inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne. Sel ajastul hakkati maailma avastama ning tulemusteks olid suured maadeavastused. Hüppeliselt arenes ka teadus. Humanismiajastul hakkati inimest nägema kui loojat ning tänu sellele hakkati tähtsustama kunstnike ja poeete. Dante Alighieri ,, Jumalik komöödia" ; Giovanni Boccacio ,,Dekameron" Erasmus Roterdamist: Ta on omaaja silmapaistvam mõtleja. Pidas naeruväärseteks palju ameteid kui ka inimtüüpe. Kritiseeris vaimulikke ja kirikut, kuid ei eitanud katoliku kiriku vajadust. Tuntuim teos on ,,Narruse kiitus" Kunstist võeti samuti eeskujuks antiikaegne kreeka ja rooma. Kujutati alasti inimesi.Prooviti inimest kujutada võimalikul loomutruult. Sellepärast isegi tegi Leonardo da Vinci miteid lahkamisi et inimese keha paremini tunda
o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas. Oli kaks korda paavsti kuuria(nõukogu) sekretär ja Firenze vabariigi kantsler · Kirjutas antiikfilosoofide ja oma eelkäijate elulood ja Firenze ajaloo. Hindas allikaid kriitiliselt, käsitledes
. ). Luuletused on kirjutatud Beatricele, tema isa tuttava sõber, kellesse ta armus, kuid kes pidi teise mehega abielluma. Luuletustel on proosatekstilised seletused. Tema traktaadid on ,,Pidusöök", mis räägib moraali normidest. ,,Rahvakeelest" seletab, kuidas muuta itaalia keelt, et seda saaks kasutada igas valdkonnas (luule, teadus, suhtlemine .. ). ,,Monarhia" ülistab keisrit. Tema tuntuim teos on ,,Jumalik komöödia". Ise pani ta sellele lihtsalt ,,Komöödia" nimeks, kuid Boccacio nimetas selle ümber. Selle kirjutamist alustas ta Firenzes ja lõpetas alles enne surma Rovennas. See on kirjutatud värsivormis, tertsiin (aba bcb cdc ...) ning selle pärast pole seda eesti keelde tõlgitud. ,,Jumalik komöödia" on lugu sellest, kuidas hing peale surma edasi elab ja kuhu ta lõpuks jõuab. Sellel on kolm osa, põrgu, puhastustuli ja paradiis. Igas neist on 33 laulu, koos sissejuhatusega on see kokku 100 laulu. 100 on 10, mis tol ajal oli täiuslikkuse number. See
· spetsialistide palkamine ( arhitektid, skulptorid jne) · Spetsialistid arendasid kunsti ja teadust · METSEEN rahastas kunsti ja teadust Keskajal oli maailmapildi keskmeks JUMAL,aga nüüd oli maailmapildi keskel INIMENE. Ideaaliks kujunes ideaalinimene, kes pidi pädev olema nii kunstis kui ka teaduses. ( Näiteks: Leonardo Da Vinci ). Oluline oli ka selle inimese eneseteostus. HUMANISM inimesekeskne maailmavaade Tuntuimad renessansiaegsed kirjanikud: Boccacio, Petrarca, Dante Alighieri Oluliseks sai algupärandite lugemine, toimus nn tagasipöördumine allikate juurde.( nt Lorenzo Valla tõi välja selle, et Constantinuse kinkekiri on võltsing) Väga suureks eeskujuks humanistidel oli filosoof Cicero ( tema poolt kirjutatud ladina keel kinnitati õigeks ladina keeleks, keskaja ladina keelt hakati põlgama ) Antiigiihalus aitas kaasa ladina keele hääbumisele. Hakati uuesti pöörama tähelepanu kreeka keelele ja
