Saadetakse sõnum staatuse Siini staatuse kontrollimine kohta Valitakse uus seade kaablil SCSI liigid ja andmed Suurim Suurim arv Liides Andmekiirus Andmelaius juhtmepikkus seadmeid SCSI-1 5 MB/s 8 bitti 6m 8 Fast SCSI 10 MB/s 8 bitti 1,5-3 m 8 Wide SCSI 20 MB/s 16 bitti 1,5-3 m 16 Ultra SCSI 20 MB/s 8 bitti 1,5-3 m 5.8.09 Ultra Wide SCSI 40 MB/s 16 bitti 1,5-3 m 5.8.09 Ultra2 SCSI 40 MB/s 8 bitti 12 m 8 Ultra2 Wide SCSI 80 MB/s 16 bitti 12 m 16
Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni:600 us Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 6 Edastuskiirus (bit/s):
DirectX9: Shader mudel 2.x ja 3.0 ja DirectX10 Shader mudel 4.0). Iga shaderi mudel on suurendanud programmeermise paindlikkust ja võimalusi. 2.2 Andme tüübid Enne DirectX9 graafikakaarte, toetasid graafikakaardid ainult palett värve või lahutamatut värvi tüüpi. Erinevad vormid on kättesaadavad, iga vorm koosneb punasest elemendist, rohelisest elemendist ja sinisest elemendist. Vahepeal lisatakse ka alfa väärtus, mida kasutatakse läbipaistvuseks. Tavalised vormid on: · 8 bitti piksli kohta - Võimalik on 2 bitti punase, 3 bitti rohelise ja 3 bitti sinise jaoks. GPGPU Referaat 2010 · 16 bitti piksli kohta Tavaliselt jaotatakse 5 bitti punase, 6 bitti rohelise ja 5 bitti sinise jaoks · 24 bitti piksli kohta Igale 8 bitti punase, rohelise ja sinise jaoks. · 32 bitti piksli kohta Igale 8 bitti punase,rohelise, sinise ja alfa jaoks.
paaris. Ostsillograafi kasutades salvestasime selle sümboli edastuse liidesel. Ühel edastatud sümbolitest mõõtsime ära signaali ,,1" ja ,,0" nivood ning sümboli edastamiseks kulunud aja. w ja even: Jooniselt on näha, et alguses antakse stardibitt ( S 0), seejärel seitse infobitti (1110111) ning siis lõppu paarsusbitt, mille väärtus hetkel 0 kuna ühtesid on arvus paarisarv. Ning siis ülejäänud on stop-bitid. Vastab täiesti tabelile... andmeedastuskiiruseks on 300 bitti sekundis, ühe biti pikkus on ligikaudu 3 millisekundit. w ja odd: On näha, et paarsuskontrolli even muutmisel odd'iks, saab paarsusbitt väärtuseks 1 kuna arvus on paaris arv ühtesid. 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Selle osa tegime naabergrupiga koos. Ühendasime oma klemmplaadi teise kaabli naabergrupi arvutiga. Klemmplaadil koostasime nullmodemi ühenduse (vt. Joonis 2). Järjestikliidese puhul on andmevahetuse käivitamiseks vaja lisaks Tx-Rx kokku-
mikromeetrites? 3,3 Jooniselt lohkude paiknemise andmesõna lugemine: 1 – siis kui muutub ja 0 – siis kui jääb samaks 16 Veel saab olla 111010111, 10101111, 1100111. 17 Graafikakaardid Kui palju mälu (Mebibaitides) peab olema graafikakaardil, et see suudaks kuvada 3D pildi eraldusvõimega 1900x1200 pikslit, kui värvikvaliteet on 24 bitti ja Z- puhver on 24-bitine? Eelda, et kasutatakse kolmekordset (triple) puhverdust. Tööstuslikult toodetavate mälukogustega pole selles rehkenduses tarvis arvestada, vastus esita sajandiku MiB täpsusega. 26,09 Kui palju mälu (Mebibaitides) peab olema graafikakaardil, et see suudaks kuvada 3D pildi eraldusvõimega 1280x1024 pikslit, kui värvikvaliteet on 16 bitti ja Z- puhver on 16-bitine? Eelda, et kasutatakse kahekordset (double) puhverdust. 7,50
transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. 17Mis on siin (inglise keeles BUS)? Süsteem, mis tegeleb data edastamisega seadmete vahel 18Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on informatsiooni põhiühik. Üks bitt vastab ühele kahendsüsteemi arvu kohale.Kaheksa bitti moodustavad baidi.Bait on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 19. Mis on piksel? Ühik , Piksel on pildi teravus. Mida suurem piksel , seda selgem pilt. 20. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Suurt muutmälu , erinevaid kaarte mis lihtsustavad ja kiirendavad (nt
süsteemides. Avatud tehnoloogia. Tihe juhtmestik valdkonna seadmetel AS-Interface on süsteem, mis vajab nelja põhikomponendi. Üks võrgu juht võrgu orjad Ühte toite voolu kasutatud, et toita ära võrgu orjad ja võimaldada suhtlemist võrgu juhiga. Juhtmestiku infrastruktuur AS-Interface andmevahetused põhinevad Juhi kutse, kus andmed koosnevad 5-bitisest seadme aadressist. Pikim Master-call on 14 bitti Saadud orja vastus on 7 bitti pikk, sisaldab 4 bitti kasutaja andmeid (nt orjade sisendite väärtused) Pinge tase võrgus on 29,5 … 31,6 V DC ja andmekaitse viiakse läbi Manchester-II kodeerimine Interneti biti aeg on 6 ms Segmendi pikkus on piiratud 100 meetrini Mitut segmenti saab kasutada koos, et tekitada pikemaid internette Tänan kuulamast!
aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Thu Apr 16 17:39:24 2020 1.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2 (edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, paarusukontroll paaris (Even) ja 2 stoppbitti). Valitud sümbol: K Sümboli ASCII bitikood: 1001011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1101001 Signaali "1" nivoo: -6.3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp- bitid ja andmebitid. Edastuskiirus (bit/s): Kulunud aeg: 30ms = 0,03s Bittide arv: 9 Vastus: 9bit / 0,03s = 300 bit/s 1.2 Sümboli edastamine, kui paarsuskontroll paaritu (Odd) Seadistus 300/7/O/2. Pildil on sama sümbol: K Millise biti väärtus muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: Paarsusbiti väärtus muutus vastupidiseks. 1.3 Paarsuskontrolli seadistus
Monokroomsed kuvarid kuuluvad pigem juba ajaloo juurde. 3.2 Värvilised kuvarid Mitmevärviliste kuvarite puhul tuleb sisse tuua mõiste RGB inglise keelsetest sõnadest Red, Green ja Blue, mis tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse, segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate 4 bitti 16 värvi monitoride puhul on saadud toone 8 bitti 256 värvi erineval hulgal, alates 15 bitti 32 768 värvi 16 ja lõpetades umbes 4 miljardiga. 16 bitti või 65K 65,536 värvi Siinkohal on sobilik seletada lahti ka (HiColor) värvide saamise lugu,
lisaks hulk abiprotokolle o ICMP (Internet Control Message Protocol) o IGMP (Internet Group Management Protocol) o ARP(Address Resolution Protocol) o RARP (Reverse Address Resolution Protocol) Iga seade omab võrgus olemise ajal unikaalset IP-aadresso IP-aadresside kasutust reguleerib IANA (Internet Assigned Number Authority) Ühenduseta protokoll IPv4 pakett Versioon - 4 bitti (IPv4=4, IPv6=6) Päise pikkus (internet header length) - 32-bit ühikutes -4 bitti Teenuseklass (Differenciated services) - 8 bitti Kogupikkus (päis + andmed) - 16 bitti Identifikaator - 16 bitti Lipud - 3 bitti o =0 o DF (don't fragment) o MF( more Fragments) Fragmendi nihe (fragment offset) - 8-baidistes ühikutes - 13 bitti Aega elada e. TTL - 8bitti
Valitud sümbol ! Sümboli ASCII kood 100010 signaali "1" nivoo -10,6V signaali "0" nivoo 10,6V aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 36ms lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): s = 36ms = 0,04s Edastuskiirus(v) = 9 bit/0,04s = 250 bit/s Paarsuskontroll http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 1/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Mis muutus, kui Paarsusbitt muutis paarsuskontrolli viisiks väärtust
Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol M Sümboli ASCII kood 1011001 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4
;st. 5 volti jagatakse 1024 osaks. ;Mõõtetulemus salvestatakse registritesse ;ADRESL ja ADRESH. Registris ADRESH on ;salvestatud 8 vanemat bitti ning baidis ;ADRESL 2 noorimat bitti 10 bitisest arvust. ;Ootame kuni A/D muundur on mõõtmise lõpetanud. oota_veidi btfsc ADCON0,2 ; Kas mõõtmine on lõpetatud ? goto oota_veidi ; Ootan
..........................................4 7Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................5 8Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................5 2 1 50m kaabli bittide arv Lähteülesanne: IEEE 802,3 (Ethranet) 10BASE-T kaablis on signaali levikiirus võrdne 70% valguse kiirusest. Maksimaalselt mitu bitti mahub 50 meetri pikkusesse kaablisse? Ehk mitmendat bitti hakkab kaabli ühes otsas asuv terminal edastama sellel hetkel, kui esimene edastatud bitt on jõudnud kaabi teise otsa? Lahenduskäik: Valguskiirus: 299 792 458 (m/s) Signaali veli kiirus: 70% valguse kiirusest Levikiirus kaablis = 299 792 458 (m/s) * 70% = 209 854 720,6 (m/s) Kaabli pikkus: 50 (m) Valguse levik 50m kaablis = 50 (m) / 209 854 720,6 (m/s) = 2,382 * 10 -7 (s) 10BASE-T kaabli kiirus: 10 mb/s
