Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile,...
eriti vastutusrikastes kohtades), isolatsioonipapid ( auru ja veetõkked), mastikskatted (vedelad segud kantakse katusele pintsliga). 50. Bituumenite katsetamine. Pehmustäpi määramine toimub kuuli ja rõnga meetodil. Klaasile (,mis on ülemine riiul ) asetatud standardne metallrõngas valatakse bituumenit täis ( sellest allpool on veel teine riiul). Bituumeni peale asetatakse metall kuul ja need koos klaaspurgis olevasse +5Cni jahutatud vette. Vett hakatakse soojendama, bituumen pehmeneb ja kuul koos bituumeniga vajub rõngast läbi. Bituumeni pehmustäpp on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni tilk puudutab alumist riiulit.( Vaata raamatust pilti ) Penetratsioon määramine toimub +25c juures. Standardses anumas asuv bituumen asetatakse penetromeetri nõela alla ja jälgitakse, kui sügavale nõel 5 sek. jooksul vajub. Nõela vajumist mõõdetakse 1/10mm-tes. Duktiilsuse toimub proovikehade venitamise teel kuni katkemiseni, +25C vees. Venivust
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ...
Emulgaator on pindaktiivne aine (seep, õlid, liim, tärklis jne), mis ümbritseb bituumeni (tõrva) piisku õhukese kelmega ja takistab nende kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit kuni 5%. Emulsioonid jagunevad otsesteks ja pöördemulsioonideks. Otseses emulsioonis on dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni (tõrva) piisakesed. Pöördemulsioonis on dispersiooni keskkonnaks bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Otsest emulsiooni saab veega lahjendada, pöördemulsiooni mitte. Piisakeste läbimõõt emulsioonis on 0,001...0,1 mm. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. Bituumeni kasutusalad: · Kleepmastiksid · Katusekatte materjalid · Keevisruberoidile · Plaatruberoid · Bituumen laineplaadid · Mastikskatted 05.05
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
473 Metallist piirded Trepi piirded roostevabast 40 jm 2,1 19,91 27,3 1888,4 4731 terasest koos värvimisega 48 Katusetarindid 482 Tasandus kihid 4821 Kruusast katuse kalle 67,875 m3 0,6 76,64 7,8 5731,365 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon 4871 Vahtpolüstüreen (100 mm) 452,5 m2 0,2 6,02 2,6 3900,550 4872 Vahtpolüstüreen (200 mm) 152,5 m2 0,2 1,6 2,6 640,500 488 Katusekatted 4881 Bituumen katusekate 452,5 m2 0,8 5,89 10,4 7371,225 RUUMITARINDID JA 5 PINNAKATTED 52 Siseuksed 525 Puituksed Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Tulekindel laminaatuks 12 tk 5,0 826 65,0 10692 5251 EI30 (700x2100) Okaspuidist tahveluks 42 tk 4,2 120,4 54,6 7350 5252 (700x2100) Tule-ja helikindeluks 2 tk 5,8 578,9 75,4 1308,6 5253 (1500x2100)
Juurdepääs, sissesõidutee 30. Approval 30. Kinnitamine, heakskiit 31. Arch bridge 31. Kaarsild 32. Argil 32. Savimuld 33. Armoured concrete 33. Raudbetoon 34. Armouring 34. Armatuur, armeerimine 35. Arterial road 35. Magistraaltee 36. Articulated bus 36. Liigendbuss, lõõtsbuss 37. As-drug gravel 37. Looduslik kruus 38. Asphalt 38. Asfalt, asfalteerima, bituumen 39. Asphalt aggregate mix 39. Asfaldisegu 40. Asphalt base 40. Bituumeniga seotud kandev kiht 41. Asphalt binder 41. Asfaltbetoonkatte alumine kiht 42. Asphalt carpet 42. Asfaltbetoonkatte ülemine kiht 43. Asphalt cement 43. Sideaine 44. Asphalt concrete 44. Asfaltbetoon 45. Asphalt content 45. Bituumenisisaldus 46. Asphalt distributor 46. Asfaldilaotur 47. Asphalt mixing plant 47
