Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"bitti" - 207 õppematerjali

thumbnail
38
docx

Arvutid kordamisküsimused

Seega on need kaks osa kiirest nüüd vastas faasis jakompenseerivad teineteist. Seega tuntakse ära mitte süvendid vaid hoopis üleminekud. Salvestamisel kasutatakse spetsiaalset 14 bitist koodi kus ei ole kunagi kõrvuti kahte ühte. Kuivõrd üleminek vastab ühele ei ole neid võimalik ka kõrvuti teha. Koodis on kahe ühe vahel vähemalt kaks nulli. Selleks, et kahe kõrvuti oleva koodid ei oleks lubamatult lähestikku on iga koodi vahel kolm bitti eraldajat. Laserit kasutatakse valgus allikana sellepärast, et laseri valgus on monokroomne ja kogu allikast lähtuv valgus pean olema samas faasis. CD-ROM CD ­ R Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid põhimiku ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist (tsüaniin või seda sisaldavad segud) andmekiht. Põhimikku on pressitud pidev spiraalvagu, mille järgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib

Informaatika → Arvutid i
134 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) ­ uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...

Antropoloogia → Visuaalne antropoloogia
4 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

10 Nendeks on: Aisting, Taju, Mälu, tähelepanu, Mõtlemine, Kujutlus, keel. Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda meile mitte eset tervikuna, vaid näitab selle üksikuid omadusi. Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis. Aistingute liigid: *väliskeskkonna asitingud:  nägemisaisting  kuulmisaisting – annab meile andmeid heli kõrguse, tugevuse ja tämbri kohta. Tähtis koht kõnesuhtlemises.  Haistmisaistingud – tekivad siis, kui õhus lendavad aineosakesed mõjuvad ninakoopas olevatele haistmisrakkudele. Lõhnade nimetused on seotud mingi objekti või protsessiga.

Psühholoogia → Psühholoogia alused
69 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Mälu MÄLU on arvuti osa, kus hoitakse programmi ja andmeid. Mälu koosneb mälupesadest. Üldjuhul on mikroarvutites ühe mälupesa mahtuvus 1 bait ja igal mälupesal on oma aadress. Nüüd oleme jõudnud kohani, kus peab ära seletama mõisted BAIT ja BITT. Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti; 1 megabait = 2 astmes 20 baiti = 2 astmes 10 kilobaiti = 1048567 baiti. Programmeerimise algkursus 15 - 89 Mälu võib endale ette kujutada ühe hästi suure tabelina

Informaatika → Arvutiõpetus
210 allalaadimist
thumbnail
230
pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

Mälu MÄLU on arvuti osa, kus hoitakse programmi ja andmeid. Mälu koosneb mälupesadest. Üldjuhul on mikroarvutites ühe mälupesa mahtuvus 1 bait ja igal mälupesal on oma aadress. Nüüd oleme jõudnud kohani, kus peab ära seletama mõisted BAIT ja BITT. Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti; 1 megabait = 2 astmes 20 baiti = 2 astmes 10 kilobaiti = 1048567 baiti. Mälu võib endale ette kujutada ühe hästi suure tabelina. Näiteks 1 kilobaidine mälu oleks tabeli kujul järgmine: --------------------

Informaatika → Programmeerimine
31 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

vormides – jaepakend, hulgipakend, kaubaalus ja veovahend või -ühik. Analoogiliselt EAN-iga koosneb EPC numbritest, mis identiitseerivad tootjat, toodet, selle seerianumbrit ja versiooni. EPC mahtu saab kasutada vahemikus 64–256 bitti. EPC koosneb neljast osast ehk sektsioonist: • EPC tunnus • EPC haldur (EAN tootja) tunnus • toote tunnus • unikaalne seerianumber EPC tunnus (header)

Logistika → Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
0
xlsx

Informaatika 1

Tsirkus Blow Like a virgin 12:02:10 AM 12:01:26 AM 12:00:43 AM 12:00:00 AM Tsirkus Blow Like a virgin eerg nende pikkusi sekundites (kui pikkus on 2:27, siis kirjutage lilindistuse ühe sekundi andmemahtu ja seda saab näiteks s paremaga "properties" ja sealt "details". Mida suurem on bitrate pikkuse ja bitrate korrutamisel. NB! Kui soovite laulu pikkust a. Bitrate on bittides, ühes baidis on omakorda 8 bitti. he, kui vastava laulu bitrate on vähemalt 320 ja nulli kui on seega märgivad ühed kõige kvaliteetsemaid laule) e veeru pikkused; neljanda veeru andmemahud; viienda veeru ulude arvu. Esimese ja kolmanda veeru summa koht jääb tühjaks. (äärejooned, taustavärv, kirja värv ja muud omadused). näitab laulude pikkusi. Pikkused on sellisel juhul minutes ja sekundites. Seda tuleb el ja seletamisel saab tudeng punkte Informaatika II aine hinde

Informaatika → Informaatika
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun