Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses NEP riigiturumajanduse...
aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema 19. novembril 1700. aastal algas Narva lahing Karl XII 10 500-mehelise väe ning vene 30...
Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast. Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss Seremetjevi käsu alla .1701 õnnestus Seremetjevil Erastvere lahingus saavutada ootamatu võit Rootsi vägede üle.Juulis 1702 purustas Seremetjev Hummuli lahingus Schlippenbachi väli väe lõplikult ning 1703 asutati venemaa uus pealinn Sankt Peterburg.Samal aasta korraldas Seremetjev Eestisse suure rüüsteretke,mida isegi ei proovitus takistada.Venelased läbisid kogu Eesti põhjast lõunasse .Sõjaga kaasnesid alatised saatjad nagu nälg ja taudid.1704...
Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2....
Algul loodeti USA-lt järelandmisi, aga lõpuks tuli hoopis NSV Liidul endal raketid eemaldada ning väed Afganistanist välja tuua. Vabastati palju vange ning hõlbustus liikumine NSV Liidu ja muu maailma vahel. Gorbatsov tegi kõik, et veel kuidagi NSV Liitu koos hoida, kuid sellega ta kaotas populaarsust rahva seas ja Jeltsini oma tõusis. 1991 valiti Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. Gorbatsov üritas välja kuulutada sõjaseisukorda ja teha riigipööret, mis oli aga halvasti ette valmistatud ja Jeltsin nimetas tegevuse ebaseaduslikuks ja riigipöörajad kurjategijateks. Kui Eesti 20aug 1991 taasiseseisvus, tunnistas iseseisvust koheselt. Riigipöördekatse läbikukkumisega hakkasid NSV Liidu osad end iseseisvaks kuulutama ning 8dets 1991 saadeti Nõukogude Liit lauali ning moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ)....
Kuid seda võimalust Austrial enam ei tulnud ning temast sai hoopis Saksamaa liitlane. 11. Vene riik segaduste ajal. Sõdis Rootsi, Leedu, Poolaga. Suured segadused tsaarivõimu ümber. Pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor, kes polnud võimeline valitsema. Loodi regentnõukogu. Omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov. Valitsema ei lastud Ivan'i noormiat poega Dmitrit, sest ta suri, suri ka Fjodor. Kokku kutsutud Maakogu (500 meest) valis Godunovi tsaariks. Peale Godunovi ootamatut surma tuli troonile Vale-Dmitri I, kes 1606.a rahutustes tapeti. Uueks valitsejaks sai ülestõusu juht vürst Vassili Suiski. Sõditi Poolaga. Järgmine tsaar oli Mihhail Romanova - segaduste lõpp. Edasi valitses Bojaaride Duuma:...
1.) Edikt, millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, ke...
Rootsi kuningriik oli XVII sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi...
aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema 19. novembril 1700. aastal algas Narva lahing Karl XII 10 500-mehelise väe ning vene 30...
Aadlilt võeti tagasi riigi poolt annetatud maad, millega käisid kaasas ka talupojad. Talupoegade elu muutus paremaks. Koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Anti õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talupojad ei sõltunud enam mõisnikust nii väga. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga ja käreda pakasega. Rahvas hakkas arvama et see on Jumala kättemaks Boriss Godunovi eest. Teda kahtlustati Ivan Julma poja Dmitri tapmises. Venemaa segadust hakkas ära kasutama troonilepüüdleja, Poolast pagenud munk Grigori Otrepjev, kes esines Vale-Dmitrina. See õnnestus tal ja kroonitigi valitsejaks. Otrepjev tapeti. Mõne aja pärast saabus Poolast uus isehakanu kellel ei õnnestunud siiski trooni vallutada. Venemaal valitses pikka aega segadus. Louis XIV rõhutas oma võimu hiilgava õukonnaeluga. Tal oli hiiglaslik loss, kus oli...
Tagajärjeks oleks kogu grupi riskikoefitsendi tõus, mis aktsionäre just rõõmsamaks ei tee. Eelpool kirjeldatud rahva teadlikkuse suurendamist saab panga poolt mõjutada. Küll aga ei saa muuta Vene riigi poliitikat, mis on välispankade (kaasa arvatud Hansapank) jaoks päris jäik. Näiteks oli aastail 1995 1996 tollase presidendi Boriss Jeltsini poolt keelatud igasugune välisriikide pankade sisenemine Vene turule. 1996. aastal vastuvõetud pangandusseadus lubas küll välispankade majandustegevuse Venemaal, kuid lisanõudeks oli, et vähemalt 75% panga töötajatest ning 50% juhtkonnast oleksid Vene rahvusest. Lisaks pidid kõikide kontorite juhid valdama perfektselt vene keelt. Ühelt poolt on antud tingimus isegi positiivne, sest kes teine ikka tunneb Venemaa majandust ja pangandust sügavamalt kui venelased ise...
