TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE..............
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
astme konsumendid jne. · Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. · Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; · Zoomass- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); · Energia- Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima;b)orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tav
konsumendid jne. Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85–100 miljardit tonni. Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97–99% on fütomass; Zoomass- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); Energia- Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima;b)orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tav.
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt korda...
Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab
2. Kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks 3. Kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale 4. Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad otstesse 5. Moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks, moodustub rakumembraan. 6. Tekib kaks ühesugust rakku, mõlemas samad kromosoomid, kui vanemates. __________________ Taastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mis ei saa kunagi otsa. Need on näiteks päikeseenergia, tuuleenergia ja hüdroenergia. Ka biomass on taastuv energiaallikas. ______________________________________________________________________ _____ 4. Viiruste ehitus ja paljunemine; Putukate tähtsus looduses ja inimese elus Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Iga viirus koosneb pärilikkusainest (kus on info uute viiruste moodustamiseks), mis on ümbritsetud valgulise kattega. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole, seega neil puudub rakuline ehitus
Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Ökotehnoloogia- Kasutavad ära ökosüsteemi isereguleerimist. Nt märgalahuastid reovee puhastamiseks, öko ehitusmaterjalid, ökoarhitektuur et vähendad energiakulu jne. Looduslähedased puhastusmeetodid: Biotiigid – looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos.
tarvilik. Pakutav tehnika on väga erinev. Teiseks lahenduseks on mitmesuguste kompostide segamise-kääritamise trumlite, konteinerite, reaktorite jne kasutamise. Allapanuta seasõnniku komplekse kasutamise juurutamiseks töötasime 70-ndatel aastatel välja biotehnoloogilise protsessi, mille tulemusena saime produktid: -bioorgaaniline väetis, -bakteriaalne söödalisand (KA vähemalt 40%), -rohevetikate biomass, tehnoloogiline vesi BHT < 10. Orgaanilise maaviljeluse meetoditega, haljasväetis (valge mesikas) ja komposti kasutamisega, on võimalik orgaanilise väetise vajadus katta 100%. Teravilja põhu kompostimine toimub pinnakihiliselt 2...3 korda kõrrekoorijaga segamine. Põhule laotatakse käärinud sõnnikut, virtsa arvestusega 10-15 kg N ühe tonni põhu kohta. Puu- ja marjaaias kasvav rohi, ka puulehed, kasutatakse orgaanilise väetisena (multsina).
astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel). Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende biomass suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg). SAMAMOODI ENERGIAGA, 10% ÜLEMISELE ja arvudega. Energiapüramiid Biomassi püramiid Inimese lihaskude juurdekasv 34,7 kJ
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab
Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo – arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab
Väga suuri kulusid tehakse transpordikudedesse ja varude säilitamisse.Lühiaegseid ebasobivaid tingimusi taluvad hästi. Pikaajalistesse ebasobivatesse tingimustesse ei sobi (nt tamm) 24 Mis on Lindemanni ökoloogiline püramiid? Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt tootjaid, herbivoore, karnivoore, lagundajaid Milliseid suurusi võib paigutada ökoloogilise püramiidi x-teljele. Energia, arvukus, biomass 25 Mis on energia ülekande seaduspärasused 2. ja 3. püramiidi taseme vahel Karnivoorid saavad herbivooridelt alla 10%. 26 Milline on põllumajandusloomade toidu kasutuse energeetiline efektiivusus, kelle on see kõige suurem? Miks? 1 kg liha tootmiseks kulub 3 kg teravilja. Kõige suurem broileritel, sest kulutused elutegevusele on väiksed ja seega efektiivsus suur. 27 Nimeta vähemalt kolm faktorit, kuhu kulub energia üleminekul
