Itaalias oli sel ajal valitsevaks marinism, mille süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline. Hispaanias oli kaks vastanduvat voolu, ühelt poolt kulteranism ehk gongorism, mille peaesindajaks oli Luis de Góngora ning teisalt kontseptism, mida esindas Francisco de Quevedo. Inglismaal kuuluvad sellesse ajastusse eufuism ja metafüüsiline luule, Prantsusmaal pretsioosne kirjandus. 39. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Giovanni Boccaccio, Dante Alighieri, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael... 40. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Hilisantiigis võisid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni mõjutada religioossed tegurid, eelkõige ristiusu tugevnemine, millega maailmapilt muutus üha jumalakesksemaks, enne oli see humanistlik. Selle tõttu muutusid kunstis ideaalid ning hakati rõhku panema vaimsusele ja religioossusele välise ilu asemel
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõ...
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
Bologna vanalinnas pakuvad varju kaaristutega ääristatud tänavad, Romagna ääretutes randades värvilised päikesevarjud. Siin on Rimini, Itaalia üks tuntumaid kuurorte, aga ka riigi vanim ja hinnatuim, Bologna ülikool (XI sajandist). Siinses toomkirikus krooniti Karl V 1530. aastal keisriks. Lõpuks laske roogadel hea maitsta! Miks? Minge ükskõik millisesse restorani selles maakonnas ja te mõistate. 9 Toscana / Firenze Just Toscanas sündis Dante, Petrarca ning Boccaccio loomingu toel tänapäevane itaalia keel ja Firenzes XIV-XVI sajandil humanism. Siit said alguse renessanss ja radikaalsed mõtteviisi muutused Euroopa tsivilisatsioonis. Siin tegutsesid Michelangelo, Leonardo ja Brunelleschi. Piirkonnas on ka Siena, Pisa torn, Montepulciano, San Giminiano ja marmorilinn Carrara; Arezzo ja Prato; Chianti ja teised kuulsad veinialad. 10 Umbria / Perugia Õrnahingeline ja poeetiline Püha Franciscus sai sündida ainult siin. Umbria linnade kohta on
proosas kui värssides. ,,Tristan ja Isolde" Renessanss 14 - 16 saj Renessanss (pr.k. renaissance ,,taassünd"), Dante Alighieri, William Keskajale järgnev etapp Lääne-Euroopas. Shakespheare, Petrarca, Antiikkunsti ja kirjanduse taassünd, Boccaccio keskaegse elutunnetuse ja mõtteviisi muutumine (humanism). Sai algusePõhja- Itaaliast 16- 17 saj Humanism ja Reformatsioon Humanism kui ideeline vool tekkis, kui püüti vabaneda Keskaja sotsiaalsetest ja vaimsetest kammitsatest, eriti religioonist Reformatsioon Marthin Lutheri algatatud
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
Puhvel. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka:Müüt-mythos = kõne. Mütoloogia- mythos+logos=jutulugu. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid. Mütograafilised tõlgendused, Filosoofiline kriitika, Etümoloogilised tõlgendused, Pühholoogilised/ajaloolised tõlgendused. Euroopa Kesk-ja Uusaeg:Euhmeristlike mallide kasutamine-Gesta Danorum. Antiigist üle võetud allegoorilised/astroloogilised müüditõlgenudsed- Giovanni Boccaccio. Koloniaalajastul uue materjali lisandumine-Joseph-Francois Lafitau. Romantismi ajastul müüdilembus-Johann Gottfried von Herder 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri
· Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. 2. Renessansi kirjandus a. Dante Alighieri "Jumalik komöödia": · Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). · Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. · Inimlike tunnete kajastamine. b. Francesco Petrarca: · Sonetid luuletused armastatud Laurale. · Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. c. Giovanni Boccaccio "Dekameron": · Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. · Pilgati valevagadust ja askeetlust. d. Lorenzo Valla: · Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. · Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. e. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale.
uued ideed 14.saj alguses. Firenze poeet Dante Alighieri(1265-1321) esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist : põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Fransesco Petrarca(1304-1374) pärast antiikaega esimene poeet, keda looming eest avalikult pärjati. Kuulsust tõid nii sonetid, poeemid Puunia sõdadest kui ka proosas kirjutatud riigimeeste elulood. Giovanni Boccaccio (1313-1375) kuulsaim teos "Decameron" on kirjutatud katku järel ning mõjub inimestele elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. Enamiku teoseid kirjutati kohalikus murdes, millest arenes Itaalia kirjakeel. Lorenzo Valla(1407-1457) oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellele tõi kuulsust Constatinuse kinkeürinu mille all tuntud võltsdokument selle kohta, et Rooma keiser Constantinus andis võimu lääneosas paavstile ja määras ta ka kirikupeaks
alternatiivse) otsingud, antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega. 36. Mis on palimpsest? Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 37. Nimetage barokkkirjanduse iseloomulikke jooni. Barokkkirjandus armastas allegooriaid ja metafoore. Iseloomulik oli mingisuguse ime otsing, eriti marinismis. Kasutati palju vastandeid ja kontraste. 38. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Petrarca, Boccaccio, Bruni, da Vinci, Machiavelli 39. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. 40. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
poeg. Mõne allika järgi oli tal ka kolm keha, ent jalgu ainult kaks. Käte arvuks nimetatakse kolm kuni kuus. Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi. Antiiksed vaasimaalijad kujutasid teda harilikult kuue, vahel nelja jalaga.Geryon elas maailma lääneserval Erytheia saarel. Hesiodose sõnul nimetati selle nimega tänapäeva Cádizi. Antiikajal nimetati seda kanti Andaluusia rannikul Tartessoseks. Giovanni Boccaccio sõnul võttis Geryon külalisi lahkelt vastu, uinutas nende valvsuse ja seejärel tappis nad. Sellise reeturliku käitumise tõttu paigutas Dante Alighieri "Jumalikus komöödias" Geryoni põrgu 8. ringi valvama.Geryonil oli kahepäine koer Orthos, Kerberose vend, ja veisekari, mida valvas Arese poeg Eurytion. Veiste röövimine oli Heraklese 10. vägitöö.Teel Geryoni juurde jõudis Herakles Vahemere lõppu ning püstitas sinna Heraklese sambad ehk Gibraltari ja Ceuta.
Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa vormiga tekstile karjuseidüllist või armastusest. Tüüpiliselt on ülemine hääl liikuv, alumised tagasihoidlikumad. Caccia (it.k jaht) oli kolmehäälne laul, kus instrumentaalne alumine hääl toetab kahte elavalt liikuvat, üksteist kaanonina imiteerivat ülahäält
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletus...
kindel. Viis esimest pala pakuvad suhteliselt vähem huvi, sest nende esteetiline tüüp oli enne Cervantest laialt tuntud. Alged on keskaegses rüütlinovellis ja romaanis, mis seejärel uusaja olustikku üle kandudes kujundasid itaalia renessansi novelli. Üha on tähtsad seiklus, intriig, juhus; sündmused arenevad eranditult privaatelu tasandil. "Mustlasneiu" nimikangelanna, targa ja veetleva Preciosa vaimurikkad kõned on aga mahukamad kui ühelgi Boccaccio tegelasel. Selle jutustuse dialoogia maht ise lubab võrreldes varasema itaalia novelliga tegelasi sügavamalt humaniseerida. Ent oluline pole üksnes maht, vaid tausta järkjärguline aktiviseerumine. Olustik hakkab siin tungima eraellu, aeglustab ja pidurdab seikluse, viitab juba mõnedele vastuoludele ühiskonnas (nagu armastajate konflikt seisusliku normiga). Mis siis, et lõpuks osutuvad mustlasneiud ja teenijatüdrukud ikkagi
Se pareba boves, alba pratalia araba, albo versorio teneba, negro semen seminaba Placiti cassinesi (“Monte Cassino tunnistused”, 960-63) Piemonte jutlused 12. saj. 12. saj. lõpp – esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa – Laudes creaturarum 1225. nn. “Sitsiilia koolkond” Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud - Veneetsia dialekt: suuline norm keskajal Vahemere piirkonnas, 18. saj. kirjakeeleks Kirde- Itaalias (Goldoni) - “Sitsiilia-Apuulia” variant (segatud provanssaali elementidega): kirjanduskeel Friedrich II õukonnas 13. saj. - Toscana (eriti Firenze) variant. Dante De vulgari eloquentia Pietro Bembo Prose della volgar lingua (1526) Francesco Fortunato Grammatika reeglid 1572. a. asutatakse Accademia della Crusca (“Kliide akadeemia”) 1672. a. Vocabolario (e
Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa vormiga tekstile karjuseidüllist või armastusest. Tüüpiliselt on ülemine hääl liikuv, alumised tagasihoidlikumad. Caccia (it.k jaht) oli kolmehäälne laul, kus instrumentaalne alumine hääl toetab kahte elavalt liikuvat, üksteist kaanonina imiteerivat ülahäält. Sajandi
GÜMNAASIUM 11.KLASS KESKAJA KULTUUR Referaat NARVA 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 3.TEADUS................................................................................................................... 9 ALLIKAD.................................................................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 17 2 1. SISSEJUHATUS Keskaeg algas Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal ja lõpuks loetakse Ameerika avastamise Kolumbuse poolt 1492. aastal ehk siis tegemist on umbes 1000 aastalise perioodiga. Erinevaid dateeringuid on veel keskajale, aga see on kõige tuntum ja üldisem. Kuigi keskajast ...
