Kliima muutused antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist? materjalide säästmine, asendamine, kasutusaja pikendamine korduvkasutus kaevandustehnoloogia täiustamine 35. Nimeta 3 energiaallikat Taastuvad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. Taastumatud nafta, süsi, turvas, uraan 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. 37. Nimeta peamised taastumatud energiaallikad nafta, süsi, turvas, uraan 38. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad energiatootmisega? Energiavarude ammendumine, kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale
· Iseloomustab mineraalse süsiniku hulka vees (soolajärved aafrikas...) Hapestumise mõju elustikule: · Fütoplanktonis asenduvad väikesed vormid suurematega · Enamus vetikaid kasutab fotosünteesil süsiniku allikana HCO3- iooni. Võime kasutada vaba CO2 või karbonaatiooni on vähestel vetikarühmadel. · Vete hapestumisel (happevihmad) muutub vetikakoosluse liigiline koosseis. Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane). Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas. · Kaovad vesikirbulised (ei suuda koorikut moodustada, see on kala põhitoit) · Kõrgem taimestik (luga - Juncus) ja turbasamblad pääsevad võimule 5 · Kaovad vähid jt. vähilaadsed, limused, kalad (angerjas kõige taluvam nii soolsuse kui happe suhtes) paljud putukavastsed
MAAPIIRKONNAD VÄÄRIKAIKS ELUKOHTADEKS! (maaelu) EESMÄRK: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna maaelu- ja põllumajanduspoliitika eesmärgiks on maal elavate inimeste elukvaliteedi parandamine, maaregioonide tasakaalustatud areng ning meie loodusrikkuste otstarbekas ja säästlik kasutamine. Tahame, et elukeskkond maapiirkondades oleks atraktiivne ka noorte jaoks. Soovime, et nad oleksid valmis siduma oma tuleviku maaeluga. Leiame, et tuleb igati toetada igipõliseid peretalude traditsioone hoidvaid ja traditsioonilisi väärtusi kandvaid talunikke. ASTUME MAAELU EDENDAMISE NIMEL 5 SAMMU: 1) Aitame kaasa kaevude, kanalisatsiooni, kohalike teede, elektri- ja sidevõrkude rajamisele ning Interneti kättesaadavuse parandamisele. 2) Võimaldame väike ja keskmistele maaettevõtjatele soodsama ligipääsu investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine t...
ENERGIAMAJANDUS tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- ja ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritann...
protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid koloogiline amplituud koloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda koloogiline tasakaal kossteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus koloogiline tegur organismide elutegevust mjutavad keskkonnategurid koloogilise pramiidi reegel iga jrgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10protsenti eelneva taseme biomassist kossteem Isereguleeruv tervik, milles biotsnoos ja kotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; kossteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus kotoop kossteemi elukeskkond, miille moodustavad kossteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised koloogilised tegurid koloogia bioloogia haru, mis uurib organismide omavahelisi suhteid keskkonnaga koloogiliste tegurite jaotus :
Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid a) Bakterid mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. Boimass 300...3000 kg/ha. b) Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. c) Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla
Selle pinda koloniseerivad bakterid ( viburid, ripsloomad + kaldatsooni taimede lagunenud rakud). Lainetus hõõrub selle kupatuse peeneks. Surnud zooplanktonit kasutavad belaagilise eluviisiga kalad. Läänemeres on nendeks räim (paljuneb põhjas) ja kilu (paljuneb belagiaalis). Piko - ja femtoplankton - nende osatähtsus on vesikeskkonnas suur, nende kaudu kulgeb produktsioonist 50 %. Fütoplanktoni populatsioonil on suhteliselt madal biomass. Aastaga produtseeritakse 15 - 45 oma biomassi. Taimedel on produktsiooni ja biomassi suhe on 1, suurem osa energiast kasutatakse enda kaitsmiseks. 2)Nekton (ujuv) - avavees aktiivselt ujuvate loomade kogum. Siia kuuluvad kalad, hülged ja vaalad. Netoni eluiga on pikem ja kasv aeglasem kui planktonil. Enamus selgrootuid elab vähem kui aasta. Räim võib elada kuni 17 aastat. Enamik kalaliike toodab suure arvu marjateri.