Stop: 2 bit Flow Control: none Transmit delay: 0 Ühenduste skeem 2. Signaalide RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid kohaliku klaviatuur- ekraan andmevahetuse korral. Näidata ära edastatud bitijada vastavus saadud ostsillogrammidele. Joonisel on üks i. Joonis näitab negatiivset loogikat ehk ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Bitijada: 0 1 0 0 1 0 1 1 1 (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult üks kord. 3. Nullmodemi ühenduste skeem. 4. Modemühenduste skeem. Põhimõtteskeem RS liides Arvuti Modem PSTN
piiratud arv võimalikke väärtusi. Binaarsel juhtumil on sümboli väärtus kas 0 või 1. 2.1 ASK e. AMPLITUDE SHIFT KEYING ASK korral muutub kandelaine amplituud vastavalt binaarse sisendsignaali väärtusele 0 või 1. Lihtsaim variant selleks on amplituudi sisse- ja väljalülitamine (on-off keying OOK), millega edastatakse Morse koodi. M-ASK kasutab suuremat arvu amplituudi väärtusi. Allpool on näidatud 4ASK, mis edastab ühel sammul vastavalt 2 bitti andmeid. 2.2 PHASE SHIFT KEYING e. PSK Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180 kraadi. Binaarse faasimodulatsiooni korral edastatakse iga sümboliga üks bitt.
palju ülekandeid. Kasutajatel on vaja olla ühe ja sama ülekandega dommeni all sest nad käivitavad samu rakendusi. Virtuaalvõrkude kasutamine ja tehnoloogia on tänapäevaks juba standardiseeritud. IEEE 802.1q standard annab mehhanismi virtuaalkohtvõrkude identifitseerimiseks ja teenusekvaliteedi tasemete määramiseks. Ethernet'i kaadritele lisatakse 4 baiti, suurendades sellega kaadri maksimumsuurust 1518-lt baidilt 1522 baidini. Kolme bitti kasutatakse kaheksa prioriteetsustaseme (teenusekvaliteedi) ning 12 bitti kasutatakse kuni 4096 virtuaalse kohtvõrgu identifitseerimiseks. See annab sillatud võrkudele võimaluse ühe ja sama võrgulingi ühiskasutuseks ilma võrkudevahelise infolekketa. Virtuaalne kohtvõrk (VLAN) käitub võrgusiseste jaamade jaoks täpselt nagu tavaline kohtvõrk (LAN). Tegelikkuses võib iga kohtvõrku lülitatud jaam olla teistest jaamadest tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Nagu mida väärtus takisti kasutada olen kuulnud, "see sõltub", "piisavalt madal, et saada signaali, piisavalt suur, et ei raiska jõudu" ja "47K". Minu mõtet viitavad on teile teada, et midagi on vaja teha, et sisendsignaali nii AVR tea selle olemasolust. Kui oled laisk (või tark), saab öelda AVR kasutada sisemist pull-ups asemel, et jama neid ise. Sadama D nagu näiteks olgem luua digitaalne Pin 2 (PD2) sisendina sisemisi pull-up: DDRD & = 0xFB; / * Jäta kõik muu bitti üksi, lihtsalt null bitti 2 * / PORTD | = 0x04 / * jäta kõik muu bitti üksi, vaid seada natuke 2 * / väärtus = PORTD & 0x04; / * Ja see ongi PIN ... * / Proovige programm lugeda lüliti ühendatud digitaalsele pin 2 ja maa, ja kasutada seda kontrollida LED. Üks võimalik lahendus on lesson3.c Õppetund 4: Serial väljund Serial on vanamoeline. Kulus mitu läbib 19. peatüki ATmega168 Andmeleht enne kõik tükid hakkasid k tulnud
