Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige 09/08 Leningradi ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 /1941 blokaad 000 inimese.Kui Leningrad oli ümber piiratud, rööviti linna tsiviilelanikkond hoolimatult paljaks, et varustada linna
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
okupatsioonitsoonidesse. See tõi endaga kaasa olukorra, kus 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSVL. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks. USA ja NSVL vahelist võitlust demonstreerib ilmekalt asjaolu, et 1948 sulges NSVL kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini, see näitab NSVL püüdu panna USA kitsikuse olukorda. Selle tulemusena hakati linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tehti seda, kuni blokaad lõpetati. Kumbki pool ei soovinud vastase paremust tunnistada ja lõppkokkuvõttes tõi see kaasa 1949. aasta mais Saksamaa lõhenemise: Lääne - Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, millele sai osa USA toetus ning propagandapoliitika, Nõukogude okupatsiooniks loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Teine maailmasõda lõi olukorra, kus 2 suur ja ideoloogiliselt erinevat riiki oleks pidanud jagama võrdset kohta maailmas
natsionaliseerimine, eksproprieerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.).9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA- s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. BERLIINI BLOKAAD 1948-1949- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid *Marshalli plaan *Ida-Saksamaa -Vaesus ja nälg -Põgenemine läände *Lääne Berliini totaalne blokeerimine *Õhusilla rajamine *Tulemus 2 Saksamaad-1949. august Saksamaa Liitvabariik-1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik . KOREA SÕDA 1950-1953 Jagatud Korea piki 38-ndat paralleeli *1950 aasta juunis ründab Põhja-Korea Lõuna-Koread *Põhja-Korea suur edu *Sekkusid ÜRO ja Hiina väed *ÜRO
Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti, naised ja lapsed saadeti Kirvoi ja Novosibriski oblastitesse. 7) Lend-lease`i süsteem materjalide trantsportimine vaid Priti ja Prantsuse laevadega. 8) Leningradi blokaad Leningradi linna (Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. 1941-1944. Paljud inimesed surid nälga. 9) Eesti Leegion Saksa Riigi Relva-SS väeosa. 10) Eesti Laskurkorpus - Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. 11) Holokaust - Tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine.
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andm...
Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest) Raudne eesriie - idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa riikidele, 17 riiki said abi. Berliini blokaad 48/49 Noukogude Liit loikas Laane Berliini ara valismaailmast, st.elektrist, kytusest, toiduainetest, Berliini müür 13.08.1961 Hrustsovi otsusel sulgeda idasakslaste valgumistee läände. Ehitati pmst üleöö, hiljem tugevdati, lisati lai tõkkeriba, millele tunginud inimene hoiatuseta maha lasti NATO - aprill '49, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja
näiline ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, 1945. Mille eesmärk on rahumeelse maailmakorralduse lahendamine NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949.a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav süjalis-poliitiline blokk Külma sõja kriisid (millal? mis toimus? tulemus): Berliini blokaad Millal?- 1948-1949 Mis toimus?- Tulemus?- põhjustas saksa lõpliku lõhenemise Korea sõda Millal?- 1950-1953 Mis toimus?- Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse Tulemus?- tulemuseta, 3mln suri Kuuba kriis Millal?- 1952 Mis toimus?- NSVL tungis raketid kuubale Tulemus?- venemaa andis jârele Vietnami sõda Millal?- 1955-1975 Mis toimus?- Tulemus?- rajati vietnami sotsialistlik vabariik 3. Ameerika Ühendriigid pärast II Maailmasõda.
"Marita") . 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14 juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsember - Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 1942 26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu. 3.-7. juuni - USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse-ookeani sõja pöördepunkt. 8
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia...