Celestina on kupeldaja, tema suhu paneb autor pikad monoloogid. Teose keskpaigas Celestina tapetakse. Loodus ongi jumal. Kokkuvõttes pole see lõbus lugu, võib isegi öelda, et tragöödia. Calisto maksab Celestinale Melifeaga kokkusaamiste eest. Kohtumised ei lähe enam nii hästi. On tõlgitud ka väiksematesse keeltesse. Renessansi lüüriline luule Kõige tugevam on Itaalia mõju. Petrarca 14.sajandil, mõju tuli juba Dantest, Boccacio. Uued vormid: sonett (renessansi tunnuseks) Ekloogid ja kantsoonid on suuremad zanrid. Väljendub kõrge, üleva luule püüdlus. Keskaegsed kantsoonid-ekloogid on palju lühemad, renessansis on pikemad. Pöörang Hispaanias algab enam-vähem ühe raamatuga. 1543. Sellesse raamatusse kuulub kahe luuletaja looming Garcilaso de la Vega ja Juan Boscan. Hispaanias kõige varem väljaspool Itaaliat toimub renessansilik pööre. Garcilaso de la Vega eluiga oli üsna lühike
Looming: alustab lasteraamatutega, kirjutab palju ajaloolisi romaane. Triloogia ,,Tallinna triloogia" (,,Tuli ja raud" urbaniseerumisprotsessid Eestis, ,,Õige mehe koda"/"Võõras majas" eestikeelse ärimaailma kujunemine, ,,Rohtaed" kuidas oma hinge korras hoida?). Ristikivi ei mõista oma tegelasi hukka, nad kõik on saatuse mängukannid. Rootsis ilmub 1946 ,,Kõik, mis kunagi oli", 47 ,,Ei juhtunud midagi" (pooleli jäänud triloogia). Pilet IX · Boccacio või Cervantese elu ja loomingu ülevaade · ,,Noor-Eesti" tegevus kirjanduse-, kunsti- ja keelevallas Pilet X · Shakespeare'i elu ja looming, ühe näidendi lähivaatlus (Romeo&Julia/Hamlet) · Ülevaade väliseesti kirjandusest Pilet XI · Klassitsismi mõiste. Moliere'i elu ja looming · Maupassant'i elu ja looming, ühe romaani ja paari novelli analüüs Pilet XII · Valgustuskirjandus, Voltaire'i, Rousseau' kirjanduslik tegevus
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
luuleraamatus pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante rea traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ka kultuuri kohta. Näiteks arutas ta moraaliprobleeme itaaliakeelses traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna jumalik ning see jäi teose külge. Zanrilt oli teos värsivormis 'nägemus' (kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis). ,,Jumalikku komöödiat" läbivad sümbolid, kujundid allegooriline lähenemine. Näiteks pöördub Dante värvide ja arvude sümboolika poole. Teos koosneb kolmest osast: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Igas osas on 33 laulu, koos sissejuhatuseda on laulude koguarv 100 (arv 10 e 100
Vabariigi Kultuuriteenete orden(1990), Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi orden(1999) ning ENSV teenelise kirjaniku aunimetus(1980). Peale kirjutamise tegeles ta väga aktiivselt ka lavastamisega, lavastades nii eesti kui ka välismaa autorite teoseid. Kokku tegi ta üle 80 lavastuse. Ta on lavastanud palju tuntud teoseid nagu näiteks Shakespeare`i ,,Suveöö unenägu", D.H Hwangi ,,Madame Butterfly" ja G. Boccacio ,,Dekameron". Mati Unt elas teatrile. Aasta peale tema surma ilmus raamat ,,Undi-jutud", mis sisaldab mälestusi paljudelt inimestelt, kes temaga elu jooksul kokku puutusid. Raamat on koostatud Kalev Kesküla poolt. Looming: Mati Unti võib nimetada geeniuseks juba 19-aastaselt sai ta hakkama ehk oma kõige kuulsama teose ,,Hüvasti, kollase kassiga". ,,Hüvasti, kollane kass" on kirjutatud aastal 1963, just enne Hrustsovi sulaaja lõppu. Tsensuur oli vähenenud
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
