-U endaga Bosnia ja Hertsegoviina, see otsus viis teravasse vastaseisu Serbiaga ja Venega. Saksa sekkus A-U poolel ja see sundis Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a revolutsioonist nõrgestatud Venet taanduma. 1912. kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaariat ründasid endised liitlased (Türgi, Kreeka, Rumeenia) ja võtsid alad ära. See võõrustas Bulgaariat Serbiast ja Venest ning lähendas Kolmikliiduga.
· Gorbatsov pöördub Moskvasse tagasi, kuid tema võim on muutunud olematuks, riiki juhib nüüdsest Jeltsin · Riigipöördekatse läbikukkumisega kuulutasid ennast iseseisvaks mitmed NSV Liidu osad · 1991. Detsember saadab NSV Liit end laiali ja sellega on külm sõda lõppenud Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991 Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 - sametlahutus
1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island, Montenegro ja Serbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Üldiseloomustus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel
· Jean Monnet · Robert Schuman · Paul Henri Spaak · Altiero Spinelli Euroopa Liit tulevikus Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas. 11 Euroopa liikmesriigid Pilt seisuga 2004a. 12 Häälte jagunemine nõukogus Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik 29 Hispaania ja Poola 27 Rumeenia 14
rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõda. Ungari enne ja pärast Trianoni rahu Austria-Ungari impeeriumi tükeldamine Trianoni rahu Ungariga 1920 Ungari tükeldati. Ungari kaotas 71,4% oma esialgsest territooriumist. Elanikkonnast kaotas ta peaaegu 21 miljonit ehk 63,6%, kaasa arvatud üle 3,5 miljoni ungarlase. St. Germaini rahuleping Austriaga 1919 · Austria kaotas: - Böömi- ja Määrimaa Tsehhoslovakkiale; - Dalmaatsia, Bosnia ja Hertsegoviina Serbiale; - Bukoviina Rumeeniale; - Lõuna-Tirooli, Trentino, Istria ja Trieste Itaaliale. · Austria elanikkond vähenes 22 miljonilt 6,5 miljonile. · Majanduslikult enamarenenud alad läksid Tsehhoslovakkiale ja Poolale. · Peagi seisis Austria silmitsi tõsiste majanduskriisiga, millest ta aidati välja Rahvasteliidu laenuga. Neuilly rahuleping Bulgaariaga · Rahulepingu tingimused olid palju leebemad kui teistel. ·
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- ...
o nt romaani keelte murded Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis; o germaani keelte murded ; Murdeahelast tulenevad poliitilised probleemid inimesed teevad keeltel rangelt vahet; riigipiire eiravat murdeahelat ei arvestata; nt lõunaslaavi murdeahel: horvaadi ja serbia keelt peeti Jugoslaavia üheks keeleks, tänapäeval rangelt lahus; sama tšehhi ja slovaki keelega Bosnia valitsus: bosnia keel on iseseisev; Bulgaaria poliitikud: makedoonia keel on bulgaaria keele murre; Prestiiž Keeled ja murded on sotsiaalsed konstruktsioonid, nende määratlus oleneb kõneleja suhtumisest; Inimesed väidavad, et nad mõistavad paremini murdeid/keeli, mis on prestiižsed. Nt taanlased ja norrakad vs rootslased (taanlased ja norrakad ütlevad, et saavad rootsi keelest aru, kuna sel on kõrge staatus); mandariini ja kantani keele kõnelejad Hiinas (väidavad, et
in Anglo-American Political Geography and International Relations. Progress in Human Geography 18, 2, pp. 186-208 - Dalby, Simon 1998. Geopolitics and Global Security: Culture, Identity and the ‘Pogo Syndrome’, in G. Ó Tuathail and S. Dalby (eds) Rethinking Geopolitics. Routledge, pp. 295-313 - Ó Tuathail, Gearoid 1998. De-Territorialized Threats and Global Dangers: Geopolitics and Risk Society. (Working Paper) - Dodds, Klaus 1998. Enframing Bosnia: The Geopolitical Iconography of Steve Bell, in G. Ó Tuathail and S. Dalby (eds) Rethinking Geopolitics. Routledge, pp. 170-197 - Ó Tuathail, Gearoid 1995. An Anti-geopolitical Eye: Maggie O’Kane in Bosnia, 1992-93. Working paper - Ó Tuathail, Gearoid 1996. Between a Holocaust and a Quagmire: “Bosnia” in the U.S. Geopolitical Imagination, 1991-1994, in G. Ó Tuathail Critical Geopolitics. Routledge, pp. 187-223 - Ó Tuathail, Gearoid 1996. Visions and Vertigo: Postmodernity and the
SOOME VABARIIGI VÄLIS ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
