On olemas kahte tüüpi: Sagedushüplusega (FHSS) edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes. Otsejadaga (DSSS) igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil (müra taolisele). CDMA hajaspektersides kasutatav tihendusmeetod. Siin iga infobitt jagatakse k «pilguks» antud kasutajale omistatud koodi abil, mis on ortogonaalne teistele kasutajatele omistatud koodidele
Kuna aga erinevate märkide hulk on arvude esituses üsna väike (numbrid, arvu märk ja võimalik murdosa eraldaja), siis on nende salvestamiseks ja töötlemiseks ette nähtud erivormingud, mis on ökonoomsemad üldisest tekstivormingust. Täisarvude ja reaalarvude jaoks käsutatakse fikseeritud pikkusega välju ning erinevaid esitusviise. Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide) jadana, ühte bitti käsutatakse arvu märgi esitamiseks. Arvu maksimaalne väärtus sõltub temale eraldatud välja pikkusest max = 2n" -1, kus n on välja pikkus bittides. Käsutatakse kähe-ja neljabaidilisi välju (16 või 32 bitti), millele vastavad arvude maksimaalsed väärtused 215 -1 = 32 767 ja 231-l =2 147483647. Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16)
(internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti C-klass on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti D-klass on mõeldud multiedastusvõrkudele IP-aadresse väljendatakse harilikult nelja omavahel punktidega eraldatud kümnendarvuga, kus iga arv esindab kaheksat bitti (kümnendsüsteemis on siis iga arvu maksimaalne väärtus 256). A-klassi aadressid on siis "võrk.kohalik.kohalik.kohalik", C-klassi aadressid "võrk.võrk.kohalik.kohalik". Igale numbrilisele IP-aadressile vastab enamasti ka nimi või nimede jada, mida kutsutakse domeeninimeks. Kuna vabad internetiaadressid hakkavad otsa lõppema, asendab tulevikus uus klassideta skeem CIDR (Classless Inter-Domain Routing) järk-järgult praegu kasutusel oleva süsteemi.
See kiirendab andmevahetust 5 ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt väljaarendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256
Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, sageduse või faasi) Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0 Sagedusmodulatsioon ehk sagedustihendus FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine, nt raadiol saad valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi vahel, kasutab nt 8 erinevat sagedust ja saab 3 bitti korraga saata. faasmanipulatsioon - cos graafik - 1, -cos graafik - 0 Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA. FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes.
1.5.5 Siinid Serial ATA toide Siiniks (bus) nimetatakse arvutisüsteemi osa, mis kannab edasi andmeid või toidet. Siini kül- ge võib samaaegselt olla ühendatud mitu seadet. Igal siinil on oma ühenduspesad, millesse seadmed füüsiliselt ühendatakse. Siini kõik seadmed peavad töötama samas taktis; takti- de arvu sekundis nimetatakse siini taktsageduseks (bus frequency). Igal siinil on oma kindel laius: mitu bitti suudetakse ühe takti jooksul siinist läbi lasta. Siini läbilaskevõimet ehk kii- rust (baiti sekundis, B/s) saab arvutada valemiga laius läbilaskevõime = · taktsagedus. 8 Tänapäevases arvutisüsteemis on mitu siini, tähtsamad on järgmised. · Süsteemisiin (system bus, ka esisiin, FSB, front side bus) on tähtsaim ühendustee protses-
kohutav. Järgnevatel Hogsmeade külastada, kust Harry on keelatud, Fred ja George Weasley anda Harry Marauder map, kirjutas salapärane nelik Unelmoiva, piiki, Wormtail ja Padfoot. Sellel kaardil viib teda läbi salajase läbikäiku arvesse Hogsmeade, kus ta väidab omakorda, Ron ja Hermione. Toas Hogsmeade kõrts, Harry overhears Cornelius Fudge arutame Sirius Black vastutust Harry vanemate surma, samuti surma teise Sigatüükas õpilane, Peter Pettigrew, kes oli puhutud bitti, jättes alles ainult sõrme. Tagasi Sigatüükas, Harry saab teada, et Hagrid sai teate öelda, et Buckbeak, hippogriff kes ründasid Malfoy, läheb panna kohtumõistmisele, ja Hagrid on lohutamatu. Talvepuhkus rulli ümber. Jõulud, Harry saab Firebolt, kõige muljetavaldav võidusõidu Luudanvarsi maailmas. Palju tema ja Ron's nördimust, Hermione aruanded Luudanvarsi professor McGonagall, kes võtab selle ära viia hirm, et ta on saadetud (ja neetud) poolt Sirius Black.
signaali kasutamisega, sünkroniseerides ennast välise andmesiiniga. Nagu ka DDR mälus, toimub DDR2-s andmete ülekanne nii tõusvatel kui langevatel kella tsükli servadel, mida kutsutakse topeltpumpamiseks (dual pumping). Peamine erinevus DDR-i ja DDR2-e vahel, on siini seadistatus töötada kaks korda kiiremini kui seda teevad mälupesikud (memory cells), mis tähendab, et ühe mälupesiku tsükli jooksul on võimalik üle kanda 4 bitti andmeid. DDR III DDR3 SDRAM (double-data-rate three synchronous dynamic random access memory) on üks tänapäeval kasutusel olevatest dünaamilistest muutmäludest, millel on kiire ülekandekiirusega liides. See on üks paljudest dünaamilise muutmälu või sellega seotud liidese tehnoloogiatest, mis on kasutusel juba varastest 1970datest ja see ei ole otseselt ühilduv ühegi vanema tüübiga, isegi mitte DDR2 SDRAMiga. See on tingitud erinevatest signaalipingetest, ajastustest ja teistest
ühe koodiga, siis ei ole enam tulemuste nii suurt paranemist. Kuigi minu töö puhul ei jõudnud kahe koodiga kodeeritud kanal välja nõutud täpsuseni, siis siiski võib arvata, et koodide lisamisel kanalile ei saavuta me enam märkimisväärset tulemuste paranemist. Vaadates modelleerimiskõveraid võib näha, et teoreetiline veakõver ja modelleeritud veakõver on suhteliselt sarnased. Ma andsin sisendisse ainult 12500 bitti, kui suurendada sisendisse antavate bittide arvu ja tulemused lähevad täpsemaks, siis peaks need kaks kõverat veelgi rohkem üksteise poole nihkuma. Kasutatud materjalid: 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Frequency-shift_keying 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Additive_white_Gaussian_noise 3. http://www.lr.ttu.ee/~ttrump/hajaspekter_sides/Hajaspekter_sides.pdf 4. http://www.lr.ttu.ee/~umadar/materjale/IRZ0020%20Kevadsemester
mööda valguskaabli ühtainsat kiudu nii, et iga signaali kannab erineva lainepikkusega valguslaine. · DWDM kasutamine võimaldab multipleksida kuni 80 (teoreetiliselt rohkemgi) erinevat lainepikkust ehk andmekanalit mööda ühtainsat optilist kiudu edastatavasse valgussignaali. Iga kanal kannab seejuures aegmultipleksitud (TDM) signaali. Süsteemis, kus iga kanali ribalaius on 2,5 Gbit/s (miljardit bitti sekundis) on võimalik üht kiudu mööda edastada 200 miljardit bitti sekundis. · DWDM kutsutakse vahel ka lihtsalt lainepikkusmultipleksimiseks (WDM). · · · · · · Sidesüsteemide ülevaade: · Simpleks, pooldupleks ja täisdupleks: · Simpleks sidesüsteem
mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24 bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32
c. Toodete ja pakendite markeerimine d. Laoliikumiste registreerimised tooraine, valmistoodangu, pooltoodangu ja töövahendite laos e. Inventari kontroll ja jälgimine : Inventari kontroll ja jälgimine, Toodete jälitatavus ning kvaliteedi jälgimine ja juhtimine, Toodete ja pakendite markeerimine, Laoliikumiste registreerimised tooraine, valmistoodangu, pooltoodangu ja töövahendite laos 8 : 10,0 10,0 Mitu bitti on minimaalselt vajalikud arvu 93 digitaliseerimiseks? : a. 6 b. 7 c. 4 d. 5 e. 8 : 7 9 : 10,0 10,0 Binaararv 110011 on detsimaalarvuna ... : a. 51 2**5+2**4+2**1+2**0 110011 (B) = 51 (D) b. 41 c. 21 d. 31 e. 61 : 51 10 : 10,0 10,0 Teisendage arv 75 detsimaalkoodist binaarkoodi : a. 1100001 b. 1000011 c. 1001011 d. 1100011 e. 1110000 : 1001011 1
+18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowled...
