NSV Liit sõjategevuses kokkuleppe. ● Tihenes USA ja Suurbritannia koostöö ● Atlandi harta- sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus Murrang sõjas ● 1942. aasta hakkas sõjaline ülekaal kalduma liitlaste poolele ● USA-Briti ühisjõud alistasid Põhja-Aafrikas Saksa-Itaalia väed ● Staligradi lahing https://www.youtube.com/watch?v=tz4VD7m8X7 4&feature=youtu.be ● Leningradi blokaad II maailmasõja lõpuaastad Enne täielikku lõppu ● Liitlaste pealetung ● Teine rinne ● Vastupanuliikumised okupeeritud aladel Saksamaa purustamine ● 1945. aasta Jalta konverent ● Stalin, Churchill, Roosevelt ● ÜRO ● 1945. alguses alustati Saksamaa täielikku hävitamist ● 7.-8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimuste kapitulieerumise aktidele ● Hitleri surm
1. Külma sõja mõiste- (1946-1991) Vastaseis USA+Lääne ja NL+idariikide vahel, omavahel nad ei sõdinud vaid kasutasid teiste riikide kaudu. 2. Külmasõja osapoolte iseloomustus: Sotsialismileer: -Diktatuuri reziimid -Sotsialistlik demokraatia -Kommunistliku partei totalitaarne kontroll riigiaparaadi, ühiskondliku organisatsiooni ja sõjaväe üle -Plaani ja käsumajandus -Kultuuri ideoloogiseeritus -ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Lääneriigid: -USA ja teised kapitalistlikud riigid -Üldjuhul olid nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orjenteeritud riigid 3. Raudne eesriie- (1934-1990) NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulgedes selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Nt. Berliini müür (1961-89) 4. Trumani doktriin- (1947) USA presidendi H. Trumani ...
a ning sõjategevus idarindel ja Vaikse ookeani piirkonnas. *SAKSAMAA vs NSVL 22 juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL, Barbarossa plaan o Rahvakomissaaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks Saksa armee hõivas 1941 sügiseks suure osa NSVL Euroopa osast, sh Baltimaad Rünnak rauges sügisel - ei suudetud vallutada Leningradi, algas blokaad Dets algus saksa väed olid jõudnud Moskva alla, Punaarmee suutis alustada pealetungi saksa vägede I kaotus, sest: o Algasid USA&SB suuremahulised abisaadetised o Vene aladel muda, pakane o Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased o Toodi abiväed Kaug-Idast *USA SÕTTA ASTUMINE 7 dets 1941 Jaapan ründas USA sõjaväebaasi Hawaiil (Pearl Harbor) *IDARINNE 1944
1941 Pearl Harbor Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus, USA ühineb II maailmasõjaga W.Churchill ja F.D. Roosevelt sõlmisid Atlandi Harta 1942 pandi tööle esimene tuumareaktor 1945 2.september Jaapan ja USA kirjutavad alla kapitulatsiooniaktile. II maailmasõja lõpp Esimene tuumapomm 24 okt. ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22.november tapeti Kennedy 1964-1973 Vietnami sõja III faas
elu maakeral.Tegu oli küll rumal, aga kui üks riik alustab sõjaks valmistumisega, ei saa ka teine osapool passiivselt ootama jääda. Õnneks koostati lõpuks leping relvatootmise seisatamiseks. Võidurelvastumine oli alles väike osa Külmast sõjast. See valdas kõiki eluvaldkondi, kus oli võimalik üksteist üle trumbata, sealhulgas ka näiteks sporti. Tõeliselt ärevusttekitavaks sai Külmas sõjas olukord Saksamaal.Sündmused nagu Saksamaa lõhenemine, rahareform, Berliini blokaad aastal 1948 jne. viisid kaks riiki olukorda, kus järgmine sõda paistis olevad vaid sammukaugusel. Võibolla kui Saksamaa saatus oleks pärast maailmasõda määratud teiseks ja seda poleks jagatud nelja riigi vahel, poleks Külm sõda alanudki, kuid selles ma kahtlen. Kindlasti poleks olukord nii pingeliseks muutunud. Kuid minevikku ei saa muuta ning keegi ei oska öelda, mida oleks muutnud Saksamaa erinev olukord. Võibolla oleks siis muudel põhjustel alanud hoopis kolmas maailmasõda.
