Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald' Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly' Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator (veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi
Vinni-Pajusti Gümnaasium ,,LUIKEDE JÄRV" Referaat 2016 1 SISUKORD Heliloojast...................................................................................................3 Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja.................................................................4 Peategelased...............................................................................................5-6 Sisukokkuvõte..............................................................................................7 Dirigendid...................................................................................................8 Arvamus......................................................................................................9 2 HELILOOJAST Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise...
Sir Winston Churchillil ei olnud peaaegu mitte ühtegi kainet päeva. Churchilli probleem oli see, et töötas füüsilise ülekoormuse piiril ja põdes samal ajal ka kliinilist depressiooni. Tal vedas, kuna tal olid ka inimesed ja asjad, mis tasakaalustasid teda näiteks tasakaalustas ta poliitiline konkurent David Lloyd George. On hämmastav, kui noorelt on surnud paljud geeniused: Mozart (36-aastaselt), Schubert(31-aastaselt), Chopin (39-aastaselt), Bizet (37-aastaselt), Poe(40-aastaselt), Puskin (37- aastaselt), Lermontov (26-aastaselt) jne. Surmade põhjused on olnud näivalt erinevad (enesetappudest alates ja tiisikusega lõpetades), tegelikult aga on tegemist olnud depressiooniga. Võttes näiteks kasvõi näiliselt vägivaldse juhtumi nagu kahevõitlus(selle tõttu suri näiteks Puskin). Tegelikult oli aga tegemist depressiivse enesetapuga. Kuna näiteks oli ta oma elu viimasel
KODUS: Lugeda MKL-st lk. 346-352 läbi "Rüütel Gluck" 7.TUND TEEMA: Merimee "Carmen" TUNNI EESMÄRK: Leida romantismile omaseid jooni Merimee teosest "Carmen" IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks, õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II Merimee teos "Carmen" CD katkenditega G. Bizet ooperist "Carmen" Arvutivõrk TUNNI KÄIK I Vastata suuliselt Hoffmanni "Rüütel Gluck" 1) Kellest räägib novell? 2) Kuidas on kujutatud peategelast? 3) Millest oli tingitud Glucki üksindus? II Merimee "Carmen" Teos on eelnevalt läbi loetud LUGEMISKONTROLL (küsimused on eelnevalt arvutitesse salvestatud, vastatakse paberile) 1. Millele vihjab teose moto? Sappi on täis iga naine
Tavaks oli kokku liita erineva iseloomuga aaeglane pavaa ja elavaloomuline galjard. Loodi palju taolist muusikat lautole.19 sajandist on süitidesse liidetud palju erinevat muusikat. Neid on loodud lavamuusikast, kontserdist, ooperist jne.17 sajandil kujunes välja klassikaline tantsusüit, millesse ühendati neli erineva päritoluga tantsu:Allemande- Courante, Sarabande ja Gigue.Neile lisati veel menuett, gavott, polonees jm kui k mittetantsulisi osi. Partita on itaalia keeles süit.G. Bizet, Bach, Händel, Tsaikovski, E. Tubin Programmiline muusika Vastandiks on absoluutne muusika. Kui instrumentaalmuusika peegeldab tegelikkust, maalib silme ete loodud loomi, inmesi, olukordi jne, nimetatakse seda programmiliseks muusikaks. Seda kirjutati palju 19 sajandil. Neile anti pealkirju ja pikemaid seletusi, tutvustades teoseid. M. Mussogorski, Beethoven, F. Liszt Avamäng Enamik oopereid algab ulatusliku avamänguga orkestri esituses, mis annab ülevaate teose sisust
vestlus kuulajaga südamest südamesse. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul andis Georg Ots elu ja hinge enam kui 60-le osale ooperis ja operetis, mitmele filmirollile ning lavastajatööle. [4; 2008, 03.02] Meenutagem kirglikku ja elurõõmsat Don Giovannit, lõbusat-muretut Figarot ja Papagenot / Mozart ,,Don Giovanni", ,,Figaro pulm", ,,Võluflööt"/, uhket ja inimlikku Deemonit /Rubinstein ,,Deemon"/, keevalist Olavit /Aav ,,Vikerlased"/, võidukat Escamillot / Bizet ,,Carmen"/, avara hingega südamlikku Porgyt / Gershwin ,,Porgy ja Bess"/ jt. [4; 2008, 03.02] Georg Otsa loomingu kõrgpunktiks said tõelise meistrikäega loodud vokaal- psühholoogilised suurrollid: Jago, Rigoletto ja Rodrigo de Posa /Verdi ,,Othello", ,,Rigoletto", ,,Don Carlo"/, nimiosa Puccini "Gianni Schicci's", Barnaba / Ponchielli ,,Giocconda"/ ning seejärel laulja üks värvikamaid õnnestumisi - Colas Breugnon Kabalevski samanimelises ooperis. [4; 2008, 03.02]
Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd. T...
Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel.Muusikazanr on pidevas muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham
Kontserdiretsensioon ,,Savoy ball" 15.jaanuaril esietendus Rahvusooperis Estonia Pàl Àbrahami libreto Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda suurejoonelise opereti ,,Savoy ball"/ ,,Ball im Savoy" uusversioon Mart Sanderi redaktsioonis. Opereti ,,Savoy ball" lavastajaks ja ühtlasi ka kunstnikuks on multitalent Mart Sander, kes lisaks suurepärasele laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle on võitnud paljude eestlaste südamed oma Bel-Etagè Svingorkestriga. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Teiste seas on Sander on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005) ning lavastanud Imre Kálmáni libreto Leo Stein ja Béla Jenbach opereti ,, Silva"(2010). Erinevalt maailmakuulsast operetist ,,Silva", milles leiduvaid teravaid paralleele tänapäeva maailmaga rõhutas Sander mitte etenduse kaasajastamisega, vaid...
Georg Ots Georg Ots (1920-1975) oli legend juba eluajal, oli enam kui laulja ja on praegu tuntumaid eestlasi ka väljaspool Eesti piire. Ooperiga puutus Georg varakult kokku. Suureks elamuseks oli A. Rubinsteini ooperi ''Deemon'' etendus. Nelja-aastane Georg ehmatas väga, nähes, kuidas lavastuses Sinodali laulnud isa ''tapetuna'' põrandale vajus. Pärisooperisse jõudis ta tegelikult juba 12-aastaselt. Tõsi küll see piirdus siis kaasategemisega poistekooris G. Bizet' ooperis ''Carmen''. Tema isa, Karl Ots, ei soovitanud pojal laulja ''okkalist'' teed valida, vaid õppida hoopis arstiks või inseneriks. Pärast Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetamist 1938. aastal astuski Georg sõjaväe tehnikakooli. Koolipäevil tegeles ta meelsasti spordiga ning tuli 1500 meetri vabaujumises Eesti meistriks. Siis aastal 1940. 21. juulil taaskehtestati Eestis nõukogude võim. Sama aasta sügisest seisis Tallinna Polütehnil...
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavalisel...
Eesti varajane ballett ja ooper ESTONIA BALLETI AJALOOST Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918. aastal asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni j...
Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................
Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11 klass Arsis "Südamlikud jõulud" Retsensioon Tõrva 2010 Arsisest Täna kuuluvad Arsisesse: o 8-liikmeline professionaalne ansambel; o neli noorteansamblit ühtekokku 48 liikmega; o kaks Arsise kellade kooli ühtekokku 300 õpilasega. Arsis alustas 1990. aastal kammerkoorina. Koor oli kuulus oma kütkestava repertuaari ja kontsertkavade poolest võites mitmeid esikohti ning auhindu mainekatelt festivalidelt ja konkurssidelt. Koor tegutses aktiivselt 1997. aastani. Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 1993. aastal. Täna koosneb ansambel kaheksast professionaalsest mängijast, kelle käsutuses on üks maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7 oktaavi chime'e. Ansambel on käinud kontsertreisidel pea üle kogu maailma: Rootsis, Soomes, Norr...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutusteeninduse eriala Anu Tali foto Jouni Haralaa/Finlandia Records ANU TALI Referaat Koostaja: Õppegrupp: Tartu 2011 Anu Tali foto Chris Dunlop/Warner Classics Dirigent Anu Tali on muusikamaailmas omamoodi fenomen. Väike ja tubli, kes teab, mis on selle ameti paradiis ja põrgu. Meie näeme ainult glamuurset Anu Tali orkestrit juhatamas, aga higist, verest ja pisaratest, mida selle karmi ameti juures tagatubades valatakse, pole enamikel aimu. Anu Tali on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes teeb ja toob Eestile vaid au. Muusika juurde tuli Anu Tali (sündinud 18.06.1972) klaverimängu kaudu Nõmme Lastemuusikakoolis, kus ta õpetajaks oli Maire Oidekivi. Et "ilma muusikata ei saa", selgus pärast kaheksanda klassi "viielist" lõpetamist. K...
ROMANTISM I · 19.sajand-20.sajand · 19.sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest. · Levis edasi kirjutatavasse kunsti ja muusikasse. · 19.sajandil sai ,,romantiline" tähenduse tundeline. · Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revulutsiooniks. · Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur. · Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem. · Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu. · Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga. TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · ...
Richard Wagneri naine. Töötas ta Weimari õukonna kapellmeistrina, muutis Weimari tõeliseksmuusikaelu keskuseks. Ta on üks Budabesti muusika akadeemia asutajaid. LOOMING: Ta on üheosalise sümfoonilise poeemi looja. Enamus tema loomingust on kirjutatud klaverile. Tal on kaks klavri kontserti, umber nelisada klaveritranskriptsiooni. Klaveri tsükkleid, mida on terve rida näiteks ,,Rännu aastad", ,,19 Ungari rapsioodiat". Ta on kirjutanud paljudes erinevatse zanrites. Georges Bizet 1838- 1875 Oli Prantsuse helilooja. Isa oli juuksur, kes andis laulu tunde. Ema oli pianist. Lapsepõlv möödus muusikalises keskkonnas. 9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Õppis klaverimängu ja kompostisiooni. Ta töötas klaveri saatjana, loobus õppejõu kohast. Tema teoste edutuse põhjustas depressioon. Ta suri südame ataki tagajärjel. LOOMING: On kirjutanud umbes 30 ooperit, kuulsaim on ,,Carmen". Hector Berlioz 1803- 1869
looja ülistab intuitsiooni ja tunnet. Ideelahendid enamasti traagilised. loovutamisega. klappidesüsteem; keelpillidel pikenes hiljem R. Strauss, H. Eller), kammerlikud Berlioz, Georges Bizet, Giuseppe Verdi. Muusikas rakendati mõjusama tulemuse nimel zanripiiride avardamist ja Aina sagedamini pidi muusik selgelt omama sõrmlaud ja poogen. Berlioz lisas väiketeosed klaverile (Chpin), Metropolivälised rahvuskoolkonnad: Bedrich kunstivahendite sünteesi
Orkestri osatähtsuse tõus 4. Kasutab juhtmotiive, kuid tunduvalt vähem kui Wagner. Kogu elu ja eriti viimasel perioodil pani Verdi suurt rõhku libretodele. Verismi noorema generatsiooni tähtsaim on Giacomo Puccini (1858-1924), kes sündis Luccas ja õppis Milaanos. Tema tähtsamad ooperid on: Boheem 1896, Tosca 1900, Madame Butterflay 1904, Tütarlaps kuldsest Läänest 1910, Trittico 3 ühevaatuselist ooperit 1918, Turandot 1926( lõpetatud Alfano poolt.). Realistlik ooper Georges Bizet (1838-75) Sündis Pariisis muusikute peres. 1848 asus õppima Pariisi konservatooriumi, õpetajaks oli J. F. Halevy suure ooperi helilooja. 1858-60 oli Bizet´ tänu Rooma preemiale Itaalias. 1860 tuli tagasi Pariisi, kus õitses ooper, sümfooniline muusika oli tahaplaanil. Alles 1871.a. asutatud "Rahvusliku muusika ühing" hakkas propageerima instrumentaalmuusikat. Bizet teoseid: Pärlipüüdjad 1863 Juhan Julm 1865 Perthi kaunitar 66
teemaks peamiselt oli loodus, ajalugu või rahvalooming. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Samuti arenesid ka muusikainstrumendid edasi. Vaskpillidele tekkisid ventiilid, puupuhkpillidele tekkis Böhmi klappidesüsteem ning pikendati sõrmlauda ja poognat keelpillidel. Romantilisi heliloojaid: Carl Maria von Weber, Franz Schubert, Robert Schumann, Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Gioacchino Rossini, Niccolo Paganini, Hector Berlioz, Georges Bizet, Charles Gounod, Frereric Chopin, Ferefc Liszt, Edvard Grieg, Jean Sibelius ning Pjotr Tsaikovski. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusika http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansambel http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansamblite_loend http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuhatus_barokkmuusikasse.html http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism_(muusika)
