mõõtu ja silmaga nähtavad. Mikrofüüsika on olemuselt kvantfüüsika. Kvantfüüsikale on iseloomulik tema objektide pidetus, diskreetsus (nt aatomi energiatasemed) ning dualism (kahetisus): nähtuste mõned aspektid kirjelduvad adekvaatsemalt osakestepildis, teised jälle lainepildis. Mõlemad aspektid täiendavad teineteist (täiendusprintsiip). Kvantfüüsika tekkis 19./20. sajandi vahetusel, jõudis õitsengule 20. sajandil (Planck, Einstein, Bohr, Heisenberg). Nanoobjektide loomuse tõttu saab kvantfüüsika opereerida üksnes protsesside/nähtuste tõenäosustega. Makrofüüsikat klassifitseeritakse vahel kui klassikalist füüsikat. Füüsikalise tunnetuse arenedes on süüvitud makronähtuste mikroolemuse mõistmisse: optilised nähtused taanduvad elektrodünaamikale, soojusnähtused molekulide kaootilisele liikumisele jne. (4) Vaadeldavate objektide järgi hargneb füüsika paljudeks alamharudeks: elementaarosakete-,
aatomimudel. Planetaarset aatomimudelit võib võrrelda päikesesüsteemiga, kus aatomi tuum on päike ja elektronid selle ümber tiirlevad planeedid. Kuigi ka selles mudelis leidus vastuolusid, see ei selgitanud aatomite püsivust. Elektronid liiguvad pidevalt kiirendusega ning kaotavad seetõttu energiat 6 ja peaksid tuumale kukkuma, kuid ei kuku, aatomid on püsivad. Need ebaseaduspärasused seletas ära Niels Bohr oma postulaatidega: · Elektron võib viibida vaid kindlaltel orbiitidel, kus ta energiat ei kiirga. · Üleminekul ühelt orbiidilt teisele elektron kas neelab või kiirgab ühe kvandi. · Aatom võib olla ainult kindlate energiaväärtustega. Järeldada või sellest aga seda, et klassikalise elektrodümnaamika seadused ei kehti aatomisisestele protsessidele. Radioaktiivsus Rutherford uuris koos F.Soddyga radioaktiivsust ja radioaktiivse kiirguse
O. ja W. Wright lennuk 1903 tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad lennata L. Bleriot´ lend 1909 üle La Manche'i väina Arenes ka sõjatehnika: G. Marconi 1895 raadiosaade; 1901 raadiosignaal üle Atlandi Titanicu laevahukk 1912 Teadus ja tehnika H. de Vries hüpotees geenide olemasolust; alus geneetikale M. Planck 1900 energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa; alus kvantmehaanikale J. Thomson 1897 elektron E. Rutherford 1911 planetaarne aatomimudel N. Bohr 1913 vesiniku aatomi kohta töö A. Einstein 1905 erirelatiivsusteooria S. Freudi 1900 psühhoanalüüs Süüfiliseravim Nobeli preemiad A. Nobel kogus lõhkeaine tootmisega hiigelvaranduse, mida akati jagama pärast mehe surma Mööndi, et kõrgväärtuslikku kultuuri võib leida mujaltki kui Euroopast (kirjanduspreemia indialasele R. Tagorele) Juugendstiil suurejooneline harmoonia Ekspressionism autori isiklikud, närviliste tundmuste ja elamuste väljendamine C. Chaplin
Aastal 1897 leidis Joseph John Thomson, et gaasis võivad esineda ühe ja sama negatiivse elektrilaenguga osakesed, ning oletas, et see ongi vähim elektrilaeng. Neid osakesi hakatigi nimetama elektronideks. Aastal 1898 näitas Wilhelm Wien, et peavad eksisteerima ka positiivse elektrilaenguga osakesed. Neid hakati nimetama prootoniteks. Aastal 1911 jõudis Ernest Rutherford järeldusele, et aatom peab koosnema raskest tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest. Aastal 1913 muutis Niels Bohr Rutherfordi aatomimudelit. Neutroni avastas alles 1932 James Chadwick. [7, 8, 9, 10] 5 Demokritos (460 370 eKr) Ta oli vanakreeka mõtleja/filosoof ja üks aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Demokritos väitis kõike olemasolevat koosnevat aatomeist ja tühjusest. Aatomid, aine jagamatud ning muutumatud osakesed, on igaveses liikumises. Nad erinevad üksteisest kuju,
et aatomituumade neutronitega pommitamisel on võimalik saada uusi radioaktiivseid isotoope. Aastal 1938 sai ta Nobeli füüsikaauhinna. Ta töötas Columbia ülikoolis ja hiljem Chicagos ning osales Manhattani projektis. 1942. aasta 2. detsembril õnnestus tal esimene juhitav aheltuumareaktsioon. Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium ja pikkusühik fermi ning tema nimest on tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion. Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 18. november 1962) oli Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta oli samuti osaline füüsikute rühmas, kes töötasid Manhattani projekti kallal. 1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitad...