koodiga. Kodeerida selle koodiga järjestus: abdbcbdacbdabcdacbcda Arvutada: a) Liht- ja liitallika entroopiad b) Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopiad c) Liht- ja liitallika liiasused d) Infotekkekiirus allikast e) Arvutada koodi liiasus Lahendus: a) Lihtallika entroopia H(X): H(X) = - ja N = 4 H2(X) = -[0,45*log20,45 + 0,15*log20,15 + 2*(0,2*log20,2)] = (0,5184 0,4106 0,9288) = (1,8578) = 1,858 bitti b) Lihtallika maksimaalne entroopia Hmax(X): Hmax(X) = lognN = log24 = 2 c) Lihtallika liiasus U(X): U(X) = = 0,071*100% = 7% d) Lihtallika infotekkekiirus R(X): R(X) = = = 1858000 = 1,858 e) Liitallika entroopia H2(X+X): H2(X+X) = 2*H2(X) = 2*1,858 = 3,716 bitti f) Liitallika maksimaalne entroopia HMAX(X): HMAX(X) = 2*Hmax(X) = 2*2 = 4 g) Liitallika liiasus U(X): U(X) = = 0,071*100% = 7% h) Liitallika infotekkekiirus R(X):
Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). Teoreetiliselt: t = 760 000 000 * 8 (bait bittideks) / 4 000 000 = 6 080 / 4 = 1520 sek = ~ 25 min Praktiliselt: Kuna osa kiirust kulub muuks infovahetuseks, siis tegelikult kulub aega rohkem. 25. Ülesanne nr 2. Leia, palju võtab mälumahtu pilt, mille resolutsioon on 1600 x 1200 pildipunkti. Värvisügavus on 16 bitti (iga pildipunkti jaoks on vaja 16 bitti mälu). Pakkimata pildi suurus = 1600 * 1200 * 16 = 30 720 000 bitti = 3 840 000 baiti = 3,84 MB (tegelikult 3,66MB)
riistvara vahel. Eesmärgiks on lihtsustada kasutajate programmide ülesannete täitmist. See teeb ka mugavamaks opsüsteemide kasutamise ja peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. b. Mälud . Neid on arvutil mitu, neid annab omavahel jaotada. Kuid mälu ise on arvutil koht, kuhu saab salvestada tööks vajalikke andmeid ja programme. Mahut mõõdetakse baitides. Vähim andmeühik on bitt, 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti =1 KB (kilobait). Arvusüsteem on kahendsüsteem, kus kasutatakse numbreid 0 ja 1, kuid meie kasutame kümnendsüsteemi, kus kasutatakse arvude moodustamiseks numbreid 0-9. 10-nd süsteemi arv 2-nd süsteemi arv 0 0 1 1 2 10 3 11 4 100 5 101 Operatiivmälu ehk töömälu. Seda nimetatakse Random Access Memory ehk RAM.
Lisalugemist: wikipeida.org PCI siinid PCI laiendussiin (Peripheral Component Interconnect) PCI siin on kõige enam kasutatav ja kaheldamatult kõige univerasaalsem laiendussiin. PCI siinist olemas mitmeid erinevaid versioone. Andmevahetusi Nimi Siinilaius Siinikiirus Kiirus taktis 133 PCI 32 bitti 33 MHz 1 MB/s 266 PCI 66MHz 32 bitti 66 Mhz 1 MB/s 266 PCI 64 bit 64 bitti 33 Mhz 1 MB/s PCI 533
võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale operaatorile eraldatav sagedusala, kui jaotus operaatorite vahel on ühtlane. Jagame sagedusala operaatorite arvuga ja vähendame tulemust esimese lairibasammu kordseni. Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5. 60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv. Nüüd vaatad, et samm on 5MHz, seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus
Võrgukaart ja arvutivõrk, OSI mudel Merilyn Renser 11A Arvutivõrk Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (nt välisseadmeid) ühiselt jagada. Internet ja internet Internet - võrkude, lüüside, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku (TCP/IP) internet - mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus Millal ja milleks? 60ndatel aastatel suurarvutitel põhinevates ajajaotusega süsteemides - inimesed pidasid omavahel võrgukaudu sidet 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium katseliselt ARPANET-võrgu, mille ühiseks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis funktsioneeriksid edasi ka osalise kahjustuse järel ja et teadlastel oleks ühendusvõimalus kaugete suurte arvutuskeskustega 70ndate alguses lisati elektronpost Ühendusteed ...