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS E07A Risto Tamm Columbia kivist seinte ehitamine Lõputöö Juhendaja: Tõnu Tammesalu Haapsalu 2010 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor R.Tamm ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Õpperühm: ............................................................ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja T. Tammesalu............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
sisemise küttekolde põletisse generaatorgaasi põletamiseks, asendati nn soojuskandja ristvooluga (st 8.Vedelkütuste tootmine õliliivades(bituumeni ekstraktsioon kuuma veega) Bituumeni eraldamiseks õliliivast kasutatakse ekstraktsiooni kuuma veega. Esimeses separaatoris tõuseb kuum, vahune bituumen pinnale ning kooritakse pealt ära. Liiv settib põhja ning eraldatakse hüdrauliliselt settetiiki. Seal eraldunud vesi retsirkuleeritakse. Esmasest separaatorist eraldub ka veel nn. "keskfraktsioon", mis sisaldab vett, savi-ja liivaosakesi ja bituumenit. See fraktsioon läheb flotaatorisse (scavenger cell), kus teda aereeritakse õhuga. Pinnale tõuseb täiendav kogus bituumeni "vahtu", mis koos põhiseparaatorist tulnud
Geotehnika alused Sissejuhatusases *geotehnika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad , tunnelid , teed , maanteed-projeteerimisek ja ehitamiseks. *geodeesia on teadus, mis k2sitleb maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvärja määramist ning tegeleb maa pinnasosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasamdile Mõõtkava n2ide 1:10000 Pinnase klassifikatsioon Fraktsioon Alafraktsoon Rahvusvaheline Osaleste suurus tähis Väga jäme Suur rahnud LBo /630 pinnas Rahnud Bo /200kuni 630 Veerised Co 63 kuni 200 Jä...
Mastiksi koostis võib olla mitmesugune. Neist enamkasutatavad on kummi ja bituumeni segud. 50. Bituumenite katsetamine. Pehmumistäpi määramine toimub kuuli ja rõnga meetodil. Klaasile asetatud standardne metallrõngas valatakse bituumenit täis. Bituumeni peale asetatakse metallkuul ja need koos 22 klaaspurgis olevasse +5ºC-ni jahutatud vette. Vett hakatakse soojendama, bituumen pehmeneb ja kuul koos bituumeniga vajub rõngast läbi. Bituumeni pehmumistäpp on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni "tilk" puudutab alumist riiulit. Viskoossuse määramine toimub harilikult +60ºC juures.Viskosimeeter kujutab endast suuremas vee anumas olevat väiksemat bituumeni anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav standardne ava (10mm või 5mm). Mõõdetakse mitme sekundiga voolab läbi selle ava 50cm³ bituumenit. Murdumistäpi määramine
Emulsioonid- emulsioon on bituumeni (tõrva) ja vee pihustatud segu, mis sisaldab emulgaatorit. Emulgaator on pindaktiivne aine (seep, õlid, liim, tärklis), mis ümbritseb bituumeni piisku õhukese kelmega ja takistab nende kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit kuni 5%. Otseses emulsioonis on keskkonnas vesi, milles hõljuvad väiksed emulgaatoriga kaetud bituumeni (tõrva) piisakesed. Seda saab veega lahjendada. Pöördemulsioonis on keskkonnas bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Seda ei saa veega lahjendada. Normaalkontsentratsiooniga emulsioon sisaldab bituumenit 50-60%, kõrge kontsentratsiooniga emulsioon 75-95%. Kasutamine- külmade asfaltsegude valmistamine, võõpisolatsioon. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. 49.Bituumenist katusekattematerjalid- 3 erinevat: rull- (ruberoid), plaat- (plaatruberoid) ja valumaterjalid (valatakse koha peal).