elutsüklile ning sinine kopsurohi leiab käsitlemist sedavõrd, et tegemist on putuka peremeestaimega (Macek, 2013). Harilik äiakas (Agrostemma githago) Kokku seitse artiklit. Ühes artiklis vaadeldi kolme liigi, sealjuures hariliku äiaka, plastiidi genoomi evolutsiooni (Sloan et al., 2014). Teine artikkel keskendus seemnete idanemise kiirusele, ning sellele, millised on tagajärjed hilinenud idanemises. Ilmnes, et idanemise hilinemine tõi kaasa pea poole võrra vähem võrseid, biomass, õisi, seemneid võrreldes kontrollgrupi taimedega (Rühl, Donath, Otte, & Eckstein, 2016). Lisaks artikkel nahkhiirte toidueelistusest Lõuna- Slovakkias (Svitavská-Svobodová, Andreas, Kristfek, Benes, & Novák, 2015) ja ülevaade sellest, mis liike sisaldasid 18.-19. sajandist pärit teraviljasalved (Koszalka & Strzelczyk, 2015). Mitmed artiklid olid paikkonna flooraga seotud (Matusiewicz & Kubicka - Matusiewicz, 2016). Lisaks artiklid sellest, kuidas hariliku äiaka kasvuetapi varajases
s-t. Suktsessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Varajastes s-ijärkudes on organismide asustustihedus väike ja koosluse kujunemine sõltub eelkõige organismide levist, olemasolevate tingimuste vastavusest organismide
Tõestus läbi liustike uurimise Tulemused Kõrbestumine ja Erosioon: Kõrbestumine peamiselt Aafrika ja Aasia Põhjus: intensiivne maakasutus Erosioon: Eelkõige troopikas, vähem parasvöötmes ja artikas Sademed, voolav vesi, tuul Soodustavad: liigkarjatamine, metsade hävitamine, väär maakasutus Energia: Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast (2004) Nafta, maagaas, kivisüsi Tuumaenergia u. 6% energiast Taastuvad energiaallikad u. 7% Päike, tuul, biomass ja biokütused, geotermiline energia Energia kulu seotud GDP-ga: 8 USA tarbib 25% maailma energiast aastas Ökoloogiline jalajälg: Maa võime toetada rahvastikku Keskkonnavarude uuenemine vs kasutamine Kui palju maad kulutatakse inimese ,,elatamiseks"? Jõukuse ja elustiili otsene mõju Peamised julgeoleku probleemid: Peamised konfliktid külma sõja järgselt: Riikidevahelised konflikid
inimtegevus. 3) Degradatiivne - seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid - pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilissuktsessiooni liigid - K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi môiste (Clements). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. Monokliimaks - taimekooslustel kôigil üks ja sama lôppfaas. Oligokliimaks - lôppefaase mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus.
Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, ...
orgaanilise reoainega. Biorootoreid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. 15. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfor Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforiärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe-koagulandid, kustutatud lubi), mis
Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogude eutrofeerumist iseloomustavad järgmised tunnused: -biomassi kvantitatiivne suurenemine (põhjaloomastik jm, biomass võib hoopis väheneda), -kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutused veekogu ökosüsteemis, -veekogu fuusikalis-keemiliste omaduste halvenemine (toitainete taseme tõus, põhjasetete kuhjumine, hapniku defitsiit jne.). Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja
inimtegevus. 3) Degradatiivne seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilise suktsessiooni liigid K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulla teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigiline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi mõiste (Clements). Kliimaks kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lõppfaas. Monokliimaks taimekooslustel kõigil üks ja sama lõppfaas. Oligokliimaks lõppfaase on mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus.