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvit...
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
aatomid. 1909 Einstein määratakse Zürichi ülikooli professoriks. 1911 Kamerlingh-Onnes avastab, et vedel heelium on ülijuht. 1911 Robert Millikan mõõdab elektroni laengu. 1911 Charles Thomson Rees Wilson leiutab udukambri, mille abil on võimalik registreerida radioaktiivsel lagunemisel tekkinud osakesi. 1912 Lau näitab röntgenkiirte difraktsiooni kristallidel. 1912 Niels Bohr hakkab tegelema aatomi kvantteooriaga. 1913 Jean Baptiste Perrin mõõdab aatomiraadiuse tänu Einstein poolt Browni liikumisele antud seletusele, andes sellega lõpuks kinnituse Daltoni aatomimudelile. 1913 Johannes Stark avastab, et tugev elektriväli lõhestab spektrijooni. 1913 Hans Geiger leiutab seadme radioaktiivsuse mõõtmiseks (Geigeri loenduri). 1913 Bohr esitleb aatomi kvantmudelit.
elektron ei kiirga. · Orbiit püsida on suletud ainult kindlatelkindla pikkusega kaugustel (raadiusegajoon. Elektroni üleminekul orbiitidel) tuumast. suurema energiaga orbiidilt ·väiksema Seega energiaga saab igale orbiidile orbiidile aatomsobituda vaid kiirgab kvandi, Seda väljendas taani füüsik Niels Bohr. kindel üleminekul täisarv väiksema seisulaineid (leiulaine energiaga orbiidilt on suurema energiaga orbiidile sesiulaine). Vt.aga neelab selle. järgnevat joonist. 22.11.12 28 Kvantarvud · Aatomifüüsikas tähistatakse neid tähtedega ja nimetatakse vastavalt n, l, m
ei kiirga elektromagnetlaineid, kuigi liigub kiirendusega. 4. Siirdudes orbiidilt energiaga orbiidile energiaga kiirgab (või neelab) elektron elektromagnetlaineid sagedusega . Nende postulaatide alusel teostatav arvutus annab elektroni võimalikud energiad: eV, kus Z on tuumalaeng, on vaakumi dielektriline läbitavus ja e on elektroni laeng. Selle aatomimudeli pakkus välja Niels Bohr 1913. aastal. Et tegemist oli veidi varem esitatud Ernest Rutherfordi aatomimudeli täiendusega, siis nimetatakse seda mõnikord ka Bohri-Rutherfordi aatomimudeliks. Bohri mudel kirjeldas vesiniku (ühe elektroniga aatomi) ehitust piisavalt täpselt, selgitades tema spektrijoonte olemust. Siiski ei suudetud Bohri mudelit üldistada mitmeelektronilistele aatomitele. Bohri mudel ei suuda ka seletada spektrijoonte peen- ja ülipeenstruktuuri, Zeemani efekti ja spektrijoonte intensiivsusi. 8
vaheosakesed (näiteks footon). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed (hadronid), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron. 12 KVANTMEHAANIKA Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid. Selle tänapäevane kuju arendati välja aastatel 1925–1935 ning selle põhiautorid on Werner Heisenberg, Erwin Schrödinger, Max Born, Pascual Jordan, Wolfgang Pauli, Niels Bohr, Paul Dirac ja John von Neumann. Kvantmehaanika on tänapäeva füüsika üks alussambaid ning on aluseks paljudele füüsikaharudele, sealhulgas aatomifüüsikale, tahkisefüüsikale, tuumafüüsikale ja elementaarosakeste füüsikale ning samuti näiteks kvantkeemiale. Kui klassikaline füüsika osutus mikromaailma süsteemide kirjeldamiseks ebasobivaks, siis kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon – ühe aine molekulide tu...
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difus...
