Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Risto Ruuben
Täpsed detailid tema sünnist puuduvad, ta oli ebaseaduslik laps kelle isaks oli Firenze pankur ja ema on siiani teadmata. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa album. Boccacio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel naisega, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccacio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327 kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati panga Napoli osakonna juhiks ja Boccaccio määrati seal õpipoisiks, kus veetis ta 6 aastat see aga talle ei meeldinud ja lõpuks sai ta minna õigusteadust õppima linnakooli. (kerime nüüd natuke aega kiiresti edasi) Vahepeal ta tekitas häid sidemeid erinevate kaasõpilastega (noh, täpselt nii nagu meie siin koolis teeme, et tulevikus paremini tööle saada), 1330-ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis 2 ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Boccaccio naasis Firenzesse 1341
õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest, aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342
Giovanni Boccaccio (1313- 1375) XIII sajandi lõpus Itaalias oli suure populaarsuse võitnud anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" (,,Sada novelli"). Novelli kui kunstilise zanri algatajaks loetakse GIOVANNI BOCCACCIOt. Peateos- ,, Dekameron" (1349- 1353)- raamjutustus. Jutustatakse lugusid oma kaasaegsest ühiskonnast. 100 novelli võime jaotada tinglikult nelja suurde rühma:
Lilian Triin Vinni 10 A Boccaccio ,,Dekameron" 3 päev II novell 1) Kuningas Agilulf - Lombardia linna Pavia kuningas. Enamusajast kandis kuningas suurt lohvakat mantlit ja kandis alati keppi endaga kaasas. Kuningas oli tark, kuna kui kuninganna tegi juttu, et miks too juba teist korda sama õhtu jooksul tema tuppa tuleb, ei öelnud kuningas kohe välja, et tema pole seal käinud vaid tegi näo nagu oleks seal käinud. Sellega säästis ta ka kuningannat, et too asjata ei kurvastaks,
Boccaccio novellid Essees annan ülevaate kahest Giovanni Boccacio novellist, mille teos kannab pealkirja ''Dekameron I''. Valisin analüüsimiseks esimese päeva neljanda novelli ja viienda päeva neljanda novelli. Esimene novell räägib mungast, kes tegi pattu, tuues tüdruku kloostrisse oma kambrisse. Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul on novelli tunnuseks püant, kus abt, kes peaks olema kloostris teistele eeskujuks, eksib ka ise reeglite vastu ning teeb sama vea, mis munk. Minu meelest oli see jutt üsna huvitav. Teises novellis oli juttu naisest, kes ei...
BOCCACCIO Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio kasvas üles Firenzes. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks selles pangas ja ta veetis seal kuus aastat. Lõpuks suutis ta oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Biograafia Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana". Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega
Giovanni Boccaccio Dekameron Esimene novell. Esimene novell räägib isand Ciappellettost, kes oli notar, kelle toimikutest oli suurem osa võltsitud. Ta koostas valedokumente ja vandus valet, seega võitis ta kõik protsessid, kus otsus tema tunnistusest sõltus.Ta tundis rõõmu, kui sai tüli, vaenu ja segadust sõprade, sugulaste või ükskõik kelle vahel külvata. Mida rohkem ta pahandust tegi, seda rohkem tundis ta rõõmu. Ciappelletto ei käinud kunagi kirikus, sakramente mõnitas ta kõige jõledamate sõnadega, seevastu aga armastas ta meeleldi käia kõrtsides ja teistes halva kuulsusega kohtades. Lühidalt, nurjatumat inimest pole vist kunagi maailma sündinud. Tema kuritegevust varjas härra Musciatto positsioon ja mõjuvõim. Musciattol oli probleeme burgundlandlastega, ja tal oli vaja sellise inimese abi, kes suudaks neile vastu hakata ja neilt võlgu sisse nõuaks. Ain...