kantakse ette esimene ooper ehk ,,Reini kuld". Siis I päev ,,Valküür". Valküür on võitluses langenuid Valhallasse viiv jumaliku päritoluga neitsi skandinaavia usundis. II päev ,,Siegfried". III päev ,,Jumalate hukk". Sisu võetud saksa ja skandinaavia mütoloogilisest luulest. Saksa rahvuseepos ,,Nibelungide laul" ja ,,Vanem Edda". Kõige tuntum ,,Valküüride lend", kus valküürid ratsutavad lahinguväljade kohal ja koguvad surnud kangelasi. Georges Bizet (1838-1875) Kõige tuntum teos ja ainuke maailmakuulus ,,Carmen". Erakordsete muusikaliste võimetega ja läks elule vastu väga suurte lootustega õppis Pariisi konservatooriumis. Tema ooperid ei äratanud suurt tähelepanu. Seetõttu pidi andma eratunde, tegi ebahuvitavaid töid ja loominguks jäi vähe aega. Kirjutanud 5 ooperit, 3 sümfooniat ja 200 instrumentaalpala. Kuulsuse saavutas ,,Carmeniga", mille aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus. Traagiline ooper
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
Rapsoodia- üheosaline, vabavormiline, improvisatsiooniline teos, mis sisaldav rahvamuusika intonatsioone ROMANTILINE OOPER, OPERETT Romantilise ooper rajajaks peetakse saksa heliloojat Carl Maria von Weber`it (1786-1826), esimeseks rom. ooperiks tema "Nõidkütti" põhineb saksa rahvalegendidel, saksa keeles. Rom. ooperites rohkesti koore K: "Jahimeeste koor" rahvamuusikalähedus on omane paljudele rom. ooperitele. Prantsusmaa Georges Bizet (1838-1875) ooperiga "Carmen"- P.Merimee jutustuse põhjal, sisult draama, kuid loodud koomilise ooperi tradits. järgides, hisp. rahvamuusika mõjutused, palju tantsulisust. Süzee tundus omal ajal kõlvatu (esietendus vilistati välja), peategelaseks isekas ja vulgaarne mustlasneiu, kelle vabadusejanu eitab kõiki moraalinõudeid (Carmen) - isel. tantsuviisid Tervet ooperit läbib saatuse juhtmotiiv, mis jälitab Carmenit ja kuulutab traagilist lõppu. Väga head muusikalised karakterid
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10. Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14. Johann Strauss(senior) Austria (1804-1849) 15. Johann Strauss(junior) Austria (1825-1899) 16. Mihhail Glinka Venemaa (1804-1857) 17. Pjotr Tsaikovski Venemaa (1840-1893) 18. Bedrich Smetana Tsehhi (1824-1884) 19. Antonin Dvorak Tsehhi (1841-1904) 20. Edward Grieg Norra (1843-1907) Gustav Ernesaks
virtuoossust. · Töötles palju rahvalaule, kirjutas vokaalsümfoonilisi suurvorme, instrumentaalkammermuusikat, 4 sümfooniat, 2klaverikontserti. Prantsuse romantism: · Ooper jagatakse kaheks: ,,Suur ooper" (teatrimaja, ¾anr: tavaliselt 5 vaatust, lisati balletinumbrid, kurb lõpp); ,,Lüüriline ooper". · Nimed: Camille Saint-Saens (programmiline instrumentaaltsükkel ,,Loomade karneval"); Georges Bizet (ooper ,,Carmen") Modest Mussorgski (1809-1881) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Arvas, et muusika võib ühiskondlikus elus kaasa rääkida: teda vaevas talupoegade saatus. · Muusika põhineb vene rahvalaulu elementidel. · Lemmik¾anriks oli ooper (,,Boriss Godunov", ,,Hovant¹ina"). Andis koorile suurema tähtsuse (ka koor muudab sündmuste käiku). · Kriitiline realist kujutas olevikku mineviku kaudu.
Nelja osa asemel olid sümfooniad sageli 2,3 või 5 osalised. Sümfooniatele pandi programmilisi pealkirju mõne kirjandusteose või ajaloolise kangelase järgi. 19. Sajandi sümfoonia tähtsaimaks uuendajaks loetakse Hector Berliozi „Fantastiline sümfoonia“ V osa. Nüüdisaegse orkestratsiooni looja. Kasutas varasemast rohkem löök- ja vaskpuhkpille. Sellel on ka alapealkiri „Episood ühe kunstniku elust“. Georges Bizet (1838-1875) Ooper „Carmen“ . Esietendus kukkus läbi, sest peategelaseks oli mustlastüdruk Carmen, lõbutüdruk. MK „Carmen“ avamäng, kreisiraadio „Habanera“ „Love is the child of gypsi life“ „And if I love you, watch out“ reklaamides Richard Waqner (1813-1883) Ta rändas ühest linnast teise pidevalt. Osales mitmetes revolutsioonilistes liikumistes
Gounod "Faust" 1859. Põhiautor on Jules Massenet (1842-1912): "Manon" 1884, eriti "Werther" 1892 (Goethe romaani "Noore Wertheri kannatused" järgi), "Thaïs" 1894. Drame lyrique'i iseloomustab: psühholoogilisus ja intiimsus (vastukaaluks grand opéra'le), vähe koore, ülesehituses numbrite koondumine stseenideks, juhtmotiivid (aga mitte nii ohtralt kui Wagneril), Wagneri muusikadraama, eriti ta harmoonia mõju. Opéra comique ja drame lyrique mõjutavad teineteist, näit. Bizet "Carmenis" (1875) on jooni mõlemast (lokaalkoloriit, mustlased, tänavapoisid jt. koomilisest ooperist, Carmeni vastandkuju õrn Micaela on iseloomulik pr. Muusikadraamale). Sama iseloomustab Offenbachi viimast teost "Hoffmanni lood" (ametlik zanrimääratlus on ka opéra comique). Opéra comique'ist kasvas 1850. aastatel välja operett, näit. Jacques Offenbachi "Orpheus allilmas" (1858). Teema 15. Itaalia ooper 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel Kordamiseks:
Eitas kaheplaanilist maalitud dekoratsiooni, asetas selle kolmemõõtmelise ehk elava kujundusega. Struktureeritd ruum eri kõrgustes. Pidas oluliseks ruumilise liikumise ja muusika kooskõla. Oluline märksõna valgus, varjul oli sama suurt tähtsus kui valgusel. Pidi ühendama lavastuse aja ja ruumi. Tema ajal hakati kasutama ka elektrivalgustust. Tema ideed jäid pikaks ajaks vaid teooriaks. Appia oli samuti oma ajast ees pool sajandit. 1903 Bizet ,,Carmen" lavastas Pariisis, sai oma ideid teostada, kasutas julgeid valgusefekte ja julgeid stiliseeritud dekoratsioone. 1906 kohtus Emile Jaques-Dalcroze'ga: eurütmia teooria, sellest sai moderntantsu alusteooria. Appiast sai tema lähedane kaastööline. Dalcroze kutsuti Saksamaale eurütmia instituuti looma. Appia töötas koos temaga Saksamaal ja nad lõid koos tulevase kooli ja teatrimaja. Appial olid sellega seoses uuenduslikud ideed ruum, kus publik ja lava on ühel tasapinnal.
in Italy. From 1918 onwards, opera would be a firm staple in the Estonia Theatre repertoire. Among the leading lights were the singers: Helmi Einer (1888-1968); Olga Mikk-Krull (1887-1980); Aleksander Arder (1894-1966); Benno Hansen (1891-1952); Karl Ots (1882-1961); and among the conductors, Raimund Kull and Juhan Aavik. The stage director Hanno Kompus (1890-1974) placed emphasis on a wide and varied classical repertoire: Bizet, Borodin, Rossini, Tchaikovsky, Verdi and Wagner. Ringhääling (Estonian Broadcasting) was established in 1926 as a regular joint- stock company. Radio plays and public radio events were quickly introduced. Felix Moor (1904-1958) became a very popular radio actor. Estonian cinema was very active in the years 1920-1932, producing newsreels, educational films and commercials and experimenting with feature films. The first full-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