Venemaal seevastu on huvi taastuvenergia vastu vaid majanduslik: 13 Venemaa eesmärk on kulude vähendamine ja eksporditulude suurendamine tõstes efektiivsust ning kasutades kohalikku taastuvenergiat (fossiilsete kütuste asemel), mis on sageli juba iseenesest kuluefektiivne. Veelgi enam, säästetud fossiilseid kütuseid on võimalik rahvusvahelisel turul kõrgemate hindadega eksportida ning seeläbi tõsta kasumit riiklikul tasemel. Puidu biomass on olulisim ning kõige lootustandvam bioenergia vorm Venemaal. Küttepuit, tööstuslik jääkpuit ning ka puidugraanulid leiavad üha enam kasutust tavapärastes katlamajades. Elektri ja soojuse koostootmine ning teised arenenud tehnoloogiad pole siiani eriti kasutust leidnud. Pea kõiki energiagraanuleid toodetakse tööstuslikust jääkpuidust nagu saepuru ja laastud. Ekspertide hinnangul peaks Venemaa bioenergia sektor kiiresti kasvama, kuid taolised
Tööliskastid--minu kodu on minu kindlus… Puidus elava sipelgad (Camponotus truncatus) kaitsevad oma pesa nii. Termiitidel lisandub veel efektiivne “gaasipüstol” oma pesa kaitseks. Koopereerumine: Ühtsuses peitub jõud. Üks kuklane suudab vedada mööda püstloodis seina üles endast 20x raskemat koormat. Metsatulekahju kustutamine. Elukorraldus kuklase pesas ja sipelgate tähtsus metsas: kõrge biomass kahjurikollete allasurujad orgaanika lagundajad ja mulla tekitajad seemnete levitajad metsa uuenemine tolmeldajad bioindikatsioon Sipelgaid: Eestis - 54 liiki Sipelgasillad ja parved. Kuklaseasurkondade hääbumisele viib: Tulundus- ja talumetsade lageraie Saastekoormuse tõus tööstuspiirkondades Intensiivne ja ekstensiivne tulundusmetsade majandamine
saj. lõpus: 850 000 ha (18 % Eesti pindalast) praegu hooldatakse ca 650 ha peam. Lääne-Eestis Puisniidu hooldamiseks vajalik: niita igal aastal mitte enne 1.juulit; hein riisuda ja ära vedada; hoida puude liituvus ja põõsaste katvus ca 0,1 – 0,3 (0,5) 1) heina niitmise ja koristamise mõju niidule paranevad valgustingimused, soodustub valgusnõudlike liikide kasv väheneb oluliselt suurekasvuliste taimede lehepind ja biomass niidetud aladel on rohkem seemneliselt paljunevaid liike niidetud aladel graminoidide (kõrrelised ja lõikheinalised) osatähtsus väiksem ja suurem rohundite, sealhulgas lämmastikku fikseerivate liikide arv heina äraveoga viiakse igal aastal niidult ära suur hulk toitaineid ja hoitakse mullaviljakus keskmisel tasemel (soodustab samuti erinevate nõudlustega liikide kasvu)
õhkhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Neid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. 15. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist.
Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse v mingi muu näitajaga. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Moodustab maakera biomassist 97-99%. Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab biosfääri kogu biomassist ainult 3%, ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele). Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus). Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema
kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. Mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2. Tasandikujõgedes biomass väheneb jõe keskosa suunas, seejuures isendite arvu suureneb; põhjuseks - kuna kaldaäärne põhjapinnas on rikkam orgaanilisest ainest ja vool on aeglasem, siis siin organismid mõõtmetelt suuremad kui jõe keskosas. Üleujutuse korral vähenevad järsult bentose koostis ja biomass, kuna organismid uhutakse pinnasest välja. Pärast suurvett taastub bentose kooslus väga aeglaselt. Nekton - põhiliselt kalad, liigiline mitmekesisus on väga suur. 8.3. Elupaigad ja eluvormid järves.
