Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
ümbritseva eluta keskkonnaga (ökoloogia) suurim: biosfäär ! Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase ! Peamised eluslooduse organiseerituse tasemed: · Molekulaarne · Rakuline · Organismiline · Liigiline · Ökosüsteemne Elus looduse hierarhiline süsteem Biomolekulid organellid rakk koed elundid elundkokd organism populatsioon kooslus ökosüsteem bioom biosfäär 1.3. Teaduslik uurimismeetod ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ! Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadusliku meetodi abil jõutakse teaduslike faktideni (teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust).
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
Kliimakskooslus Kliimakskooslus = püsivas olekus kooslused (kooslus, millest edasi enam suktsessioon minna ei saa nt. kuusik taastub, järv muutub rabaks, liivak nõmmemetsas) Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. 6. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökonišš. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Ökosüsteem – on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, kooslus + eluta keskkond Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. JOONIS!!!! Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
Bioom – geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja ...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
39 enimkasutatud terminit seletustega keskkonnast, alates bioindikatsioon ja lõpetades ökoloogilise amplituudiga.. mõned on märksõnades, kõike ei viitsinud kirjutada
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus Elurikkuse elemendid: Ökoloogiline Geneetiline Organismide elurikkus elurikkus elurikkus Riik Hõimkond Selts Bioom Sugukond Ökosüsteem Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja ...
Suur temp skaala, kuum Sahara kuni külmakõrbed. Külmakõrbetes päeval päike sulatab õhukese kihi ja öösel jälle sulatab, maa koguaeg liigeb seetõttu. Inimtegevus on kaasa aidanud kõrbete levikule. troopilised vihmametsad on äärmiselt liigirikkad. Nemad ei kannata vedela vee puuduse all. Aastane kesk sademe hulk on 200 cm. Isegi kõige kuivematel perioodidel sajab seal, kasvõi ainult öösel. Asub põhja ja lõuna pöörijoone vahel. merevee bioom. Ookeanid katavad 71% maakera pinnast. Sügavus 11 km. Ookeanides toimub intensiivne veemasside liikumine. . magevete bioom, kuh kõik jõed, järved, tiigid.Koosluste mitmekesisuslooduses pole homogeenset keskkonda. Isegi näiliselt homogeenne lab katseklaas on heterogeenne, seetõttu, et tal on piirid klaasiseina näol. enamiku, aga võibolla ka kõigi keskonna puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressurside gradientidest. Gradient
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos...
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energi...
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populats...
üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last. 29) Mis on biosfäär? Biosfäär on Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide(kogu elusaine) ja nende seotud keskkonna ühendus. 30) Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoitainete defitsiit ja temperatuur. 31) Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 32) Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 33) Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teistosa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes.
aset leiab. 1 Kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid peavad saama ja välja andma energiat. Lisaks sõltuvad ökosüsteemid erinevatest aineringetest, mis võimaldavad omastada ja ühtlasi toota toiteaineid ja vett. Ökosüsteemid võib jagada: mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi); mesoökosüsteemid (järv, mets); makroökosüsteemid e. bioom (kontinent, ookean); globaalne ökosüsteem e. suurim teadaolev (biosfäär). Biosfäär e. Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide (kogu elusaine) ja nendega seotud keskkonna ühendus. V. Vernadski biosfääri teooria järgi ulatub biosfäär graniidikihist litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris. Maa saab energiat Päikeselt ja kiirgab maailmaruumi soojust. Seega tegemist ühtse avasüsteemiga. Samal ajal on Maa ökosüsteemil hulganisti küberneetilisi
seotud keskkonna ühendus. V.Vernadski biosfääri teooria järgi ülatub biosfäär graniidikihist litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris. 79)Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoiteainete defitsiit ja temperatuur. 80)Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 81)Mis on eufootiline tsoon? Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond. Pinnakihist kuni 200m sügavuseni on eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee
evolutsioonilise ajaloo jooksul pidevalt kasvanud. Sestap on kasvanud ka fülogeneetiline mitmekesisus, ja seetõttu omakorda ka funktsionaalne mitmekesisus. Riikkonnad ja bioomid, kliimatingimused Taimkate on rajoneeritud kuueks riikkonnaks. Rajoneerimine on toimunud evolutsioonilis-geoloogilisest minevikust lähtuvalt. Taimkate on klassifitseeritud ca 15 bioomiks. Klassifitseerimine on toimunud lähtuvalt funktsioonist. Iga bioom sisaldab N+1 tüüpi üksusi, mis omakorda sisaldavad N+1 tüüpi üksusi. Need võivad olla nii ajaloost kui ka funktsioonist lähtuvad. Mitmekesisuse määratlused; alfa, beeta ja gamma mitmekesisus; evenness(liikide võrdsus) Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine • kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv – alfa (ά)- mitmekesisus • gamma (γ)-mitmekesisus – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus
Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus on organismide kooselu vorm, ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhtes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. Bioom on nt Siberi taiga. Ökosüsteem on nt järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk? Lehestiku pindala ja struktuur (kaldenurk päikese suhtes), koosluse peegeldustegur (albeedo). 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga
8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt! Mõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine. Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem Ökosüsteem-isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest Aineringe-ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. Pärimus Liikide evolutsiooniline ajalugu (fülogenees) sisaldab jälgi kohastumustest varasemate keskkonnatingimustega, mis võimaldab siduda praegu erinevaid liike ühise esivanema külge. 7. Mis on fitness (ökoloogias)? Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend 8. Mille alusel eristatakse bioome? Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Biomes are climatically and geographically defined as similar climatic conditions on the Earth, such as communities of plants, animals, and soil organisms,[1] and are often referred to as ecosystems. A fundamental classification of biomes is: 1. Terrestrial (land) biomes 2. Aquatic biomes (including Freshwater biomes and Marine biomes)
arvukust. o Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. o Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. o Biosfäär on Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. o Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. o Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. o Bioomid: tundra, taiga, rohtla, kõrb, poolkõrb, troopilised vihmametsad. Ökosüsteemides toimuvad muutused Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? o Populatsiooni, mille arvukus ajas suureneb, nimetatakse kasvavaks populatsiooniks. Siin ületab sündimus suremuse.
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
46. Nimeta maakera loodusvööndid. *Jäävöönd *Tundravöönd *Metsatundravöönd *Okasmetsavöönd (taiga) *Segametsavöönd *Lehtmetsavöönd *Vahemerelise igihaljase metsa ja põõsastiku vöönd *Metsastepivöönd *Rohtlavöönd (stepp, pusta, preeria ja pampa) *Poolkõrbevöönd *Kõrbevöönd *Savannivöönd (puisrohtla) ja hõrendik *Lähistroopilise igihalja metsa vöönd *Ekvatoriaalse metsa vöönd 47. Iseloomusta olulisemaid loodusvööndeid: 1) külmakõrb, 2)Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste (normaalsete mõõtmetega) puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas (mandrite rannikul ja mõnedel saartel), Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. 3) metsatundra, 4) Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
BIOLOOGIA 11. klass I periood Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel tasandil Elu organiseerituse tasemed 3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet ...
Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on Geneetiline Ökosüsteemide Liigiline mitmekesisus mitmekesisus mitmekesisus Liik riik Biosfäär Populatsioon Hõimkond Bioloogiline regioon Isend Klass bioom Kromosoomid selts Maastik Geenid Sugukond Ökosüsteem nukleotiidid Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon isend Maastikuline mitmekesisus
• Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus • Kõik organismid kasvavad ja arenevad • Kõik organismid paljunevad • Kõik organismid reageerivad ärritusele • Kõik organismid on keerulise ehitusega 9. Eluslooduse organiseerituse tasemed a) Osata järjestada ja tunda näidete põhjal ära (molekul, organell, rakk, kude, elund e. organ, elundkond, organism e. isend, (liik,) populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom, biosfäär) • Populatsioon – 1 liik • Kooslus – erinevad liigid (elusolendid) • Bioom – loodusvööndid b) Biosfääri kolm sfääri • Litosfäär – maapind • Hüdrosfäär – vesi • Atmosfäär – õhk 10. Mikro- ja makroelemendid a) Millest selline nimetus? • Makroelemendid – elemendid, mida on organismide koostises palju • Mikroelemendid – elemendid, mis esineb organsimide koostises vähem b) CHNOPS
· isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus,