instrumentide kulumine b. instrumentide purunemine c. detailide mõõtmise vajadus d. laastu eemaldamine Õige vastus on: laastu eemaldamine. Küsimus 3 Mitu bitti on minimaalselt vaja näidu 2659 mA Õige digitaliseerimiseks binaarkoodis? Hinne 10,0 / 10,0 Vali üks: Flag question a. 2 b. 11
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TA 12 KÕ Paul Paap MICROSOFT WINDOWS 8 Referaat Õppejõud: Daniel Vladimirov Mõdriku 2012 Selles referaadis kirjutan ma põgusalt Windows 8'st. Olen ise puutunud Windows 8'ga nii palju kokku, kui olen selle 3 korral oma arvutile peale installeerinud ja veendunud selles, kui Windows 8 kasutada, siis peaks olema ka arvutil puutetundlik ekraan kindlasti. Sammuti võin ma öelda ka seda et Windows 7 jääb siiski minule südamelähedaseks. Aga igaüks teeb oma valikud ise. Kaunist lugemist! 1 VÄLIMUS 1.1 Ikooni kogum Iga alguskuva paan on ühendatud inimese, rakenduse, veebisaidi, kausta, esitusloendi või muuga, mis on teie jaoks oluline. Avakuvale võite kinnitada kui tahes palju paane ja neid liigutada, pannes need just sinna, kuhu soovite. See pole tava...
Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600. Värvisügavus Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks. · 1 bit-2 värvi · 2bit-4 värvi · ... · 8bit-256 värvi · 16bit-65536 värvi · 24bit-16 777 216 värvi (TrueColor) Tähis 24 bitti ehk 16 miljonit värvi viitab sellele, et iga pildipunkti iga värvikanali (R-G-B) numbriliseks esituseks on ette nähtud 1 bait(=8 bitti x 3=24 ehk 2563 erinevat väärtust). Mida suurem on pildi värvisügavus, seda kvaliteetsem on pilt, kuid seda suuremad nõuded
aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti. (1% kadusid) Digitaalne ehitusskeem: SAATJA(diskreetne mäluta allikas) -> kanalikooder ----->kanalidekooder -> VASTUVÕTJA Kanali kodeerimise teoreem on üks informatsiooniteooria tähtsamaid tulemusi. Teoreem määrab ära kanali läbilaskevõime, kui põhimõttelise kiirse piiri, millega võimalik edastada sõnumeid läbi diskreetse mäluta kanali suhteliselt väikese vigade arvuga. Kanalikodeerimis teoreem ei osuta kuidas sellist head koodi moodustada, vaid näitab et
paiknevad kasutaja andmed. Välja pikkuse otsustab võrgu operaator, Frame Relay Forum'i soovituslik pikkus on 1600 baiti. Seda osa kaadrist FR protokoll ei muuda ega kasuta Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 28 FR kaadri formaat FCS (Frame check sequence) kaadri kontrollsumma. Võtab arvesse kogu kaadri bitid jättes välja lippude ja kontrollsumma väljad Aadress (Address field) 2 (või 3) baidine väli andmeedastuse juhtimiseks. Esimese baidi 6 bitti ja teise baidi 4 bitti määravad ära kaadri järgmise aadressi (DLCI data link connection identifier) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 29 FR kaadri formaat CR (Command response) käsu vastus. Välja ei kasutata EA (Extended address) iga aadressi baidi lõpus paiknev bitt, mis võimaldab laiendada aadressi välja suuremaks kui 10 bitti. EA = "0" korral järgneb veel üks aadressibait. EA = "1" korral on see bait viimane Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 30
üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi kahendsümbolite kooder kiirusega 1/n bitti sümboli kohta on vaadeldav lõpliku automaadina, mis koosneb Mjärgulisest nihkeregistrist ette antud ühendustega moodul2 summaato rite kaudu ja multiplekserist, mis muundab summaatorite väljundid järjestikkoodiks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 4 Konvolutsioonkood L bitine sümbolijärjestus muundatakse koodris n(L + M) bitiseks väljundkoodiks Kooditegur on seejuures avaldatav r = L / n(L + M) bitti sümboli kohta Kuna tavaliselt L >> M, saame lihtsustatult
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Laboratoorne töö nr 3 Summeerimine Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn 2013 Ülesanne: Koostada Multisim tarkvaraga jadaülekandega kahendsummaator kolme kahejärgulise (kahe kahendkohaga) kahendarvu liitmiseks kasutades nii pool- kui ka täissummaatoreid. Joonis 1. Loogikaskeem Joonis 2. Sõnageneraator Sõnageneraator väljastab arve vahemikus 0...3FH Joonis 3. Loogikaanalüsaator Ülesande lahendamiseks on vaja 2 täissummaatorit, 2 poolsummaatorit, sõnageneraatorit ja loogikaanalüsaatorit. Sõnageneraator väljastab arve vahemikus 0...3FH. Järeldus: Ülesandes oli vaja liita kolm ...