ümbritsevas keskaegses maailmas. Ta naerab kuntslike ja aegunud keskaegsete elunormide üle ja ülistab armastust, andmata õigustust majanduslikel kaalutlustel sõlmitud sundabieludele. ,,Dekameroni" saja novelli peategelasteks on erinevate ühiskonnakihtide esindajad ja ka nende arusaam moraalist on mitmekesine. Teoses on koomilisi lugusid alama astme kleerikutest, kaupmeestest, jõukatest linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid. Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust, säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid.
Kelli Talving Tegelasskeem Elena- alguses kirjeldati teda Rinieri poolt kui noort, ilusa kujuga ja uhke vaimuga ning kõrgest soost leske, kuid aja möödudes ja loo kulgedes tuleb nii mõnigi iseloomujoon temas veel esile. Olles antud novelli lugenud võin öelda, et Elena oli tegelikult ka silmakirjalik ja valelik ning naeris teiste üle, et oma armukesele truudust väljendada. Elena armuke- väga armukade, kuid ilus ja kena noormees, kelle armastus ei jäänud püsima ja kes oli tegelikult selle piinarikka loo põhjustajaks. Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees. Ta oli kergesti armuv , kuid päris suurte elukogemustega. Tema tunded olid väga kerged muutuma ääramustest äärmustesse.Skolaare peeti üldse armastuses nö "vanadeks kaladeks". Elena ümmardaja- väga ustav ja truu ning usaldusväärne teenija oma emandale. Täidab kõik...
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron'' ,,Dekameron'' on raamat, mis sisaldab seitsme daami ja kolme noormehe poolt jutustatud sada novelli. Raamat on jagatud kümneks päevaks ja igas päevas on 10 lühinovelli, milles igas on midagi õpetlikku ja on olemas moraal. Firenze linnas Itaalias puhkes lahti surmav katk ja seitse noort väärikat daami otsustasid katku eest maale ära põgeneda. Kaasa tulid ka kolm noormest.Nad hakkasid elama lossis ja õhtuti istusid aasal ringis, igaüks rääkides ühe lõbusa või õpetliku loo. Kokku saigi raamatusse kümne päeva novellid. Mina valisin esimese päeva. Esimese päeva novellid räägivad nt. sellest kuidas jumal oma armus ja helduses ei pane tähele meie eksimusi ja kuidas jumala arm ja heldus avaldub pikameelsuses,kui suur jõud on kiireis ja leidlikkes vastustes ja kui suur on lihtsate sõnade mõju. Minu lemmikuks novelliks kujunes kolmas novell, mida jutus...
Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi.
Dekameroni Giovanni Boccaccio Viies novell Probleemistik: Mõlemad peategelased jäid koduteel vihma kätte ja arutasid üksteise ilu üle. Tegelaskond: Forese da Rabatta-(Väikest kasvu, kole ja suur seaduste tundja. Oli tagasi tulemas oma valdusi vaatamast). Giotto-(Sama kole kui Forese, oli suur kunstnik kes oskas kõike ümber joonistada. Oli samuti tagasi teel oma valdusi vaatamast). Talumees-(tundis mõlemat meest ja andis mõlemale mantli). Novelli tunnused: Novellis oli sissejuhatus, mis väljendus mõlema
1.lugu (1p4n)kirikuga seotud tegelane munk, kes rasket karistust väärivasse pattu on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Filomena oli oma loo jutustamisega lõpule jõudnud ja vait jäänud, kui tema kõrval istuv Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta l...
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Teose tegevus toimus Itaalias, renessansi pealinnas Firenzes, aastal 1348. Sel ajal oli Kesk-Euroopat ründamas suur katkulaine ning üks rühm elujanulisi noori otsustab põgeneda Musta Surma eest Firenzest. Nad asuvad elama linna lähedal asuvasse villasse ja lepivad kokku, et teineteise lõbustamiseks räägib igaüks neist 10 päeva jooksul 10 lugu. Nii sünnivad need 100 novelli. Novellides räägitakse sellest, kuidas inimesed oma salakavaluse ja tarkusega suudavad lahendada mitmeid probleeme. Tegelasteks on sarvekandjatest abielumehed, truudusetud abielunaised, himurad nunnad ja preestrid, ametnikud ja hauaröövlid. Teose tegelastik jaotub omakorda kaheks. Osad on omakasupüüdlikud, ahned, kitsid ja võimukad. Teised tegelased olid aga targad, kavalad ja oskasid igast raskemast olukorrast enda tarkusega välja tulla ning tekkinud situatsiooni enda kasuks pöörata. Targad ja kavalad teg...
