Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga
Berliini blokaad Arvin Aitaja 9a klass Berliini blokaad 24. juuni 1948 12. mai 1949. Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Teise maailmasõja lõppedes jagati Saksamaa võitjariikide USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Läänetsoonides kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olnud Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSV Liit ei saanud seda linnaosa Nõukogude okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda
arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse
Berliini blokaad ja müür Berliini blokaad · 24. juuni 1948 12. mai 1949 · Jossif Stalin · Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal · Toimus Berliini linnas Saksamaal · Ajendiks oli rahareform Berliini müür · Ehitamist alustati 13 august 1961 · Lõhuti 9 november 1989 · Üritas põgeneda 5000 inimest · Hukkus 100 kuni 200 inimest · Walter Ulbricht ja Nikita Khrushchev Osalevad riigid · NSVL · Saksamaa · USA Probleem NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus · Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati · Saksamaa lõhenes lõplikult · Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel Vidjo
19421943 märgivad sakslaste edu lõppu ning liitlasvägede aina aktiivsema pealetungi algust. 1942 alustasid britid vastupealetungi Põhja-Aafrikas -> Saksa-Itaalia väed sunniti taganema. Kaotus Stalingradi lahingus. Leningradi blokaadi läbimurdmine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leningradi blokaad Sakslased piirasid Leningradi/Peterburi 872 päeva 8. september 1941 18. jaanuar 1943, lõplikult 27. jaanuar 1944 Linnas asus piiramise hetkel peaaegu 4 miljonit inimest Nõukogude Liidu poolel langes lahingus, vangistati või jäi kaduma 1,5 miljonit sõdurit miljon tsiviilisikut suri nälga Sakslased kaotasid kuni 500 000 sõdurit. https://www.youtube.com/watch?v=tZ5M1orobEs Click to edit Master text styles Second level Third level
Trumani doktriin-käis USA president välja aastal 1947.USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks...
otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahelisi kriise Külma sõja ajal. Blokaad toimus Berliini linnas. NL sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendas Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada vajalike kaupade sissevedu. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sisse- piiratud linna ööpäev läbi vajalike kaupadega. NL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud. 1948.a asus NL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Ber- liini. 4
Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööläbi kütuse ja toiduainetega. Massihävitusrelvad Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumapommide kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad, ehk ABC relvad. berliini müür 1961
KÜLMA SÕJA KRIISID. Aeg, olemus, tagajärjed. · Berliini blokaad 1948. juuni. Stalini katse hõivata Lääne-Berliini, et kehtestada seal kommunistlik diktatuur. NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast, elektrist, kütusest, toiduainetest. USA ja liitlased tagasid siiski õhusilla abil linna varustatuse ja 324 päeva pärast lõpetas NSVL blokaadi. Tagajärjed kahtlejad nägid Stalini plaane, avaliku külma sõja algus, Lääne-Berliin vabaks, Saksamaa lõhenes lõplikult. · Koera sõda 1950-53
Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toatimine nii sise- kui ka välissurve (eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSVL eestvadmisel relvajõuga võimule pääseda) vastu. Marshalli plaan Georg Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad - NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks.