4 Juhtplokkide ühendamine võrku 3. Info edastamine CAN-võrk vahendab juhtplokkide vahel infot. Kõik infoplokid koosnevad seitsmest osast ehk väljast. Iga väli koosneb bittide sarjast (bit on väikseim digitaalne ühik, kas 0 või 1). Vastavalt standardile võib ühe infoploki pikkus olla maksimaalselt 130 bitti. Autovalmistajad kasutavad eri standardeid, mistõttu on ka infoplokid eri pikkustega. Infoploki koostumus on aga kõigil sama. CAN-võrgu kahes juhtmes liigub sama infoplokk. Teises juhtmes on ainult pinge vastupidine, nn. peegelpildis. 4 5 Signaalide liigid
1950-ndate lõpus, 1960-ndate alguses ehitatud varased süntesaatorid olid enamasti eksperimentaalsed spetsiaalselt ehitatud aparaadid, mis tavaliselt põhinesid moodulkontseptsioonil. Selliseid instrumente ehitasid Don Buchla, Hugh Le Caine, Raymond Scott ja Paul Ketoff. Vaid Don Buchla arendas hiljem välja kommertsiaalse moodulsüntesaatori . 1970-ndatest alates hakati kasutama PCM sünteesi, alguses bittide arvuga 1 kuni 32, kuid tänapäeval on kõige tavalisemad formaadid 16 ja 24 bitti, kasutades 32 bitti vaid kõrgema kvaliteediastme saavutamiseks. 1970-ndate lõpus, 1980-ndate alguses oli suhteliselt lihtne ehitada oma süntesaator. Jooniseid publitseeriti elektroonikaharrastajate ajakirjades näiteks Elektori poolt avaldatud formantmoodulsüntesaator DIY, mis oli Moogi süsteemi klooniks nind toodeti terveid konstruktoreid, näiteks firmade Paia USA ning Maplin Electronics UK poolt. Kuigi tihti oli nende
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi teadlased väidavad, et maapiirkonnas mobiiltelefoniga kõnelemine võib tõsta pahaloomuliste ajukasvajate tekke kuni tõenäosust kuni kaheksa korda. Kolm põhivärvi – punane, sinine, roheline Väikseim infoühik on bitt Bitil võib olla kaks väärtust – 0 või 1 Bitte grupeeritakse 8 kaupa, 8 bitti on 1 bait 1 megabait ehk 1 MB = 1048576 Värvilised objektid: Punane objekt peegaldab punast värvust, sinine sinist värvust, ülejäänud neelduvad.
Need värvid saadakse, segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate monitoride puhul on saadud toone erineval hulgal, alates 16 ja lõpetades umbes 4 miljardiga. Ekraani piksel võib tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait mälu. Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti (True Color). Värvisügavusest, resolutsioonist ja teistest säärastest näitajatest loe täpsemalt edaspidi. 4 5
ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocess...