Renessanss ja kirjanikud 1. Renessanss sai alguse 14. saj, antiikaja väärtuse ja maailmavaadete taassünd. Autor sai tähtsaks kui teose looja, tähtsamad: Aligieri, Petrarca, Giovanni Boccaccio, Shakespeare. Iseloomulik humanistlik maailmavaade- väärtustati inimest, tema erilisust, isikuvabadust. Inimest kujutati realistlikult, väärtustati maiseid rõõme. Õpetus asendus arutlusega. 2. Dante Aligieri 1265-1321 Lääne-Euroopa kirjanduse suur poeet, kõrgelt haritud, suureks eeskujuks pidas rooma kirjanikku Vergiliust. Tema esimene teos ,,Uus elu" koosnes põhiliselt luuletustest. Beatrici kujutas täiuslikuna, kirjeldatakse unistusi, kiindumust, armupiinu.
Dekameron Giovanni Boccaccio ESIMENE PÄEV I novell: Suur ja rikas kaupmees Musciatto pidi ära sõitma Toscanasse. Ainus, mis oli veel jäänud takistuseks oli burgundlaselt sisse nõudmata jäänud võlg. Esimesena ei suutnudki ta meenutada meest, kes oleks nii salakaval ja suudaks seda tema asemel teha. Pikema mõtlemise peale meenus kaupmehele petturist notar Ciappelletto, kes vandus isegi kohtus valet, võltsis dokumente ja nii edasi. Pikemalt mõtlemata oli Ciappelletto selle töö otsaga nõus. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ...
Dekameron Dekameroni tegevus toimub ühel väga hirmsal ajal. Nimelt musta katku ajal. Inimesed olid hirmul ning vajasid meelelahutust, mis hoiaks tuju üleval ning vähendaks hirmu. Rääkides üksteisele erinevaid novelle, suudeti muuta oma aega mõisas huvitavaks. Inimeste jutustatud novellide põhjal tundus nende elu üsna keeruline. Oli palju probleeme, eriti armastusega. Rahvas oli lihtnameelne ja väga naiivne. Rumalaid jutte ning valesid jäädi kergelt uskuma ja talitati nende järgi ning lõpptulemuseks oli väga tihti surm. Novellidest oli aru saada, et tauniti armukadedust ning petmist. Tihti saadi surma just oma kallima pärast. Mitmel novellil oli kurb lõpp, kus kaks armastajat mõlemad said lõpuks surma. Kurvad lõpud ei ole minule väga meelepärased. Polnud täpselt aru saada, mida tegid kaks armunut, et sellist saatust ära teenida. Elu on vahel ebaaus. Ka teravat keelt tauniti. Inimesed arvas...
3. Novell. Neifile nimi Filomena nimi Saladin nimi Juut nimi Neifile: No jah. (Kehitab õlgu.) Ja nii see lugu oligi. Filomena: See oli päris hea novell! Mulle meeldis. Saladin: Jaa! Mulle ka! ~Juut noogutab, mõmmisedes heakskiiduks. (Mhmh)~ Filomena: Hmm... Neifile lugu tuletas mulle üht teist juttu, mis räägib juudist. Kuna meil juba usust ja Jumalast juttu oli, siis ehk oleks see asjakohane. See peaks samuti manitsema teid ettevaatlikusele, kallid sõbrannad. Rumalus võib anda õnnetunde, kuid samas kiskuda viletsusse. Mõistus päästab aga suuremast ohust ning tagab kindlustunde. Näiteid on palju, kus rumalus... (Põrnitseb Neifilet altkulmu, kui see teda katkestab.) Nefilie: Ära hakka nüüd romaani lugema. Räägi see jutt. Filomena: Olguolgu. Ära riidle. Eks ma siis räägin selle, nagu lubasin enne. Noh... Oli üks mees Egiptuses, kes vahvuse tõttu oli sultaniks saanud... (Mõtesse jäädes.) Neifile: (Käed ristates, pilgutated....