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteedili...
ja välisinvesteeringud iga aastaga tõusevad. Keemiatööstussektorile Eestis on iseloomulik tugev geograafiline kontsentratsioon, kuivõrd mitmed suured keemiatööstusettevõtted paiknevad Kirde-Eestis. Oluline osa Kirde-Eesti keemiatööstusest baseerub põlevkivi termilisel töötlemisel, mille tulemusena saadakse põlevkiviõli tema mitmete kõrvalproduktidega nagu põlevkiviõli fenoolid, õli, bituumen jne. Maailmamajanduse raske olukord tõi 2009. aasta alguses kaasa olulise tellimuste ja tootmisvõimsuste kasutamise vähenemise keemiatööstuses. Ka nafta hinna langus 2009. aastal mõjus põlevkivitööstuses hindadele negatiivselt. Et tagada Eestis konkurentsivõimeline keemiatööstus on vajalik tööstusharu arengut toetav majanduskeskkond. Lisaks on vaja keemiaalase teaduspotentsiaali säilitamine ja arendamine, tööstusharu funktsioneerimiseks vajalike keemikute ettevalmistamine,
emulgaatorit. Emulgaator on pindaktiivne aine (seep, õlid, liim, tärklis jne), mis ümbritseb bituumeni (tõrva) piisku õhukese kelmega ja takistab nende kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit kuni 5%. Emulsioonid jagunevad otsesteks ja pöördemulsioonideks. Otseses emulsioonis on dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni (tõrva) piisakesed. Pöördemulsioonis on dispersiooni keskkonnaks bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Otsest emulsiooni saab veega lahjendada, pöördemulsiooni mitte. Piisakeste läbimõõt emulsioonis on 0,001...0,1 mm. Normaalkontsentratsiooniga emulsioon sisaldab bituumenit (tõrva) 50...60%, kõrge kontsentratsiooniga emulsioon aga 75...95%. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. kasutamine
7.1. Üldmõisteid 87 Ehitus-sideaine. Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Eelkõige liidetakse teralisi materjale. Sideained jagunevad kahte põhiliiki: 1) orgaanilised sideained, 2) mineraalsed sideained. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad on kleepuvad. Nad seovad ainult materjale oma kleepivusega. Orgaanilised sideained on: bituumen, liimid, vaigud. Mineraalsed sideained muutuvad kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on algul pulbrid. Kasutamisel segatakse pulber veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse gruppidesse: lubjad, kipsid, magneesium-sideained, vesiklaasid, tsemendid, põlevkivituhk-sideained jne.
Tingituna NaSiO3 hüdrolüüsist on lahus tugevalt aluseline Ainete lahustuvuse kasutamine praktikas 1. soolade puhastamiseks valmistatakse kõrgel temperatuuril küllastatud lahus ja seda lahust jahutatakse aeglaselt võimalikult madalale temperatuurile (sool kristalliseerub välja) 2. ainete eraldamiseks segudest välja lahustamise teel (näiteks bituumeni koguse määramine asfaltbetoonis bituumen lahustatakse bensiinis ja lahustumatu jäägi mass määratakse kaalumisega) On universaalindikaatorpaberid, millega saab lihtsalt määrata aine pH. Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid
parem on bensiin. Järgmist kõrgemalt keevat naftasaadustnimetatakse petrooleumiks. Petrooleumile lähedase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites. Diislikütus pritsitakse diiselmootorisse läbi peene ava. Väga suure rõhu all kuumeneb ta mitmesaja kraadini ja süttib. Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrde- ja muud õlid, masuut ja parafiin. Nafta destillatsioonil jääb lõpuks järele must pigitaoline jääk - bituumen. Süsivesinikud vees ei lahustu. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad - nad ei märgu. Kasutamine: Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse tööstuses ja argielus gaasilise kütusena raudesemete katmiseks; süsivesinikke lahustitena (rasvaplekkide väljavõtmisel ja keemilises puhastuses), määrdeainena. Aatomite olekud Orgaanilistes ühendites mood aatomid kindla arvu sidemeid. Süsiniku aatomi olekud 1. Süsinik C 4sidet
Tingituna NaSiO3 hüdrolüüsist on lahus tugevalt aluseline Ainete lahustuvuse kasutamine praktikas 1. soolade puhastamiseks valmistatakse kõrgel temperatuuril küllastatud lahus ja seda lahust jahutatakse aeglaselt võimalikult madalale temperatuurile (sool kristalliseerub välja) 2. ainete eraldamiseks segudest välja lahustamise teel (näiteks bituumeni koguse määramine asfaltbetoonis bituumen lahustatakse bensiinis ja lahustumatu jäägi mass määratakse kaalumisega) On universaalindikaatorpaberid, millega saab lihtsalt määrata aine pH. Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid
kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt.