2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri ohtlikke gaase, mis suurendavad kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) ja tekitavad happevihmasid · Fossiilseid kütuseid kasutatakse liiga palju · Mets kui taastuv loodusvara on ohus liigse metsaraie tõttu · Tuumaenergia tootmise käigus eraldub ohtlikku
Elering nõuab oma hankedokumentides tarnijatelt keskkonnateadlikku tegevust ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamist. Ettevõtte keskkonnapoliitika ja keskkonnaaspektid on avalikud – neid võib iga töötaja vabalt levitada väljaspool ettevõtet. Taastuvenergia Kehtiva Elektrituruseaduse mõttes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Nendest allikatest toodetud elektrienergia on taastuvenergia. Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias. Samuti arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat. Taastuvenergia moodustas 2014. aastal 14,8 protsenti elektri kogutarbimisest. Linnamäe hüdroelektrijaam Uudised Eleringist Leedustimporditud gaas moodustas märtsis 18 protsenti gaasi koguimpordist
Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke Dilämmastikoksiid Muu Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 0 C kümmne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestis · Õhutemperatuuri tõus · Maismaa-ala vähenemine · Mujal maailmas kasvuhooneefekti tagajärjel tekkinud probleemide mõju (näiteks: põgenike vool, maailma
moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. ISELOOMUSTAB PINDA! KIIRGUSBILANSS on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguse vahe B= S´+ D + EA - RK - EB S´- otsene kiirgus D hajuskiirgus EA - atmosfääri soojuskiirgus EB aluspinna soojuskiirgus Rk peegeldunud lühilaineline kiirgus Biomass=Produktiivsus Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või koosluse isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta. Ühiku g/m2 , kg/ha, T/ha, mg/l, g/m3 . Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindalaühiku kohta ( energiaühikutes: cal/(cm 2 a), massiühikutes: g/(cm2 a)). Primaar-, sekundaar- jne produktsioon. Produktiivsuse konseptsioon:
puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Linnamäe hüdroelektrijaam BIOENERGIA Bioenergia on taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärinevast orgaanilisest ainest (biomass). Ehkki on siinkohal bioenergia taastuvus aga suuresti inimeste kätes, kuna biomassi saab pidada taastuvaks juhul, kui seda kasutatakse mingi territooriumi piires biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires.. Harilikult muundatakse biomass soojusenergiaks põletamise teel, kuid biomassist valmistatakse ka erinevaid biokütuseid. Biomassi all mõistetakse kogu elusaine hulka. Põletamisel teel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, kuna see seotakse fotosünteesil ära. Taimse päritoluga biomassist on enimkasutatav puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üheks selliseks energiataimeks on raps. Viimase seemnetest
· geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa
See on hea, et riigid ekspordivad juba valmis toodangut. Sellest võib järeldada, et riigis kasutatakse toorainest tulev tööjõud ära ja mitte midagi ei lähe ilma tööjõudu kasutamata välja. Andmed Nigeri metsa- ja puidutööstuse kohta on üsna puudulikud. 3. Energiamajandus Riik Soome Niger Energia saamise võimalused Biomass, nafta, Tuumaenergia tuumaenergia, kivisüsi, Kivisüsi, maagaas, hüdroenergia, Nafta, turvas, tuuleenergia 6 Päikeseenergia 2 Tähtsamad energiaallikad Biomass, nafta, Päikeseenergia 2 tuumaenergia 6
1. TAASTUV ENERGIARESSURSS Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlikku arengut. Valitsustevahelise Kliimamuutuse Nõukogu (IPCC) andmeil aitab alternatiivse energia kasutamine aeglustada globaalset soojenemist. (Vikipeedia A 22.03.2013) Elektrituruseadus sätestab § 57 taastuvad energiaallikad. Seaduse mõistes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügigaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. (Energiaturuseadus § 57) Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult, näiteks loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, nagu biomassienergia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog, ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks.