Miks ained auravad? Miks suletud anumasei aurustu kõik molekulid? Mis juhtub, kui isoleeritud toas jätta külmutuskapi uks kauaks ajaks lahti? Miks kohv jahtub? Miks parfüümi lõhn levib kogu toas laiali? Miks pole võimalik otseselt kasutada nt maailmaookeanis sisalduvat tohutut energiakogust? Miks suhkrutükk lahustub kuumas vees kiiremini kui külmas vees? Kui palju energiat saame, kui selle suhkrutüki ära sööme? Mis vahe on soojusmasinal ja soojuspumbal? Mitu bitti sisaldab 1 mool gaasi? Iga gaasi aatom salvestab informatsiooni oma asukoha ja kiiruse näol. Info arvuline väärtus sõltub nende suuruste mõõtmis täpsusest, millele seab piirid kvantmehaanika. Oletame, et iga gaasi aatomsalvestab 10+10=20 bitti (see vastab mõõtmise suhtelisele täpsusele 10-3) 1 mool gaasi salvestab seega 1025bitti BIOENERGEETIKA Tüüpilised tasakaalulised membraanipotentsiaalid: 0.1-0.2 V Sellele vastab elekriväljatugevus 105 V/cm. Miks
Zuckerberg Thefacebook, mis hilem muutus Facebook; piltide jagamise koht Flickr, Gmail, Ubuntu, Firefox 2005 Google maps, youtube, eBay ostab Skype, Microsoftilt XBOX360 Ecki xComputer Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris- mikroprotsesoritega. Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti. Mälu on 1024 pesa (1 K), seega 2 Kbaiti. Aadressi jaoks kasutusel 10 bitti. Esimestel koduarvutitel oli ka 4-16 Kbaiti (umbes sama hulk mälu) Olulist: protsessori sees on väike hulk spetsiaal-mälupesi (registrid) Tehteid saab teha ainult nende registrite vahel. Ei ole näiteks võimalik liita otse kahte mälus olevat arvu: enne tuleb nad registritesse kopeerida, siis seal liita, siis tulemusregistrist (nn akumulaator) mäll kirjutada. Koha, kust mälust loetakse/kirjutatakse näitab ADDR register.
Andmeturbe alused Konspekt Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on f...
Level 2 cache - väljaspool CPU korpust. Tavaliselt segamini andmed ja käsud. Maht umbes 0,5 kuni 1 Mb. 29 Kolmetasandilise peidikmäluga arvuti: Arvuti mälu Mälu üldstruktuur: Mälu poole pöördumisel määrab aadress, millise mälusõna poole toimub pöördumine. Seejuures mälu sõna on info hulk, mille kaupa on võimalik mälusse kirjutada või sealt infot lugeda. Kui näiteks mälu sõna on 8 bitti (üks bait), siis saab lugeda või kirjutada infot baidi kaupa. Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele
Level 2 cache - väljaspool CPU korpust. Tavaliselt segamini andmed ja käsud. Maht umbes 0,5 kuni 1 Mb. 29 Kolmetasandilise peidikmäluga arvuti: Arvuti mälu Mälu üldstruktuur: Mälu poole pöördumisel määrab aadress, millise mälusõna poole toimub pöördumine. Seejuures mälu sõna on info hulk, mille kaupa on võimalik mälusse kirjutada või sealt infot lugeda. Kui näiteks mälu sõna on 8 bitti (üks bait), siis saab lugeda või kirjutada infot baidi kaupa. Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele
Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 2 8 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu "mahu" (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 2) Operatiivmälu · Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB
Hargnemine tähendab seda, et järgmise käsu aadressi ei saada mitte +1 liitmisel vaid laetakse täiesti uus aadress (siirdekäsk). Strateegiad: Fikseeritud eeldatakse, et hargnemist ei toimu kunagi. Koguaeg PC = PC + 1. Tekib probleem tsüklitega. Staatiline erinevatel käsukoodidel erinevad ennustused. Toimib 82% juhtudest. Varasem käskude analüüs. Dünaamiline pidev programmi töö jälgimine. 2 bitt vasakpoolne ennustab, parempoolne näitab eelmist bitti. 0 kui ei läinud läbi ja 1 kui läks läbi. Toimib 90% juhtudest. Kombinatsioon ja järjestikskeemid Loogikaelementidest koostatud skeemid. Kombinatsioonskeemi puhul ei ole oluline eelmine väärtus (puudub mälu omadus). Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne. Järjestikskeemide puhul on aga eelmine väärtus oluline (on mälu omadus),
Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu mahu, mis haldab ka välismällu salvestatud faili suuruse, kirjeldamiseks kasutatakse aga suuremaid ühikuid: 1 bait B= 8 bitti 1 kilobait KB = 1024 B. 1 megabait MB = 1024 KB. 1 gigabait GB = 1024 MB. Mälu saab jaotada kaheks: sisemälu ja välismälu. Sisemälu on mäluseade, millele on protsessoril juurdepääs ilma sisend-väljundkanaliteta. Ka sisemälul on oma alajaotused: püsimälu, muutmälu ehk töömälu ning vahemälu. Püsimälu (inglise keeles ROM: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida
sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu
töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvuti süsteemiga ide liidese kaudu, kasutades atapi protokolli. 8. bait- arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 9. BIOS- PC tüüpi kasutatakse seda kõikide vajalike funktsioonide täitmiseks riistvara initsialiseerimisel (tuvastamisel) pärast voolu sisse lülitamist. BIOS kontrollib veel alglaadimise protsessi. 10. C++- üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi,
Gameport - Mängupultide ühendamiseks arvutiga. Tänapäeval on puldid paraku USB ühendusega, mistõttu seda pesa uuematel emaplaatidel enam pole. Võrgukaart - Kohtvõrku ühendamiseks ja interneti kasutamiseks vajalik kaart. Paljudel juhtudel integreeritud emaplaadile. Tänapäeval on arvestatav võrgukaart 100Mbit/s. Ei tasu sassi ajada ühikuid Mbit (Mega bitt) ja MB (Mega Bait). ISP (Internet Service Provider) teenusepakkujad reklaamivad kiiruseid siiski Megabittides. 1 Bait = 8 bitti, seega tuleb Megabitt läbi jagada 8'ga. 12 Mbit internet = 1,5 MB/s ehk 1536 kB/s. Võrgukaabli standard on CAT5e ning otstesse käivad RJ45 pistikud. LPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid. Tänapäeval enam rakendust ei leia, sest printerid on võrguprinterid või läbi USB ühendatavad. COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. Enne võrgukaartide ajastut, oli võimalik läbi COM pordi ka võrgus arvutimänge mängida
teekidesse). 2. Erinevad kohalikud failisüsteemid 1.1. FAT Failipaigutustabel (FAT File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT-i versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). · FAT12 viitab failisüsteemile, mida kasutas esimene IBM PC 1981. aastal. FAT12 kasutab klastrite adresseerimiseks 12-bitist aadressiruumi, võimaldades seega adresseerida kokku 4096 klastrit. Kuivõrd FAT-i peamine kasutus oli flopiketastel ja DOS ei toetanud suuremaid kui 16 MB kettaid, oli FAT12 maksimaalne võimalik suurus 16 MB (4 KB suuruse klastriga) esialgu piisav. · FAT16 on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi
Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu juhtimiseks kasutatakse järgmisi signaale: R/W = 1, (read/write) määrab ära lugemisrežiimi; R/W = 0, määrab ära kirjutusrežiimi; CS = 0, (chip select) lubab mälukiibist bitte lugeda (D0) või sellesse kirjutada (D1); CS = 1, mäluelement on süsteemi tööst välja lülitatud ning ei reageeri aadressi A9...A0 koodile ega signaalile R/W.
4. JOONIS1 Y = X Å X _ Liitmine ilma
Laiendab sagedusriba. Inv OV-l, muunduri I->U ülekannet arvestamata.