Intriig teose sündmuste kulg tegevuste ja vastutegevuste ahelana Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte, mis selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ).
Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega. ,,Uus elu"- pühendatud Beatricele. See on luulekogu, mis on kirja pandud uues, mahedas stiilis. Pihtimuslik armastusluule ühele naisele on uus asi. Kirjutab ka (filosoofilisi) traktaate (lühem kui romaan, pikem kui essee). Kirjutades religioonist kasutab rahvuskeelt. Kirjutas ,,Jumaliku komöödia", mida ise kutsus küll lihtsalt komöödiaks. Boccaccio lisas sõna ,,jumalik". Teos on jagatud kolmeks (põrgu, puhastustustuli, paradiis) ja igas osas on 33 laulu. Kirjas on tertsiinides (värsimõõt kolmele). Seal on numbri- ja värvisümboolika (punane- halastus, armastus; valge- usk, puhtus, süütus). Koos sissejuhatusega on 100 laulu. Põrgus on 9 ringi, puhastusmäel on 9 tasandit, ümber maa tiirleb 9 planeetide taevast ja üle selle 10. taevas, kus on kristliku Jumala asupaik. Kõige sügavamas põrgukihis on Lucifer (kolmetised
Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikastioonisituatsiooni tähtsaimad komponendid on AUTOR TEKST LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest); autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt : (a) anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc), (b) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), (c) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu), (d) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on (a) ideaallugeja (oskab lugeda, st süveneb, mõistab,
Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt: anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ( post)modernism) Autorist lähtuvad mitmesuguseid küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. Lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on: ideaallugeja ( oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt
Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele. Humaniste tuntakse selletõttu nii erudiitide-õpetlastena, kes uurisid 14 antiiki ja kirjutasid ladina keeles, kui ka elutervikule avatud kirjanikke (Petrarca, Boccaccio, Shakespeare). Maadeavastused lõid esmakordselt kujutluse maailmast kui tervikust. Pöörati tähelepanu loodusõpetusele. Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste arengut soodustas ka Gutenbergi trükimasina leiutamine. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Renessanss arenes läbi ühiskondlike vapustuste: renessanss, Ameerika jagamine, türklaste oht Euroopale.
Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tormese Lazarillo", ,,Cervantes", ,,Cervantese romaaniteooria", ,,Baroki liikumatus ja dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus
Luhteri 95 teesi, filosoofia tuli teoloogiast lahutada, inimene saab otse suhelda jumalaga, rahvusliku kiriku loomise idee (kuna talupojad ei saanud ladinakeelsest jutlusest aru), piiblite tõlkimine 20. Nimetage olulisemaid renessansiajastu kirjanikke, filosoofe, esseiste, luuletajaid, kunstnikke Kirjanikud ja luuletajad: Francesco Petrarca humanist ja luuletaja. Loomin koondatud ,,Laulude raamatusse". Giovanni Boccaccio kirjanik, humanist, poliitik. Täätas notarina. ,,Jumalate genealoogia", ,,Dekameroon". Franco Sacchetti lüürik, luuletaja, novellist, poliitik. ,,Kolmsada novelli" annab ülevaatetollastest elutavadest. Osa jutukesi on ajaloolised anektoodid. Luigi Pulci luuletaja. ,,Suur Morgant" parodeerib moes olnud rüütlieepika ideaale. Vittoria Colonna poetess, kes on kirjutanud hulga usulisele ja moraaliküsimusele pühendatud luulet.
lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio moodustab kirjandussituatsiooni tuuma b. tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest); i. autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt: anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc), ii. äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), iii. tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) iv. autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. c. lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on d
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägu...
Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansi suurkujusid: Giovanni Boccaccio (13131375) kirjanik, Dante Alighieri (12651321) kirjanik ja poliitikategelane, Leonardo da Vinci (14521519) teadlane, Michelangelo (14751564) maalikunstnik, skulptor. 10) Dante ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721)
Herodes - Müüt kui riknenud ajalugu või pärimuslik nurisünnitus. Oletades jumalate algupärana erakordseid surelikke nagu kuningaid või kangelasi, kelle aupaiste on järelpõlvedes paisunud jumaldamiseks. Seda nimetati euhemerismiks. Paljud hilisantiigi ajaloolased on paadunud euhemeristid. Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli olnud moes hilisklassika hellenismist saadik. Mütoloogia varjusurm kestis läbi 17.sajandi. meresõitjate ja konkistadooride avastusretked avardasid pikapeale mütoloogia piirimaid. 18.sajandi teisel poolel tekkis järsk ja tundeline müüdilembus.
Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansi suurkujusid: Giovanni Boccaccio (13131375) kirjanik, Dante Alighieri (12651321) kirjanik ja poliitikategelane, Leonardo da Vinci (14521519) teadlane, Michelangelo (14751564) maalikunstnik, skulptor. 11. Dante ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete.
"Akt" (puulõige) 10 ,,Jutlustaja" (lito) 1932 ,,Kaameli pea" (puugravüür) ,,Eesti neiu" (pehmelakk) "Viljandi maastik" (kuivnõel) 11 ,,Lapi maastik (Vaisaluokta)" (kuivnõel) ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats) Illustratsioon G. Boccaccio teosele "Dekameron" (ofort) Kokkuvõte Eduard Viiralti loominguline pärand on rikas, ja seda mitte arvuliselt (üle 400 estambi, ligi 4000 joonistust). Tema areng on olnud dünaamiline, kajastades erksalt ja alati isikupäraselt ajastu kunstiliikumisi. Tema looming on haarav dokument targa ja tundliku kunstniku inimlikust arengust, nooruslikust uljusest, elamusnäljast ja epateerimislõbust, küpse meistri
kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasmus Rotterdamist. Inglismaal Th.Morus. Prantsusmaal Michel de Montaigne. Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
· Sappho vanakreeka luuletajanna ja pedagoog · Sokrates vanakreeka filosoof, ei kirjutanud ise ühtegi teost, küll aga pani Platon ta teksti kirja · Platon vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane. Peateos ,,Politeia" · Aristoteles vanakreeka filosoof, Platoni õpilane · Dante itaalia kirjanik, 14 saj, ,,Jumalik komöödia" · Francesco Petrarca itaalia kirjanik ja filosoof, 14 saj, ,,Secretum" · Giovanni Boccaccio 14 saj, Itaalia, ,,Dekameron" · Giovanni Pico della Mirandola 15 saj, itaalia, renessanss · Lodovico Ariosto itaalia poeet, 16 saj · François Rabelais "Pantagruel", renessanss, Prantsusmaa · Michel de Montaigne prantsuse kirjanik, 16 saj, ,,Esseed" (renessanss) · Jean-Jacques Rousseau 18 saj, prantuse riigiteadlane · Voltaire 17 saj, Prantsusmaa ,,Candide" (peetakse valgustusaegseks kirjanikuks)
piirile koos Beatricega Boccaccio novellide lugemine, peamôtte leidmine Petrarca soneti skeem, loe tekste Cervantese elu ja "Don Quijote " üldiseloomustus Sellega lôpeb I tsükkel, II tsükli algul korrata ja töösse vôtta keskaja kirjanduse liigid, renessansi esindajad, nende tähtsamad teosed ja teened, tunnusjooned Vaja oleks rääkida hispaania môôga ja mantli teatrist ja romaani kujunemisest II tsükkel Viktoriin kordamiseks RÛHMATÖÖNA Kas see on nii? 1. Boccaccio oli soneti looja 6 2. Dante oli novelli looja 3. Shakespeare kirjutas rüütliromaani paroodia 4. Petrarca kirjutas "Don Quijote" 5. "Gilgame`s" on sumeri eepos 6. "Lacplesis" on leedu eepos 7. "Ilias" on rooma eepos 8. "Odüsseia" on kreeka eepos 9. "Kalevala" on eesti eepos 10. "Niebelungide laul" on saksa eepos Kas nimetatud nimi on tegelane? (autoreid on hulgas) 11. Anakreon 12. Kreon 13
Peale lõpetamist läks sinna abiõpetajaks tööle. 1871 läheb Peterburi. Soovis minna konservatooriumisse, ei saand sisse, võttis eratunde. '73 tagasi Tartusse, lõpetab gümnaasiumi eksternina. '75 Tartu Ülikool ja teoloogiaõpingud (usuõpetus). Leipzigi keeleteaduskond '78. Annab ka noodiõpetust, viiuliõp, räägib ajastutest. MORAAL William Shakespeare - Hamlet, Othello, Tõrksa taltsutus, Macbeth, Suveöö unenägu, Veneetsia kaupmees, Romeo ja Julia Giovanni Boccaccio - Dekameron A.H.Tammsaare - Tõde ja õigus W.A.Mozart - Figaro pulm, Don Giovanni, Võluflööt Neid mehi me ei teaks kui poleks olemas nende loomingut. Aleksander Läte I sümfooniaorkester, loodud 1900. 1860 kuni 1948. Koorijuht, orkestrijuht. Solist nii klaveri kui oreli. Helilooja ja muusikaõpetaja. Pärit Tartu lähedalt, algharidus Valga Cimze seminarist. Töötas kooliõpetajana nii Nõos kui Puhjas. Saksamaal Dresdeni konservatoorium kooriheliloojaks
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
Karolingide renessanss: Karl Suur; II Dante Alighieri (ca Karolingide 12651321) renessanss: tema järeltulijad Ludwig Vergiliuse avastaja Vaga, Karl ,,Jumalik komöödia" Paljaspea): eelkõige kirjakultuur Ottode renessanss e. 10. sajandi Itaalia renessanss renessanss e. III Francesco Petrarca (14. s) Karolingide renessanss (Otto IIII): Giovanni Boccaccio (14. s) eelkõige Coluccio Salutati (14.15. s) kunst ja arhitektuur Leonardo Bruni (14.15. s) 12. sajandi renessanss: tõlkimine Poggio Bracciolini (14.15. s) ladina keelde Lorenzo Valla (15. s) (janu uue info järele) Angelo Poliziano (15. s) Francesco Petrarca (13041374) RENESSANSS pr. renaissance, it
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (`ballares', samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr
1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (‘ballares’, samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline žanr
Se pareba boves, alba pratalia araba, albo versorio teneba, negro semen seminaba Placiti cassinesi ("Monte Cassino tunnistused", 960-63) Piemonte jutlused 12. saj. 12. saj. lõpp esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa Laudes creaturarum 1225. nn. "Sitsiilia koolkond" Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud Rumeenia keel 16. saj. bojaar Neacþu kiri Cîmpulungist Braþovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne. Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas) Prantsuse keel Aluseks on Ile-de-France'i, kuningate keele variant
väljendatakse. Narratiivideks on süzeemudelid, mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süzeetüübid: otsingulood, kommunikatsioonilood ja nende kombinatsioonid. Todorov: narratiivi grammatika - seos narratiivi struktuuriühikute (tegelased, süzee) ja keele strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel. Narratiivil on teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad, kui kombineerida tegelased tegude või omadustega. Näiteks Boccaccio Dekameronis esineb kolm tüüpi omadusi: seisundid (hetkelised omadused, nt õnnelik, õnnetu), omadused (stabiilsed om., nt. hea, kuri) ja tingimused (stabiilsed, nt. sugu, usk, positsioon) ja kolm tüüpi tegusid: muutumine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Põhialused. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile
ei saaks) - peategelane Sethe tapab oma pisitütre - 18 aastat hiljem tuleb lapse hing ema juurde tagasi - Erinevatest lugudest läbipõimunud: orjus, armastuse helgus, süütunne, lootus. - Jutustuse muudab kõhedaks autori neutraalne stiil, pole emotsioone Novell - lühike proosajutustus, millel on üks süžeeliin ja vähe tegelasi, keskendub ühele teemale või konfliktile - rajaja Giovanni Boccaccio Suletud novell ehk toskaana novell - tegevus on kronoloogiline - pinge tõuseb astmeliselt - üllatav lõpplahendus - lõpplahendus on selge - tegelased on muutmatud ja terviklikud - esile tuuakse vaid mõningad tegelaste tunnusjooned Avatud novell - esiplaanil pole väline sündmustik vaid tegelaste sisemaailm, meeleolud ja konfliktid - tegevus on vähene või puudub - lõpp jääb tihti lahtiseks, puänt puudub