Esimese klaverimänfuoskuse sai ta emalt. 1852. aastal astus Mussorgski kadettide kooli, kus noorte seltskondliku lihvi andmiseks õpetati ka klaverimängu. Nelja aasta pärast alustas ta teenistust kaardiväeohvitserina. Ta oli oodatud külaline suurilma külalistetubades. Ta oli elegantne, hästi kasvatatud, oskas prantsuse keelt paremini kui vene keelt, oli suurepärane pianist, laulja ja tantsija; teda ootas ees kaardiväeohvitseri muretu karjäär. Kuid omaste kurvastuseks ning sõprade imestuseks loobus ta järsku oma ,,õnnest". 17-aastasena kuulis ta esmakordselt Glinka ja Dargomõzski muusikat. Noormees, kes lapsest saadik oli armastanud talupojalaule, oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasa aariate rahvuslikust helilaadist. Tal tekkis kindel soov ka ise kirjutada mõni niisugune ooper....
KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja...
Kirikukelladest valati suurtükke ning erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Peeter ründas Baltimaid, kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata. Peeter sai kaks korda jagu ka väikesest Rootsi väest mis oli Balti provintside kaitseks Karl XII-st maha jäänud. 1702 aastal 9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29.juulil Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alüksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindluseid. Ingerimaal vallutasid venelased 22. oktoobril Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Nevanlinna...
Mis on bõliina ja gusli? Kas ja kuidas on need mõisted seotud? Bõliina on jutustava sisuga, pikaldased omapärase poolkõnelise, poollaululise meloodiaga laulud, mida esitati üksi või mitmekesi. Gusli on kandletaoline rahvapill. 2. Kuidas on Vene laulutraditsioon mõjutanud vene klassikalist muusikat? Too näiteid Vene laulutraditsioon ja rahvamuusika on olnud peamiselt vokaalne, heliteostes kasutatakse puhtaid rahvaviise, omaloomingulise rahvateisega saranevaid meloodiaid ning teisi rahvamuusikast pärit võtteid. Vene õigeusu kirikutes ei ole oreleid, teenistustel ainult lauldakse. 3. Keda ja miks nimetatakse vene klassikalise koolkonna rajajaks? Vene klassikalise koolkonna rajajaks nimetatakse Mihhail Glinkat (1804- 1857 ). Ta oli mitmekülgne, õppis enda isa mõisas, seal tutvus ta pärisorjade orkestriga ning õppis tundma vene rahvamuusikat. Oskas mängida viiulit,...
Aleksandr Pushkin sündis 26. mail 1799. aastal Moskvas, põlisaadliku Sergei Pushkini ja tema naise Nadezda Ossipovna pojana. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast, ta oli Peeter I kasupoeg. Peale tema oli peres veel neli last: vanem õde ja kolm venda. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu. Ta ei olnud perekonnas lemmiklaps, teda peeti käpardiks ning vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Sellepärast ta ei maininudki oma luuletustes oma ema ega isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjatesse. Üsna noorelt 1811. aastal saadeti Pushkin lütseumi. Lütseum asus keisri suveresidentsis Tsarskoje Selos, Katariina lossi tiibhoones. Lütseum oli Pushkini elus oluline, kuna seal hakkas ta tundma end luuletajana ja sai palju uusi sõpru. 1817. aastal lõpetas Pushkin lütseumi ning sai tööd välisministeeriums. Kuid töösse suhtus ta külmalt ja tegel...
Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja...
Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Elus pidi ta pidevalt kolima ja muudatusi tegema, tänu võimudele. Tal oli elus mitmeid armusuhteid ning ka tema elutee sai otsa tänu tema naise pärast tekkinud duellil. Kuid ta on endast maha jätnud mitmeid tuntuid teoseid näiteks ,, Jevgeni On e g i n" , ,, Kaukasuse vang" , ,,Mustlased", ,, Vaskratsanik" ja ,, Boriss G o d u n o v " . Kohati on tema luuletused keerulised ja enne arusaamist tuleb neid mitu korda lugeda ja mõtiskleda. Samas, kui lugeda värssromaani ,, Jevgeni On e g i n " on kõik kohe arusaadav. See teos kirjeldab Jevgeni O n e gini elu ning tänu sellele saab pildi tolle aja aadliku elust. Selgesti on kirjutatud, missugune on aadliku elu päev. Aadlik tõuseb üles, vaatab üle oma kutsed pidudele ja ballidele ning asub siis ettevalmistusi tegema...