4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikal...
Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja ...
Ratu juhendmaterjale on lubatud kasutada ainult õppeotstarbel. TÖÖLIIGID 42-0290 Kulud ja meetodid Oktoober 2005 1 (12) Asendab kaarte 42-0082 ja 42-0083 PLOKKMÜÜRITISED Blocklaying Harkkomuuraus Juhendkaart käsitleb plokkvundamentide, -seinte ja -lõõride ladumi...
sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt.
Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovi...
mineraalidega, mille lagunemisel tekib gaase. Betoon on tegelt laiem nim igasugust sideainest, liivast, kruusast või killustikust koosnevat materjali, milles sideaine kõvastub. Nt kui sideaineks on bituumen(nafta destl. Kõige paksem pigitaoline jääk) või looduslik asfalt, saadakse üks tähtsaim teedeehitusmaterjal asfaltbetoon. Kõvastub kergesti bituumeni jahtudes, keemilist r-i ei toimu, ei kõlba seinte ehitamiseks jms, kuna bituumen ja muud pigitaolised ained on tegelikult vedelikud. Külmalt voolavad aeglaselt, kuid mõne kuu pärast valguks laiali. Spinellide üldine struktuurvalem kus A ja B on katioonid, millest üks on siirdemetall.Aniooniks võib olla F-, Cl-, CN-, S2-, Se2-, Te2-. Normaalsetes spinellides katioon A on kahevalentne (Mg2+, Mn2+, Fe2+, Ni2+, Zn2+), katioon B on kolmevalentne (Al3+, V3+, Cr3+3+, Mn3+). Spinellstruktuur on koostiselt väga varieeruv, tänu erinevate katioonide sisenemisele struktuuri
Turvast ''kasvab'' aastas juurde 0.9mm. Seega ka taasuv maavara. Turbakiht on 4-5 m ( 7-8, kuid kohati ka 17 m ) paksune. Esineb enam soistel aladel- seega kõige paksemad kihid asuvad Ida-Virumaal. Eestis vastab 1580 sood nõuetele turbakihi paksus vähemalt 0,9 m. Turba söestumisproduktiks on pruunsüsi ( süsinikku 60-75% ) Maagaas Eksootiline maanäht. Eestis leidub põhjarannikul, saartel. Kuulsaim purse- Keri saare gaasipurse ( Loksa lähedal ) Nafta Looduslik bituumen. 1900ndate alguses leiti naftalaadset vedelikku Hiiumaal, 60ndatel Kuressaare linnast. Üldiselt Lääne-Eesti saarestikel. Naftabassein Kaliningradi lähistel ( u. 2 km. sügavusel ). Nafta kui maavara nimetamine Eesti kontekstis ei ole eriti tõsimeelne. Fosforiit Tähelepanuväärne loodusressurss. Tänapäeval ei kasutata ega ka kaevandata- maailmaturul ei ole konkurentsivõimeline. Kaevandati/ Leiukohad: Maardu, Tsitre, Toolse, Aseri - Saka, Rakvere. Looduslikud maavarad:
(asfalteen, garbeen). Puhast bituumenit leidub harva Trinidad & Tobago, Bermuda. · NAFTABITUUMEN saadakse naftast. Eestis toodetakse põlevkivist põlevkivibituumen. Tahkest materjalist = tõrvade rühmas kuivdestillatsiooni teel. · KIVISÖETÕRV männist, õlisid 6080%, vaik 515 %´lisandid (vabasüsinik jne). · MODIFITSEERITUD BITUUMEN lisatud polümeeri, kummibituumen, polümeerbituumen. Bituumeniga immutatud katusepapp ei ole nii vastupidav. ICOPAL parketi alla, kilega kaetud, bituumeniga immutatud MUSTA PEKKA hüdroisolatsioon, plaadi alla, bituumeniga immutatud Plastmassid materjal mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine Polümeer kõrgmolekulaarne orgaaniline aine. Jaguneb klassideks:
ja tihendati ja saavutati 3x parem kui Telfordil. Ta oli vastu peenema täitematerjalis lisamisele killustiku vahele, kartes huumuse sattumist ja sellega kaasnevat kiiremat lagunemist. Elu näitas, et tegelikult see parendas katendit. - Tema kreedod olid, et aluspind tuleb hoida kuivana (rajadda muldkeha) ja killustikuterad peavad olema üksteisega tihedalt koos (tihendamine), samuti anda katendile kalle (kumerus) vee äravooluks. 20 saj. Alguses leidis laialdast kasutust odav bituumen, mida naftatööstuse jääkproduktina sai odavalt kätte. II MS ajendas tähelepanu konstruktsiooni tugevuse projekteerimisele ja tehnoloogiate parandamiseks. Postulaat: Tee peab olema mugav, hea haardega ja ohutu; Katend peab olema võimeline kandma projekteeritud liikluskoormust ilma märkimisväärsete deformatsioonideta ja nende seotud kattekihid ei tohi praguneda liikluse ja ilmastiku mõjul tekkivate pingete ja deformatsioonide tõttu
metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. 47.soolade kõrvaldamine. Ioniidid teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. 48. Orgaanilised lahustite kasutamine: värvide ja lakkide viskoossuse suurendamiseks. Vedelike eraldamiseks ükstesest. Nt bituumen ekstraheeritakse välja benseeniga või dietüüleetriga rasvad toidust. Metallide pindade puhastamine õlidest, rasvadest. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamisel. 49. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 50. Lahus=lahusti+lahustunud aine. Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, vedel, tahke. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
põlevkivi 43% orgaanline ja 57% mineraalosa. Põlevkivi kasutusalad: enregeetika (80 %) , keemiatööstus 16 %, muud Põlevkivi kaevandamisega seotud probleemid: 1. Õhusaaste 2. Veetarve ja veeresotus- ligi 70 % kogu Eesti veetarbes 3. Maapinna kahjustamine- 11% piirkonna territooriumist Põlevkivikeemia ettevõtted: 1. Viru Keemia Grupp (AS Viru Õlitööstus) _ põlevkiviõli _ tööstuslikud liimid, vaigud jm. 2. Kiviõli Keemiatööstus OÜ _ põlevkiviõli _ bituumen ja muud õlisaadused _ turbabrikett 3. Narva Elektrijaama Õlitehas _ põlevkiviõli Ecometal ( tallinnas) : Asutamisaasta: 1999 _ Tegevuse alustamine: 2003 _ Töötajate arv: ca 60 _ Peamine tegevusala: pliiakude ümbertöötlemine Tooraine: _ Eesti: u 3-3,5 tuhat tonni aastas _ Läti: 4-4,5 tuhat tonni _ Leedus tekkinud pliiakudest 15-20 % _ Soomes tekkinud pliiakudest ca 50% _ Laiendused Ungarisse ja Norrasse _ Venemaalt akude toomine ei ole
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus..................................