1.kaksik ehk s (distihhon); 2.kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3.nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4.viisik ehk viisikvärss (kvint); 5.kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6.seitsmikvärss (nt. Rhyme royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood), Troilus and Criseyde 7.Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Epiteet- kirjeldav või kaunistav lisandsõna, ehk poeetiline täiend. Nt mustav on ta põhi, salalik ta süle. Võrdlus- kõrvutamine ühistunnuse alusel.Tihti eelneb sidesõna või mõttekriips (nagu, kui jne) Nt Nii kui taeva pikne. Metafoor- ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
elus hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. See tõstis austust ka loominguliste isikute nt poeetide ja kunstnike vastu. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Kunstnikud matkisid kreeka ja Rooma kunsti ning kujutasid ka alasti inimkeha, see viis anatoomia tundmaõppimisele. Nt lahkas renssansikunstnik Leonardo da Vinci laipu, et inimkeha täiuslikult kujutada. Kirjandusest oli hea kirjutaja Giovanni Boccaccio, kelle tuntuim teos oli Decameron, mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Lorenzo Valla oli humanistlik õpetlane, kes suhtus kriitiliselt muistsetesse autoriteetidesse. Kõige rohkem kuulsust tõi talle Contantiniuse kinkeüriku võltsimise paljastamine, tegelikult oli see Pippin Lühikese ajal. Niccolo macchiavelli oli poliitfilsoofiale alusepanija, tema arvates oli Itaalia ideaalriik, kus sai olla vaid piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja.
katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. 10. I Novell. Boccaccio ühe novelli süzee kokkuvõte; tegelaste iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Neljanda päeva viies novell: * Vendadel oli kauplus, kus teenis noor piisalane Lorenzo. * Lisabetta ja Lorenzo olid üksteisesse armunud ja kohtusid öösiti.
Vana-Kreeka Müüt jutt, kõne, pläralära, vastandiks tõsilugu Mütoloogia jutulugu Teagenesest alates tähendus ,,mõistukõne", allegooriline müüdikäsitlus Herodotusest alates ,,riknenud ajalugu", ,,udujutt" Kesk- ja uusajal Euhemeristlike mallide kasutamine muinaspõhja müütide tõlgendamine laenude või profaansete lugudena Antiigist ülevõetud allegoorilised ja astroloogilised tõlgendused nt Giovanni Boccaccio Koloniaalajastu maadeavastustega materjali lisandumine, nt Joseph-Francois Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused Johann Gottfried von Herderi müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine 2.Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 19. saj tautegooriline ja evolutsionistlik
hindama, peeti lugu inimese isikupärast. Temas nähti loojat, loomingulisust. Ideaal oli õnnelik inimene, kes oli igakülgselt arenenud, elus hakkamasaav ja kellest oli kasu ka teistele. Eeskujusid otsiti antiikkultuurist. Antiikkultuurist leiti hingesugulust, õigustust muutustele, aga ka põhjusi vaidlemiseks. Kõiki seisukohti ei pidanud järgima. Itaalia kirjandus: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Francesco Petrarca Sonetid Laurale, poeem "Africa", Giovanni Boccaccio "Decameron". Lorezo Valla antiigi kriitik: ei olnud nõus Aristotelese liigse kiitmisega, avastas Consatinuse kinkeüriku võltsingu. Niccoló Machiavelli (1469-1527). Poliitfilosoofia rajaja, ajaloolane, diplomaat. Üks kuulsamaid töid on "Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja. Machiavelli ideaal oli ühtne Itaalia, mida suudab saavutada ainult piiramatu võimuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