Kooslus elab kindlas abiootilises keskkonnas. Lisades kooslusele biootilise keskkonna – saame ökosüsteemi. 5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia Ökosüsteem = kooslus + eluta keskkond - A.Tansley 1935 Süsteemi ökoloogias vaadatakse koos kõikvõimalikke aine/info jne voogusid, mis võivad organismi mõjutada. BIOOM – Sarnaste ökosüsteemide kogum üle terve maailma. „Bioom“ tähistab mingit sorti ökosüsteemi. Nt: tundra bioom Nt: meie elame 2 bioomi segus (piiril). Taiga ja nemoraalne (kõigi Eesti metsade) segabioomis – boreonemoraalne bioom BIOSFÄÄR – Kõik maakera bioomid kokku. Biosfäär = globaalne ökosüsteem. KOKKUVÕTE: 1. ORGANI TASE – Ökofüsioloogia 2. ISENDI TASE – Autoökoloogia 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia 4. KOOSLUSE TASE – Sünökoloogia/Kooslusökoloogia 5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia
ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi. Ökosüsteem eluskooslus ja selle abiootiline keskkond (kuumaveeallikas, lillepeenar). Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma (troopiline vihmamets, tundra). Geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ka kliimavöötme piires. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss;
Lokaalsed ja regionaalsed mustrid Mõnes regioonis on rohkem taksoneid kui teises. Neotroopikas on ühe maismaa pindala ühiku kohta rohkem taimeliike, kui teistes troopilistes piirkondades. Liikide arvu määrab asend (suuruse kõrval). Lokaalne ja regionaalne mitmekesisus on tugevalt positiivses korrelatsioonis. Bioomid, ookeanid ja provintsid Bioom (ehk makroökosüsteem) on geograafiliselt piiritletav ala, mingi taimkate, samuti ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased klimaatilised ja ökoloogilised tegurid. Mered jagunevad (bioomide järgi): trades passaattuulte bioom (El Nino tekkeala)tuul üle suure ala ühes suunas westerlies läänetuulte bioom polar ehk polaar soolsus pinnavees on vähene, sest jää ja liustikud seal sulavad antarktika põhja-atlandi
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava lii...
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
Veetaimedel kõrge pH!!! (CO2-te vähem) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett??? Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe?Kooslus on organismide kooselu vorm aga ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega. 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid.Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Bioom on geograafiliselt piiritlev ala nt Siberi taiga, aga ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Ökosüsteem on näiteks järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Lehestiku sutruktuurist, koosluse peegeldustegurist 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
· Adiabaatiline protsess · õhk hõredam, paisub · termodünaamika 1 km kuivalt ~100C 1 km märjalt ~6 0C · Vähem ,,pilvevaipa" Mere- maismaa kontrasti mõju · Jahe õhk seob vähe niiskust · Soe õhk seob palju niiskust · Vahemereline kliima · Konvergents vahemerelises kliimas · NAO Indeks : õhurõhu vahe Asooride ja Islandi vahel Polaarsed bioomid · Bioom suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus Maismaal seotud kliima ka taimkattevöönditega Ookeanis seotud temperatuuri ja sügavusvöönditega Polaaralade piirid · Astronoomilis-geograafiline piir polaarjoon ( 66033´) · Binoomide piirid Arktikas 50. Ja 70. Laiuskraadi vahel aasta soojem kuu +100 isoterm Antarktikas 50. Ja 60. Laiuskraadi vahel , pinnavee temp. +20 - -20 Igikelts
isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ökosüsteem Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti nim. biosfääriks. Biosfääri asustustihedus on suurim ekvaatoripiirkonnas ja väheneb pooluste suunas. Mida suuremad on organismid, seda väiksem on nende asustustihedus. Biosfäär jaguneb erineva suurusega bioomideks. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. tundra, taiga, kõrb jne. Bioomisiseselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. 17 Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seene-, ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal
Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
9. Millised hormoonid ja milline organ reguleerib veresuhkru sisaldust veres? 10. Maksa ülesanded organismis? 11. Kuidas tekib janutunne? 12. Nimeta neli peamist organismi soojuse kaotamise või saamise viisi? 13. Millised muutusi kutsub lihastes esile treenimine? 14. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? 15. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? 16. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. 17. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. 18. Nimeta Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriad. 19. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. 20. Miks on mõnede teadlaste seas levinud arusaam, et elu saabus Maale kosmosest? 21. Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid, millal ilmusid nende teooriad ning milliste pealkirjade all? 22
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline pop...