Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 10. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? - Ökoloogilise mitmekesisuse vähenemine - Vee, pinnase ja õhu reostus - Haritava maa puudus - Loodusressursside ülekasutamine (taastumatud varad) - Jäätmed - Toidupuudus 11. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? - kodu - transport - söök, jook - kaubad, teenused
Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökoloogiline tegur keskkonnategur, organismide elutegevust mõjutatavad keskkoonategurid, mis tulenevad ümbritsevad elust ja eluta loodusest, jaotatakse biootilisteks ja abiootilisteks Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist Ökosüsteem isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu, ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid Keskkond Agenda 21 ülemaailmne 21
Ökoloogiline tasakaal populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Ökosüsteemides toimuvad muutused. Kasvav populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas suureneb. Kahanev populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas väheneb. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub
metsa istutamisega. Kaevandamise lõppedes peatatakse vee pumpamine kaevandusest ja karjäärist ning varasem põhjaveetase hakkab taastuma. Nii täituvadki suletud kaevandused veega. 36. Milleks põlevkivi kasutatakse? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. 37. Milliseid puidupõhiseid kütuseid Eestis kasutatakse? Puidupõhine biomass kujutab endast puudest või põõsastest pärinevat biomassi, kusjuures biomass võib olla saadud otse metsast või istandusest (nn energiametsast), puidutööstuse jääkidest, korduvakasutusega biomass jne 38. Kuidas metsa ressurssi kasutakase ja milline osa metsa (puu) biomaasist kasutatakse kütusena? Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline
The basis for biogas is organic material such as food scraps and feces which are held in an anaerobic area, which can range from a storage tank which is not ventilated to a device which is specifically designed to produce gases. The conditions attract anaerobic bacteria, which start to break down the organic material, producing methane and carbon dioxide as a by-product. Another type of biogas which includes hydrogen, nitrogen, and carbon monoxide can be obtained through the gasification of biomass such as wood or rice husks, a technique which is used to manufacture gas industrially. The gases produced through anaerobic fermentation or gasification are combustible in addition to having a strong smell which makes them stand out to the human nose. Methane leaks from landfills are an ongoing problem, as is the production of biogas in poorly maintained compost piles, manure lagoons, and outhouses. Spontaneous fires and explosions caused by build-ups of gas have
nitrosomonas, nitrobacter, sulphur oxidizers, etc; 2. Fungus; 3. Viruses 4. Actinomycetes and stretomyces; 5. Algae eg. BGA, yellow gree algae, golden brown algae. The soil microflora largely depends on the type of soil, temperature, moisture, plant growth, nutrients, pH, and many other factors which may vary between locations but also within a single plot and over very small distances (OECD, 2007). Nevertheless of the quantity of microflora, biomass of all microorganisms living in soil play an important role in the functioning of entire soil ecosystems because their enormous biochemical activity (Barabasz et al. 2002). Soil microflora cycles carbon, nitrogen, phosphorus, and sulfur, plays a role in soil structure formation, decomposition of organic matter, toxin removal, promoting plant growth, and in changes in vegetation (Canbolat at al. 2005 and Martin et al. 2012). Therefore, soil microflora
järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) - laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve). Bioloogiline tort - USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Biomass - on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. Eristatakse toormassi ja kuivmassi. Kuivmass on elusaine mass ilma veeta. Biootiline tegur - on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest. Biosfäär - ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Biotoop - on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
Termodünaamika esimene seadus: energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise. Termodünaamika teine seadus: energia ülekande tulemusena väheneb süsteemis oleva vabaenergia hulk (ökoloogid); mis tahes energia muundamine suurendab entroopiat ja süsteemi võime tööd teha väheneb, st tähendab, et vaid osa esimese seaduse järgi konserveerunud energiast suudab teha kasulikku tööd (füüsikud). Biomass on laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massiühikutes (ntks g/cm 2) või energiaühikutes (ntks J/m2). Hetke biomass on biomass teatud ajaühikus teatud pinnaühiku kohta, mõõdetakse tavaliselt g/m2, kuivmassina. Odum oli esimene, kes lõi esimesena süsteemi, kuidas biomassi mõõtma hakata.
nimetatakse tarbijateks. o Nad jagunevad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. o Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele ehk destruentidele. (seened, mikroorganismid) o Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. o Dominandid liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. o Taimede biomass kuivkaal pinnaühiku kohta. o Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. o Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. o Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? o Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust.
1. Sissejuhatus Sipelgad on väga laia levikuga putukarühm, mis paljudes regioonides osutub erinevate koosluste üheks domineerivaks liigiks. Optimaalsetes tingimustes võib mõningate siipelgaliikide biomass ületada teiste loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg
MOSKVA LÄHISTEL. KASUTATAKSE URAANI. NÕUDLUSED, ET TUUMAELEKTRIJAAMA PÜSTI PANEMISEKS ON SEE, ET ASUSTUS PEAB OLEMA VEEKOGU LÄHEDAL. SUURIMAD URAANI VARUD ON AUSTRAALIAS, AAFRIKAS(LAV). SUURIMAD TUUMAENERGIA TOOTJAD ON USA, PRANTSUSMAA, JAAPAN, SAKSAMAA JA VENEMAA. TUUMAENERGIA OSATÄHTSUS ELEKTRIENERGIA KOGUTOODANGUST- LEEDU(82%), PRANTSUSMAA(78%), ROOTSI(53%), UKRAINA(44%), LÕUNA-KOREA(36%). ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD- ALTERNATIIVSED EHK ROHELISED ENERGIAALLIKAD ON PÄIKE, TUUL, BIOMASS, VEE- JA GEOTERMAALENERGIA. NENDE KASUTAMISEGA EI KAASNE MÄRKIMISVÄÄRSET KESKKONNASAASTET. SAMAS ON SELLE KASUTAMINE KALLIS. GEOTERMAALENERGIA- TOOTA SAAB LAAMADE PIIRIALADEL, VÄLJA ARVATUD KAHE MANDRILISE LAAMA KOKKUPÕRKE ALAL. EI REOSTA ÕHKU, ENERGIA VARUD ON PIIRAMATUD MEIE JAOKS. RAJADA ON KALLIS, PAIKNEMINE JA KUS SAAB TOOTA SÕLTUB GEOGRAAFILISEST ASUKOHAST MITTE INIMESTE ASUKOHAST. PUURAUK PEAB OLEMA LIGIKAUDU 3KM SÜGAV. LOODETE EHK TÕUSUMÕÕNA ENERGIA
kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. Kaasajal väga levinud( kõrbetes, tundrates, mägedes) · Fossiilsed energiavarad ja nende leiukohad Taastumatud energiaallikad on peamiselt see biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid, kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300500 mln aastat tagasi looma ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas. Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma: kivisüsi nafta maagaas Lisanduvad veel põlevkivi, pruunsüsi ning turvas.
Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel; elementide ringkäik looduses Mittemetallid Mittetallide hulka kuuluvad ained, mis ei sisalda metalli ega poolmetalli. Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side. Metallidega reageerimisel toimivad mittemetallid oksüdeerijana. Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest ...
I. PAH Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH-id) koosnevad üksteisega liitunud benseenituumadest, mis ei sisalda heteroaatomeid ega asendusrühmi. PAHide hulka kuulub üle saja ühendi, mis erinevad üksteisest benseenituumade arvu ja asetuse poolest molekulis. Keskkonnas ja toidus kasutatakse indikaatorainena PAH-ide üldise sisalduse hindamiseks enamasti benso(a)püreeni, sest on leitud, et see ühend on kantserogeen, seda leidub paljudes toiduainetes ja see on lihtsalt analüüsitav. II. Kasutusalad PAH-e kasutatakse värvide, plastiku valmistamisel, orgaanilistes pooljuhtides, insektsiidi ja fungitsiidina, lõhkeainete valmistamisel. III. Üldised omadused PAH-id jaotatakse nendes sisalduvate aromaatsete tsüklite arvu järgi kaheks rühmaks: kuni nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks antratseen) ning rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e “rasketeks” (näiteks benso(a)püree...