Hugo de Vries oli hollandi bioloog, kes rööbiti C. Corrensi ja E. von Tschermakiga taasavastas 1900. aastal G. Mendeli tööd geneetika alal. Max Planck oli saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooriarajajaks ning seega 20. saj üheks tähtsaimaks füüsikuks.Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Avastas elementaarlaengud looduses. Nobeli preemia laureaat.Ernest Rutherford - Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Niels Bohr - Taani tuumafüüsik - lõi aatomi esialgse kvantteooria Albert Einstein - Saksamaalt pärit füüsik. 20. sajandi kõige mõjukamfüüsik, sai kuulsaks üldrelatiivsusteooria sõnastamisega. John Evans - Oli inglise arheoloog ja geoloog. Sigmund Freud - Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsiteooria ja meetodi rajaja. Alfred Nobel Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi (nitroglütseriin + diatomiit) ning ballistiidi (suitsuta püssirohi) leiutaja. # 1901a 5a peale Nobeli surma jagati
sügavamatest tasanditest. Need sõnumid võivad tuleneda kindlast rahuldamata loomingulisest püüdlusest ja autonoomia ja idenditeedi aspektist, mis vajavad edasist teadlikku tähelepanu, et leida tulemusi. Unenäod võivad viia probleemide lahendusteni. Loominguline probleemide lahendamine on selgesti näha Niels Bohri unenägudest. Rootsi psühhiaater, Nobeli preemia laureaat, kes lahendas aatomi koostise müsteeriumi (Garai, 1976). Oma unenäos nägi Bohr keevaliste leekidega hiiglaslikku päikest, mis kiirgab oma tsentrist välja valgustkiiri. Seejärel nägi ta väikeseid päikeseid, mis kiirgavad samasuguseid leeke, korrastatult elliptilisel orbiidil, mis lõikub suure päikesega. Siis nägi ta teist elliptilist orbiiti väikeste päikeste ja leekidega, mis lõikuvad esimese kahe orbiidiga ja viimaks kolmandat elliptilist orbiiti väikeste leekidega, mis lõikub kõikidega teistega
kiirgamisel. Kui elektron, liikudes ümber tuuma, kiirgab pidevalt elektromagnetilisi laineid, siis aatomi energiavaru peab vähenema. Aatomi energia vähenemisel peab tiirlev elektron pidevalt lähenema tuumale ja elektriliste tõmbejõudude tõttu kukkuma lõpuks tuuma. Aatom kaotab oma elektronkatte ja koos sellega ka oma füüsikalised ja keemilised omadused. Aatomid on aga väga püsivad süsteemid. 1913. a. lõi taani füüsik Niels Bohr teooria, mis käsitleb aatomite energia kiirgamist ja neelamist. Bohri postulaadid: ( postulaat põhieeldus, teooria või mõttekäigu aluseks võetav väide, mille kehtivust eeldatakse.) 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
sekundiga. Planetaarmudeli vastuolud Aatomite püsikindlus Tegelikkuses on aatomid väga püsiva struktuuriga moodustised. Isegi elektronide eemaldamine ei kahjusta aatomit. Esimesel võimalusel hangib ta ettejuhtuvad elektronid ja taastub esialgses kvaliteedis. Saab olla vaid üks järeldus: mikro-maailmas kehtivad seaduspärasused, mis ei sobi makro-maailma. Vastuolude lahendamine Bohri aatomiteooria 1913 sõnastab Taani füüsik Niels Bohr vastuolu lahendamiseks kolm postulaati: · Statsionaarsete olekute postulaat · Lubatud orbiitide postulaat ehk kvantreegel · Kiirguse postulaat Postulaadid ei olnud kooskõlas klassikalise mehaanika reeglitega! Statsionaarsete olekute postulaat · Aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes, statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En Lubatud orbiitide postulaat Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni
välist energiat täpselt samas koguses, mis varem "vabanes". Ometi kinnitas idee autor kidekeelselt : ,,Cõib-olla, võib-olla... Sest kuigi energia jäävuse seadust peetakse loodusseaduseks, põhineb see siiski ainult vaatlustel. Esimene kelle õnnestub perpetuum mobilI konstrukteerida, on ühtlasi tolle seaduse põrmustanud" Ta otsis oma väidetele tuge koguni seigast, et isegi Nobeli laureaat ja aatomimudeli looja Niels Bohr hakkas kord füüsika selle fondamentaallause tõepärasuses kahtlema. Tollal oli raske mõista, kuidas toimub teatavate aatomite radioaktiivne beetalagunemine. Energia jäävuse sedause kohaselt peaksid beetaosakesed niisis elektronid tuumast lahkumisel omama kindla koguse energiat. Ana nii see ei ole ilmub hoopis mingi pidevspekter. Energia jäävuse sedasust tõttas pääatma füüsik Wolfganf Pauli, viidates võimalusele, et
fotoefektiks. Einsteini valem fotoefekti kohta hf=A(välj)+W(k), kus A(välj) on elektroni väljumistöö metalli pinnale. kvandi energia, A elektroni väljumistöö, m elektroni mass, v elektroni kiirus, h Plancki konstant, f kvandi sagedus, c valguskvandi levimise kiirus vaakumis Aine struktuur Aatomifüüsika Bohri aatomimudel- Lähtudes Plancki ideest ja fotoefekti teooriast lõi Niels Bohr uue teooria aatomite ehituse seletamiseks. Oma kujutlused esitas ta postulaatidena. Bohri postulaadid- Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: 1) Elektron aatomis võib olla ainult erilistes püsivates ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E(n). Püsivas olekus aatom ei kiirga. 2) Üleminekul ühest püsivast olekust teise aatom kiirgab või neelab elektromagnetkiirguse kvandi ehk footoni
Seadused ja valemid Loeng 11. Coulomb'i seadus (vektorkujul!). Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna...
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel.
Piirsagedust f p, mille puhul h f p = A , st fotoefekt võib toimuda, nimetatakse fotoefekti punapiiriks või ka pikalainepiiraks. Fotoefekti liike on kolm. Siin esitatut nimetatakse välisfotoefektiks. Esinevad veel ka sisefotoefekt (pooljuhtseadmetes) ja tõkkekihtfotoefekt (päikesepatareides). 5. kursus AINE STRUKTUUR Aatomifüüsika Bohri aatomimudel. 1911 esitas Ernest Rutherford aatomi planetaarse mudeli, millega kaasnesid kohe raskused. 1913 esitas Nils Bohr aatomimudeli, mis osutus vahepealseks üleminekumudeliks mehhanistlikult mudelilt tänapäevasele aatomimudelile. Bohri aatomimudelis on positiivne tuum, nagu Rutherfordi mudeliski, aga elektronid saavad viibida vaid kindlatel, nn statsionaarsetel orbiitidel, kus nad ei kiirga ega neela energiat. Rutherfordi mudeli põhiraskuseks oligi see, et tiirlevad elektronid peavad kesktõmbekiirenduse tõttu energiat kiirgama ( a F A ).
Piirsagedust f p, mille puhul h f p = A , st fotoefekt võib toimuda, nimetatakse fotoefekti punapiiriks või ka pikalainepiiraks. Fotoefekti liike on kolm. Siin esitatut nimetatakse välisfotoefektiks. Esinevad veel ka sisefotoefekt (pooljuhtseadmetes) ja tõkkekihtfotoefekt (päikesepatareides). 5. kursus AINE STRUKTUUR Aatomifüüsika Bohri aatomimudel. 1911 esitas Ernest Rutherford aatomi planetaarse mudeli, millega kaasnesid kohe raskused. 1913 esitas Nils Bohr aatomimudeli, mis osutus vahepealseks üleminekumudeliks mehhanistlikult mudelilt tänapäevasele aatomimudelile. Bohri aatomimudelis on positiivne tuum, nagu Rutherfordi mudeliski, aga elektronid saavad viibida vaid kindlatel, nn statsionaarsetel orbiitidel, kus nad ei kiirga ega neela energiat. Rutherfordi mudeli põhiraskuseks oligi see, et tiirlevad elektronid peavad kesktõmbekiirenduse tõttu energiat kiirgama ( a F A ).