5. JOONIS2 võrdleb omavahel kahte pinget(üks neist tugipinge) Y = X1 X2 Ú X1 X2
Väljund U+max ja U-max vahel, kui Usis
1 Modul 2 7F Andmesiin (Data Bus) F Snkroonse prdumisega vaheldatud mlu. Interleaved memory with synchronized access Mlu panga Aadress mlu pangas N bitti aadress M bitti DC Mlu Mlu Mlu Mlu Pank 0 Pank 1 Pank 2 Pank 3 MDR MDR MDR MDR Data bus Aritmeettika-loogika seade (ALU)
sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB
operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt. See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1). 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait), 1024 KB = 1 MB (megabait), 1024 MB = 1 GB (gigabait). Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt üks bait. Üks lehekülg lihtsalt teksti ilma kujunduskäskudeta võtab umbes 3 KB. Operatiivmälu ehk töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Sõltuvalt arvutist võib
omavaheliseks võrdlemiseks. Viimases astmes on vaja edasi kanda võrdsuse signaal. 34. Mis on aritmeetiline ületäitumine? Milliste argumendi väärtuste korral on selle tekkimine võimalik ja millistel „välistatud“? • Liitmisel või lahutamisel peab tulemus mahtuma ette nähtud bittide arvu. Samamärgiliste arvude korral on ületäituvuse tekkimine võimalik, erinevate märkide puhul välistatud. 35. Mitu bitti infot suudab säilitada üks triger? 1 bitt 36. Mis on peamine latchi ja flip-flopi erinevus? • Latch – võib muuta oma väljundit mitmel korral kui taktsignaal on kõrge. • Flip-flop – muudab oma väljundit AINULT siis, kui toimub taktsignaali oleku muutus. 37. Joonista NOR väratitest, Reset ja Set sisenditega lihtsa mäluelemendi skeem. 38. Kirjelda takteeritava D-trigeri tööpõhimõtet?
Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad
Tänapäeval on puldid paraku USB ühendusega, mistõttu seda pesa uuematel emaplaatidel enam pole. võrgukaart - Kohtvõrku ühendamiseks ja interneti kasutamiseks vajalik kaart. Paljudel juhtudel integreeritud emaplaadile. Tänapäeval on arvestatav võrgukaart 100Mbit/s. Ei tasu sassi ajada ühikuid Mbit (Mega bitt) ja MB (Mega Bait). ISP (Internet Service Provider) teenusepakkujad reklaamivad kiiruseid siiski Megabittides. 1 Bait = 8 bitti, seega tuleb Megabitt läbi jagada 8'ga. 12 Mbit internet = 1,5 MB/s ehk 1536 kB/s. Võrgukaabli standard on CAT5e ning otstesse käivad RJ45 pistikud. LPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid. Tänapäeval enam rakendust ei leia, sest printerid on võrguprinterid või läbi USB ühendatavad. COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. Enne
................................. 57 1 Sissejuhatus Digitaaltehnika tegeleb digitaal ehk diskreet ehk katkeliste signaalidega, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkedel. Digitaaltehnikas on laialt kasutusel kahendsignaalid, mis saavad olla kas teatava kõrge või madala väärtusega (1 või 0). Kahendarvu igat kohta (1 või 0) nimetatakse bitiks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8, 10, 12 või 16 bitilisi kahendarve, mille infosisaldus on vastavalt 2 8, 210, 212 või 216 bitti. Seadmeid, mis kasutavad töötamiseks kahendsignaale nimetatakse digitaalseteks seadmeteks. Kahendkoodi kasutatakse väga laialt kogu kaasaegses arvutustehnikas, esitlustehnikas, andmeedastuses jne. Kahendsignaali kasutamise peamised eelised on realiseerimise lihtsus, seadmete lihtsus, vea tõenäosus on minimaalne jne. Digitaalsignaal Analoogsignaal 2 Arvusüsteemid Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn
1. Mida nimetatakse personaalarvutiks? Millised on personaalarvuti põhiosad? Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: 2. Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas? Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri -- 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu mahu kõige väiksem ühik. Bitil on kaks olekut -- ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei". Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul (numbril) saab olla ainult kaks väärtust. Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid: ...