Kahe riigi vahel sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, milles seisned, et NSVL ei sõdi Soomega, vaid tuli appi. 12.märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Hanko saare. Beneluksi maad 1940.a mais vallutab saksamaa Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Vastupanu ei ostata, kohalikud natsiparteid juubeldavad (nagu 9.aprillil Taanis ja Norras) 5. NSVL Saksa sõda, Suur Isamaasõda, välksõja plaan, pöördelisemad lahingud, Leningradi blokaad. Saksamaa võttis plaaniks NSVL vallutada ,,Barbarossa" sõjaplaaniga, et saada eluruumi aarialastele. 22.juunil 1941 alustasid saksa väed sissetungi NSVLi Suur Isamasõda (Venemaale). Barbarossa nägi ette välksõda kohe sõja algul vene väed sisse piirata ja purustada, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Leningradi blokaad 1941-1942 Saksamaa kasutas kurnamismeetodit, et linn murduks. Linn ei saanud toitu nälgimine (640000)
ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida. Hitleri välksõja plaan kukub läbi. 29 suvel toibuvad sakslased ja Hitler nõuab Stalingradi vallutamist. 30 19
juunil 1948 oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites, mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal. Lääneriigid otsustasid, et nende raha hakkab kehtima ka Lääne-Berliinis. Sellele vastuseks blokeeris NSV Liit 25. juunil 1948 kõik Berliini läänesektoritesse viivad raud- ja maanteed algas Berliini blokaad. Berliini blokaad kestis kuni 1949. aasta maikuuni. Lääne- Berliini 2,2 miljonit elanikku varustati selle aja jooksul lääneriikide poolt õhu kaudu. Toimus 200 000 lendu, iga kolme minuti järel maandus üks lennuk ja viisid sinna kokku 1,5 miljonit tonni kaupu. Berliini blokaad näitas, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahel on ületamatud erimeelsused. Seda peetakse ka külma sõja alguseks. NSV Liidul ei õnnestunud sundida Lääneriike Lääne- Berliini endale andma
rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema niinimetatud Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas ehk mitteühinemisliikumine. Sotsialistid lõid seevasto oma riikide vahelise sõjalis-poliitiline organisatsiooni 1955. aastal Varssavi Lepingu Organisatsioon, VLO. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka NSV Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda Euroopas. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud
Seega peaks olema õiglase hinnangu andmine möödunud sajandi keskpaiga kurbadele sündmustele aktuaalne ka tänapäeval. Ühelt poolt oleks nagu kõik juba ammu selge: sõja lõpus ütlesid võitjad, et kaotajad olid kõigis süüdi häda võidetuile! Väga palju oli peale sõda lausvalet kaotajate kohta ja võitjate enesekiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid
Külm sõda 1. a)BKuuba kriis(1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL. b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania. Osalesid: Juudid(Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL c)Suessi kriis(1956): Egiptlased hõivasid Suessi kanali, mis oli enne olnud Inglaste ja prantslaste valduses. Inglased ja prantslased alustasid sõda Egiptuse vas...
· USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja tema pooldajad. · Külm sõda (Jalta 1945- Malta 1989). · Rahvuslike liikumise hoogustumine ja koloniaalsüsteemi lagunemine, tekivad iseseisvad riigid. · Fasismi välja juurimine. · Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. · Kommunimi levik ja seoses sellega ulatuslike kriiside teke. · ÜRO loomine. · Tuumaajastu algus. · Keskkonna saastamine. · Raudse eesriide rajamine Euroopasse. · NATO ja VLO loomine. · Võidurelvastumise hoogustumine.
Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale. Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed ja 1806. aasta oktoobris põrmustati Preisimaa. 1806. aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi, millega ta lootis Inglismaa põlvili suruda. Blokaad oli tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele, kuid ta suutis sellest üle olla, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega. Majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaa enda majanduselu - aastatel 1805-1812 tõusid hinnad kuni 300%. Preisimaa purustamise järel hakkas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, kust Napoleon väljus hiilgava võitjana. Venemaa palus rahu. Sama aasta suvel kohtusid kahe riigi keisrid Tilsitis ning sõlmisid rahulepingu
KÜLMA SÕJA KRIISID Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus Berliini blokaad NSVL, Saksamaa, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult. Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea
Massiteabevahendite kontrollimonopol Ajakirjandus oli täis propagandat ja artikleid kui hästi riigil läheb. Relvamonopol, terroristlik politseikontrolli Võim põhines sõjaväelisel diktatuuril süsteem · Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Plaanimajandus · Sõjaväe allutatus Blokaad, nt. Ukrainas 6. Vali üks Eestis avaliku tähelepanu alla sattunud teema ja analüüsi selle avalikku arutelu poliitikakujundamise alusskeemi kohaselt. Algatamine Sõnastamine Elluviimine Hindamine Millal? Kes? Kus? 7. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta Domineerimise liik Näide Traditsiooniline domineerimine Suurbritannias Kuninganna Elizabeth II
NATO 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), mille eesmärk oli eelnevaga sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka
NORD Kui Läti ja Leedu olid Hitleri väed purustanud pea vastuhakuta, siis Eestis suutis NSVL juba natukene vaenlastele vastulööke anda, mis polnud aga piisavad. Nõukogude võim moodustas hävituspataljoni, kelle eesmärgiks oli kõik mis muidu oleks vaenlase kätte jäänud enne purustada (tööstushooned, raudteed, talud). Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu vabastajatena. Kuna osa vägedest viidi Moskva alla, siis valutada Leningradi ei suudetud Leningradi blokaad linn võeti piiramisrõngasse, nälga suri 640 000 inimest. Tallinn okupeeriti 28. augustil 1941. aastal SÜD oli samuti edukas, sügiseks oli enamus Ukraina aladest vallutatud, k.a Kiiev MITTE sattus ohu otsa, mida algusest peale kardeti läbimatud teed Miks jäädi NSVL alla? 1. Läbimatud teed ja talvekülmad 2. Sõdurite halb varustatud (talveriideid ei olnud) ja kurnatus 3. NSVL oli esimesest ehmatusest üle saanud ning suutis kaine mõistusega tegeleda.
Sõjategevus 1941-1944 - Barbarossa plaan NSVL ründamiseks välksõja plaan o 3 põhisuunda: NORD Leningradi peale MITTE Moskva peale SÜD Kiievi peale - 22.06.1941 Saksamaa ründab NSVL reeturlik kallaletung rikkus lepingut vms - Eestis võeti Saksa vägesid vastu vabastajatena (lilledega) 28.08.1941 algas Saksa okupatsioon - Leningradi blokaad elanikke ei lubatud oma piirkonnast lahkuda üle poole mlj sai tänu sellele surma - Moskva poole minnes tabas sakslasi suur külm, milleks poldud valmis - 06.12.1941 vastupealetung lahing Moskva pärast oli edukas venelastele Saksamaa I kaotus - 7 dets alustasid jaapanlased USA ründamist. Rünnati mereväebaasi Pearl harbor Jamamoto- Jaapanlaste väejuht Holokaust juutide tagakiusamine - Natside polt toime pandud kuriteod vähemusrahvuste vastu
NATO asutamine 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk seista vastu NSV Liidu ekspansioonile. NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). Kriisid ja sõjad külma sõja ajal Berliini blokaad 1948-49 Berliini blokaadi eelduseks olid: Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist.
abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad balansseerima - tasakaalustama, tasakaalus hoidma banaalne - labane , barbaarne - metsik, toores bareljeef- skulptuur, kus kujutis asetseb pinnalähedase kõrgendina bariton - keskmise kõrgusega meeshääl barjäär-tõke barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane (tu...
b) sisepoliitilsed probleemid: hirm kommunismi levimise ees viis makartismini st. Vasakpoolsete ja liberaalsete ühiskonna tegelaste tagakiusmiseni 1950. aastate algul mustanahaliste võitlus võrdsete õiguste eest 1960 aastail, mida juhtis M.L. King 7. Nimeta Saksamaa lõhenemise põhjused! Külmsõda Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Berliini blokaad 8. Nimeta sotsiaalse turumajanduse tunnused! tugev sotsiaalpoliitika eraettevõtlus suured maksud raha stabiilsus avatud turg 9. Iseloomusta Jaapani sise-ning välispoliitikat ja majandust II maailmasõja järel! 1951. aastal sõlmisid Jaapan ja USA San Franisco rahulepingu, mille tulemusel Jaapan vabanes USA okupatsioonist.