Arutlev kirjand Giovanni Boccaccio raamatu ,,Dekameron" põhjal Boccacciot, Petrarcat ja nende kaasaegseid peetakse 14. Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke
Boccaccio novell Neljanda päeva viies novell Tegevuskoht: Messina Tegelased: 1. 3 venda- jõukad noored kaupmehed. 2. Lisabetta- väga ilus ja haritud tütarlaps. Armus Lorenzosse. 3. Lorenzo- noor piisalane. Välimuselt ilus ja galantne noormees, kes juhtis vendade asju kaupluses. Armus Lisabetti. Sisu: Novell rääkis kolmest jõukast vennast, kes olid kaupmehed. Neil oli õde Lisabetta ja vendade ühes kaupluses teenis noor piisalane Lorenzo, kes kõiki nende asju juhtis. Lisabetta ja Lorenzo vahel tekkis säde ja nad armusid. Nad üritasid seda vendade eest varjata, kuid ühel ööl, kui Lisabetta Lorenzo tuppa hiilis, nägi teda vanem vend. Järgmisel hommikul rääkis ta seda ka oma vendadele. Ühel päeval kutsusid nad Lorenzo endaga linnast välja, öeldes, et lähevad temaga jalutama. Kõrvalisesse ja üksikusse kohta jõudes, tapsid nad Lorenzo ära ja matsid ta maha. Teistele Messias ütles...
Maailmakirjandus II Essee Giovanni Boccaccio „Dekameron“ Giovanni Boccaccio (1313-1375) sündis kaupmehe perekonda ja kasvas üles Firenzes. Usutakse, et Boccacciot õpetas Giovanni Mazzuoli, kes tutvustas teda varakult Dante loominguga. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu ta läks ise soovil äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembuse tõttu ta kiindus kirjandusse. Tema varasemad mõjutajad olid Paolo da Perugia,
ühendas antiigi ja kristluse Südamedaamiks Laura ,,Laulude raamat" 365 luuleteost/laulu 317 sonetti Itaalia sonett 4+4+3+3 abba/abba/cde/cde abab/abab/cde/cde I osa ,,Laulud madonna Laura eluajal" II osa ,, Laulud pärast madonna Laura surma" Laura loorber (maine kuulsus)/ õrn puudutus 4. Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus Iseloomulikud jooned: vaatluse all on kõikide klasside esindajad naeruvääristab silmakirjalikkust, alatus, liiderlikkust, armukadetust, äraostetavust hindab taibukust, teravmeelsust
G. Boccaccio ,, Dekameron" Esimene novell Isand Ciappelleto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. See eluajal nurjatud mees tunnistatakse pärast tema surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Kui rikas kaupmees Musciatto Franzesi aadlikuks sai, pidi ta minema Prantsuse kuninga vennaga Toscanasse. Seal aga ei läinud asjad hästi ning kutsus endale appi Ciappelletto Pratosti. C oli notar, kes koostas valedokumente meelsamini tasuta kui tasu eest. Suurima mõnuga tunnistas ta valet. Ülekohtuselt võitis ta kõik protsessid. Külvas tüli sõprade ja sugulaste vahele ning ei keeldunud kunagi mõrvast osa võtma. Kirikus ei käinud, vaid kõrtsides. Ta oli mängur ja sohitegija. Tema kuritegevust varjas Musciatto positsioon. Nii otsustaski Musciatto Ciappelletto burgundlaste juurde saata. Ta lubas Ciappellettole kohtu soosingut ja sissenõutud summat. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus võlgu sisse nõudma. ...
