Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest Lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline pea...
õigusnormis; viitavad, sh a) otsene viide – antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (so antud juhul saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat või mitut sätet nende koostoimes). Viite täpsus peab olema vähemalt paragrahvi täpsusega, normitehniliselt ideaalne aga isegi lõike ning/või punkti täpsusega; b) blanketne viide – sisuliselt on tegemist viitavaga, kuid sättes endas ei sisaldu otsene viide sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile (paragrahvile, lõikele, punktile), vaid nt viide kas: - teisele normtiivaktile, milles see viidatav säte sisaldub või - isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Ava...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloo...
(3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus
eelneva seaduse sätet, siis kohaldatakse seda ka tagasiulatuvalt. Samuti võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid §12 lg 1 Dispositsioon on süüteo asjaolude kirjeldus Dispositsiooni liigid: 1) lihtne seaduse tekstis on toodud teo elemendid 2) viiteline tehakse viide mõnele teisele KarSi paragrahville, lõikele või punktile 3) blanketne peame pöörduma mõne muu seaduse poole väljaspool KarSi. 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu ehk retsidiiv. Raskendav asjaolu. Eeldatakse samaliigilise teo toimepanemist. Vahepeal on süüdi mõistetud. Faktiline retsidiiv kahe toimepandud kuriteo vahele ei mahu aegumistähtaeg. Kõik teod peavad olema tõendatud. Kui on aegumine, siis ei ole korduvust. Nt 6x järjest liikluskaamerasse vahelejäämine.
isiku suhtes. Seejuures on oluline, et süüdlane teaks või vähemalt peaks võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Kui aga süüdlane arvab põhjendatult teisiti, vastutab ta põhikoosseisu järgi. Piiritlemine - Vabadusevastaste süütegudega võib kaasneda raske tervisekahjustus või kehaline väärkohtlemine või piinamine. Grupiliselt saab ka võtta kinni. Kui koos seod siis kaastäideviimine, kaasaaitaja viskab nööri, lõpuni saab osa võtta. Blanketne süütegu deliktitüübilt. Tahtlus. Väljapressimisel ei hoita inimest kinni, piisab sellest, kui teisele isikule tehakse teatavaks see nõudmine. Pantvangi võtmise puhul vangistatakse inimene eesmärgiga sundida tema tapmise, vangistuses hoidmise või talle tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema või sellega nõustuma. Pantvangi võtmine on lõpule viidud vangistamisega, täpsemalt: hetkest, mil kannatanul
jaotada mitmeti. Üheks võimaluseks on liigitada nad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge7. Viitavad õigusnormid viitavad sama õigusakti mõnes muus õigusnormis sisalduvale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele 8. Definitiivsed mittetäielikud õigusnormid on legaaldefinitsioond ehk seaduskeele määratlused 9. Blanketne on selline õigusnorm, mis osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile10. 5 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 104 6 Tubakaseadus §44 RT I 2005, 29, 210 7 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 8 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 9 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 106-107 10 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 107
3. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine: Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli inimeste käitumine määratakse kindlaks abil, millega määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga käitumismudel, etalon, mida kasutatakse konkreetse isiku küsimus lahendatakse just vastavat liiki käitumisaktide või subjektide se...