Idatsoon punaarmee survel koondati võim SSÜP (Saksa Sotsialistlik Ühtsus Partei) kätte o see koosnes Sotsiaaldemokraatliku Partei (need, kes selle erakonna liikmetest nõus ei olnud, saadeti koonduslaagritesse) ja Kommunistliku partei liikmetest valimised surve õhkkonnas demokraatlike vabaduste piiramine algas natsionaliseerimine hakati juurutama plaanimajandust 23. juunil 1948. aastal rahareform BERLIINI BLOKAAD (25. 06. 1948 12. 05. 1949) PÕHJUS: NSVL soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla ETTEKÄÄNE: Läänepoolsete okupatsioonitsoonide rahareformi laiendamise tsoon ?????? 25. juunil 1948. aastal algas Lääne-Berliini blokaad. Lääne tsooni varustamine oli NSLV kätes ning nüüd võeti ära elekter ja vesi, kosus olid külmad. Tekkis õhusild SG ja USA-ga, kes tõid kõike vajalikkus TAGAJÄRJED: 1) Aprillis 1949. aastal loodi NATO 2) Hoida ära NSVL laienemist Ida-Euroopasse
Sinna kuulusid algul USA, Canada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luxemburg, Itaalia, Portugal, Island, Norra ja Taani. Leping nägi ette, et neist ühe ründamine tähendab kõigi ründamist. Stalinile oli see selge signaal, et igasugune konfliktiõhutamine viib sõjani, ja kevadel 1949 ei olnud Stalin sõjaks USAga veel valmis.8 12. mail 1949 lõpetas NSV Liidu juhtkond blokaadi. Õhutee jäi siiski alles kuni septembri lõpuni, USA polnud kindel, et blokaad taas ei alga. Kuid Saksamaa küsimus oli selle konflikti tõttu saanud lahenduse, 23. mail 1949 kuulutati USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonide liitmisel välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland). 7.10.1949 kuulutati 8 Kuid juba augusti lõpuks 1949 oli Moskval oma tuumarelv 5 nõukogude tsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik (Deutsche Demokratische Republik,
nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda-See kujutas endast lääne demokraatia ja kommunismi vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
1948 moodustati lõunas Korea Vabariik, sept. kuulutati välja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunistide liider Kim II Sung. 1949.a. lõpul külastas Kim II Sung Moskvat ja tegi Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950.a.juunis tungiski Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse.25
Kriisi Aeg Osapooled Põhjused Tulemused nimi Berliini 1948 NSVL, kes alustas Pärast II 1) Tänu lääneliitlaste rajatud blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne ...
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa
....2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA......................................................
Ta kutsuti Moskvasse põllumajandusküsimuste lahendamise ettekäändel. Pleenumil süüdistati teda kollektiivse juhtimise printsiipide rikkumises, suhete halvendamises Hiinaga jpm. Hrustsovi asemel sai NLKP Keskkomitee peasekretäriks Breznev Hrustsovi surm Suri 1971. aastal. Hrustsovi. pensionipõlv oli küllalt raske, teda jälitati. Ta kirjutas mälestusi, mis aga ei meeldinud partei juhtkonnale. Ilmusid välismaal ja hiljem ka NSV Liidus. Külma sõja algus - Berliini blokaad Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis peaaegu aasta. NSV Liit sulges kõik raud- ja maanteed. Lääne-Berliini ohustas nälg. Õhusilla abil osutas USA ja UK elanikele abi. Berliini blokaadi eesmärgiks oli sundida lääneliitlasi loobuma Berliinist või muutma poliitikat. Külma sõja vormid: Propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud, sõjalised: luure, spionism; võidurelvastumine tuumapomm. Külma sõja kriisid: Suessi kriis 1956
kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. 1948 külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Külma sõja avaldumise vormid: · Vastastikune propaganda ja luuretegevus · Võidurelvastumine külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Võidurelvastumine mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Kosmose uuringud ning haridus ja teadus
silelihastes, ganglionides ja neuro- muskulaarsel lõpp-plaadil. Ülitundlikkusreaktsioonid Kõrvaltoimetest on sagedasem allergia, mis võib väljenduda allergilise dermatiidi või bronhospasmina. Allergia esineb sagedamini (peaaegu eranditult) estrite suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonid Grupisisene ristuv allergia, samuti võib esineda ristuv allergia paraaminobensoehappega. Allergia võib esineda ka preparaatide koosseisu kuuluvate abiainete suhtes. Na+ kanalite blokaad Peale perifeerse närvisüsteemi blokeerivad erutuse ülekande ka KNSis, veg. NSi ganglionides, neuromusk. lõppplaadil ja kõikides lihastes (s.h. müokardis). Toime tugevus on proportsionaalne kontsentratsiooniga veres. Toime KNSi Kliinilisel kasutamisel on sagedaseim kõrvaltoime unisus. Lidokaiin võib põhjustada eufooriat, düsfooriat ja lihaste tõmblusi. Lidokaiin ja prokaiin võivad põhjustada teadvuse kadu, millele eelneb ainult sedatiivne toime.