TAANI 9,93 0,09 0,03 NORRA 9,10 0,08 0,05 Dilämmastikoksiid Muu Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Kuna atmosfääri emiteeritud gaasid ei hooli riigipiiridest ning levivad kiiresti, siis nende vähendamine on kahtlemata kõikide riikide huvides. Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis
juurdekasvu. Kolmandaks võimaluseks toiduprobleemi lahendamisel on muuta toitumisharjumusi. Selleks tuleb hakata kasvatama ainult suure toiteainesisaldusega ning kõrge saagikusega kultuurtaimi ning loomatõuge. 34. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. TAASTUMATUD TAASTUVAD Põlevkivi Päikeseenergia Kivisüsi Vesi Nafta Tuul Gaas Puit Turvas Muu biomass 35. Metsade tähtsus loodusvarana. Säästev metsade majandamine. Vihmametsade tähtsus. Kuigi mets on taastuv loodusvara, ei tohi metsaraiega liialdada, tuleb arvestada, et selle taastumiseks läheb üsna palju aega. Kulub aastakümneid, enne kui puu kasvab piisavalt suureks, et teda kasutada saab. Metsa taastumisele saab inimene kaasa aidata puude istutamisega. Metsad on vajalikud mitmeti: nad toodavad hapnikku ja
Liigisisene konkurents jaguneb: Sümmeetriline konkurents kõik osapooled saavad võrdselt kahju, nt toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas) Asümmeetriline konkurents ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni, nt valgus (valgus tuleb ühest suunast) 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; Konstantse saagi seadus: Nw=Const --> w=CN-1 --> log w = log C 1log N; N-populatsiooni tihedus; w- ühe taime keskmine mass. Biomass pindalaühiku kohta jääb samaks taimede arvust sõltumata. Kui on sama suurel pindalal 5 kapsast, või 15, siis 5 kapsast kasvavad suuremaks. Mass jääb samaks. Isehõrenemise seadus: Pindalal kasvavate taimede summaarne lehepind ei saa kasvada lõpmatuseni, vaid saavutab maksimaalse L (lehtede kogupindala pindala ühiku kohta). Isehõrenemine tuleneb: Kui taimed on tihedalt, käituvad nad kuupidena, kui hõredalt siis lehtedena ning viimasel juhul annab kõrguse mõõde erinevuse
TAANI 9,93 0,09 0,03 NORRA 9,10 0,08 0,05 Dilämmastikoksiid Muu Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Kuna atmosfääri emiteeritud gaasid ei hooli riigipiiridest ning levivad kiiresti, siis nende vähendamine on kahtlemata kõikide riikide huvides. Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis
9GEOGRAAFIA EKSAM 2017 1. Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Häv...
16 11. Aktiivmudaprotsess - aeroobne biopuhastusprotsess - Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja paljunemiseks - Etapid o eelsetiti o aerotank aereeritud – hapnik, muda liikumine aktiivmuda mikroorganismide biomass bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed o järelsetiti - Toitainete hulk muda kohta o kõrge- o normaal- o madalakoormuseline - Tööparameetrid o mudakoormus - ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe o muda vanus - muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades o hapnikutarve (min 1-2 mg/l)
mitmekesisuse konventsioon, 1992 Rio de Janeiro, CITES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine, Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 märgalad. Regionaalne tasand: nt EL LK alates 1970ndatest, Natura alad. Siseriiklik: rahvuspargid, LK alad. Energia - Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast - Nafta, maagaas, kivisüsi. Tuumaenergia u. 6 % energiast. Taastuvad energiaallikad 7% - Päike, tuul, vesi, biomass ja biokütused, geotermiline energia. Energiakulu seotud GDP-ga. USA tarbib 25% maailma energiast aastas. Hiina energiakulu kiiresti tõusmas. Ökoloogiline jalajälg - Maa võime toetada rahvastikku. Kui palju maad kulutatakse inimese "elatamiseks". Rahvusvaheline koostöö, säästev areng. Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm, 1992 ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro, 2002 ÜRO Säästva arengu konverents, Johannesburg.
Ennustatavus Aus konkurents Vähemarenenud riigid WTO põhimõtted - Thomas Oatley Liberaalne turumajandus Mittediskrimineerimine Vastastikkus Siseriiklikud tagatised IV loeng energia Inimtekkeline energiasüsteem Komponendid o Ressursid o Muutmine o Tarbimine Taristu Keskkonnamõju Areng Ressursid Taastuvad taastumatud Esmased - teisesed Taastuvad o Päike o Biomass o Tuul o Liikuv vesi o Maa soojus Taastumatud: o Fossiilid: Süsi, nafta, gaas, põlevkivi o Tuumaenergia Esmane energia saadakse keemiast Teisene on mõni vaheetapp Muutused süsteemis Prime mover Muutused tarbijas Muutused transpordis Naftahinna kujunemine - Belõi Tehingud: o Kohapealne (Spot) o Tulevased (Forward) o Futuurid (Futures) Turud: o Kontango (contango)
samuti kasvu inhibeerivad ja toksilised ühendid. Anaeroobse lagunemise faasid. Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid. Täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore. Täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi. Joonisel 2.9 on kujutatud anaeroobsete reaktorite põhitüüpe ja alamal selgitatakse nende toimimise põhimõtteid. Reaktorite põhitüüpide modifikatsioonid erinevad vee voolamise suuna, retsirkulatsiooni ja setitamise kasutamise poolest.