Elektronilained aatomi orbiidil. Elektroni leiulained hoitakse aatomi juures elektriliste tõmbejõudude poolt. Kui elektron tiirleb orbiidil, siis peavad tema leiulained olema orbitaallained. Nii peavad orbitaallained sobituma orbitaalringile täisarvuliselt. Bohri aatom. Elektron saab tuuma ümber tiirelda vaid kindlatel orbiitidel. Vastava seose tuletas intuitiivselt Taani füüsik Niels Bohr, kes sellel ajal ei teadnud midagi elektroni lainelistest omadustest. h mvr = n 2 Soovides seletada aatomi püsivust ja spektraalseeriaid postuleeris (ld. k. postulare nõudma), et lubatud orbiitidel, mille raadius rahuldab eelnevat seost elektronid ei kiirga vaatamata tiirlemisele ümber tuuma.(Bohri 1. Postulaat). See päästis planetaarse aatomimudeli
Theodor Herzl Viini ajakirjanik, kes rajas vastukaaluks antisemitismile sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 3. Max Planck Saksa füüsik, kes jõudis 1900. aastal otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat "pakettide" või portsjonite kaupa (varem arvati, et pideva joana). Ta arvutas selle välja "energia-aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant, millest sai alguse kvantmehaanika. 4. Niels Bohr Taani füüsik, kes 1913. aastal sai valmis töö vesiniku aatomist. Bohri teooria oli ühtlasi näiteks, kuidas teadus areneb: kuigi teooria osutus oma põhiosas ekslikuks, oli see siiski vajalik vahesamm teel adekvaatsema mudeli poole. 5. Albert Einstein juudi soost Sveitsi patendiametnik, kes avaldas 1905. aastal kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria. Teooria kõigutas seniseid tõekspidamisi
Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. isobaarid on ühesuguse massiarvuga nukliidid. Bohri vesinikuaatomi mudel. Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama tasemega orbiidile kiirgub valgusena üks kvant energiat (eraldub üks footon). Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda juurde energiat (näit. soojusenergiat). Bohr näitas, et energiatasemed, mida elektron vesiniku aatomis võib omada vastavad nende poolt kiiratavate või neelatavate footonite energiatele. Elementide perioodilisussüsteem. Elementide elektronegatiivsus. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
"Kuidas teha seda, mis on võimatu? -VAIMUSTUSEGA!" See, keda elu on raskelt näkku löönud. ei hakka igale tere-tuttavale oma hinge lahti koorima. Kui ma ei kuule Su südametukseid, oled Sa minust liiga kaugel. Ära hoia teda käest , hoia südamest Kui me ennast sagedamini kuulaks,räägiksime vähem. "I fully respect your right to disagree with me, so long as you understand that I'm right and you're wrong." Unknown. "Mõned asjad on nii tõsised, et tuleb nende üle naerda." Niels Bohr SEE, MIS JUHTUB, EI SAA MEILE TEHA NII PALJU HAIGET KUI SEE, MIDA ME SELLEST ISE ARVAME."- saa paremaks kui sa oled,enne kui kohtad uut inimest ja loodad,et ta sind mõistab. Mul on lihtne maitse. Mind rahuldab vaid parim. My parents said I could be anyone I wanted, so I became an asshole. I wasn't born a bitch, guys made me this way. Falling feels like flying until you hit the ground. A good friend will come visit you in jail.
Hete 1879, röntgeni kiirte (C. Röntgen- 1985), radioaktiivsuse (Curild 1896 1898) avastamisel. Et aatom tervikuna on neutraalne, peavad tema koostises olema ka positiivselt laetud osakesed. 1911.a. ehitas Rutherford aatomi ehituse mudeli, mille kohaselt praktiliselt kogu aatomi mass on koondatud positiivselt laetud tuuma. Ringorbiidil ümber tuuma tiirlevad elektronid, mille arv aatomis on võrdne tuuma positiivse laenguga. Klassikalist aatomi mudelit täiendas Taani teadlane N. Bohr (1855 1962) näidates, et elektron võib liikuda ümber tuuma kindlatel statsionaarsetel ringorbiitidel, mis on määratud ja kvantarvuga n ja mis omab ainult täisarvulisi väärtusi. Peakvantarvu 1 puhul liigub elektron esimesel e. põhiorbiidil. Statsionaarsetel ringorbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. Elektron kiirgab või neelab energiat kvantidena üleminekul ühelt orbiidilt teisele. Üleminekul 1 orbiidilt teisele elektron neelab energiakvandi