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse sõdu, kriise ja konflikte Ida- ja Lääne riikide vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks sai NSVL ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Hitleri purustamise korral võis Stalin saada võimu enda kätte ning lääneriiklastele selline poliitika ei meeldinud. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Mida tegid selleks ...
1940 – kolmikpakt Saksa + Itaalia + Jaapan, hiljem liitusid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, (Soome). Ungari riigivarahodja M. Horthy. Rumeenia liider Antonescu. 1941 22 juuni Saksamaa ründab NSV-liitu. Nädal enne Molotovi kõne – kõik on korras. Saksamaal probleemid – külm, masinad ei töötanud. Moskva peatas Saksamaa 5.dets 1941 Leningradi blokaad 7.dets Jaapan ründab USA (Jaapan oli Hitleri liitlane) August 1941 Atlandi Harta – Churchill ja Roosevelt kohtumine. 7.dets Pearl Harbour. Jaapan pommitas USA. 1942 1. Jaanuar 1942 ühinenud rahvaste deklaratsioon. Saksamaal kukkus Barbarosa läbi G. Žukov – Venemaa võttis Stalingradis Saksa 6. armee kinni. Stalingradis 19.nov 1942 – 2.veb 1943 (lahing). Esmakordselt esitas Venemaa
Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Jaapan astus sõtta 7. dets 1941 kui ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu.. 1944 aastal algasid Punaarmee rünnakud põhja ja lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma.22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Teherani konverents toimus 1943 lõpul ja seal tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta piire. 1945 veebruar toimus Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO.
vastu. Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. TEHERANI KONVERENTS 1943. lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Roosevelt, otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, NSVL kohustus peale Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile. SÕJATEGEVUS 1944. AASTAL 1944. alustas NSVL pealetungi piki Nõukogude Saksamaa rindejoont, murti Leningradi blokaad . 1944. maabusid sõjajõud Normandias. Normandia dessandi raames õnnestus anda löök Saksamaale ning liita Prantsusmaa taas ühtseks riigiks. JALTA KONVERENTS 1945. aasta veebruar Toimus Jaltas konverents, kust võtsid taas osa Stalin, Churchill ja Roosevelt, kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht. 24. oktoobril 1945 jõustus San Franciscos ÜRO harta.
Türgi, Hispaania). 3 · NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks Euroopas NSVL survele ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Euroopas luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid- näiteks astus Prantsusmaa de`Gauelle`i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis). NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad. 2.6. Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) (Vt. ka õpik lk.51-52): · Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. · Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta
Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? 22.juuni1941 ründas Saksamaa NSVLi. NSVL kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks. Plaan Barbarossa. Pealetung kolmel suunal: Nord, Mitte ja Süd. Armeegrupp NORD: blokeeris Leningradi Armeegrupp MITTE: tõrjuti tagasi Moskva alt u 60km Armeegrupp SÜD: vallutas Kiievi ja Ukraina, edasi mingi Stalingradi peale 1941 augusti keskel jõudsid saksa väed Leningradi lähistele ning algas Leningradi blokaad, mis kestis 1944.a. jaanuarini. Novembri lõpuks 1941 jõudsid Saksa väed Moskva lähistele. 5.dets.1941 alustasid Nõukogude väed Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused paisati rinde kesklõigus tagasi, järgnesid vastulöögid. NSVL päästis külm talv, milleks Sakslased polnud valmistunud Barbarossa plaan kukkus läbi, sest: - Moskva jäi alguses vallutamata - Külm talv Saksa väed olid kurnatud ja talvevarustuseta
Eisenhoweri doktriin e tagasitõrjumisdoktriin, Breznevi doktriin (VLO lahkumise takistamine) Võidujooks kosmoses NSVL- esimene inimene kosmoses, USA- esimene inimene Kuul Konkurents Moskva OM vs. Los Angelese OM Berliini blokaad ja Berliini müüri rajamine Esimene külma sõja kriis Euroopas oli Berliini blokaad aastatel 1948-1949. See seisnes selles, et NSVL pani kinni ala, mis viis teistesse okupatsioonitsoonidesse kuuluvatesse Berliini osadesse. Lääneriigid aga transportisid varustust ja toitu lennukitega, ning blokaad kukkus läbi. See lõppes aga Saksamaa lõhestamisega idaosast sai sotsialistliku korraga Saksa Demokraatlik Vabariik, lääneosast Saksa Liitvabariik.
kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. KÜLMA SÕJA KRIISID 1.BERLIINI KRIISID I Berliini Blokaad · 1948-49 · Põhjus: Lääne-Berliini rahareform NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast ära · Külma sõja väjendused selles kriisis: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis (ideoloogiline erinevus). Vaenutsevad osapooled polnud omavahel otseseses sõjategevuses. Väljendasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus.
kommunistide ja sotsialistide kätte · 1948 alustati läänesektoreis rahareformi. Nõukogude administratsiooni sellest ei teavitatud ning idatsooni hakkas voolama suurtes kogustes vana raha, millel polnud peaaegu mingit väärtust. · Kasutades ettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948. a. suvel tsoonipiiride ja Berliini läänesektori blokeerimist Berliini blokaad. Lääne-Berliini hakati varustama õhusilla kaudu. 1949. aasta hiliskevadel andis Moskva järele ning lõpetas blokaadi. Berliini kriisil oli mitmeski mõttes murranguline tähendus: kõigile sai selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud; just Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks (NSVL luges selleks Churchilli Fultonis peetud kõnet) · 24. mail 1949 jõustus Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) põhiseadus ning augustis
monarhia. SPRi tagajärjed: · Positiivsed: 1. seisuste ebavõrdsus vähenes 2. rahvusluse kasv 3. valgustuse levik. · Negatiivsed: 1. sõjad 2. Pr maine langes/juhtroll vähenes 3. kultuuriväärtuste hävimine. Õppetund inimkonnale: tõestas, et masside ühine koostöö viib sihile. Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse 1798 sõjakäikk Egiptusesse, samal ajal Prl: võimuvõitlus, majraskused Inglismaa blokaad, direktooriumi ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja, leppis kõigiga ära. 14 juuli 1804 keisririik Napoleoni ümberkorraldused: absolutistlik valitsemisviis tugev keskvõim, hiilgava õukonna loomine, konkordaat Rooma paavstiga katoliiklus, kaotati revolutsioonikalender, range tsensuur ajakirjandusele, töötati välja
LÄHIS-IDA KRIIS BERLIINI BLOKAAD KOREA SÕDA UNGARI ÜLESTÕUS SUESSI KANAL (1948) (1948-49) (1950-53) (1956) (1956) 1948- loodi Palestiinasse Põhjused: 1)NSVL tahtis Põhjused: 1)Korea rahvas Põhjused: 1)erinevus Probleem: Egiptus tahtis Iisraeli riik. Põhjused: Lääne-Berliini oma oli lõhenenud 1948. kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja ...