Vabad kohalikud valimised Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele 1946.a. USA ja Suurbritannia ühendasid majanduslikult oma tsoonid, peagi ühines Prantsusmaa Võeti vastu abi Marshalli plaaniga 21.juuni 1948 rahareform Idatsoon Punaarmee survel koondati võim SSÜP(saksamaa sotsialistlik ühtsuspartei) kätte (KP+SD) Valimised surve õhkkonnas Demokraatia vabaduste piiramine Ulatuslik natsionaliseerimine Hakati juurutama plaanimajandust Oma rahareform 23.juunil 1948 Berliini blokaad Põhjus NSVLiidu soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne - rahareformi laiendamise soov 1948.a. 25.juuni algas NSVLiidu poolt Lääne Berliini blokaad. USA ja Suurbritannia õhusild Tagajärjed : Aprillis 1949.a. loodi NATO 12.mail 1949.a. lõpetas NSVLiit blokaadi Tulemus - Lääne-Berliini ei lülitatud SLV(saksa liitvabariik) koosseisu. 23.mail 1949.a. võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus. 7.okt 1949.a
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik
VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955 Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 19521967. 19672002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Idabloki riigid juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. 4. Mao Zedong, Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i
eesmärk: rahvusvahelise rahu + julgeoleku + inimõiguste + rahvusvahelise koostöö tagamine + (majandusliku, sotsiaalse, kultuurilite rahvusvaheliste probleemide lahendamine) Konverentsi viimasel päevalallkirjastasid 51 riiki: ÜRO põhikirja, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. (1948 võeti vastu Inimõiguste deklaratsioon) (Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991) Berliini blokaad (24. juuni 1948 12. Mai 1949) Põhjuseks: L-Berliin oli allutatud maj. Läänele ja NSVL ei saanud seda linnaosa okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda. Seega sulges NSVL kõik maismaateed mis ühendasin Ida ning Läänt, mis jättis Lääne ainsaks suhtlusvõimaluseks õhuteed. (Mõte: varustada ise L-Berliini, et saada see maj. NSVL'st sõltuvaks) Tulemus: Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV.
.......10 Bradüarütmiad................................................................................................................................................10 Siinusbradükardia......................................................................................................................................10 Siinussõlme nõrkuse sündroom................................................................................................................11 Siinusatriaalne blokaad.............................................................................................................................12 Atrioventrikulaarne blokaad.....................................................................................................................12 Ekstrasüstoolia................................................................................................................................................14 Kokkuvõte.................................................
GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- BERLIINI VÄGEDE PAIKNEMINE TEKITAS NSV LIIDULE RAHULOLEMATUST
Arutlus Külm sõda 1945-1990 Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Berliini blokaad. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL kuri plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.NSVL tegutses kavalalt - sulges kõik Lääne-
Saksamaa oli veerand võrra väiksem, kui 1937 aastal. Võitjad kinnitasid, et nad taastavad Sm ühtse rahuarmastava riigina, mida nad iseloomustasid nelja sõnaga demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demokratiseerimine. Liitlaste poliitika okupatsioonitsoonides erines juba algusest peale ning samal ajal lagunes ka Sm majanduslik üksus. See kõik viis välja kriisideni, mis lõhestasid Sm veel enam. Berliini blokaad Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine
seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja väissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Samal a. kuulutas USA riigisekretär välja Marshalli plaani, abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Andsid abi 1948-52 a 17 riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nii tõusis rahvuslik kogutoodang neljandiku võrra. NSVL keelas abi võtta. Jugoslaavia ainsana ignoreeris Moskvaga vastuseis teravnes. Berliini blokaad Pooled: Lääne- Saksamaa Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Ida- Saksamaa NSVL. 1948. Aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest. Lääs aga ei alistunud. USA õhusilla abil aitas varustada. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama Blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma
Külm sõda Euroopas: tähtsündmusi Berliini blokaad ja kriisid Berliini müür Külma sõja esimene vastasseis oli Berliini blokaad, mida ajendas rahareform Saksamaa kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati Lääne-Berliin majanduslikult Saksamaa lääneosale ning nurjus NLi plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult oma okupatsioonitsooniga. Seejärel sulges NL Lääne-Berliini maismaaühendused Saksamaa läänetsoonidega ning Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel
oleval armeel ära lõidata tagala. Sakslastel oli võimalus piiramisrõngast vabaneda kuid Hitler ei lubanud seda teha ja lootis ikka, et suudab edasi tungida. Punaarmee suutis 10-26 jaanuaril jagada niigi ümberpiiratud Saksa armee kahte ossa. Sakslased suutsid nimodi veel vastu pidada veebruari alguseni. Stalingraadi lahing oli suur läbikukkumine Saksamaa jaoks ning tõi pöörde II maailmasõjas Sakslaste ida rindel. Leningradi blokaad(8.09.1941-27.01.1944) Leningraadi blokaad algas 8 septembril 1941 aastal.Saksa väed piirasid Leningraadi ümber ning röövisid linnainimestelt söögi ära. Kuna Nõugogude liit ei suutnud austada õigeaegselt linna evakueerimist jäid enamik elanikonnast blokaadi. Sakslased sulgesid ka kõik kaubateed seega ei saadud linna vii mingeid ravimeid ega toitu. 1943.aasta jaanuaris suutis Punaarmee murda Leningraadi koridoori mille kaudu sai hakkata jälle varustama linna kõige vajalikuga. 1944
kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Heil enn) 2) Korea sõda 3) Berliini kriis 4) Ungari ülestõus (peale Ungari okupeerimist Kremli juhtkonna poolt lahkusid sajadtuhanded inimesed kodumaalt.) 5) Afganistani sõda (NSVL viis oma väed sinna on ikka maun) 6) Vietnami sõda 7) Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, maailm oli kolmanda maailmasõja äärel)
1952. Majandusorganistatsioon, EL-i eelkäija. Sinna kuulusid veel ka It, belgia luksemburg ja Hollan VMN- Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. Majandus- ja teadustehniline koostöö. VLO Varssavi lepingu organisatsioon, loodi vastukaaluks NATO-le, sõjalis-poliitiline organisatsioon. VMN ja VLO olid Nõukogude liidu riikidest. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad 25. Juuni 1948-12. Mai 1949, selle aja jooksul blokeerisid nõukogde väed Berliinile juurdepääsu, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele nn Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-berliini ei lülitatud Saksamaa liitvabariigi koosseisu ning 1948 loodi Berliini ida- ja läänetsoonis eraldiolev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas NATO loomist.
f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed. m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on sõjaväe tegevus keelatud; demonteerimine
NSVL koosseis: eesti, läti, leedu, osa soomet, ida-preisi, kalilingrad, ukraina, bessaraabia. NSVL mõjusfäär: poola, rumeenia, bulgaaria, ungari, tsehhoslovakkia, isa-saksa, albaania, hiina, põhja-vietnam. NSVL: 1949 tuumapomm. 1953 vesiniktermo t.pomm. ABC relvad. 1950 kontinentvahelised raketid| 1948 berliini blokaad. NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused, kaotas. Organisatsioonid:
Külma sõja põhjused : a)kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis b)NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias c)Marshalli plaani käivitamine USA poolt d)Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Milliste "relvadega" sõditi külma sõja ajal ? Üritati üksteist rohkem üle trumbata igal alal nt: majanduses ja relvastuses. Oli vastasseis kommunismi ja demokraatia pärast. Kõige rohkem vaenutsesid USA ja NSV Liit ja kartuses, teine võib igal hetkel rünnata hakkati tootma massihävitusrelvi, milleks olid ka ABC relvad (atomic , biological , chemical). Mõisted : Trumani doktriin -1947. USA presidendi seisukoht, kus toetatakse vabade rahvaste
võimuhaaramiskatsete eest. 3) Marchalli plaan - Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks 4) Berliini blokaad - Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides , külma sõja alguseks. Osalevad riigid NSVL, Saksamaa, Usa. Probleem - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus - kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Õt.27 5) Korea sõda(1950-1953) · Tekkepõhjus - Enne oli Korea Jaapani koloonia
6. aprill Saksamaa r. Kreekat ja Jugoslaaviat 22. juuni Saksamaa r. NSVL-i 26. Juuni Jätkusõda 1941 6. detsember NSVL alustas 7. detsember Pearl Harbor'i vastupealet. pommitamine 8. detsember Leningradi blokaad 11. detsember Saksa ja It. USA-le 8. detsember USA ja Sb Jaapanile sõja. sõda. 26. mai Sb ja NSVL liiduleping 1942 4. juuni Midway lahing November algas Stalingradi lahing 2. veebruar Saksa al