On kaks peamist rühma tõlgendusi: Einsteini kontseptsioon väidab, et juhuslikkust polegi. Kvantmehaanika on lihtsalt halb teooria (võimetu määrama varjatud parameetrit). Einstein: Jumal ei mängi täringuid! (God does not play dice!) Bohri kontseptsioon ehk Kopenhaageni tõlgendus füüsikalise reaalsuse moodustumisel osaleb ka vaat- leja ise. Võimalikkus saab tegelikkuseks vaatluse hetkel. Seni, kuni vaatlust (eksperimenti) pole teosta- tud, on veel kõik võimalik. Bohr: Inimesed ei saa Jumalale dikteerida, mida Ta tohib ja mida mitte. Schrödingeri kass on Schrödingeri poolt kvantmehaanilise juhuslikkuse kritiseerimisel esitatud arutlus: Kass on kinnisesse kasti pandud koos põrgumasinaga (seadmega, mis tapab kassi). Põrgumasina käivitumine on kvantmehaaniliselt juhuslik. Tõenäosus, et põrgumasin käivitub mingi kindla aja (näiteks ühe tunni) jooksul, on 50 %. Millisel hetkel sureb kass? Einstein vastab: see hetk on kindel,
1872) X - kiired (W. Röntgen,1895) Loodusliku radioaktiivsuse avastamine (A. Becquerel, 1896) Elektroni avastamine (J.J. Thomson , 1897) Kvandi mõiste (M. Planck, 1900) Raadiolambi (dioodi) leiutamine (J. Fleming, 1904) Nüüdisaegse füüsika periood (alates 1905.a.) Massi ja energia ekvivalentsus (A.Einstein, 1905) Fotoefekti seletamine valguskvantide abil (A. Einstein, 1905) Ülijihtivus (H. Kamerlingh – Onnes , 1911) H-aatomi mudel (N. Bohr, 1913) Üldrelatiivsusteooria (A. Einstein, 1916) Osakeste lainelised omadused (L. de Broglie, 1924) Kvantmehhaanika rajamine (E. Schroedinger, W.Heisenberg, jt., 1926) Kunstlik radioaktiivsus (F. ja I. Joliot-Curie, 1934) Uraani tuuma lagunemine (O.Hahn, F.Strassmann 1938): Ahelreaktsioon (E.Fermi jt., 1942) Aatomipomm (1945) Holograafia (D.Gabor ,1948) Termotuumareaktsioon (1952)
jää vedel vee- vesi aur füüsikaline nähtus keemiline nähtus 43 Bohri vesinikuaatomi mudel Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama tasemega orbiidile kiirgub valgusena üks kvant energiat (eraldub üks footon). Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda juurde energiat (näit. soojusenergiat). Bohr näitas, et energiatasemed, mida elektron vesiniku aatomis võib omada vastavad nende poolt kiiratavate või neelatavate footonite energiatele. 44 Kvandid Max Planck: kiirgusenergia vabaneb tahkete kehade aatomitest ja molekulidest või neelatakse nende poolt vaid kindlate diskreetsete (üksikutest eristatavatest väärtustest koosnevate) hulkadena - kvantidena.
Ühe elektroni viimisel läbi potentsiaalide vahe üks volt tehakse tööd üks elektronvolt. Energeetiliselt on siis elektronvolt dzaulist niisama palju kordi väiksem kui elektroni laeng onväiksem kulonist, seega 1 eV = 1. 6021·10-19 J. 8. Laengute jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemides on laengute algebraline summajääv. Igasuguste jäävusseaduste ainuke tõestus on vastavus eksperimendiga igas olukorras. Püüdes lahendada orbitaalmudeli vastuolusid postuleeris taanlane Niels Bohr (1913), et elektroni tiirlemisel ümber tuuma elektromagnetilist lainet (=valgust) ei kiirgu, kui elektron tiirleb orbiitidel millel potentsiaalne energia on täisarvkordne tiirlemissagedusele vastavast kvandi energiast Ephν=−n. Kõik spontaansed (ilma välise sunnita ehk iseenesest toimuvad) protsessid toimuvad alati entroopia kasvu suunas. Korrastamatust termodünaamikas defineeritakse entroopia kaudu. molekulidevahelised sidemed tekivad siis, kui süsteemi potentsiaalne energia väheneb
keskväärtustest ja seda kindlamini võib nende parameetreid ennustada . Seega võib öelda, et näiteks üksiku aatomi käitumine on kaunis ettearvamatu, aga keha kui väga paljude aatomite kogum käitub juba küllalt ettearvatult ja seda saab teha Newtoni seaduste abil. 91 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile: 1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata.