27. Barjäär tõke 86. Immigrant sisserändaja 28. Barokne hilisrenessansile omane 87. Immuunne tõvekindel 29. Baseeruma põhinema, tuginema 88. Insener kõrgema tehnilise haridusega inimene 30. Bestseller menuraamat, menuk 89. Intelligent haritlane 31. Blamaaz häbiväärne olukord 90. Intensiivne pingeline 32. Blokaad takistus, piiramine 91. Intervjuu küsitlus 33. Bluffima valetama, petma 92. Inventar vara 34. Boheemlane muretu eluviisiga inimene 93. Kabinet tööruum 35. Boiler kuumutuskatel 94. Kalligraafia ilukiri 36. Botikud kummikud, naistejalats 95. Kanditaat kohataotleja 37. Bravuurne väljakutsuv, ennast täis 96
Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli plaan USA riigisekretäri George Marshalli välja pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. TD ja MP pidi andma USAle eelise võitluses NK liidu ja kommunismi vastu. Berliini blokaad 1948. aastal asus NSV liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, sest Saksamaa lääneosas korraldati rahareform, mis puudutas ka Berliini. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist, kuid see õnnestus Lääneriikidel siiski õhusilla korraldamise tõttu. Seda loetakse lääneriikides ka külma sõja alguseks. Saksamaa lõhenemine peale Berliini blokaadi Saksamaa lõhenes 1949
mahajäänuim osa 12. Mida tähendab ,,Inglise haigus" 13. Saksamaa jagunemine. Millal ja kuidas toimus? Millised riigid tekkisid? 1948-1949 Berliini kriis. SLV-lääneriikidele ja SDV-NKL võimu all. NKL alustas tsooni piiride ja Berliini läänesektori blokeerismist, ettekäändeks rahareform ja eesmärk oli sundida lääneliitlased Berliinist loobuma. Lääne-Berliinis nälg. 1949 andis NKL järele ja blokaad lõpetati 14. NLKP peasekretärid 1945-1991 *L.Beria *G.Malenka *N.Hrustsov *V.Molotov *M.Gorbatsov 15. Osata iseloomustada NLi külma sõja erinevatel perioodidel
Prantsusmaa 18. 19. s . Miks puhkes Suur Prantsuse revolutsioon? Nimeta 3 põhjust. Põhjenda nende tähtsust. 1. Vilets majanduslik olukord rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad 2. Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt I ja II seisusel(2%) puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus(98%) nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik sattus üha enam kriisi. 3. Valgustusideoloogia Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsamad sündmused 1789 1792? Nimeta 5. Põhjenda valikut. 1. Generaalstaati...
· Saksamaa plaan "Barbarossa" (dets. 1940) kiire NSVL vallutamine 3 kontrolljoone saavutamise abil nõukogude luureorganid plaanist teadlikud · NSVL: ,,Groza" vallutusplaan Sisuliselt Barbarossa peegelpilt Saksamaa ja kogu Euroopa vallutamiseks · 22.06.1941 Saksa kallaletung NSVL-le Samal kuulutasid sõja NSVL-le ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari, sõtta tõmmati ka Soome kiire edasitung Moskva lahing dets. 1941 Leningradi blokaad sept.1941- jaan. 1944 Jaapani sõttaastumine · 07. dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasidele Pearl Harboris, Filipiinidel ja Malaisias -> USA kuulutas Foto Jaapani lennukilt Pearl Harbori kallaletungi alguses. Jaapanile sõja Plahvatus keskel: USA lahinglaev Oklahoma mida tabas torpeedo · Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 Jaapani vallutuste
majanduslikult kui säjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega- see oli kommunismi pidurdamise poliitika. Doktriidi elluviimisel aitas kaasa Marshalli plaan, mis samuti loodi 1947.a. Kujunes välja kahepoolne maailma vastasseis, mida tuntakse tänapäeval ka Külma sõjana. Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948 a. ja püsis kuni NL lagunemiseni 1991. 1948.a juunis oli alanud Berliini blokaad, mille käigus NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaast st, elektrist kütsusest ning toiduainetest, lootes sell kombel linna põlvi suruda ning alla anda ning liita endaga. Kuid Lääne- Berliin ei alistunud, sest USA suutis koos liitlastega õhusildade abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning aasta pärast oli NL sunnitud blokaadi lõpetama. Kui USA ja tema liitlased poleks aidanud Lääne-Berliini siis NL
tootma esimesi tuumapomme. Kohe asuti ka USA-s selliseid pomme valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulnud ei demokraatlike lääneriikide ega kommunistlikku idablokki. Veel üheks külma sõja tunnuseks oli kindlasti Berliini müür ning Berliini blokaad. Külm sõda algaski peale Berliini blokaadi ja lõppes NSV Liidu lagunemisega. Toimusid ka igasugused vastastikused luuretegevused. Lääne-Saksamaal viidi läbi rahareform ning sinna kaasati ka Lääne-Berliin ja see tingis Ida-Saksamaa osa majanduse isoleerituse. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. NSV Liit tahtis, et Lääne-Berliin oleks majanduslikult sõltuv Ida-Saksamaast. Seetõttu toimus
Kõik need sõjalised tegevused olid see sama Hitleri „Barbarosse“ plaan. Mõne päeva hiljem, 26. juunil, Soome Vabariik kuulutab sõja NSV Liidule. Algab Jätkusõda. Alates juulist kuni novembri kuuni toimus Stalingradi lahingu esimene periood. 14. augustil sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. septembril algas Leningradi blokaad, samal päeval sakslased täielikult blokeerisid Leningraadi, 30-ndal valmistuvad Saksa väed Moskva ründamiseks. 2. detsembril Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsembril oli Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, järgmisel päeval USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Veel paari päeva hiljem, 11. detsembril, omas korras Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja.
Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. 3.Nimeta ida-ja lääneploki maujanduslikud ja sõjalised ühendused. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon SEATO-Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon WEU- Lääne-Euroopa Liit VLO-Varssavi Lepingu Organisatsiooni 4.BERLIINI BLOKAAD 1948-1949.a Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid
(sõditi sõjalist abi andes) .nt kosmose hõivamine/ tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945.a.. 1949.a katsetas nsvl oma tuumapommi(varastas infot) .1952.a vesinikupomm usas. 1963.a NSVL sõlmis kokkuleppe tuumarelvade katsetamise keelustamise kohta.Juri Gagarin- esimene nsvl mees kosmoses.Esimesena kuule usas lendas APOLLO 11. Astronaut Amstrong. KÜLMA SÕJA LÕPP:1980-1990(idabloki ja NSVL lagunemine ja saksamaa taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lootes saksamaa põlvini suruda ja siis endaga liita.Berliin ei alistunud. Usa suutis õhusilla abil tagada lääne-berliini varustamise ning 342 päeva möödudes oli nsvl sunnitud blokaadi lõpetama.Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. 3.Kriisid: Korea sõda, 1950-1953
1973. kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. *2 aasta pärast kukutati LõunaVietnami valitsus ning riik allutati kommunistide valitsemise alla. TULEMUSED: *USA kaotas 56000 meest *USA mainelangus *Kommunistlik diktatuur Vietnamis. 10. Saksamaa lõhenemise põhjused *Iga riik, kelle kuulus osa Saksamaast, kaitses eelkõige vaid oma huve. *Lääneliitlaste ning NSVL erimeelsuste tõttu rahulepingu sõlmimine venis *Külma sõja mõju Berliini blokaad ning NSVL surveavaldused. 11. Sotsiaalse turumajanduse tunnused *ettevõtjate vaba konkurents *avatud turg *eraomand *raha stabiilsus *Riigi tugev sotsiaalpoliitika 12. Heaoluühiskonna tunnused *Kõrge elatustase, mille kindlustasid suurenevad sissetulekud *sotsiaalse turvalisuse kasv *arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. *kehtestati töötu ja vaestetoetused ning pensionid ja stipendiumid. 13. II maailmasõja järgne Jaapan
ning Itaalia sõjast väljaastumiseni. Mais 1943 olid lahingus põhja-aafrikas lõppenud. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu.
Välismajanduslikud riskid võivad olla poliitilised, majanduslikud, riikide õigusaktidest tulenevad või finantsilised. Raamatus Hirjel, Jana ,,Välismajanduslikud riskid" on kirjeldatud põhjalikult ja mitmekülgselt kõiki ettetulevaid riske seoses teistesse riikidesse eksportimisega ja rahvusvahelisel turul kauplemisega. Neid riske on väga palju ja enamikku neist ei saa me elimineerida, kui soovime arendada oma äri välismaal. Poliitiline risk võib olla sõda, blokaad, boikot, mida põhjustab kahe või enama riigi vaenulikkus. Samuti teise või oma riigi sisepoliitikast tulenev risk streik, rahutus, kodusõda, valimistega seotud rahutused jm. Poliitiliste riskide alla kuulub veel maksmiskeelurisk, kui ei lasta oma võlgu tasuda neil, kes tegelikult on maksevõimalised; embargorisk, kui riik ei luba eksportida või importida teatud kaupu jm. (Hirjel 1996) Poliitilisi riske maandada on väga keeruline. Näiteks Gruusia sattus sõtta Venemaaga,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