and white lilies, pondweeds, arrowhead, bulrush, and other water plants. The amount of planktonic algae can reach 30g per cubic metre, with blue- green algae prevailing in summer. Water is turbid, yellowish-green or greenish yellow, with a transparency of about 1m. Mud particles stirred up by the wave action contribute to turbidity. The zooplankton of the lake consists of smaller animals building up the summer biomass. The amount of bottom animals is low but variable in different years. pic: plaktonic algae About 35 fish species are in Lake Võrtsjärv. Pike-perch, eel, bream and pike are the most important commercial fishes. In the fifties and sixties Võrtsjärv was known as a ruff lake since inferior fish prevailed in catches. After the application of measures proposed by scientists of the Limnological Station ,big and valuable fish species became dominating
esinemissageduse suurenedes. Joonis 4. Komponent toiduahelas NB! Filtreerijate roll rannikumere ökosüsteemis · Rändkarbi Dreissena polymorpha, söödava rannakarbi Mytilusedulis ja tõruvähi Balanus improvisus toitumisaktiivsuse ruumiline ja aastaajaline varieeruvus Liivi ja Soome lahe rannikumeres. · Temperatuuri tõustes filtreerimiskiirus suurenes kõikidel uuritud merealadel. · Filtreerijad mõjutasid fütoplanktonit enim suvel, mil hõljumi biomass oli väike ning loomade toitumisaktiivsus suur. · Filtreerijad on ühed olulisemad primaarproduktsiooni tarbijad. · Filtreerijate mõju fütoplanktonile vähenes veekogu eutrofeerumise suurenedes. Makrovetikate ja herbivooride vastasmõjud 4 · Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk.
15. Osa produtsentide (rohelised taimed) poolt toodetud biomassist tarbivad esmased (taimtoidulised loomad) tarbijad toiduks. Seda kasutatakse uute, oma keha talitlemiseks vajalike ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Ükski troofiline tase ei suuda aga kogu toidus olevat ainet muuta ega ka kogu toidus olevat energiat ära kasutada. Kui näiteks väikesed kalad on ära söönud 600 kg noorkalu, siis kasvab nende biomass ligikaudu 60 kg. Kui röövkala (haug) sööb ära 60 kg väikesi kalu, siis kasvab tema biomass 6 kg. Samasugune aine edasikandumise seaduspärasus on kõigis toiduahelates. Reegel: Iga järgneva troofilise taseme biomass on umbes 10% eelneva troofilise taseme biomassist. Seda seaduspärasust nimetatakse ökloogilise püramiidi reegliks Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi ülekandega ühelt tasemelt teisele
Selleks, et Kuuba olukord paraneks peaks arvatavasti parandama oma suhteid naaberriikidega. Ilmtingimata ei ole vaja loobuda oma sotsialistlikust korrast, aga kergem oleks sõlmida mingeid majanduslikke leppeid arenenud naaberriikidega. Alternatiivseid energiaallikaid ei oska soovitada, sest eks see ole rohkem rikkamate ja tehnoloogiliselt arenenumate riikide pärusmaa. Looduslike võimaluste poolest on võimalik nii tuule- kui päikeseenergia, aga ka geotermaalenergia ja biomass. Siiski osutuvad sellised arendused veel pisut liiga kalliks. Kuuba turism Kuuba kui turismimaa: Kuuba turismilt oodatakse 5.35mln USD suurust kasu 2007 aastal. 2017 aastaks loodetakse juba 9.5 mln USD kasumit. Nõudluse kasvu oodatakse 2007 aastal kuni 2.7% ja vahemikus 2008- 2017 iga aasta kohta umbes 2.8%. Kuuba on maailma 176 arvestatava riigi seas turismi koha pealt kokkuvõttes 74. riik. Turismi panuse poolest riigi majandusele on Kuuba 64
puudused) Fossiilkütustele võivad olla alternatiiviks: geotermiline energia päikeseenergia hüdroenergia tuule energia biomass. Tuumaenergia(Tuumaenergeetika põhiprobleemid on seotud: 1. jäätmete töötlemisega ning matmisega; 2. ressursi ärakasutatud tuumaobjektide konserveerimisega; 3. tuumareaktorite ohutusega.) · Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused)
EER on arusaanud, et inimene hävitab enda tegevusega planeeti Maa. Ning nad üritavad teistele inimestele seda samuti selgeks teha ja ka muidugi muuta seda hävitavat tegevust. EER tahab anda võimu ka inimestele, et nad saaksid otsustada asjade üle nii valimiste ajal, kui ka nende vahel ehk siis otsedemokraatia realiseerimise soov. Nad ei poolda tuumaenergia kasutamist, rääkimata tuumajaamast endast. Tahavad kasutada taastuvenergiaallikaid (näiteks tuul, biomass, päikeseenergia) maksimaalselt - elektri, soojuse ja mootorikütuste loomiseks. Erakond propageerib kodumaiseid toiduaineid ning tahavad vähendada sõltuvust teistest riikidest. Samuti pooldavad nad tasuta kõrgharidust, sellega seoses leiavad nad, et ülikoolides peaks olema rohkem tasuta kohti. Rohelised toetavad eurole üleminekut. Samuti leiavad nad ka, et iga inimene peaks ise enda kulud kandma. Nad tahaksid teha eelarvet läbipaistmaks ja mõistetavamaks ning nad