1. Meedium ja meedia, multimeedia määratlus. (mmt01.pdf) - ; - (DCT) (32 , () - . (, s(i)): . ). 63 7 st [i ] = M [i, k ] × ( C[k + 64 j ] × x[ k + 64 j ]) ...
Kõvaketas Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav. Vajaduse koral vahetatakse ta välja koos kettaseadmega. Kõvaketta eeliseks võib lugeda ka suurt töökindlust. Kettaseadmesse sisse ehitatul...
· Lairiba modemid. Lairiba modemid ühendatakse kas kaabliga või digitaalse abonentliiniga (DSL) ning need pakuvad kiiret juurdepääsu Internetile. · Sissehelistusmodemid. Sissehelistusmodemid loovad Internetiga ühenduse telefoniliini abil tavaliselt palju aeglasemalt kui lairiba modemid. Kuidas liigitatakse modem Üldjuhul liigitatakse modemid andmete edastamise mahu järgi, mida nad suudavad edastada kindlal ajaühikul. Tavaliselt mõõdetakse seda kiirust bitti sekundi jooksul (bit/s või bps). Modemeid saab liigitada ka sümboli määra järgi, mida mõõdetakse boodides, mitu korda modem suudab muuta oma signaali olekut sekundis. Näiteks ITU V.21 standard kasutab raadiosageduse Tallinna Polütehnikum tõstmist, et edastada 300 bit/s kasutades 300 boodi. Samas algne ITU V.22 standard lubab 1 200 bit/s edastada 600 boodiga kasutades faasi tõstmist Modemite andmeedastuskiirused
AGP Versioonid: o AGP 1x maksimaalne andmeedastuskiirus on 266 MB/s; pinge 3,3 V o AGP 2x maksimaalne andmeedastuskiirus on 533 MB/s; pinge 3,3 V o AGP 4x maksimaalne andmeedastuskiirus on 1066 MB/s; pinge 1,5 V o AGP 8x maksimaalne andmeedastuskiirus on 2133 MB/s; pinge 0,8 V ISA ISA siin: o ISA siin loodi 1984. Aastal o Maksimaalne läbilaskevõime 8MB/s o Siini kiirus 8 MHz o Siini laius 16 bitti o 8 bitised kaardid kasutavad siini esimest poolt. 16 bitised kaardi teist poolt. o 1992. aastal loodi graafikakaartide tootjate liidu poolt VESA LOCAL BUST (VLB) PCI PCI (lühend sõnadest Peripheral Component Interconnect, inglise keeles 'välisseadmeühendus') on Intel Corporation poolt välja töötatud lokaalsiinistandard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Express ja vanema ISA laiendussiinistandardiga.
hostikonfiguratsiooniprotokoll (DHCP) · viitetundliku võrguliikluse tugi (24-bitise vooga ID väli päistes hääle, video jne tähistamiseks) ARP (Address Resolution Protocol) - aadressiteisenduse protokoll. Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Näiteks IP praegu kõige levinuma versiooni IP version 4 (IPv4) puhul on IP aadressi pikkus 32 bitti, aga Ethernet'i võrgus on seadmete aadresside pikkuseks 48 bitti . Seepärast peetakse ARP-puhvri nime all tuntud tabelit, mis seab omavahel vastavusse IP- aadressid ja MAC-aadressid. ARP annab ette protokollireeglid, mille alusel toimub selle vastavuse tekitamine ja aadresside teisendamine. ICMP (Internet Control Message Protocol) - Interneti kontrollsõnumiprotokoll. Hooldusprotokoll TCP/IP
dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu juhtimiseks kasutatakse järgmisi signaale: R/W = 1, (read/write) määrab ära lugemisreziimi; R/W = 0, määrab ära kirjutusreziimi; CS = 0, (chip select) lubab mälukiibist bitte lugeda (D0) või sellesse kirjutada (D1); CS = 1, mäluelement on süsteemi tööst välja lülitatud ning ei reageeri aadressi A9...A0 koodile ega signaalile R/W.
Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu juhtimiseks kasutatakse järgmisi signaale: R/W = 1, (read/write) määrab ära lugemisreziimi; R/W = 0, määrab ära kirjutusreziimi; CS = 0, (chip select) lubab mälukiibist bitte lugeda (D0) või sellesse kirjutada (D1); CS = 1, mäluelement on süsteemi tööst välja lülitatud ning ei reageeri aadressi A9...A0 koodile ega signaalile R/W.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnika teaduskond Informaatikainstituut Tarkvaratehnika õppetool Anneli Kaldamäe Wireless LAN Referaat Juhendaja: K.Allik Tallinn 2002 1 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE..................................................................................................3 WLAN'I RAKENDAMISE VÕIMALUSED........................................................................................4 WLAN TOPOLOOGIAD........................................................................
Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM. PROM ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP. EEPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutus toimub elektriliselt millisekundiga). Sõlmedes on MOP, kirjutamine ja kustutamine käib püsielektronidega MOP kaudu. 27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks
Paralell to serial. Mõlemat pidi kui on täisdupleks Jadaliides. Võtab andmeid baitide kaupa ja edastab need bitijadana ja vastupidi, ehk muudab bitijada tagasi baitideks. Sisaldab nihkeregistrit. Andmeside võib olla simplex (ainult ühesuunaline saatmine), poolduplex (saatmine ja vastuvõtmine kordamööda) või täisdupleks (mõlemad osapooled korraga saadavad ja võtavad vastu). Näiteks selleks, et edastada 1 bait, edastatakse kindla ajaintervalliga 8 bitti. Füüsiliselt toimub jadaliidese liinil, mis on 1 mikrokontrolleri viik, kindla ajavahemiku järel selle viigu pingeväärtuse muutus kõrgeks või madalaks. Jadaliidesega on üldjuhul ühendatud 2 seadet, millest üks edastab infot (viigu väärtust muutes) ja teine võtab seda vastu (viigu väärtust registreerides). Edastava viigu lühend on TX, vastuvõtval RX. Info liigub ühel liinil alati ühes suunas. Andmete teistpidi saatmiseks kasutatakse teist liini
arvusüsteemide realiseerimise vahendina. Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. ● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja
Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suu...
Multipleksor võimaldab valida ühe mitmest siinist ja ühendada selle oma väljund siiniga. Sõltuvalt dekoodri sisendkoodist suunatakse JA-elemendi kaudu üks sisendsignaalidest läbi VÕI-elemendi väljundisse. Dekoodri sisendkood on multpleksori juhtkoodiks. · summaator (Adder) Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning ülekanne madalamast bitist kõrgemasse (carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest. pool- ja täissummaatorid, paraleel- ja järjestikülekandega, kiireülekanne, lahutajad. Arvuti loogikalülitus, mis on ette nähtud arvkoodi aritmeetiliseks summeerimiseks. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t taanduvad liitmisele ja nihutamisele). Poolsummaator - 2sis 2välj skeem, ei võta arvesse madalamast jägrust toimuvat ülekannet. Täissummaator - 3sis ja 2välj võtab
segmendi sisu kui 16-bitist täisarvu. Kontrollsumma arvutamiseks teostatakse komplementaarne ühtede liitmine, tulemus paigutatakse UDP kontrollsumma väljale. Vastuvõtja arvutab analoogiliselt andmete kontrollsumma ja võrdleb seda paketi päises olevaga. Kui need on võrdsed, siis viga ei ole. Tsükliline liiasuse kontroll Arvutatakse CRC kontrollsumma. Peaaegu võimatu on juhuslike bitimuudatuste tulemusena saada sama kontrollsummat. Andmeid käsitletakse bitijadana. Esimesed 8 bitti laaditakse arvuti registrisse ja teostatakse XOR-tehe. Esimeseks operandiks on registris olevad 8 bitti, teine on vabalt valitud polünoom, mis peab olema teada ka andmete saajale (et oleks võimalik sama arvutus paketi saamisel ka läbi viia). Tehte tulemus salvestatakse uuesti registrisse, selle järel nihutatakse registri sisu vasakule ja madalamale järgule salvestatakse uus andmebitt. Tekkinud arvuga tehakse uuesti XOR-tehe (kasutades sama polünoomi) ja tulemus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