USA tähesõja programm – katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu 3.Selgita mõisted, dateeri: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945, eesmärk rahvaste ühendamine, et vältida sõdu Trumani doktriin – 1947 välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud riikidele. NATO – 4 .04.1949 sõjaline liit Berliini blokaad – 1948 üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL poliitile üritus kaitsta oma mõjuala võõrmõjutuste eest. Pingelõdvendus – Pärast Stalini surma 1953 tekkis lootus et USA ja NL suhted võivad paraneda. Sõlmiti USA ja NL vahel mitmeid tähtsaid lepinguid. 4
03.2011) Mõisted: 1.raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmas 2.külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku resiimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 3.Trumani doktriin 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas 4.Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud euroopa riikidele (looja: G.Marshall) 5.Berliini blokaad 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsamaid relvi 8
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1. Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7....
Põhja-Vietnami toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Vietnami USA. Toores ja halastamatu sõda, USA lahkus 1973, kohalikud alistusid 1975. Kommunismi võit. Inimkaotused Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka tsiviilelanikkond. Holokaost, genotsiid. Rahvusvaheline kohus Ei loodud. Demokraatlike riikide lubadused Atlandi harta põhimõtted, mida ei täidetud (Teheran 1943, Jalta 1945, Potsadam 1945) Külm sõda 1948 Berliini blokaad 1991 NSVL-i lagunemine Ida-Euroopa #Stalini kõne 1946 kõne sõdade paratamatusest, andis märku, et NL valmistub konfliktiks Läänes. #VMN 1949 oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, loodi vastukaaluks Marshalli plaanile. #VLO 1955 - oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, vastukaaluks NATO-le
staatusest. 11) Akihito- Jaapani 125. keiser, kes on ka praegune keiser, kelle põhiülesanne on esindus. 12) Paasikivi- Soome NL-meelne president. 13) Kekkonen- Soome NL-meelne president, külastas ka Eestit. 3. Daatumid: 1) F.D. Roosevelt 1933-1945 2) Harry Truman 1945-1953 Külma sõja algus, Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, Korea sõda, Berliini blokaad 3) Dwight Eisenhower 1953-1961, Berliini kriis, Suessi kriis 4) John Fitzgerald Kennedy 1961-1963, Kuuba kriis, Berliini müür. 5) Lyndon B. Johnson 1963-1969, Vietnami sõja algus,(doominoteooria) 6) Richard Nixon 1969-1974, Vietnami sõja lõppemine, Pinge lõdvendus 7) G. Ford 1974-1977, Pinge lõdvendus 8) Jimmy Carter 1977-1981, Pinge lõdvendus 9) Ronald Reagan 1981-1989, Tähtede sõja programm, külma sõja taasägenemine
Kala varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid. Kasvatades kalu vangistuses ja sellises keskkonnas, kus toksiine tootvad bakterid puuduvad, saadakse ka mürgitud kerakalad, mis maitselt nende mürgistele suguvendadele millegi poolest alla ei jää. Kalade endi rakud toksiini mõjule ei allu, sest neil esineb valgulises membraantransporteris mutatsioonist tingitud muutus, mis teeb nad mürgi suhtes tundetuks. Toksiini toimel kujuneb kiiresti lihastalitluse blokaad, mis esmalt väljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja tundetusena, hiljem areneb välja erinevate kehapiirkondade osaline halvatus, ning traagilistel juhtudel saabub surm kas lämbumise või südametalitlushäirete tagajärjel. (Kokassaar, 2012) Ravi koosneb tavaliselt pidevast järelvalvest ja hoolitsusest ning samuti maoloputusest. 7 5 KERAKALA TOIDUNA
ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Berliini blokaad juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks) Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Lääneriigid 1949 NATO 1948 allkirjastasid Belgia, Luxemburg, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia
Euroopas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi
hormoonide tasemest. Toime ettearvamatu – Isopropenool on ß agonist. Põhjustab vasodilatatsiooni, diastoolse rõhu langust, veresoonte perifeerse resistentsuse langust, ß retseptoreid sisaldavates kudedes verevoolu suurenemist. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine? a. Südame patoloogiate korral. Äkiline südameseiskus, osaline või täielik atrioventrikulaarne blokaad. Vajadusel süstitakse otse vasakusse vatsakesse. b. Anafülaktilised, allergilised reaktsioonid. Adrenaliin on esmaabiravim anafülaktilise shoki korral, taastab vererõhu ja lõõgastab bronhe. c. Bronhiaalastma. Bronhilihased lõõgastuvad β2 retseptorite stimuleerimisel, bronhid laienevad. Astma korral peab olema ettevaatlik, sest süda kiireneb niigi d. Hüpotensioon. e
aastal asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, sellesse haarati ka Berliini läänesektorid. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajlike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud just nimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda sai hoo sisse.