suremusest suurem, kahaneva populatsiooni suremus on aga sündivusest suurem. 18.millised tegurid võivad põhjustada ökoloogilise tasakaalu häirumise-Temperatuurimuutus, torm merel (toob hapnikku vette => kasvab veetaimede arv), uue looma sissetoomine biosfääri(võib puududa looduslik vaenlane). 19.millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega- Temperatuuri muutumine, veetaseme langus, inimmõju. 20.sõnasta ökoloogilise püramiidi reegel-Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 21.kuidas saadakse ökoloogiline püramiid-Paigutades toiduahelana söödud toidu mass iga troofilise astme kaupa. 22.mida iseloomustab ökoloogiline püramiid-Energiahulga liikumist alumiselt troofiliselt astmelt ülemisele. 23.mille poolest erinevad populatsioonitihedus ja populatsiooni arvukus-Tihedus näitab isendite arvu kindla maa-ala kohta, arvukus näitab isendite koguarvu. 24
Tamsalu Gümnaasium Kristjan Tooming 8a klass Süsinik Referaat Tamsalu 2010 SISUKORD Interneti allikad. Süsiniku Üldised omadused.lehekülg 1 09.11.10 1) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-2-1.htm Süsiniku füüsikalised omadused.lehekülg 2 09.11.10 2) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=129&Itemid=3 kruusamäe.2010artikkel. 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kruusam %C3%A4gi/Keemilised_elemendid Süsiniku toime.09.11.10 5) http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik Süsiniku kasutamine tööstuses ja majanduse...
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
B on õige. 29. Kas jänes peab otsima mitmekesist toitu sest: A. On vaja saada varjevärvuseks vajalikke pigmente? B. Maitseelamused aitavad üleval hoida head tuju? C. Tuleb hankida vastumürke taimede toksiinidele? D. Tuleb vältida liigispetsiifiliste taimsete toksiinide kuhjumist? Eri taimeliikidel on erinevad toksiinid, seega saab mürke kontrolli all hoida, valides mitmekesise menüü. D on õige. 30. Milline lause on õige? A. Päiskiviliikide biomass koosluses on dominentsete liikide omaga võrdne; B. Päiskiviliikide biomass moodustab tühise osa elustiku biomassist; C. Päiskiviliigid on kõik poolparasiitsed taimed; D. Üle 100% maailma liikidest on parasiidid; Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis. Kuivõrd päiskivi-liigid reeglina kuuluvad kõrgeimale troofilisele tasemele, on nende biomass tühine kuid mõju ökosüsteemiprotsessidele suur. 31
Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon,sette eraldamine, settekäitlus. Biloogiline puhastus: Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkollodised orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikrooragnismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisaluv orgaaniline aine. Mikroorganismideks baterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segupopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadusest ja viibeajast.. Mikrooragnismid vajavad kasvuks(uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toiteaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid,mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalgusest või keemilistest redoksreaktsioonidest. Organismid on jaotunud nende hapnikutarbe järgi: aeroobsed- vajavad molekulaarset hapnikku ainevahetuses
Üks ökosüsteem võib asenduda teisega kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast ja muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 4. Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada? Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglit. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg Vastus. Teise astme tarbija juurdekasv saab olla 10kg. 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva
Väetised on kõige suurem saasteallikas.eutrofeerumine (pinnase hävitamine, mootrokütuste kasutamine, pestitsiidide kasutamine) 8. Mis on risosfäär ning mille poolest erinevad seal toimuvad biodegradatsiooni protsessid? Risosfäär on pinnase kiht, kus taimede juured on eriti aktiivsed. See on kõrgendatud biomassiga osa, mis on tugevalt mõjutatud taimede juurte ning nendega seotud mikroorganismide poolt. Risosfääris võib mikroobide biomass olla kuni 10 korda suurem kui teistes pinnase kihtides. Mikroorganismide populatsioon sõltub pinnase, taimede ning juurte omadustest, niiskusest ning hapniku sisaldusest. Kui see tsoon on saastatud, esinevad seal ka saasteainete lagundamiseks adapteerunud mikroorganismid. Risosfääris on taimede ning mikroorganismide vahel sünergiline suhe, mis on kasulik taimedele ning soodustab ka mikroorganismide suurt populatsiooni. Kui juured kasvavad,
· Herbivoor taimetoiduline loom. · Omnivoor on segatoiduline loom, kes sööb nii liha kui taimetoitu. · Kiskja on röövloom, kes peab jahti teistele loomadele · Ohver on kiskja saak. · Toiduahel on organismidevaheline toitumissuhtestik · Toiduvõrk on põimunud erinevad toiduahelad · ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad konsumendid · Biomass on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. · Fütomass on kõikide taimsete organismide kogumass, maakera biomassist 97-99% · Zoomass on kõikide loomade biomass, moodustab 3% biosfäärist · Arvukus on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu · Ökotoksikoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga. · Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema
3 Elustik Vaatamata elupaikade vähesele mitmekesisusele on Võrtsjärve elustik üsna liigirikas. 1995 aastal oli leitud juba 600 taime- ja 900 loomaliiki. Liigirikas on ka Võrtsjärve linnustik, leitud on 92 linnuliiki. Vee hea segunemise tõttu on füto- ja zooplankton levinud ühtlaselt. Toitesoolade rikkus tingib bakter- ja fütoplanktoni rohkuse. Avavees on keskmiselt 5,17,4 mln. bakterirakku ja fütoplanktoni suvine biomass on harilikult üle 20 mg/l. Vee rahuldavale sanitaarsele seisundile viitab küllalt hea kolitiiter avavees 103, kaldavöötmes 51. 2 Võrtsjärve suubuvate jõgede looduslikust suurem reostuskoormus on tingitud kahest peamisest põhjusest: 1) puhastamata või puudulikult puhastatud heiteveest, mis rikastab järve eelkõige fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja punktreostust
50. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. 51. Ohver saakloom 52. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 53. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. 54. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised astmed. Astme maht on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. 55. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. 56. Fütomass taimne biomass 57. Zoomass loomne biomass 58. Energia võime teha tööd 59. Arvukus näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu. Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. 61
heliosfääris, kus valitsevad mitmesugused Päikeselt lähtuvad kiirgused ja magnetvälja toimed. Me oleme sõna otseses mõttes Päikese lapsed. Kogu Päikesesüsteem, sealhulgas ka maakera sündis Päikese toimel ja tema juhtimisel, samuti sai elu tekkimine Maal võimalikuks ainult tänu Päikesele. Kogu meie kasutatav energia on alguse saanud Päikesest. Fotosünteesi käigus sünteesitakse kogu orgaaniline biomass, mis on loomadele ja inimestele toiduks. Osa biomassist on maapõues muundunud fossiilseteks kütusteks kivisöeks, naftaks ja maagaasiks. Päikese soojus paneb Maal liikuma vee ja õhu ning muundub nii hüdro- ja tuuleenergiaks. Niisiis ükskõik millist energiat me ka ei kasuta, on see lõppkokkuvõttes pärit Päikeselt, selle südamikus töötavast "tuumajaamast". Teine põhjus, miks päike mulle väga meeldib on see, et saab end pruuniks päevitada
Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. · Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused, näiteks sõnnik, põhk ja muud jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus on üksiti ka keemiatööstuse toorained. Neist saadakse näiteks plastmassi, kunstkiude jpt. Eelistatud on maagaas ja nafta. Kütused on saadud erinevatest allikatest: · Bakterite ja vetikate biomass: nafta, maagaas, põlevkivi · Taimede tselluloos, ligniini keemiline muundumine: turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit Keskkonna saaste protsendi toob kaasa suur väävlisisaldus, mida on kõige rohkem põlevkivis, kivisöes ja mõndades naftades. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim kütteväärtus, mis näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid.
Biodiisli tootmisel tuleb jälgida kasutatud fossiilse kütuse kogust ja sellest tekkivaid heitmeid. Kui fossiilse päritoluga kütust kulub tootmises liiga palju, kaotab biodiislikütus oma keskkonnasõbralikkuse. Biokütuse toetamine: Euroopa Parlament ja Euroopa, Liidu Nõukogu võtsid 8. mail 2003. aastal vastu direktiivi 2003/30/EC biokütuste ja muude taastuvate energiaallikate veonduses kasutamise edendamiseks. Selles direktiivis on määratletud mitu olulist mõistet: biokütus, biomass, mitmesugused biokütuseliigid ja biokütuse kohustuslik osakaal tarbitavas sõidukikütuses. Direktiivis seati EL-i liikmesriikidele ka indikatiivsed eesmärgid veonduses kasutatavate biokütuste osakaalu tõstmiseks (2%-ne suurenemine detsembriks 2005 ja 5,75%- ne detsembriks 2010). Euroopa parlament toetab biokütuse kasutamist ka rahaliselt. Biodiisel on ka biolagunev, mistõttu selle lekkimisega ei kaasne keskkonna reostamise ohtu.
suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud vormi, mis on kütusena kasutatav. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest selle allikas - uraanimaak - kasutamise läbi väheneb. Alternatiivenergia energia, mis on toodetud fosiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Fossiilsed kütused
2)Kuidas võib energiaallikaid liigitada kõige üldisemas mõttes? Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid 8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Traditsioonilised energiaallikad on sellised, mille kasutamine on praegu tavaline(Fossiilkütused, tuule-, vee-energia)
MUST MERI Must meri Must meri asub Atlandi ookeanist idas. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Kuna nime päritolu on teadmata, siis pole ka kindlat teadmist selle tähenduse kohta, levinum on aga oletus, et sellel merel võivad sinu kohale ilmuda äkitselt ülitumedad äikesepilved, värvides merepinna mustaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinev...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biotehnoloogia õppetool Piimhappelise käärimise uurimine Protokoll Juhendaja: Tallinn 2014 Töö eesmärk 1. Jogurti valmistamine: erinevate katsetingimuste mõju toote kvaliteedile, hinnata nende sobivust jorguti valmistamiseks. 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine: Piimhappebakteritest valmistatud mikroskoobipreparaatide uurimine Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Erinevate mikroorganismide mõju uurimine piimale Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse juuretisest 10-kordne lahjendus, et oleks mugavam mõõta. Esmalt doseeritakse piim seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning suletakse fooliumiga. Kolb asetata...
Põllumajandus Põllumajanduse tähtsus · Varustada elanikkonda toiduga · Varustada loomakasvatust söödaga, · Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad ·...