Enne hakkepuidukatla paigaldamist 2001. aastal kasutati küttematerjalina väiksemates kogustes ka küttepetrooli, põlevkivi ja kivisüsi. Aastatel 2007-2010 oli AS Tamsalu Kaloril litsents ohtlikke raudteeliiprite kütmiseks hakkepuidukatlas.38 Eesti kaugküttevõrkudes kasutatakse enim biomassi (36%), järgnevad maagaas (33%), põlevkivi (18%), põlevkiviõli (11%) ja uttergaas (2%). 39 Odavaimaks küttematerjaliks on neist põlevkivi, järgnevad biomass, maagaas ja põlevkiviõli.40 Aastatel 1993-2000 oli Tamsalu katlamaja põhiliseks küttematerjaliks põlevkiviõli, mida kasutati keskmiselt aastas 1900 t. Sellel perioodil oli põlevkiviõli populaarseim küttematerjal Eestis, sellest tulenevalt püsis ka hind suhteliselt madalal 44.74 eurot tonni kohta aastatel 1993-1999 ja 89.48 eurot tonni kohta aastal 2000. Kui 2001. aastal kasutati 1000 tonni põlevkiviõli, siis järgnenud aastatel langes põlevkiviõli aastane
koosnev organism. Kiskahel - saak ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Kisklus - röövlooma toitumissuhe saakloomaga. Kitiin - putukate välisskeleti ja seente rakukesta koostises esinev polüsahhariid. Kivistis - vt. fossiil. Klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus (kopsu- ja silmapõletik, suguhaigus klamüdioos). Kliimakskooslus - ehk püsikooslus, kus on enamasti stabiilne liikide arv ja biomass. Kliimaksseisundis kooslus vahetab välja iseennast. Kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kloon - isendi, raku või DNA molekuli (fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond. Kloon - ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond. moodustub üksnes rakkude mitootilise paljunemise teel
pH temperatuur toitained mikroelemendid samuti kasvu inhibeerivad toksilised ühendid Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid: täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi. Anaeroobsete reaktorite põhitüübid ja nende toimimise põhimõtteid. Reaktorite põhitüüpide modifikatsioonid erinevad: vee voolamise suuna retsirkulatsiooni setitamise kasutamise poolest Joon.2.78.Anaeroobsed reaktorid. Kontaktprotsessi moodustavad
pH temperatuur toitained mikroelemendid samuti kasvu inhibeerivad toksilised ühendid Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid: täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi. Anaeroobsete reaktorite põhitüübid ja nende toimimise põhimõtteid. Reaktorite põhitüüpide modifikatsioonid erinevad: vee voolamise suuna retsirkulatsiooni setitamise kasutamise poolest Joon.2.78.Anaeroobsed reaktorid. Kontaktprotsessi moodustavad
• Destruent ehk lagundaja – surnud tootjad ja tarbijad lagundatakse destruentide poolt (teod) f) Toiduvõrk ja toiduahel. Tee vahet. Ja tea, et need joonised saavad alati alguse nn. rohelisest lülist (tootjatest) g) Kiskja-saakloom mudel. Osata seletada, mida seal kujutatud on ja miks see graafik just selline välja näeb. h) Ökoloogiline püramiid. Biomassi vahelised seosed erinevate astmete vahel. Osata arvutada. • Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist 28. Ökoloogilised globaalprobleemid ja võimalikud lahendused a) Toidupuudus • Inimeste toitumisharjumuste muutmine, arengumaades tuleks täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat b) Mullastiku hävimine • Tuleb vähendada erosiooni, kasutades väiksemaid põlde suurte asemel, mis on eraldatud looduslike kaitseribadega c) Loodusvarade kasutamine • Merevee destilleerimine, et seda kasutada joogiveena d) Happevihmad