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
Asfaltvaikained on väga keeruka struktuuri ning suure molekulmassiga süsivesinike, vesiniku ja hapniku ühendid. Oma olekult on asfaltvaikained poolvedelad või tahked ained ning tekkinud süsivesinike oksüdeerumisel ja polümeriseerumisel. Asfalt-vaikaineid eraldatakse kütustest ja õlidest töötluse käigus. Nafta kasutamine Nafta on põhiline kütuse- ja keemiatööstuse tooraine. Suur osa naftast töödeldakse ümber ka õlideks. Nafta töötlemisest jääb järgi bituumen e pigi, mida kasutatakse teede ehituses. Keemiatööstuses toodetakse naftast plaste, kilet, sünteetilist kautsukit, kiudu tekstiilitööstusele, pesemisvahendeid, lahusteid, värvaineid, ravimeid jm. Kütusetööstuses toodetakse naftast bensiine, diislikütuseid, vedelgaasi, kerget kütteõli, õlisid ja määrdeid. Nafta töötlemise viisid Destilleerimine. Nafta destilleerimisega hakati tegelema 19 saj lõpus ja praegusele tehnoloogiale pandi alus 1920 a-il USA-s
Asfaltvaikained on väga keeruka struktuuri ning suure molekulmassiga süsivesinike, vesiniku ja hapniku ühendid. Oma olekult on asfaltvaikained poolvedelad või tahked ained ning tekkinud süsivesinike oksüdeerumisel ja polümeriseerumisel. Asfalt-vaikaineid eraldatakse kütustest ja õlidest töötluse käigus. Nafta kasutamine Nafta on põhiline kütuse- ja keemiatööstuse tooraine. Suur osa naftast töödeldakse ümber ka õlideks. Nafta töötlemisest jääb järgi bituumen e pigi, mida kasutatakse teede ehituses. Keemiatööstuses toodetakse naftast plaste, kilet, sünteetilist kautsukit, kiudu tekstiilitööstusele, pesemisvahendeid, lahusteid, värvaineid, ravimeid jm. Kütusetööstuses toodetakse naftast bensiine, diislikütuseid, vedelgaasi, kerget kütteõli, õlisid ja määrdeid. Nafta töötlemise viisid Destilleerimine. Nafta destilleerimisega hakati tegelema 19 saj lõpus ja praegusele tehnoloogiale pandi alus 1920 a-il USA-s
harjata, pesta pesupulbriveega ja siis loputada. Kui see ei aidanud, siis toimida nagu lubja- ja mördiplekkide puhul. · Nõgi Nõejäljed võivad tekkida pliidi-, kamina-, ahjusuude, tahmaluukide jt. avade kohal. Esmane on märgharjamine pesuainega. Tugevamate plekkide puhul aitavad erivedelikud, tärpentin, lakibensiin jt. orgaanilised lahustid. · Värv Värvi pehmendamiseks kasutada tavalisi värvieemaldeid. Järgneb kaapimine, pesu pesuainega ja loputamine puhta veega. · Õli, bituumen, pigi Bituumeni- ja pigiplekid eemalduvad hõlpsasti külmaga. Eemaldamiseks kasutatakse erivedelikke. Võib kasutada tärpentini, petrooleumi, lakibensiini jt. orgaanilisi lahusteid. Pind tuleb puhastada laiemalt, kohtniisutamisel mustus lahjeneb ja levib laiemale alale. · Taimestik Taimestik (samblad, samblikud) kasvavad hoone neile osadele, kus on päikesesoojust ja niiskust. Taimestik eemaldada kõigepealt mehaaniliselt ja seejärel erivedelikega vastavalt nende kasutusjuhisele.