EESTIS kasutatakse põlevkivi 1) kütusena energeetikatööstuses 2) toormena keemiatööstuses 3) tsemendi valmistamiseks 2) Elektri tootmine Eestis ja elektrituru avanemine Mida on elektri tootmiseks vaja? - Kütust, Tehnoloogiat (mis muudaks ühe energialiigi teiseks) ja ühendust tarbijatega (elektrivõrku) olemas on nt Soojuselektrijaamad - elektrit toodetakse kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia abil (kivisüsi, maagaas, põlevkivi, vedelkütused, biomass ehk puit, jne…) Tuumaelektrijaamad Päikesesoojuselektrijaamad Elektri tootmine – muud tehnoloogiad • Elektrituulikud • Hüdroelektrijaamad • PV paneelid • Kütuseelemendid • ... Elektri tootmine teeb keskonda pahaks - teeb CO2 (70% Eesti emissioonidest), teeb SO2 (80%), teeb prügi (80%) ja kasutab hirmsal hulgal vett (80%) Turuhind = supply+demand Elektri hinna mõjuriteks (tulevikus) on: - tehnika areng, seejuures investeeringud uutesse tootmisseadetesse ja olemasolevate
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biotehnoloogia õppetool Piimhappelise käärimise uurimine Protokoll Yasb51 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Töö eesmärk 1. Jogurti valmistamine: erinevate katsetingimuste mõju toote kvaliteedile, hinnata nende sobivust jorguti valmistamiseks. 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine: Piimhappebakteritest valmistatud mikroskoobipreparaatide uurimine Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Erinevate mikroorganismide mõju uurimine piimale Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse juuretisest 10-kordne lahjendus, et oleks mugavam mõõta. Esmalt doseeritakse piim seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning ...
0, keskmistel laiustel umbes 2400 g C m-2 aastas ja troopilistes vihmametsades kuni 3500 g C m-2 aastas. Vees on produktsiooni ja biomassi suhe P/B Maismaa taimed on kõrge biomassiga, kuid kõrge (100-300). Planktonis on vetikad väikesed produktsioon on seevast suhteliselt madal. P/B ja biomass on reeglina madal, kuid nad kasvavad on vaid 0,5-2,0. ja paljunevad kiiresti. Mis vahe on toitumispüramiidil maailmameres ja maismaal? Enamus mereloomadest on kõigusoojased Maismaaloomad nii püsisoojased (imetajad ja (imetajad väljaarvatud). Mereloomad elavad linnud), kui ka kõigusoojased nt putukad, hõljuvalt veesambas ja ei vaja eriti energiat kulutavad palju energiat liikumisele. liikumiseks
7. Mis on ökosüsteemi teenused, kuidas need jagunevad? Ökosüsteemi teenused on hüved, mida inimkond saab looduselt (ökosüsteemilt) otseselt või kaudselt. Ökosüsteemi teenused jagatakse neljaks: toetavad teenused (toitainete ringlus, vee ringlus, mulla tekkimine, fotosüntees), reguleerivad teenused (õhukvaliteet, kliima, süsiniku sidumine, vee puhastamine, erosiooni vältimine, tolmendamine), varustavad teenused (toit, kiud, biomass, kütus, magevesi, looduslikud ravimid, mineraalid), kultuurilised teenused (eetilised väärtused, rekreatsioon, inspiratsioon). 9. Maal elu säilitavad faktorid? Elu säilitavad faktorid maal on pidev energia juurdevool, aine ringlemine ja taaskasutamine (aineringlus) ja gravitatsioon. 10. Miks on meile olulised autotroofsed organismid? Autotroofsed organismid saavad vajaliku energia päikesest või anorgaanilistest ühenditest.