Külma sõja algus · Marshalli plaan. · Trumani doktriin. · Moderniseerimine. 1947 · Uued rahvusvahelised institutsioonid: · Marshalli plaan. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja 1948-52 Arengupank Berliini blokaad Rahvusvaheline Valuutafond · Juuni 1948 - mai · Heaoluühiskond. 1949. · Õhusild. Külm sõda Ameerika Ühendriigid · Loobumine · Mõiste. isolatsionismist.
Tagakiusamine, laagritesse saatmine ja tapmine olid kõik seadusega lubatud tegevused,kõik natsiSaksamaa bürokraatia eri osad olid seotud tapmise korraldamisega. Näiteks avalikustati sünnitunnistused, selleks et teada saada kes on juudi päritolu. Kõik käsud tulid ülaltpoolt ja selleks et elus püsida, pidid kõik sakslased täitma Hitleri käske. Muud valikut ei olnud. Parem ei olnud olukord ka Nõukogude liidus, kus tavalise inimese elul ei olnud mingit väärtust. Leningradi blokaad oli praeguse Peterburi piiramine Saksa sõjaväe poolt, mis sai alguse 1941 ja lõppes alles 1944. Kuna evakueerimine oli halvasti korraldatud, jäi enamik linnarahvast linna ja Nõukogude liit varustas neid ainult Laadoga järve kaudu. See, mida neile transporditi ei olnud kaugeltki piisav, ja üle miljoni inimese suri näljahätta. Samas, on teada, et linna jäänud kõrgemast seisused perekonnad said paremat sööki kui need, kes olid tavalised lihttöölised. On kindlaks tehtud, et 1942
mitmele lääneriigile. 7. Mis on massihäbitusrelvad? Suuri inimmasse hävitavad relvad nt tuumapommid. 8. Mis on Berliini müür? Kus see ehitati? 9. Mis on Marshalli plaan? Plaan toetada majanduslikult Euroopa riike. 10. Mis on heaoluühiskond? Ühiskond, kus järjest enam mängib rolli mitte inimese füüsiline keha vaid intellektuaalne mõistlus. Ühiskond, kus ei ole toidu ega tarbe-esemetest puudusi. 11. Mis oli Berliini blokaad? See oli olukord, kus NSV liit piiras Lääne-Berliini sisse ja ei lasknud toitu ja tarbeesmeid transportida. 12. Millal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus? 1951 a.
KU Margus Karu ,,Nullpunkt" räägib minategelase Johannes Tamme elust, kes on tavaline Lasnamäel elav poiss. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada, kuid peale esimest koolipäeva avastab hea huumorimeelega ja elurõõmus poiss, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse lükatud ning teda ümbritseb sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannnes enda mainet päästa, kuid iga mööduva päevaga vajub ta enam ja enam sügavamale masendusse. Poisi elu keerleb peamiselt kolme aspekti ümber- kodu, sõbrad ja kool, ja kõik tema elus varises lühikese ajaga kokku. Uues koolis ei võeta teda omana, kodus on skisofreenikust ema ning talle väga lähedane õde, Grete, kes teda ainsana mõistis, läks elama Taisse. Mida rohkem päevi möödub masenduses, seda enam tunneb Johannes, et ta elul ei ole
1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OPEC). Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Blokaad toimus Berliini linnas Saksamaal. Peale Teist maailmasõda oli Saksamaal erinevate riikide okupatsioon. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult
Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast, jõudes Leningradi ja Moskva lähistele. 1941.aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. See oli Wehrmachti esimene kaotatud lahing Teises maailmasõjas. Jaapan ei astu sõtta NSVL vastu. Alguse saab Hitleri-vastase koalitsiooni loomine. 1941.aasta lõpul alustavad USA ja Suurbritannia ka abi andmisega NSV Liidule. Leningradi linna ümber moodustati Saksamaa poolt blokaad, mis kestis 900 päeva. Kokku suri linnas nälga 640 000 inimest. (Blokaad 8.sept. 1941 27.jaan. 1944). ,,Elu tee"- 1943.a. jaan. üle Laadoga. 6. Sõdivad pooled. Hitleri-vastane koalitsioon. Saksamaa ja ta liitlaste leeris oli kokku sõja jooksul 11 riiki, liitlaste poolel 61 riiki. Kummaski koalitsioonis ei olnud kõik riigid omavahel liidulepingutega seotud ega sõjajalal kõigi vastaspoole riikidega. Saksamaa poolel : 1936-Saksamaa leping Itaaliaga = Berliin-Rooma telg
Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee Pariisis, Napoleon väikse armeega Elba saarele. 30.mail 1814 kirjutati Pariisis alla rahulepingule, millega Prantsusmaa pidi loobuma vallutustest
Arutlus Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 194...
Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni blokaad 1949. aasta mais lõpetati. Aastatel 1949-1958 põgenes idast Lääne-Berliini 3 miljonit inimest. 1961. aastal püstitas Ida- Saksamaa kogu linna läbiva nn. Berliini müüri. Müür katkestas isegi trammiliinid ja teed ning tekitas ala, mida mõlemal pool hakati nimetama eikellegimaaks. Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel. Maailma hoidis oktoobris 1962. aastal terve nädala hinge kinni, kui USA
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika
ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis pani aluse Euroopa integratsioonile. 2. Kes olid ja millega on silmapaistnud: W. Churchill - Suurbritannia peaminister, kes oli täielikult kommunismi vastu ning oma
· Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt kehtestatud Berliini blokaad (1948) · Ida-Saksamaal hakati sotsialismi ehitama, majanduslike sidemete nõrgenemine Saksamaa lõhenemine toimus 1949. aastal, kui kuulutati välja Saksa LV põhiseadus. Esimeseks liidu kantsleriks sai Konrad Adenauer. NSVL-i okupatsioonis kuulutati välja Saksa DV. Sotsiaalse turumajanduse tunnused: · Riik reguleerib majandust · Avatud turg · Erakonnad · Raha stabiilsus · Ettevõtjate vaba konkurents · Elatustaseme tõus
· suure siisetulekuga inimeste maksude · inimeste elatustaseme tõus vähendamine · sotsiaalkulutuste vähendamine · tööstustoodangu juurdekasv kiire · ametiühingute õiguste kärpimine · raha stabiilsus · tööpuuduse suurenemine · tööpuuduse vähenemine Saksamaa lõhenemise põhjused: · rahareform · Berliini blokaad · ühtne majanduspoliitika USA, Pr., Sb · majanduslikud sidemed nõrgenesid Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler
Saksamaal ei tohtinud olla tanke, pommituslennukeid, allveelaevu ja paljusid teisi moodsa relvastuse liike, mis tegi Saksa armee strateegilises mõttes olematuks suuruseks. Selles olukorras tegi Stalin Saksamaale ettepaneku hakata salaja ette valmistama Saksa tankiste Kaasanis, sõjaväelendureid Lipetskis, sõjakeemikuid Saratovis ja Volskis. Ettepanek võeti vastu. Sõjapidamine vajas strateegilist tooret (naftat, rauamaaki, haruldasi metalle jne), mida Saksamaal polnud. Majanduslik blokaad oleks tähendanud aga Saksamaale surma ja seda mõistsid nii Hitler kui ka Saksa kindralid. Kui Stalin oleks sel ajal öelnud lihtsalt ja selgelt, et mis tahes agressiooni korral jääb Saksamaa ilma mis tahes Nõukogude tarnetest, jäänuks maailmasõda võib-olla olemata. Ent Stalin ütles Hitlerile muud: ,,Sõdi, sõber, sõdi, ja minu nafta ja vili on sulle kindlustatud". Ja Hitler sõdiski. Ning Nõukogude tarned tulid katkematu joana. Kuid Stalini kuratlik mäng ei lõppenud sellega. 23
(Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Tulemuseks oli see, et Saksamaa lõhenes täielikult. 1949.a. mais kuulutati
ehitustöölised streiki, mis kasvas üle suurteks massimeeleavaldusteks. Lääneriigid ei teadnud kuidas antud olukorras käituda ja ülehindasid NSV Liidu tugevust ning jätsid ülestõusu saatuse hooleks. See võimaldas kommunistlikel võimukandjatel ülestõus kiiresti maha suruda. Nõukogude komandör Berliinis kuulutas välja sõjaolukorra. Tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused ajati jõuga laiali ning hukkus tuhatkond inimest. 10.Aastaarvud a) Berliini blokaad 1948 b) India iseseisvumine 1947 c) Hiinast saab kommunistlik riik 1949 d) Korea sõja lõpp 1953 e) Iisraeli riigi loomine 1948 f) Berliini ülestõus 1953 g) Rahutused Poolas 1956 h) Ungari ülestõus 1956 i) Stalini surm 1953 11.Kes oli Lavrenti Beria? Stalini lähedamaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas ning peale
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille ...
1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi eelduseks olid: Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi tulemused: blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini ülestõus 1953 1953.a
3. NATO asutamine: 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), mille eesmärk oli eelnevaga sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski
inimohvreid. Sellised relvad on tuumarelvade kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad. Võidurelvastumine viis selleni, tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri- olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Nii USA-s kui ka NSV Liidus eraldati relvade tootmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks tohutuid rahasummasid, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuida kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Mitu kriisikollet tekkis Aasias
Mõlemad riigid olid pärast Teist maailmasõda huvitatud liitlastest ning sellest, et nende nägemus ühiskondlikust korrast oleks maailmas võimalikult palju levinud. Kuna see nii oli, siis konfliktid olid vältimatud. Esimene neist ilmnes 25. juunil 1948. aastal, kui Nõukogude Liit blokeeris kõik teed, mis viisid Berliinist läänetsooni- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ühisesse tsooni, mis oli liidetud demonstreerimaks nende ühtseid vaateid. Blokaad näitas rahulolematust Berliini jagamises ning kestis 12. maini 1949. See oli üks esimesi Külmale sõjale vihjavaid sündmusi. Niisiis oli tol ajal kahele võimsaimale riigile- Nõukogude Liidule ja USA-le oluline, et nende ideed leviksid maailmas, kindlasti oli tähtis ka julgeolek ning sellepärast püüti oma positsiooni pidevalt parandada saades uusi liitlasi, laiendades oma mõjusfääri. Nõukogude Liit, minu arvates, ajas oma mõjupoliitikat palju karmimalt
Plaani eesmärk oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaks kommunistlike ideede leivikule. NATO ASUSTAMINE · NATO- 1949 loodi Brüsseli pakti alusel uus ühendus- (Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon) , mille eesmärgiks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. BERLIINI BLOKAAD - Ajendiks oli Saksamma kolmes läänepoolses (USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia) tsoonides läbi viidud rahareform. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sunduda lääneriike sellest alast loobuma. KODUSÕDA HIINAS (1946-1949) 1946 puhkes Hiinas avalik kodusõda Mao Zedongi juhitud kommunistide ning USA toetatud Guomindangi vahel. Hiina mandriosa jäi alates 1949 sügisest võimutsema kommunistud,
vastu, neid hakati kutsuma Ühinenud Rahvasteks. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing( 1942 1943), kus u 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse, kus 90 000 meest langes vangi ja Saksamaa sai lüüa. 1944. aasta alguses alustas Punaarmee pealetungi piki NõukogudeSaksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27.jaan Leningradi blokaad, mille tagajärjel hullus 650 000 linnaelanikku ja lõppes Jätkusõda. Septembri kuus vallutati mandriEesti ja IdaLäti ning Poola pealinn Varssavi. 1945 aasta kevadel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude liidu vahel. Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks KaugIda. USA jätkas hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta alla andma.
Majandus riskidel on ka erinevad tasemed, näiteks rahvusvahelises majanduses on riskid seotud ka teiste riikide majandusega, kuna ühe riigi mingi kindle majandustegevus on seotud teise riigi omaga. Ilmselgelt see kasvatab riski suurust, kuna hävingu korral on kaotajaks ühe riigi asemel kaks. Muidgi suurem risk võib fataalsete vigade vältimise korral olla ka väga kasumlik. Mida suurem risk, seda suuremad tagajärjed. Poliitiline risk võib olla sõda, blokaad, boikot, mida põhjustab kahe või enama riigi vaenulikkus. Samuti teise või oma riigi sisepoliitikast tulenev risk streik, rahutus, kodusõda, vaimistega seotud rahutused jms. Poliitiliste majandusriskide alla käib veel embargoriskid, kui poliitilisel tasandil keelatakse ära kaupade eksport või import. Näiteks Venamaal on aastate jooksul kehtestatud erinevaid impordi keelde nii köögiviljadele kui ka loomsetele toodetele.
Liikmesriikide armeed olid liidetud ühtsesse süsteemi, mis ei lubanud iseseisvalt tegutseda kuid Moskva võis neid oma huvides kasutada. Loodi vastukaaluks Lääne-Saksamaa relvastamisele. ÜRO (1945) asutati Altandi Harta põhimõtetel ja Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooniga liitujate poolt. Vahetas välja Rahvasteliidu. Hakati välja töötama rahvusvahelisi seaduseid, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi vaid ka üksikisikuid võimude omavoli eest. Berliini blokaad (1948-1949) pärast II MS jaotati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Läänetsoonis viidi läbi rahareform (läänemark kasutusele). Ida-Saksamaal (Berliiniga Saksa osa) ei viidud reformi läbi kuna NSVL ei tahtnud seda. Seepärast blokeeris ta kõik maismaaühendused teiste okupatsioonitsoonidega, vaid õhuühendus toiduvarude jaoks jäi. Lääne-Berliin jäi selle tulemusel iseseisvaks haldusüksuseks ja toimus Saksamaa lõplik lõhenemine.
EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID 1. Foneetiline printsiip (kingad, pink, kang) 2. Morfoloogiline printsiip (kärbsed, jõudsin, jalgsi; teekäija, käia) 3. Traditsiooniprintsiip (suur ja väike algustäht, osa kirjavahemärke, kaashäälikuühend, täishäälikuühend, h sõna alguses, g, b, d sõna alguses, kellassepp, kullassepp) 4. Semantiline printsiip härja silm - härjasilm varsa kabi varsakabi suur tükk suurtükk väike mees - väikemees sama saame saama kali kallis kallid urin vurrid vurre kamin kammid kamme kana kannud kanne kava kavva maja (majja) asi kassid kasse ehe tsehhid tsehhe lugu...
Prantsusmaa vastupanu hakkas Inglismaalt juhtima Charles de Gaulle – 18. juuni kõne. 7. Lahing Britannia pärast (Battle of Britain) Sõja alguses oli Inglismaal vahetatud välja senine lepituspoliitikat ajav peaminister Chamberlain tugeva ja otsustava Winston Churchilli vastu. a) operatsioon Merelõvi: - meresõda - esialgu üritas Saksamaa meredessanti - kukkus läbi. b) õhusõda - Inglismaa linnade pommitamine10. juuli-31 okt. 1940, kuid Inglismaad ei alistatud c) katse kehtestada blokaad 5. sept. - kuigi USA kuulutas välja neutraliteedi, kujunesid USA -GB erilised suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis. Märtsis 1941 - USA lend-lease poliitikas GB suhtes -Kongress volitas presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast. Kuna toetuse vajajad olid hetkel maksujõuetud, siis abi kas laenati (lend) või renditi (lease) 27. sept. 1940 sõlmiti Kolmikpakt – kujunes lõplikult teljeriikide blokk
kummalgi osapoolel polnud piisavalt ressursse ja aega. Nii USA kui NSV Liit tegutsesid pidevalt kolmanda maailma riikidega. NSV Liit üritas peale suruda kommunismi ja toetas kommunistlikke riike rahaliselt ja USA jällegi võitles kommunismi vastu ja aitas rahaliselt neid riike, kes NSV Liidu ,,abist" keeldusid. Lisaks olid USA ja NSV Liit olulisel määral Silver 9B 10.03.2013 seotud ka selliste kriisidega nagu Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda ja Berliini blokaad. Tuginedes eelpool kirjeldatud väidetele, järeldan, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest USA ja NSV Liit pidid kulutama tohutult palju aega ja raha, et oma tahtmist kolmanda maailma riikides peale suruda. Poleks nad seda teinud, oleks neil olnud enam aega tegeleda üksteisega ja kes teab, mis siis juhtunud oleks. Külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest USA ja NSV Liit olid teadlikud üksteise tugevast relvastusest ja tuumarelvadest
Saksamaaga -Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud -Erimeelsused Saksamaa tuleviku suhtes Külm sõda seisnes: -vastastikuses propagandas -vastastikuses luuretegevuses -vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO 1949 ja VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni 1955) -konfliktides ja sõdades kolmandates riikides -üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes 1. Berliini blokaad 1948/49 ja selle mõju Kriisi aastad- 1948/1949 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Saksamaa Kriisi põhjused- Blokaadi ajendiks oli rahareform, mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. Konfliktis osalevad riigid- Saksamaa, Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia. Konflikti lahendus- NSVL hakkas Berliini varustama toidu ja kütusega Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid linna toidu ja kütusega ööpäevaringselt
mõjus USA majandusele halvasti, sest kaitse eelarve suurenes ning ameerika pidi muid riiklike kulutusi kärpima. Sõjas said paljud surma ning nad ei pooldanud seda. 3. Vietnami sõda. Toimus 1960-1970.aastal. Sõjas osalesid Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Ameerika majandusele mõjus see kahjulikult, sest riiki hakkasid vaevama majanduslikud raskused. Inimesed hakkasid kahtlema Ameerika kõlbelisusega Vietnamis kui ka mujal. Toimus patsifism ehk sõjavastane liikumine, hipiliikumine. 6. Berliini blokaad. 1948- 1949.aastal. Seotud olid sellega USA,NSVL ja Saksamaa. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. 7. Berliini müür. 1961.aastal. Müür jagas Saksamaa kaheks Ida-Saksamaaks ja Lääne- Saksamaaks, see takistas põgenemist läände. (Läänes oli vabadus ja idas valitses kommunismi). 8.ÜRO,NATO, Euroopa Liit, VLO. ÜRO- Ühinenud rahvaste organisatsioon, mis loodi 1945.aastal, mille
elustamisest ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon Annused: i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml. Vedelikku; trahheasse 2- kordne i/v doos lahjendusega 10 ml-ni. Mitte samasse veeni soodaga! Atropiin 1mg/ml – elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia, AV blokaad. Tõstab südamelihase O2 vajadust. Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %% glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina
majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil · 1946 peab Stalin kõne, milles andis Stalin mõista, et sõjad on paratamatud ja NSV Liit on valmis sõjaliseks konfliktiks läänega · Stalinile olidi sõja vältimiseks ulatuslikke järeleandmisi tegema · 1947 kuulutati USA-s välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan · 1948. Juuni algab I Berliini blokaad Stalini poolne katse vallutada Lääne- Berliin · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks · Algab võidurelvastumine · USA ja NSV Liit üritavad saada poliitilist ülekaalu Euroopas ja Kolmanda Maailma riikides · 1949. aprillis luuakse NATO · 1952. Loodi Euroopa söe- ja teraseühendus majanduslik koostöö organistsioon, millest sai eelkäia EL-e
10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14. juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 6. detsember - Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva ümbruses 40o ning rohkemgi alla nulli) ja talveriiete puudus sakslastel. 7
Kuidas lahendati Saksamaa kui kaotaja probleem pärast Teist maailmasõda- Saksa riik oli tugevasti lüüa saanud ja tema territoorium jaotati NSV Liidu, USA Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsiooni tsoonideks. NSV Liidu tsooni hakkas kehtima totalitaarne kord ja Lääne riikide tsoonis ehitati üles demokraatlik riigikord. Hoolimata vastasseisudest tsoonide vahel hakati ellu viima reforme mille abil tõusis Saksa majandus kiiresti. Miks tekkis Berliini blokaad ja millised olid selle tagajärjed- Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonis läbi viidud rahareformi. Seal kasuttusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliini. See rikkus aga NSVL plaani siduda Lääne - Berliin majanduslikult enda tsooniga. Seepeale sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne- Berliini ja Saksamaa läänetsoone. Blokaad kestis 1948 juuni - 1949 mai. Ainus
........................................................... ...2 1. KÜLMA SÕJA MÕISTE.............................................3 2. KÜLMA SÕJA ALGUS...............................................4 2.1. Külma sõja kujunemine.............................................5 2.2. Külm sõda tõi endaga kaasa........................................5 2.3. Berliini blokaad.......................................................6 2.4. Külma sõja lõpp......................................................7 LISAD...........................................................................9 1. KÜLMA SÕJA MÕISTE Mõiste ,,külm sõda" võttis kasutusele USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch 1947.a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitlaste suhteid kui murenevaid ja konfliktiga asenduvaid. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