külastab Roomat, teda vaimustab sealne antiiksuse hõng. Lahkub paavsti õukonnast, hakkab elama erandlikku elu. Pälvib tiitli Poeta laureatus- kõige pärjatuim poeet. Peetakse uusaegse lüürika isaks ,,Laulude raamat" pühendatud Laurale, jagatud kaheks: Madonna Laura ajal, pärast Madonna Luara surma. Peateemaks armastus Laura vastu. Laura on tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust. Kuulus soneti looja GIOVANNI BOCCACCIO Sündis Firenzes Isa pani majandust õppima, kirjandusega pidi tegelema vabast ajast ja kirjanduslik haridus jäi lünklikuks 14aastasena isa saadab Napolisse, kus õitses nii majandus kui ka kirjandus. Pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse ja pingutab tema armastuse nimel ,,Fiammetta" (it k leek)- peategelaseks kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Armukese isa kutsub ta tagsi koju ja mees lubab naisele, et on varsti tagasi
Viies päev, kaheksas novell. Filomena jutustas: Ravennas elas mees nimega Nastagio Degli Onesti kes sai pärast oma isa surma rikkaks. Ta armastas tüdrukut kuid too teda mitte, vaid käitus temaga hoopis ülbelt ja kalgilt. Kuna noormees tahtis endalt sellepärast korduvalt elu võtta, soovitasid ta sõbrad ja sugulased tal Ravennast ära kolida. Nii ta siis läkski kolm miili eemal asuvasse Chiassisse. Kord ühel ilusal päeval kui tal tuli jälle tüdruk meelde, läks ta metsa jalutama. Järsku kuulis ta ühe naise nuttu ja kisa ning märkas metsas jooksmas alasti tütarlast, kelle keha oli okaste poolt ära kriibitud. Tema taga jooksid aga 2 koera, kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik, kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema armunud sellesse tüdrukusse rohkem kui Nostagio Traversarosse. Ratsanik oli end ühel päeval suurtes armuvaludes ära tapnud ning põrguss...
,,Dekameron" G. Boccaccio 6. päev 1. Koosta lühikokkuvõte (ei piisa novelli ees oleva lühikirjelduse ümber trükkimisest): 2. novell 3. novell 5. novell 8. noveel 10. novell 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? 3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima? 1. Lühikokkuvõtted. 2.novell Selle novelli peategelaseks oli kaval pagar Cisti, kes oma madalast ametikohast vaatamata armastas oma tööd ja tal ei puudunud kunagi parimad veinid. Kuna härra Geri ja paavsti saadikud tihti tema ärist mööda kõndisid, tekkis pagaril soov anda oma veini talle maitsta. Kuid kuna härra enda juurde sissekutsumist ei pidanud sobilikuks,...
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
Novelli analüüs Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" Seitsmes päev Kuues novell · Novell jutustab rüütliga abielus olevast aadlidaamist, kellel on armuke ning keda armastab kirglikult rüütel, kelle tunnetele daam ei vasta. Ühel päeval, kui aadlidaami mees kodust ära sõidab, kutsub naine külla oma armukese, kuid ka mehe ärasõidust kuulnud rüütel ratsutab daamile külla. Naine peidab oma armukese ära ning läheb rüütlile vastu, kuid
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu. ...
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli ...
9 8 10 5 3 13 16 2 11 12 14 17 4 6 15 18 1 7 1) Kunstnik, kes illustreeris alles hiljuti Giovanni Boccaccio ,,Dekameroni" (Perek.nimi) 2) Petrarca värssteos. 3) Dante Alighieri esimene autobiograafiline teos. 4) Itaalia jõuka pere elamu. 5) Renessansikultuuri maailmavaateline alus. 6) Itaalia keeles (rinancimento) ,,Renessanssi" tähendus. 7) Renessansi üks suurkujudest praegusel ajal. 8) Kuidas on hakatud Petrarca stiilis nimetama lembeluulet? 9) Kirjanik, kes on kirjutanud teose ,,Pidusöök."