´Karlu´-grass mixtures during the years 2007-09. The grasses used in the mixture were hybrid- ryegrass ´Molisto´, tall fescue ´Seine´, meadow fescue ´Darimo´, reed canarygrass ´Palaton´ and smooth bromegrass ´Lincoln´. Maturity stages were accompanied by significant changes in nutritive value: increased NDF, decreased CP, DDM, ME. Especially in the first cut the quality declines rapidly when the forage biomass increases. Dynamics of quality changes depended on the speed of species' seasonal development. Botanical composition of lucerne-grass mixtures showed positive correlation between percent of lucerne and CP (r = 0,73; p < 0,05) and negative correlation between percent of lucerne and NDF (r = -0,55; p < 0,01). The harvests of the lucernes had positive protein balance values (PBV) in the rumen. The PBV was decreased close to zero in the
mürkained, rasked masinad) 33. Mis soodustab kõrbestumist(antropogeensed tegurid) - toidu tootmine; ressurside mitteratsionaalne kasutamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist - materjalide säästmine; asendamine; kasutusaja pikendamine; korduvkasutus; kaevandustehnoloogia täiustamine. 35. Nimeta 5 energiaallikat - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass. Taastumatud: nafta; süsi; turvas; uraan. 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikas - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass. 37. Nimeta peamised taastumatud energiaallikad - Taastumatud: nafta; süsi; turvas; uraan. 38. Millised keskkonna probleemid kaasnevad energiatootmisega - energiavarude ammendumine; kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale(peamine mure CO2) 39
Roheline energia milleks seda vaja on? Roheline energia ehk taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on päikeseenergia ning hüdroenergia, tuuleenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Kuid milleks on meile vaja taastuvenergiat? Konflikt inimtegevuse ja looduskeskkonna vahel on Maa inimkonna kasvu tingimustes aina süvenenud. Probleemid keskkonna vallas hakkasid ilmnema juba eelmise sajandi algupoolel ja sajandi keskpaigaks oli selge, et inimkonna püüdlused kiirema majanduskasvu ja parema äraolemise nimel toimuvad loodusressursside ja meie endi elukeskkonna saastamise ja kuritarvitamise arvel. Viidi läbi mitmeid teaduslike uuringuid, saamaks aimu keskkonnas toimuvatest protsessidest ja hakati prognoosima, milline võiks olukord olla kümne või kahekümne aasta pärast. Tulemuse...
Elustik Peeda jõe ja Idaoja hoiualal võib näha kasvamas allikamailast, harilikku vesisammalt, kallas tömpkaanikut, jõgiputke ja jõgitakjat. Kaitsealustest loomadest kohtab hoiualal ka ojasilma ja saarmast. Nähtud on ka jäälindu, vesipappi ja rohukonna. Hoiuala tähtsaim liik on jõeforell, kes asustati veekokku aastatel 1992-1994. (Eesti Loodus)Kehvade valgustingimuste tõttu on aastal 1992 tehtud uuringu kohaselt suurtaimestik suhteliselt vaene. Põhjaloomastiku biomass on võrdlemisi kõrge. Ülemjooksul esineb ka jõevähki, kuid alamjooksul mitte. (kaitsekorralduskava) Jõeforelli asustamine Kirjeldatud jõe omadused on sobivad jõeforellile, kes vajab eluks kiiret voolu, jahedat ning hapnikurikast vett ja ka varjumisvõimalusi. Ometigi pole andmeid, et seal see kala looduslikult elutseks. Aastatel 1992-1994 asustas Ervin Pihu jõe alamjooksule kuuel korral jõeforelle. Kokku asustati 219 kala, kes olid pärit viiest Eesti veekogust. Introduktsioon
19. saj. nn. söeajastu 4. Tehnoloogiline murrang 19/20 saj. vahetusel - elektri kasutuselevõtt, sisepõlemismootori leiutamine - toovad pöörde energiamajandusse, algab nafta laialdane kasutamine. Kivisüsi jääb valitsema II maailmasõjani. 5. Energiakriis 1970-ndatel aastatel - ei olud tingitud nafta puudusest, vaid pigem poliitilist laadi. Tähtsamad energiavarad maailmas: 1. Nafta - ~37% 2. Kivisüsi jt tahked kütused - ~25% 3. Maagaas - ~23% 4. Tuumaenergia - ~6% 5. Biomass - ~4% 6. Hüdroenergia - ~3% Põletavamad probleemid kaasaegses energiamajanduses: * Energia tarbimise kiire kasv * Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kiire kasv (näit. elektrienergia) * Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine (25% maailma elanikkonnast tarbib 75% energia varudest) * Traditsiooniliste energiavarade ammendumine * Energia julgeolek - tuleneb eelnevast, en.varasid kasutatakse poliitilise relvana
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMIS VÕIMALUSED EESTIS referaat Mare Valg k-12b pärnu 2014 sisukord Alternatiivenergia üldiselt..................................................................................................3 Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis..................................................................3 Tuuleenergia Eestis...........................................................................................................3 Hüdroenergia eestis..........................................................................................................4 Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