Külma sõja kriisid Berliini blokaad (1948-1949) · 1948 asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini · Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga · Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi tarbekaupadega · Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetas · NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961) · Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa
Berliini kriisid Grete Põdra Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik 12.c Berliini blokaad (24. juuni 1948-12. mai 1949) ● Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni ● Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistati ette reforme ● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi
· Teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine. · Luuretegevus. · Kosmose avastamine ja uurimine. · Võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides, nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis. 2. Külma sõja kriisid (dateering, isikud, olemus ehk milles kriis seisnes, kriisi tähtsus, tulemus) a) Berliini blokaad Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed
lendu radarid ei avasta. 3. Millist sündmust loetakse Külma sõja alguseks? Miks? Millega konflikt lõppes? Anna antud konfliktile ja selle lahendusele hinnang. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad kestis 25.06.48 kuni 12.05.49 ja seisnes Nõukogude vägede poolt Lääne-Berliini blokeerimises, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-Berliini ei lülitatud Saksamaa Liitvabariigi koosseisu ning 1948. a. loodi Berliini ida- ja lääne tsoonis oma eraldi olev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon) loomist. Selles sündmuses koges Nõukogude Liit esmakordselt pärast II maailmasõda ebaedu oma välispoliitikas (tema soove ei rahuldatud Lääneriikide poolt). 4. Millistele põhimõttetele rajas USA oma välispoliitika Külma sõja algaastatel?
Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Doktriin mõjus NSVL-e aga ärritavalt. Mõlemad suurriigid soovisid olla maailmas juhtival kohal ning olukord oli pingeline. Üheks oluliseks sündmuseks tollel ajal oli Berliini blokaad ehk Berliini esimene kriis. Sündmus näitas hästi, kuidas ideoloogiad vastanduvad. Berliini blokaad toimus 1948-49 ning kriisi peamiseks põhjuseks oli NSVL soov kogu Berliini enda kätte saada. Peale sõda jagunes Berliin NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA vahel. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform.
Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes Stalini katse hõivata Lääne-Berliini avas inimeste silmad NL kehtestati kommunistlik diktatuur 1948. Berliini blokaad, kus NL lõikas Lääne-Berliini muust maailmast (pea aasta) Selle tulemusena USA abistas Lääne-Berliini õhusilla(tee) abil elektri, kütuse ja toiduainetega. Seetõttu oli NL sunnitud blokaadi lõpetama kuna USA abile vastu ei saadud. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene
maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1. Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus. Heaoluühiskond kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides. 2
Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majandu...
ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini
kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 2.Kaart: NSV Liidule liidetud alad- Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Taga-Karpaatia ja Põhja- Bukoviina. Poolale liidetud- Danzig 3.Küsimused: 1)Miks puhkes külm sõda? Stalin üritas kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, aga lääneliitlastele see ei meeldinud. Stalin tugevdas kommunistliku kihutustööd ja likvideeris viimased dem. jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas valmistudes sõjaks, külma sõjani viis lõpuks Berliini blokaad, millega lõikas NSV Liit Lääne-Berliini ära muust maailmast. 2) Kriisikolle Osalejad Aeg Põhjused Sündmused Lahenemine Berliini NSVL, Saksa, 1948-1949 Stalin tahtis hõivata L-Berliini äralõige Usa varustas blokaad USA Lääne-Berliini välismaailmast Berliini ja NSV
- Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus Idatsoonis alustati natsionaliseerimist 1948: lõpetas kontrollkogu töötamas 1946: USA ja SB ühendasid oma tsoonid (Hiljem liitus Pr. Tsoon ühtne poliitika) 1948 21. Jaan 1949 mai: Rahareform Läänetsoonis - kui lääne mark taheti kehtestada ka Lääne-Berliinis puhkes 1. Külma sõja kriis e. Berliini blokaad, sest Berliin asus Idatsoonis ning NSVL'l oleks raskem kontrolli saavutada. NSVL sulges kõik Lääne-Berliini ühendavad maismaateed. I NSVL saavutas: Lääne-Berliini iseseisvaks haldusüksuseks jäämise Blokaad lõppes 1949 mai (Kiirendas Saksamaa lõhenemist) Blokaad tekitas lõpliku lõhenemise: Läänes (Saksa LV- dem.) Idas (Saksa DV- kommu.) 1955-66: Hallstein kuulutab välja "Hallsteini doktriini"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