Taimi nim. toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks kuuluvad siia rühma ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Produtsendid on toiduahela esimene lüli. Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme, nim. tarbijateks ehk konsumentideks. Jagatakse primaarseteks, sekundaarseteks, tertsiaarseteks jne. konsumentideks. Surnud produtsendid ja konsumendid lagundatakse destruentide poolt. (mikroorganismid, seened, selgrootud loomad) Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. 3. Ülesanne analüüsivast ristamisest Nr 17 1. Rakkude jagunemine meioosi teel 2. I Interfaas - Toimub Dna replikatsioon. DNA kahekordistumine. tsentrioolid kahekordistuvad 3. I Profaas - Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromotiidid vahetavad omavahel
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
lõpus, kui kevad on külm ja põuane, siis nihkub see loomise algusfaasi. Timutist hiljem (loomise algul) saab niita harilikku aruheina ja karjamaa raiheina. Karjamaa raiheina areng on aeglasem ja liigi toiteväärtus säilib suurem ka loomisfaasis. Varase punase ristiku KA kogusaak oli, võrreldes lutserniga, kõikides arengufaasides leherikkam (9, 5, 3% lehti rohkem vastavalt varsumine, nuppumine, õitsemine). Taime küpsusega koondub vaadeldaval arenguperioodil biomass vartesse (varsi koos õisikutega 61 ja 64% vastavalt ristik ning lutsern). Majanduslikult on oluline leida optimaalne suhe KA saagi suurenemise ja rohusööda toiteväärtuse vähenemise vahel. Varase punase ristiku puuduseks on väike kuivainesisaldus, (ristikul 13, 16, 17%, lutsernil 16, 18, 23% vastavalt varsumise lõpp, nuppumine, õitsemine), seetõttu oli lutserni KA kogusaak punase ristiku KA saagist suurem kõiges kolmes arengufaasis. Ka
Biorootoreid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. 11. Fosfori ja lämmastiku ärastus: Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Näiteks metsatööstuse reovees on võrreldes kõrge orgaanilise reostusega väga vähe toitaineid
Liikide ajalooline lugu, kas nt seemnefond piisavalt suure, et eri liigid saaksid tekkida, jääaegade mõju jne). Evolutsiooniline ökoloogia (evolutionary ecology) ja käitumisökoloogia (behavioral ecology) eri liikidel kujunevad sarnases keskkonnas sarnased omadused välja jne. Ökosüsteemi ökoloogia (ecosystem ecology) uurib suuremõõtemelisi protsesse, mida iseloomustavad mõisted nagu biomass, energia liikumine ja aineringed. Puutub kokku ka kõrvalekalletega ökosüsteemide toimimises (nt inimese tegevusest tingitud häired). Kultuuri ja looduse suhe ökoloogias Uurida on võimalik vaid loodusteaduste vahenditega, aga sageli ei ole võimalik lahendusi leida. Ökoloogid hakkasid kirjutama ka nt populaarteaduslikke raamatuid, nt Aldo Leopold, Rachel Carlson jne Puhas ökoloogiline uurimine inimmõju arvestamata eeldab idealiseerimist.
Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. 15.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel.
valguse pärast - osal taimede eritavad keskkonda konkurente kahjustavaid aineid Konkurents loomadel - üks liik on tugevam ja nõrgem pea tagasi tõmbuma, siirduma teisele alale, sööma midagi muud Taimtoidulisus - taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe, mis on kasulik vaid loomadele - taimtoiduline loom sööb ära nii palju taimedest, et see saaks edasi kasvada - taimede biomass on mitmekordne võrreldes taimtoiduliste loomade biomassiga (lehetäisid tuhandeid ühel puul) - nt põder-männinoorendik Kisklus - röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe, millest saab kasu vaid röövloom (kiskja), saakloom hukkub - nt kits-gepard Parasitism - erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit) - nt sääsed, kirbud, täid; organismisisesed: maksalutikad, paeluss Sümbioos
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