PS-DOS – 1980 IBM Apple Dos - 1978 Paul Laught Solaris - 1982 Sun Microsystems Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu. Protsessorite registrid: AC-vahetulemused X,Y-matemaatilised arvutamised FLAG-iga bitti kasutatakse enda flagile, liigtäitmine ADDR-kuhu operatiivses mälus andmeid kannatakse ja loetakse PC- loeb, missugusel aadressil on programmi käsk, muudab registritähenduse ning täidab järgmist käsku Steve Jobs, Steve Wozniak and Ron Wayne 1976 kompaania Apple Computer, Apple I. Apple-Macintosh, iTunes, iPod, Logic, MAC-OS Microsoft – 1976 - MS-Dos, Windows 3.11, 95, 98, NT, ME, XP, Visual Studio, Office, MS Basic
kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. 3. Mis on arvuti mälu kõige väiksem ühik? 1B = 8 b (8 bitti) 4. Millist arvusüsteemi kasutatakse sageli Arvuti mälu seadmete või andmete mahu arvuti mälu olekute kirjeldamisel.? kirjeldamiseks kasutatakse palju suuremaid ühikuid 5. Mitu bitti on 1 megabait? 1MB =8388608B 5 Marcella Jatsinjak Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt motaaziplaati paljude väikeste eletroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja
Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik ühe tähe salvestamiseks · Tähistus : 1B Arvuti töötab kahendsüsteemis, numbritega 0 ja 1 Kahendsüsteemis ei ole võimalik arvu 1000 väljendada kahe astmena. Fail on iseseisev terviklik andmete kogum. Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida. Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi. Nii süsteemsed kui kasutaja poolt loodud failid on erinevat tüüpi: · Programmifail · Tekstifail · Pildifail
kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: Punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis peab olema kirjeldatud vähemalt 150x150 punkti ühe ruuttolli kohta, fototrükis on nõutav vähemalt 300x300 punkti kirjeldamine ühe ruuttolli kohta Värvisügavus mitme biti abil on iga punkt kirjeldatud, fototrükis kirjeldatakse iga punkt vähemalt 24 biti abil (8 bitti iga kanali kohta: punane, sinine, roheline), korralikud digitaalsed fotokaamerad kasutavad värvisügavust 36 bitti (12 bitti kanali kohta) Lihtne arvutus näitab, et ka ühe kvaliteetse pildi salvestamiseks kulub üsna palju andmeid, seega kasutatakse ka siin erinevaid pakkimisviise. Eristatakse kadudega (näiteks jpg) ja kadudeta (näiteks tiff+zip) pakkimisformaate. Vektorgraafika korral ei kirjeldata mitte kujutise punktide vaid hoopis objektide kirjeldamise teel
15.11.2016 Side labor 2 aruanne Side labor 2 IP-multimeedia edastus Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 13:26:32 2016 1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine Suurim võimalik eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus tabelil näha kõik jooned (ka kõige peenemad 600) 2592x1944 10 600000 kb/s 2592x1944x10x12=604661760 b/s=604662 kb/s VGA eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus 450-600 jooned on udused 640x480 30.000030 90000 kb/s 640x480x30x12=110592000 b/s=110592 kb/s http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%202/ ...
q 256 GB q 256 B q 256 MB q 256 kB 7. Kui palju infot mahub disketile? q 1,44 KB q 1,44 GB q 1,44 MB q 1,44 B 8. Leia loetelust operatsioonisüsteemid ja rakendusprogrammid. q TurboPascal q Mac OS q MS DOS q Netscape Navigator q MS Excel 2000 q Linux q MS Word XP q MS PowerPoint q Windows 98 9. Kuidas on omavahel seotud bitt ja bait? q 1 bitt = 8 baiti q 1 bait = 8 bitti 10. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? Vali kõik õiged vastused. q Sättida kuvar nii, et peaks võimalikult väham silmi pingutama. Vajadusel kasutada sobivaid prille q Mitte vaadata kuvarit järjest rohkem kui üks tund. Puhata 10 minutit ja siis jätkata tööd q Hoolitseda, et ekraanilt ei peegelduks heledaid objekte: laua või laelambid, aknast tulev hele valgus
nn. CODE ja DATA. Protsessori mälupesa ehk register näeb välja sellinesena: 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu Ilmselt on protsessori töö vägagi seotud teiste arvuti komponentidega: emaplaadi ja seal asuva mälu ja videokaardiga. Siiski, vaatleme kuidas suhtuvad ja teevad koos tööd protsessor ja mälu. Mälu võib kujutada ette suure maatriksina (tabelina), kus ruudukesed ehk mälupesad on nummerdatud. Iga pesa mahutab infot 1 B ehk 8 bitti. Probleem on selles kuidas liigutatakse infot neist pesadest protsessori registritesse tehete sooritamiseks ja vastupidi. Siin puutume kokku protsessorite mõnede oluliste omadustega millest sõltub protsessori jõudlus - andmekanali ja aadresskanali laiused. Andmevahetuse kiirus sõltub sellest kui lai kanal ühendab protsessorit mäluga - see on andmekanal. Esimestel protsessoritel oli see laiusega 1 B. St. kaheksa andmete jaoks mõeldud juhet ühendasid protsessorit mäluga
seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on ühendatud emaplaadi kiibistikuga, mis on ühendusteeks erinevate arvutiosade vahel. Sisemälu maht - põhimälu maht võib ulatuda mõnest MB-st kuni sadade MB-deni. Välismälu kiirus ja maht - peamisteks välismäludeks on kõvaketasmälud, mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. 3. Mälumahu mõõtmine 1 B (bait) = 8 bitti 1 KB (kilobait) = 1024 B (baiti) 1 MB (megabait) = 1024 KB 1 GB (gigabait) = 1024 MB 1 TB (terabait) = 1024 GB 1 tähemärk = 1 B 1 lehekülg teksti hõivab mälus alates ligikaudu 25 kB 1 minut muusikat võrdub ligikaudu 1 MB Kasutatud allikad http://www.vanalinna.edu.ee/arvuti/minu_sober_arvuti_I.pd f http://puhang.tpt.edu.ee/materjalid/Riistvara_vene/Arvutite _riistvara_9_vene%28Floppy,HDD,CD,DVD%29.pdf http://www.hinnavaatlus.ee/products/Arvutiriistvara/V
· Protsessor mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist · jõudlust kõige enam. · Protsessor koosneb juht- seadmest, registritest ja aritmeetikaseadmetest Sisemiste komponentide väärtus Arvuti mälu · Arvuti mälus esitatakse info digitaalkujul. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. · Arvuti mälu "mahu" kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 1 terabait TB = 1000 gigabaiti. · Tänapäeva arvuti Arvuti 10a tagasi ·AITÄH TÄHELEPANU EEST !