G.Boccaccio ,,Dekameron" 1. Kuuenda päeva kuues novell 2. Michael Schalza tõestab noormeestele, et baronci'd on kõige aadlikumad inimesed maailmas ja rannikul, ning võidab kihlveaoga õhtusöögi. 3. Osalesid noormehed, ilmselt keskklassist 4. Põhiteemaks oli vaidlus ja kihlvedu selle üle, et kes olid ranniku ja maailma kõige aadlikumad inimesed. 5. ,,Minge ikka, narrid, te ei tea millest te räägite" 6. Selle väike ja väga lühikese novelliga anti edasi täpne kirjeldus sündmustikule, tegevuskohale ja seletati lahti kogu tegevus. Küsimusi ja arusaamatusi sellise väikse lõigu kohta ei tekkinud.
1. Millist ajastut peetakse renessansiks ja millised on selle omased tunnust? Tähendab taassündi. Renessanss hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse. Toimus naasmine antiikkultuuri. Sai alguse 14. Saj Põhja-Itaaliast. Selle võttis kasutusele Giorgia Vasari. Renessanssi peetakse keskajalt uusaega mineku perioodiks. Renessansikirjanduse keskuseks kujunes Firenze. Selle tunnusteks on: · Inimene kui looja tähtsustamine · Humanism · Trükikunsti areng · Kunstiteoste signeerimine · Poeetiliste väljendusvahendite uuendamine · Kirjandusteoste peamine kujutamisobjekt oli inimene Itaalia renessanss 1. Dande Alighieri (,,Jumalik komöödia") Dante oli üleminekuaja luuletaja- keskaja viimane, uusaja esimene. Teda nimetatakse Lääne- Euroopa suurpoeediks. Pärit oli Firenze aadlisuguvõsast, sai tavalise keskaegse koolihariduse, kuid õppis ise palju juurde. Oli oma aja haritumaid mehi. Pidi Firenzest p...
Kärt Johanna Ojamäe 10A Kokkuvõte Novellid raamatus ,,Dekameron" rääksid peamiselt armastusest, truudusest, petmisest ja teistest pattudest, mis olid sel ajastul eriti taunitavad. Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga. Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta suri, korraldati talle uhked mat...
Humaniste tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust. Inimestele püüti läbi teoste näidata, et nad on vabad oma mõtetes ja tunnetes. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais ja Shakespeare. Montaigne kirjutas teose „Essais“ ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Kunstilise žanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose „Dekameron“ autorina. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik oli Shakespeare. Tema tuntumateks teosteks olid „Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui
· Kuulsaim vararenessanssi esindaja oli · Eestis toimusid sel ajal pidevad sõjad. Sandro Botticelli Siiski on ka Eestis leida renessansistiilis · Oli palju kunstnikke, kes keskendusid teoseid - Mustpeade vennaskonna hoone oma tööde juures vaid ühele kitsale fassaad Tallinnas (1520/30-1650). motiivile KÕRGRENESSANSS arhitektuur Giovanni Boccaccio · 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias · 1313-1375 rasked ajad, prantslased ja hispaanlased · Itaalia renessansi suurkirjanik ning korraldasid sinna mitmeid sõjakäike humanist. · Tähelepanuväärne on arhitekt Bramante · Tema sünnikohaks oli arvatavasti (1444-1514), kes on projekteerinud Toacana, Certaldo, kasvas üles Firenzes. Rooma Peetri kiriku. Tema surma tõttu jäi · Usutakse, et teda õpetas Giovanni
Iseseisvad Tööd Kirjandus Andres Möll PA11-B 1. Boccaccio ,,Dekameron" 2 novelli 2. Probleemid novellis 3. Peategelane, eesmärgid, iseloom 4. Novelli kui zanri tunnused Kolmanda Päeva II Novell Kuna Kuninga tallipoiss oli kuningannasse (Tendeling) nii armunud, et oli valmis end tema kui ei saa osa tema armastusest, siis otsustas ta viimases hädas õnne proovida ja end kuningana esitledes kuningannaga magada. Ühel õhtul hiiliski ta kuninganna tuppa ja
,,Gaudeamus"- Gaudeamus igituri peetakse vanimaks tudengilauluks ,,Roosiromaan"- see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub roosi ja tahab seda noppida. ,,Rebaseromaan"- see on loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart. Vagant- rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule. 7. Villoni luule temaatika Oma hulguse elu kirjeldamine oma luuletustes. 8. 3 kuulsat itaalia kirjanikku: Dante, Petrarca, Boccaccio (igaühest kõige tähtsama teose pealkiri, sisu ülevaade, teose ülesehitus, naise nimi, kellele looming pühendatud) Dante Alighieri- tähtsaim teos: Jumalik komöödia- nägemus hingerännakutest teispoolses maailmas. Koosneb 3 osast (igas osas on 33 laulu+ teose sissejuhatus): ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Dante teose põhiidee: Dante kutsub üles püüdlema pimedusest ja pahedest valguse poole. Vaimuvalgus e. haritus ja armastus. Dante armsam: Beatrice.
Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse kehastus, Beatrice kaunis abiline, kelle nimel pingutada, 7 surmapattu. Francesco Petrarca (1304-1374) Soneti looja, petrahism, tuntuimad teosed: ,,Laulude raamat", ,,Kantsoon". Giovanni Boccaccio (1313-1375) Novelli looja, alustas luulega, kuid läks üle proosale. Tuntuimad teosed: ,,Dekameron" (teemad: usumeeste liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, armastus-petmine, patud-nõrkused, looduse ja inimese austamine, tegelased on erinevatest ühiskonnakihtidest. Teisi kuulsaid renessansiaja suurkujusid: Leonard da Vinci (1451-1519); William Shakerpeare (15641616); Josquin Desprez (u 1440 1521); Michelangelo (14751564); Giovanni Pierluigi da Palestrina (15251594); Mikolaj
Humanism (ld. humanus inimlik) -inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Alates Petrarcast: inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise ees ning aktiivne vastuseis inimese sõltuvusele kirikust. Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja ainsatele õpetlastele teoloogidele ja vaimulikele. Nt. Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. 3. Dante Alighieri 13. ja 14 sajand. Sündinud Firenzes. Sai tavalise hariduse, aga oli suur iseõppija: uuris ise antiikaja kirjandust. Tema eeskujuks oli Vergilius. Teda peeti oma aja kõige haritumaks Firenzelaseks. Teosed: 1) ,,Uus elu"- Autobiograafiline teos. Koondas nii proosat kui luulet. Muusa Beatrice. Selle teosega- uus filosoofiline suhtumine armastusse. 2) ,,Pidusöök" sisaldab filosoofilisi traktaate
Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. ,,Uus mahe
meister. SONETT- 13.sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofiedeks (salmideks) skeem 4+4+3+3järgi.Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2.Inglastest arendas sonetti W.Shakespeare.Eestlastest on kirjutanud sonette nt: M.Under. Riimiskeemi näide: ___a ___a ___c ___c ___b ___b ___d ___d ___b ___b ___c ___c ___a ___a Giovanni Boccaccio (1313-1375) Keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate kaskpaiku, ta kirjutas nii luule-kui proosateoseid.Oma peteose klassikalise novellilkogu ``Dekameron`` (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kiramehena (1349-1353) Sisu:See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja sitsmest neiust, kes on Firzenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
vaimsuselt ja süzeelt keskaegsetele fablioodele. romantilise ballaadi stiil. Tegelaste Stiil: jämedakoeline vs õukondlik Psühholoogilisus avaldub tegelaste pihtimustes ja iseloomud ja lood mis nad räägivad ja peen keelekasutus monoloogides, mis ühtlasi väljendavad ka on vastuolus. Ta Varieerib Boccaccio enda seisukohti. Stiil: 1) rahvalik sõnavaraga, kujundite paljusus. kõnekeel 2) poeetika-ülev stiil Autor teoses Raamjutustuse meeskarakterid kehastavad Autor on üks palveränduritest Ta ise ja ta vend on tegelaste Boccaccio erinevaid poolusi. 1) Dioneo-lõbus ja hulgas, Marguerite=Parlemente mahlakas, Venusele pühendatud B. 2) Filostrato-
Giovanni Boccaccio 1313 - 21.detsember 1375 Giovanni Boccaccio sündis Firenze kaupmehe Boccaccino vallaslapsena Pariisis. Prantslannast ema suri varsti. Isa tuli tagasi Firenzesse, tunnistas ta oma pojaks ning abiellus uuesti. Õige varases eas paistis poiss silma oma luulekalduvustega, isa aga soovis temast teha kaupmeest ja saatis ta üsna noorena Napolisse ühe sõbra poole kaubanduslikku praktikat õppima. Pärast kuueaastasi kasutuid õpinguid selgus, et Giovannist kaupmeest siiski ei saa ning isa soovil astus ta õppima õigusteadust
Styx - vihkamise jõgi Pantagruel"), millest tekkis uus eepos - Tulelinna Dite müür kangelaseepose ja rüütliromaani parodee- Kuues ring - lahtised lõõmavad hauad; rimine ketserid; Iseloomulik on dialoogilisus romaanide Phlegethon - tulejõgi Seitsmes ring - vägivallatsejad naabrite 14. - 15. Boccaccio (1313 - 1375) ja vastu - türannid ja mõrvarid -, enda vastu "Dekameron" ning Jumala ja looduse vastu Kaheksas ring - kupeldajad ja võrgutajad, Suurema osa oma elust veetis ta oma meelitajad, simonistid, ennustajad ja kodukohas - Firenzes võlurid ja astroloogid, kelmid, silmakirja- Ema oli kõrgest soost prantslanna teenrid, vargad, vale nõu andjad, mässu- Isa tegeles rahandusasjadega ning 18-
Beatrice- armastuse ja usu sümbol 4. Petrarca ,,Laulude raamat" · Käsitles armastust kui jumaldamist. Ta polnud nii kire vastu, kui Dante. · Zanr- sonett · Vorm- luuletused · Sisu - · Itaalia ehk Petrarca sonett- koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist, , koosneb 14 värsist. Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. · Petrarkism- lembeluule Petrarca stiilis 5. Boccaccio ,,Dekameron" · Armastust käsitles kui kõigest lihalikku meelast kirge · Zanr novell · Vorm- novellikogumik · peateos, novellikogumik 100 novelli, tervik, harmoneeruvad omavahel, mõjutatud idamaadest,tegelased:7neidu ja 3 noormeest, jutustamiskoht Santa Maria novella kirik · Frienzes 1348-katku puhang. Noored pagesid kirikusse peitu. Kokkulepe, veedetakse palav päev puhates ja jutustades, kuulates naljakaid novelle
Juudast, Brutust ja Cassiust. Puhastustules tuli neile vastu mõõgaga ingel, kes tegi talle otsaette 7 P-tähte. Iga neist sümboliseeris ühte surmapattu (uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus, liigsöömine ja liiderlikkus). Taevasse viis spiraalne tee. Järjest kustusid tal otsaeest tähed ära. 9. taevas kohtus ta suurte kangelastega, nt Karl Suur, Roland. 10. taevasse jõudes oli ta saavutanud täiuslikkuse. 11. pilet Boccaccio Elas 1313 1375. Ta sündis Firenzes ja vahepeal õppis Napolis juurat ja kaubandust. Ta sattus Napoli kuninga õukonda ja hakkas seal õppima kreeka keelt ja kirjandust. Ta armus kuninga vallastütresse Mariasse, kes üsna pea hülgas Boccaccio. Teda peetakse ka itaalia kirjanduskeele loojaks, ta kirjutas esimese itaaliakeelse romaani ,,Filocolo". Itaalia keele kõrval kirjutab ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatakse teda kui novelli (vaimukas
Renessansikirjandus ja Dekameron Novellikogumik ''Dekameron'' on Boccaccio, keda peetakse novelli kui kirjanduszanri loojaks, peateos. Raamat sisaldab seitsme neiu ja kolme noormehe kümne päeva jooksul jutustatud sadat novelli. Kuna raamat on kirjutatud renessansiajastul, siis on sel palju ühiseid jooni ja tunnuseid renessansikirjandusega. Millised on seosed renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