EMULSIOON kujutab endast bituumeni (tõrva) ja vee pihustatud segu, mis sisaldab veel emulgaatorit. Emulgaator on pindaktiivne aine (seep, õlid, liim, tärklis jne), mis takistab bituumeni piiskade kokkukleepumist. Emulsioon sisaldab emulgaatorit 5%. 8. Emulsioonid jagunevad: 1) otsesteks dispersiooni keskkonnaks vesi, milles hõljuvad väikesed emulgaatoriga kaetud bituumeni piisakesed. Saab veega lahjendada. 2) Pöördemulsioonideks dispersiooni keskkonnaks on bituumen (tõrv) ja selles hõljuvad veepiisad. Ei saa veega lahjendada. 9. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jms. emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. 10. 39. Bituumenist katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid 11. Kleepmastikseid kasutatakse mitmesuguste õhukeste materjalide, peamisel katusekatete, pinnale liimimiseks. 1. KEEVISRUBEROID kleepkiht on peale kantud juba tema valmistamisel
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: ...
tööstuslikud liimid, vaigud jm. Kiviõli Keemiatööstus OÜ põlevkiviõli bituumen ja muud õlisaadused turbabrikett Narva Elektrijaama Õlitehas põlevkiviõli
Keemiliselt kuivavad (kõva värv) värvikihis toimub kuivamiseks keemiline protsess (alküüd ja epo värvid) Lahusti test lahustis niisutatud lapiga hõõrutakse testitavat värvi, kui lapp muutub värviseks on tegu füüsiliselt kuivava värviga, kui ei muutu on keemiliselt kuivanud värv Värvimise reeglid: Pehme värv värvitakse kõva värvi peale; Metall epo värvid akrüül, kloorkautsuk, polüretaan, bituumen ja mürkvärvid; Epovärvide peale ei värvita alküüdvärve. Alküüdvärvid: sideaineks on alküüdvaik, lahustiks lakibensiin, ksüleen Akrüülvärvid: veeslahustuvad (kuivanud värv ei lahustu) värvid Tutvu värvi spetsifikatsiooniga kahekomponentsete värvide säilivusaeg, värvimiseks lubatud temperatuur, värvikihi vajalik paksus, ülevärvimise (kuivamise) aeg , lahustid, Alumiiniumist laevade puhastamiseks ja värvimiseks võib kasutada ainult spets vase, nikli ja raua vabu
pühendatud väravateni viiv. Etemenaki 7 - astmeline tsikuraat oli oma 90 meetrise kõrgusega teadaolevalt kõrgeim astmiktorn, mis Mesopotaamia aladele kunagi ehitatud. Alumise astme mõõtmed olid 90 x 90 m, kõrgus 33 m, torni II korruse kõrgus oli 18 m, kolmel järgmisel igaühel 6 m, kuuenda korruse kõrgus oli 15 m, seitsmendal 6 meetri kõrgusel astmel paiknes 4,5 m kõrgune pühamu. Iga aste oli erinevat värvi ning pühendatud erinevale taevakehale ( Esimene Saturnile - must bituumen, teine Jupiterile - oranzid tellised, kolmas Marsile - punased tellised, neljas Päikesele - õhukesed kuldplaadid, viies Veenusele - kollased tellised, kuues Merkuurile - sinised glasuurplaadid, seitsmes Kuule - õhukesed hõbeplaadid ).Tsikuraadi välisküljel olid hiiglaslikud kivitrepid, neist keskmine viis kõige kõrgemal asuva pühamuni. ( Oleta - takse,et Paabeli torni kasutati ka astronoomilisteks vaatlusteks ). Astmike seinad olid liigendatud
Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused suuremad kui tahkises ja seetõttu on vastastikmõjud nõrgemad Sellepärast on molekulide soojusliikumine vedelikus teistsugune kuitahkises: molekulid võbelevad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine (vt. 4.2. Pindpinevus, märgamine). 9.5. Agregaatolekute muutused