8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 7. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512- baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 128-18=110B 512/110=5pakketi 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s 8. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72% 9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935-
Viimane aadress on levisaade(brodcast), mis võtab ühendust eelnevatega, kõik ülejäänud aadressid antakse DHCP poolt välja, kusjuures esimene neist läheb alati tugijaamale. Maski bittide arv - 1-de arv maskis (antud juhul 27 ehk 11111111.11111111.11111111.11100000 ehk 255.255.255.224), määrab võrgus kasutatavate aadresside arvu. Võrgus kasutatavate aadresside max arv - tuleb neljast (nullide arv maski lõpus) viimasest bitist. On antud 2^4 (ehk 16) bitti, millest tuleb maha võtta 2 bitti (reserveeritud esimesele ja viimasele aadressile). Võrgumask - tuleb maskibittide arvust (kuidas, see on näidatud maski bittide arvu juures). Esimene kasutatav aadress tugijaamale - saadakse võrguaadressile arvu 1 liites. Teine aadress, DHCP algus - saadakse kui liita arv 1 esimesele kasutatavale aadressile. Eelviimane kasutatav aadress, DHCP lõpp - saadakse kui liita kasutatavate aadresside max arv esimesele kasutatavale aadressile ning lahutada sellest arv 1.
Signaal S(n) = [7.8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3] Joonis 1 Signaal S(n) 1. Signaali analüüs ja kvanteerimine Analüüsida signaali ning kvanteerida signaal S(n) kasutades balansseeritud võrdlust tingimusel, et järkude arv F = 4 bitti fikseeritud komaga formaadis. Kvanteerimiskvandi väärtus tuleb valida lähtuvalt signaalist ning nõutud järkude arvust. F = 4 bitti Qnmax = 2F-1 = 24-1 = 15 Nivoode arv: 2F = 16 Q = Sq(n)max / 2F = 7.8 / 16 = 8 / 16 = 0.5 (Qnq-q/2) < Sd(n) (Qnq+q/2) Sd(n) Qnq+q/2 Qn (Sd(n)-q/2) / q Sq(n) = Qn*q Sd(0) = 7.8 Q0 15.1 -> 15 Sq(0) = 7.5 Sd(1) = 7.4 Q1 14.3 -> 14 Sq(1) = 7 Sd(2) = 5.1 Q2 9.7 -> 10 Sq(2) = 5 Sd(3) = 2.0 Q3 3.5 -> 4 Sq(3) = 2 Sd(4) = 3
Nii nagu DSL'i (ADSL'i) puhul, nii ka siin kauguse või kasutaja liikumiskiiruse kasvades andmekiirus langeb, samuti väheneb andmekiirus samaaegsete kasutajate arvu suurenedes Olulisemad standardid 10 802.1q standard annab mehhanismi virtuaalsete kohtvõrkude identifitseerimiseks ja teenusekvaliteedi tasemete määramiseks. Ethernet'i kaadritele lisatakse 4 baiti, suurendades sellega kaadri maksimumsuurust 1518-lt baidilt 1522 baidini. Kolme bitti kasutatakse kaheksa prioriteetsustaseme (teenusekvaliteedi) ning 12 bitti kasutatakse kuni 4096 virtuaalse kohtvõrgu identifitseerimiseks. See annab sillatud võrkudele võimaluse ühe ja sama võrgulingi ühiskasutuseks ilma võrkudevahelise infolekketa Olulisemad standardid 11 IEEE 802.1w Standardi IEEE 802.1D lisa, defineerib MAC silla muudatused, mis on vajalikud võrgu kiire ümberkonfigureerimise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
