Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa . Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km. Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km. Orbiidi pikkus: 360 000 000 km. Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpä...
2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid).
ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. 7. Biootiline kooslus on suurim bioloogiline süsteem, kõigi Maa elusorganismidega, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. (Organismidest ja nende suhteist olenev kooslus) 8. Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH
Kui mingil geenil toimub transk. Siis öeldakse et geen avaldub. Translatsioon valgu süntees. Geneetiline kood on 3 nukleotiidi ehk triplett, millele vastab 1 aminohape valu molekulis. Ühele aminohappele vastab 3 mRNA nukleodiidi kolmikuid nim. koodoniks. mRNA süntees nim. initsiaatorkoodoniks. Stoppkoodoniga lõpeb valgu süntees. Pilet 21 1.Biosfäär. Bioom. Elukooslus. Ökotoop. Biosfäär maad ümbritsev kiht, kus elavad elusorganismid. Toimub ainete süntees ja muundumine. Hõlmab atmosfääri (õht), hüdrosfääri ja litosfääri (muld). Biosfääri asustustihedus on suurim ekvaatorpiirkonnas ja väheneb pooluste suunad. Biosfäär jaotub: *bioomideks samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. kõrb, vihmamets, taiga *ökosüsteem isereguleeriv süsteem. Koosneb organismidest, eluta keskkonnast.
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomu...
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid).
Sfääride koostised ja ulatus. Atmosfäär - gaasid Maa ümber Ulatus: u. 80 000 km Koosneb: lämmastik 78%, hapnik 21%, teised gaasid u. 1% Litosfäär - Maakera tahke väline osa Ulatus: u. 1% Maa massist ja 0,5% Maa raadiusest, läbimõõt 3-35 km Koosneb: kivimid - tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Hüdrosfäär - vesi Maa pinnal või Maa sees Ulatus: 70% Maa pinnast on kaetud veega Koosneb: vesi, 0,001% veeaur 25. Biosfäär. Ökosüsteem. Aine- ja energiavood ökosüsteemis. Troofiline püramiid. Biosfäär - Maakera osa, kus on elusat ainet Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev süsteem, mille moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Aine -ja energiavood ökosüsteemis - Nii taimed kui loomad on termodünaamiliselt avatud süsteemid. Energia liikumise ökosüsteemis määravad ära toiduahelad.
Veeringe tagab ka aineringe Maal. Atmosfäär gaasid Maa ümber. Gaaside segu, kuid sisaldab ka tahkeid osakesi. Lämmastik 78%; Hapnik 21%; teised gaasid u 1%, sh CO2 0,04%; Metaan 0,0002% CO2-e koguhulk 2800 gigatonni. Atmosfääri üleminek maailmaruumiks on sujuv. Kokkuleppeline ulatus u. 80000 km 99% asub 50 km ulatuses merepinnast. Atmosfääri alumine kiht troposfäär, ulatus ekvaatoril 12 km, poolustel 6km. Stratosfäär ulatub 50 km kõrgusele. Sisaldab osoonikihti. 25. Biosfäär. Ökosüsteem. Aine-ja energiavood ökosüsteemis. Troofiline püramiid. Biosfäär elavad organismid ja nende vahetu keskkond. Maakera osa, kus on elusat ainet (biota). Ulatub troposfäärist ookeani põhja, suurim ulatus 25 km. Absoluutne enamus elust toimub 16 km paksuses kihis. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev süsteem, mille moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.
Veeaur on õhu koostisosa. On elukeskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnsasest taimestikule, salvestab päikeseenergiat. Vee kasutus reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide tootmiseks, vee toimel tarduvad sideained, tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent (keetmine, lahustamine, lahjendamine, kristallimine), on energia ja soojuskandja (vesijahutus). 4) Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Leiab aset kivimite mõjustumine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumine osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa ja biomass ehk elusaine. 5) Litosfäär maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär
biokeemia (ainevahetust), mikrobioloogia (baktereid), algoloogia (vetikaid) 6. Populatsioon - ökoloogia, evolutsionism ja populatsioonigeneetika (isendid ühes elupaigas) 7. Liik - süstemaatika (koondab sarnaste tunnustega isendid liiki, liigid perekonda, perekonnad sugukonda, seltsi, klassi, hõimkonda, riiki) 8. Ökosüsteem - süsteem-ökoloogia (eluvormid metsas, järves, põllul, meres, rabas, ookeanis) 9. Biosfäär - globaal-ökoloogia (elu või selle jäljed atmosfääris kuni 15 km, hüdrosfäär kuni 11km ja litosfäär kuni 2 km) Molekulaarbioloogiaga on tihedalt seotud: · Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitlust · Tsütogeneetika - uurib pärilikkust rakulisel tasemel · Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme · Viroloogia viirusedki omavad teatud elu omadusi (sisaldavad nukleiinhappeid)
See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Mis on geoinfosüsteem? Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanduvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks. Meid ümbritseva looduse sfäärid. 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga
· 81- 90% - väga hea (4; B) · 71- 80% - hea (3; C) · 61-70% - rahuldav (2; D) · 51 - 60 % - kasin (1; E) · 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud). 1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht teisele väljale vastava selgituse järele · (a) ökoloogia; · (b) inimese ökoloogia; · (c) energia; · (d) tsükkel; · (e) populatsioon e. asurkond; · (f) biotsönoos e elukooslus; · (g) ökosüsteem; · (h) biosfäär. · 1) perioodiliselt korduvate sündmuste või protsesside jada (d); · (2) teadus, mis uurib elusorganismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid (a); · (3) kõikide elusorganismide kogum planeedil Maa (h); · (4) teatud territooriumi asustavate ühte liiki kuuluvate organismide kogum (e) ; · (5) võime teha tööd (c) ; · (6) inimese poolt mõjutatud ökosüsteemide uurimine (b) ; · (7) teatud territooriumi asustavate populatsioonide kooselu (f) ;
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel
klubi *1970 Euroopa looduskaitse aasta *1972 ÜRO keskk. Demökoloogia populatsioone, muutusi ja keskkonnakonverents Stockholmis *1983 ÜRO seoseid nendes. Sünökoloogia uurib kooslusi. Peaassamblee poolt moodust Keskkonna ja Arengu Geoökologia - maastikke koos neid asustava elustikuga. Maailmakomisjon *1987- Brundtlandi Komisjoni raport, Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. I katse formul säästva arengu printsiip *1992 ÜRO Üldökoloogia eluslooduse ja keskk vast suhted. Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng. 2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused
Hüdrosfäär Vesi on kõige laialdasemalt kasutatav aine, nagu - reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja jpm. tootmiseks - Vee toimel tarduvad sideained - Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine. - Vesi on energia- ja soojuskandja (auruküte, vesijahutus), töötav keha ja võimsuse edastaja (auruturbiin,hüdrojaam). 4. Biosfäär Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumina osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa (Maa koor), biomass(elusaine) 5. Litosfäär Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · Vee unikaalsed omadused. 1
Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival (4). 2.3 MAA Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest (2). Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat (5).
Missioon · Seismoloogilise valdkonna jälgimine ja vahetu proovide võtmine. Maavärinate uurimine nõuab mõõdistusi, vahetuid vaatlusi, proove ja jälgimisi maa all ja mandrilaamade piirialadel. Kuna CHIKYU suudab puurida seismilisse alasse, siis ta on tähtis tööriist, et kätte saada nii üliolulist informatsiooni. · Elu uurimine maakoores ja mere põhjas. Üüratu mikroobide hulk elab maakoores ja nad on täiesti erinev biosfäär kui see, mis on maapinnal. Nende mikroobide uurimine äärmuslikus keskkonnas võib lahendada elu päritolu ja evolutsiooni küsimuse Maal. · Maa sisekihtide uurimine. CHIKYU peamine eesmärk on tungida läbi maakoore, kuhu keegi ei ole veel jõudnud. · Globaalsete keskkonnaprobleemide põhjuste uurimine. Selliste avastuste detailsed kirjeldused võimaldavad mõista globaalsete muutuste mehhanisme ja ennustavad tulevaid muutusi.
läbi mulla ja kivimite põhjavett rahvaarvuga riik, kus SKT, keskmine Maa sfäärid- Maa tuuma ümbritsevad eluiga ja haridustase on väikesed. kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse Elatutakse põllumajandusest ning riik on poolest. Maa sfäärideks on - atmosfäär, enamasti maavarade poolest vaene hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär (puuduvad väärtuslikumad maavarad on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride suurtes kogustes). osadest Kõrgelt arenenud riik- riik, kus on üsna Aineringe- Maa pinnal sfääri piires või suur industrialiseerituse tase, infrastruktuur sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ja kapital, kõrgtehnoloogia, hea haridustase ainete ringlemine ning hea elatustase rahva seas. Geoloogiline aineringe- Litosfääri ja Maa Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse
Geograafia osa komplekseksamist 2. Üldmaateadus 1. Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kiv...
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus
21. Litosfäär maakera suhteliselt kivimiline kest, mis hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa (tükeldab laamadeks). 22. Astenosfäär litosfääri alune osaliselt üles sulanud kivimitega vöönd. Selle abil liiguvadki laamad. 23. Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatet. 24. Atmosfäär õhukiht. 25. Hüdrosfäär veesfäär. 26. Kionosfäär atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui aurub, sulab. 27. Biosfäär sfäär, kus on elu. Hõlmab atmosfääri alumise osa, hüdrosfääri, litosfääri ja pedosfääri ülemise osa. 28. Laam litosfääri hiigelblokk. 29. Laamtektoonika õpetus laamade ehitusest ja liikumisest. 30. Veereziim veetaseme kõikumine aastaringselt. 31. Suurvesi kindlal perioodil korduv veetaseme tõus. 32. Kõrgvesi (tulvavesi) erandlik veetaseme tõus. 33. Kliimadiagramm on kahe ilmaelemendi aastase käigu graafiline kujutis. (Kui
50 miljonini. Niisiis on veel kirjeldamata tohutu hulk liike, kuid iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki erinevatest elustikurühmadest. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on Geneetiline Ökosüsteemide Liigiline mitmekesisus mitmekesisus mitmekesisus Liik riik Biosfäär Populatsioon Hõimkond Bioloogiline regioon Isend Klass bioom Kromosoomid selts Maastik Geenid Sugukond Ökosüsteem nukleotiidid Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon
ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam) organellid TÄRKLISEL MITOKONDER 2. Rakk Kude (TUGIKOE RAKK) Organ ehk elund (kops, maks, süda jne) Elundkond ehk organsüsteem 3. Organism või isend 4. Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud) 5. Liik nt valge jänes, hunt, rebane, võilill 6. Kooslus 7. Ökosüsteem Biosfäär TAIMED 1) tärklistugikoerakkrugikudevarsristikaasristikud 2) niidulniidul olevad organismid niit LOOMAD 1) Lipiidid (rakutuum) 2) Närvirakk (sidekude, maks, seedeelundkond) 3) Jänes 4) Valgemetsa jänesed 5) Valge jänes (valgemetsa organismid) 6) Mets (bisfäär)
ökoloogilise püramiidi reegel ÜL: kui suur on kulliliste max biomass, kui on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu (tootja) -> närilised (I astme tarbija) -> kullid (II astme tarbija) 1t × 100% = 1000kg × 0.1 = 100kg 100kg × 10% = 100kg × 0.1 = 10 kg V: Kulliliste maksimaalne biomass 10kg Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? Kogu biosfäär püsib elus vaid selletõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Umbes 1% taimedeni jõudnud valgusenergiast kasutatakse ära fotosünteesil ja muudetakse keemiliste sidemetega energiaks. Üksnes tootjad, kes moodustavad esimese troofilise taseme, suudavad muuta valguseenergia biomassi energiaks. Osa salvestatud energiast kasutavad tootjad oma elutegevuseks. See toimub orgaaniliste ainetel järk-järgult oksüdatsioonil, mille tulemusel eraldub jällegi soojusenergia
4. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng. Vastavalt belgia astronoomi G. Lemaitre´i poolt 1927. Aastal esitatud "suure paugu" hüpoteesile sai universium alguse üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest u. 15 miljardit aastat tagasi. Algas nn füüsikaline evolutsioon, mille käigus ebapüsivatest mateeriaosakestest moodustusid aatomid ja molekulid. 2. Elu päritolu Biosfäär, Maad ümbritsev õhuke elukile on avatud ja juhul, kui inimene vahele ei sega, miljonite aastate jooksul oma seaduspärasuste järel arenev ja muutuv süsteem. 4-4,5 miljardit aastat tagasi olid Maal kujunenud tingimused mateeria arenguks elu tekke suunas. Selleks, et algaks elu vormiteke peavad olema täidetud neli tingimust: 1) suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu, 2) komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks,
Valem : i=(h1 - h2)/d. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga , kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed, mille tagajerjel tekivad kuumaveeallikad või keisrid. Põhja vesi jaguneb :Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3) liustikud: 2.97% (4.34 107 km3) põhjavesi: 1.05% (1.54 107 km3) jõed ja järved: 0.009% (1.27 105 km3) atmosfäär:0.001% (1.5 104 km3) biosfäär: 10-4% (2103 km3). 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele Me kõik teame vee keemilist sisaldust : H2O , aga milliseid keemilisi ühendeid põhjavesi veel võib sisaldada seda paljud ei tea. Esiteks vesi sisaldab fluori, mis on hea meie hammastele aga nagu kõige muuga liiga palju on halb.Veel sisaldab põhjavesi Ca, Mg, Na, K, HCO, SO4, Cl, NO3 ning ka muid keemilisi aineid ja mineraale. 4 1
jõgede äravool kindla ajavahemiku jooksul jõgede kaudu äravoolava vee hulk valgla e. Äravooluala maa-ala, kust vesi valgub mingisse veekokku või selle ossa. infiltratsioon sademe- või pinnavee imbumine lõhede ja tühimike kaudu pinnasesse. MAA KUI SÜSTEEM Maa sfäärid maa tuuma ümbritsevad kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärid on atmosdfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest. Aineringe maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine. Geoloogiline aineringe litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri. Bioloogiline aineringe bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet,
1. Abiootiline keskkond ehk ökotoop on kõige eluta looduse komplekt (abiootiline oleluskeskond: õhk, muld, vesi + kliimakomponendid: valgus, temp, niiskus) ehk substraat + parameetrid. Eluta osa ehk ökotroop = elukeskkond + seal esinevad abiootilised tegurid (see on kliimakomponendid: valgus, temperatuur, niiskus.) 2. Abiootilised tegurid on organisme mõjutavad eluta keskkonna tegurid (keskkond) nagu näiteks valgus, temperatuur, sademed, tuul, ph, toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. 1. Veekeskkond + 1. valgus 2. Õhkkeskkond 2. temperatuur 3. Muldkeskond 3. niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas...
Protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine Maa kui süsteem Maa sfäärid- maa osad ja teda ümbritsevad kihid- atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest Aineringe- maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine Geoloogiline aineringe- litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet,
9. Evolutsioon on elu püsimise tuum Darwin 1859 (piiratud ressursid!). Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. 10. Elu omab üldiseid seaduspärasusi, kuid neil on reeglipäraselt erandid. Erand annavad väga suure osa elu mitmekesisusest. ELU ORGANISEERUMISE TASEMED Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 2 Üldbioloogia. 1.-2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS KEEMILISED ELEMENDID: (tabel: inimene) Süsinik C: ühendite mitmekesisus stereoisomeerid ANORGAANILISED AINED: Vesi Katioonid ja anioonid ORGAANILISED AINED LIHTSAMAD MOLEKULID (monomeerid): Mono- ja oligosahhariidid 1. * Glükoos: a) energia b) polüsahhariidide element c) universaalne lähteaine sünteesiradades
Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest elementidest, mis aegamööda lagunedes soojust eraldavad. Protsessid on nt: 1
atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskkonnategurid igapäevaelus Tuul, temperatuur, maapind(muld), sademed(vihm), valgus(päike), happesus(pH), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk(kohastumine, kuidas kellelegi mõjub, need kes elavad sügaval veel all või kõrgel mägedes), tuli Nende asjadega peavad arvestama kõik loomad ja taimed. Temperatuur on meil kõige olulisem tingimus. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju! Nt
tekke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumise Sarnasused: 1. toimuvad samad protsessid:olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine 2. mõlemis on divergentsus ehk mitmekesistumine 16.Selgita mõisteid: a) makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade (taksonite) teke ja areng (evolutsioon)- perekond, selts, klass. b) konvergents - sarnastumine c) biosfäär – Maa sfäär mis hõlmab kolme osa- atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri (maakoor) ning nendes paiknevat elusainete kogumit sidudes elus- ja eluta looduse ühiseks tervikuks. d) kohastumused – organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks (samas teistes tingimustes võivad olla kahjulikud) e) bioloogiline isolatsioon - ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus – geenivoolu takistav ning populatsiooni eraldav geograafiline
· Ökosüsteem Isereguleeruv süsteem. Abiootilise(eluta) ja biootilise(elus) keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biosfäär sulandub märkamatult (terava piirita) litosfääri (kivimid ja Maa pealiskord), hüdrosfääri ja atmosfääri. Summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja elukohtadest. Aatom keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Keemiline element esineb liht ja liitainete molekulides aatomitena. Molekul aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Elektron negatiivse laenguga osake aatomituumas.
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? 36 Õpiku ülesanded 38 Lisa 42 --- 4 Peatükk 20. Selgrootute tunnused. Käsnad Ülesanne 1. Millised on selgroogsete ja selgrootute sarnased ja millised erinevad tunnused? Kirjuta iga tunnuse number tabelisse õigesse kohta. 1. sisemine toes, 2. väline või sisemine toes, 3. selgroog, 4. pole selgroogu, 5. lihtne närvisüsteem,
kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. [11/12] Miinused Kui tootmine saavutab suured mastaabid, nagu näiteks Brasiilias, kus võetakse kasvupinna laiendamiseks maja taastumatuid vihmametsi, siis põhjustab see CO 2 emissiooni. Metsade langetamise tõttu on saavutatud juba 20% globaalsest CO 2 emisioonist. Lisaks sellele, et metsade mahavõtmise juures paiskub õhku puudesse talletunud süsihappegaasi, hävivad ka paljude liikide elukeskkonnad ehk kannatab Maa biosfäär. Biokütuste tootmiseks kõige sobilikumad viljad kasvavad troopilistes regioonides, kus tuleb uute põldude jaoks puhastada teelt suur osa metsi. Põllumajandusepinna laienemine Indoneesias ähvardab atmosfääri paisata 50 miljardit tonni süsihappegaasi. Amazonase vihmametsades toimuva laiendustegevuse tagajärjeks võib olla vihmametsade süsteemi kokkuvarisemine, mis praegu hoiab tervet regiooni niiskena. See võib viia Amazonase kuivamise ja lõpuks kõrbestumiseni,
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
Viimased nimetatud tasandid kuuluvad ökoloogia valdkonda. Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia uurimisobjektiks on populatsioonid. 3. Sünökoloogia uurimisobjektiks on bakteri, seene, taime ja loomakooslused. 4. Geoökoloogia uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. 5. Globaalökoloogia uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. Ökoloogiat võib liigitada ka uurimismeetodite järgi. Näiteks eristatakse: o Süsteemiökoloogia (meetod süsteemanalüüs) o geneetiline ökoloogia (ka kemoökoloogia)
· Toiduahel-organismid, kes söövad ja annavad teineteisele moodustavad toiduahelad. · Tõiduvõrk-üheskoosluses valitsevate toiduahelate kogum · Aineringe-ained liiguvad organismis · Tootja-organism,kes toodab ainet · Tarbija-organism, kes tarbib aineid · Lagundaja-organism,kes lagundab aineid 34.analüüsib ökoloogilist tasakaalu mõjutavaid tegureid Inimene, kliima 35teab ja kasutab mõisteid populatsioon, kooslus, ökosüsteem ja biosfäär · Populatsioon-liigid · Kooslus-liikide kooslus · Ükosüsteem-iseleguleeriv tervik, koosneb elusorganismidest ja neid ümbritsev keskkond · Biosfäär-kohad,kus me leiame elusorganisme 36.selgitab bioloogilise mitmekesisuse tähendust Mida rohkem on elusorganisme ja nende elupaiku, seda suurem on mitmekesisus, et liigid välja ei sureks. 37.teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid · Keskkonnakaitse-kaitstakse keskkonda · Looduskaitse-kaitstakse loodust
5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglid. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt
Ökosemiootika 9.09.2015 Teadusliku ökoloogia teke Ameerika ökoloog Frederic. E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaa...
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...
ka tulevastele põlvedel, unustamata siiski sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Säästva arengu kohaselt tuleb inimkonnale vähendada tarbimist ja keskkonna saastamist, kasutades selleks keskkonda säästvaid tehnoloogiaid. MÕISTED Maa sfäärid erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), mis ümbritsevad Maa tuuma - atmo-, hüdro-, lito-, pedosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest. aineringe - geoloogiline aineringe ainete liikumine litosfääri ja Maa tuuma vahel või litosfäärist mehaanilisel teel (murenemine) hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt tagasi litosfääri (settimine ja kivistumine) bioloogiline aineringe ehk aineringe looduses; ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires ühest sfäärist teise veeringe vee ringkäik maakeral; väikeses veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