Kass on kinnisesse kasti pandud koos põrgumasinaga (seadmega, mis tapab kassi). Põrgumasina käivitumine on kvantmehaaniliselt juhuslik. Tõenäosus, et põrgumasin käivitub mingi kindla aja (näiteks ühe tunni) jooksul, on 50 %. Millisel hetkel sureb kass? Einstein vastab: see hetk on kindel, aga inimene ei suuda seda ära arvata. Kassi saatus otsustati hetkel, mil ta pandi kasti (anti tundmatu ohtliku loodusjõu mõjuvalda). Bohr vastab: Kassi saatus otsustatakse hetkel, mil kast avatakse. Kasti avaja on otsustamisel osaline (mingitpidi süüdlane kassi surmas). Einsteini-Podolsky-Roseni (EPR) paradoks on Einsteini poolt kvantmehaanilise juhuslikkuse kritiseeri- misel esitatud arutlus: Kaks osakest, mis moodustavad ühtse kvantsüsteemi, viiakse ruumis lahku. Olgu süsteemi summaarne spinn null (tegemist on bosoniga). Kui ühe osakesega teostatud katsest
= kus, footoni sagedus, - Plancki konstant, = 6,63 10-34 . Elektromagneetilise lainetusele = kus, - valguse kiirus, - kiirguse lainepikkus, siis = Vesiniku kiirgusspektrite analüüsil tõestas Nils Bohr eksperimentaalselt, et vesiniku aatomis on elektronil lubatud vaid diskreetsed energianivood. Need eksperimentaalselt saadud lubatud energiaväärtused vesiniku aatomis on arvutatavad Bohri valemiga 2 2 4 13,6 = - 2 2 = - 2 = 1,2,3,4,5 kus,
Prantsusmaa - Alzeeria, Tuneesia, osa Marokost, Madagaskar. Saksamaa - Togo, Kamerun. Belgia - Kongo. Hispaania - osa Marokost. Portugal - Angoora, Mosambiik. Itaalia - Liibüa. 7 1.10.1 TEADUS Becqruel - avastas loodusliku radioaktiivsuse. P. ja Marie Curie - sünteesisid puhta raadiumi ja polooniumi. Maks Planc - kvant teooria. Albert Einstein - relatiivsus teooria (üld ja eri). Nils Bohr - täiustas Ruthrfordi aatomi mudelit. Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust. 1.10.2 KUNST Fovism "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused: Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas.
võetakse nagu religioossuse määra ja mõõtühikut. Kirik on Eesti ühiskonnas nähtav. Kuid tõsise usuga on sel vähe pistmist. Täide on läinud Toomas Pauli ammune ennustus: „Paljud ei võta religiooniga tegelemist eriti tõsiselt, see on pigem n-ö igaks juhuks, umbes nagu liikluskindlustus – parem oleks, kui seda üldse vaja ei läheks, aga ei või iial kindel olla“. Samasugustel kaalutlustel naelutas Niels Bohr oma kabineti ukse kohale hobuseraua: „Ma olen kuulnud, et see mõjub isegi siis, kui sa sellese ei usu“. Ligikaudu sama olukord valitseb enamikus Euroopa riikides. Kui Itaalia (ja ehk ka Poola) välja arvata, käib kirikus vaid umbes viis protsenti rahvast, olgugi et suurem osa peavad end usklikeks ning samastavad end kindla religiooniga. Isiksusepsühholoog Gordon Allport väidab, et laias laastus usuvad inimesed kahel moel.
VAIMUSTUSEGA!" 2661. See, keda elu on raskelt näkku löönud. ei hakka igale teretuttavale oma hinge lahti koorima. 2662. Kui ma ei kuule Su südametukseid, oled Sa minust liiga kaugel. 2663. Ära hoia teda käest , hoia südamest 2664. Kui me ennast sagedamini kuulaks,räägiksime vähem. 2665. "I fully respect your right to disagree with me, so long as you understand that I'm right and you're wrong." Unknown. 2666. "Mõned asjad on nii tõsised, et tuleb nende üle naerda." Niels Bohr 2667. SEE, MIS JUHTUB, EI SAA MEILE TEHA NII PALJU HAIGET KUI SEE, MIDA ME SELLEST ISE ARVAME." 2668. saa paremaks kui sa oled,enne kui kohtad uut inimest ja loodad,et ta sind mõistab. 2669. Mul on lihtne maitse. Mind rahuldab vaid parim. 2670. My parents said:"I could be anyone I wanted, so I became an asshole. 2671. I wasn't born a bitch, guys made me this way. 2672. Falling feels like flying until you hit the ground. 2673. A good friend will come visit you in jail.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