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
Õigusnorme liigitatakse: Regulatiivsed - kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused nn käitumisnormid Õigustkaitsvad - näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õiguserikkumise eest NB! Sisaldavad sanktsioone Mittetäielikud viitavad - kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on viitav õigusnorm Mittetäielik blanketne - kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile Mittetäielikud seletavad - seletavad mõisted nt mis on juriidiline isik Mittetäielikud kitsendavad - Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt: Regulatiivsed normid – käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus polnud eraldunud
Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta. Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita jätmine. Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga. Viiteline dispositsioon Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et üks tegu peatükist 13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm. Välisviiteline ka blanketne dispositsioon – Viitab mõnele muule haruseadusele, mis sisustab selle primaarnormi nagu sekundaarnormid selles haruseaduses ette näevad. 16. veebruar, 2013 Kuula üle salvestus!!! Teo ainsus ja mitmus. KarS § 63 ja 64. See on segane asi nendega ja Riigikohus ei ole ka ise olnud väga järjekindel oma lahendites. Subsumeerimine ehk allapaigutamine ja see tähendab, et elulise fakti tuvastamine ja seaduses sisalduvate tunnuste vastavuse loomine
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
MITTETÄIELIKUD e SPETSIALISEERITUD ÕIGUSNORMID on pidamislausetena mittetäielikud, tagajärgi põhjustava jõu saavad koos teiste õigusnormidega nendes sisalduvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide toime Seletav – määratlevad faktilist koosseisu, selle elementi, tagajärge. Viitav – viiteline (sama õigusakti mõni teine paragrahv), blanketne (muus õigusaktis oleval norm) Kitsendav – välistatakse olukord, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui hüpoteesile lisandub tunnus X, siis hüpoteesiga seotud õiguslik tagajärg ei kehti kitsendavad
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Objektiivne pool ei anna midagi kasulikku. Delikti liigid: 1. Omakäelised: toime pandud isiklikult ehk endasüüteod. Süüdlane saab toimuda ainult vahetult. Nt vägistamine (on võimalik ka grupiline, kuid kvalifikatsioon on sama). 2. Mitte omakäelised: vahendlik toimepanemine (kui ei ole nende vahel kokkulepet, kui on, siis see on organiseeritud kuritegevus). Delikti liigid: 1. Viiteline koosseis: osundatakse mingile teisele sättele KarSis. 2. Blanketne dispositsioon: osundatakse mingi teise õigusharu normatiivaktiga. Delikti liigid: 1. Suhtesüütegu: eeldatakse kurjategija ja kannatanu vahelist suhtlemist. Suhe võib olla kas vahetu (§ 141 vägistamine), vahendatud (§169 elatise mittemaksmine), mõlemad. 2. Ilma eelneva suhteta süütegu. Kui on 2 juristi, siis on 3 arvamust. Kui on tegemist kuritegudega, siis (loe kõik see). Karistuse kohaldamine, kas tegusid on 1 või mitu, eraldi kvalifikatsioon jne
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud al...
· Definitiivne (KarS §3 lg1) · Deklaratiivne (Hasartmänguseadus §1 lg1) · Kollisiooninorm · Seletavad teatud mõttes analoog definitiivsele normile. (Riigikogu valimiste seadus §1 lg3) · Viitavad sisaldavad viite kas hüpoteesile või dispositsioonile. (Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile. · Kitsendavad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. (Reklaamiseadus §8 lg6) Õigusnormi struktuuriosade liigid 1. Hüpotees · Lihtne kirjas üks eluline asjaolu ja selle esinemisel järgnebki õiguslik tagajärg
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Lühidalt - see osa loogilises struktuuris sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed; 2) viitavad, sh: a) otsesene viide b) blanketne viide Otsesed - kõik dispositiivsed tunnused (määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine reguleerimise objekti osas) on antud täielikult selles õigusnormis (selle õigusnormi dispositsioonis). Normitehnika aspektist peetakse seda parimaks viisiks. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3: Halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister.
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
tagastamistoimingutele kehtestatud nõuetele. Eelnimetatu seisneb alljärgnevas: 1. Volitaja - Grigorius Klompman, aadress: 10134 Glenbrokk Road, apt.323T, Stamford, CD 06902987, U.S.A., muud isikuandmed, passiandmed puuduvad. Volitus - üldvolikiri, välja antud 29.06.1994.a., USA, Stamford, inglise keeles, notaribüroo nimetus osaliselt loetamatu tekstiga, legaliseerimata, kehtivusega kolm aastat. Volikiri toimikus on valguskoopia, halvasti loetav, volikiri on blanketne millele tekst käsitsi kirjutatud , tekst ebamäärane, käsitsi vahelekirjutistega, mis ei ole kinnitatud, märge valguskoopia kinnitamise või originaaliga võrdlemise kohta puudub. Volituse saaja - Bernhord Jakobman, muud isikuandmed ja passiandmed puuduvad. 2. Volitaja - Adriven Finkbergstein, aadress: Sankt-Petreburg, Morskaja nabereznaja 4578-2869, muud isikuandmed, passiandmed puuduvad. Volikiri sätestab piiratud õigusi - antud esindamiseks tsiviilasjas kohtus. Nimetatust ei nähtu
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