· Paiknedes üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti · Miinused: · Sõltuvus sesoonsusest ja ilmastikust · Mõjub halvasti jõe veereziimile · Raskendab kalade liikumist · Muudab setete liikumist · Suurte HEJ rajamine on keeruline ja kulukas · Sobilike jõgede arv on piiratud ALTERNATIIV EHK ROHELINE ENERGIA · Päike · Tuul · Biomass · Vesi · Geotermaal- maa siseenergia · Ei kaasne keskkonna saastamist · Kasutamine kallis Päikeseenergia plussid: 1) Töötavad hääletult. 2) Pole liikuvaid osasid. 3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid:
See koosneb peamiselt taimsetest jäätmetest, puidust, paberitööstuse jääkidest, loomsetest jääkidest ja energia viljast ehk nimetatakse Biomassiks.See moodustab juba 5% El energiavarudst ja 65% kogu taastuvenergiatoodangust.Pikemas perspektiivis võib see arv tõusta 20%ni. Jäätmepõletus jaamasid on Euroopa Liidus ligi 400 ning meie lähiriikidest on see enimkasutatud Soomes, Rootsis ja Taanis.Tänapäeval on enim kasutatud just Biomass . Päikeseenergia Üks kõige kiiremini arenev ja tulevikus kasutatuim taastuvenergia valdkond on päike. Näiteks El-s on suurimad päikeseenergia tootiad Saksamaa, Kreeka ja Austria. Eesti tingimustes võimaldaks päikesepanel katta pea -poole ühe pere aastasest soojavee vajadusest ning ühe ruutmeetri suurune paneel annaks Eestis 120kWh elektrienergiat aastas.Majanduslikult on päikese kasutamine kõige kasulikum. Näiteks Tallinna
We get natural resources from the environment. Many of them are essential for our survival while others are used for satisfying our wants. Renewable resources: Some natural resources can be reproduced within a few years or decades. These are called renewable resources. Solar radiation, wind and hydroelectricity, are perpetual resources that are in no danger of a lack of long-term availability. Some natural renewable resources such as geothermal power, fresh water, timber, and biomass must be carefully managed to avoid exceeding the worlds capability to displace them. Solar energy is the energy derived directly from the Sun. Along with nuclear energy, it is the most important source of energy on Earth. People usually use solar energy to produce electricity and heat. Wind power is the conversion of wind energy into a useful form of energy, such as electricity, using wind turbines. These wind turbines are popular in counties, where the
· Paiknedes üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti · Miinused: · Sõltuvus sesoonsusest ja ilmastikust · Mõjub halvasti jõe veereziimile · Raskendab kalade liikumist · Muudab setete liikumist · Suurte HEJ rajamine on keeruline ja kulukas · Sobilike jõgede arv on piiratud ALTERNATIIV EHK ROHELINE ENERGIA · Päike · Tuul · Biomass · Vesi · Geotermaal- maa siseenergia · Ei kaasne keskkonna saastamist · Kasutamine kallis Päikeseenergia plussid: 1) Töötavad hääletult. 2) Pole liikuvaid osasid. 3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid:
*Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). *Ökosüsteemi iseloomustavad Liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). *Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks.
Introduction This book told me a lot of practical uses of solid biofuels and peat compustion technologies in estonia and baltic sea countries. The hole technological chain from production to flue gas cleaning is brought to reader ´s. Also the energy policy and reguierment for users is shown. Properties of boifuels and peat In the boiler plants of Baltic Sea countries a wide range of various woodbased fuels are burned. To some extent also straw and other biomass based fuels are used. All these fuels are considered as renewables and according to the international agreement the CO2 emitted by the combustion of these fuels is not listed as a greenhouse gas. Wood, in particular the shell of wood cells, consists mainly from cellulose, lignin and hemicellulose. Due to the high carbon and hydrogen content, the lignin has higher calorific value than cellulose and hemicellulose. In smaller quantities the wood contains also tar, resins and phenols
Parasniisketes muldades moodustab huumus 85-95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla orgaanislist ainet. Mulla h. Sisaldus määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega , et huumuse koostis on 58% C 19. Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid · Bakterid mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000 kg/ha.Osadel bakteritel on võime siduda endaga molekulaarset õhulämmastikku. Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid võivad soodsates tingimustes siduda 100...200 kg N/ha. Mullas vabalt elavad bakterite osa võib olla kuni 50 kg/ha. · Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega
The world population is projected to reach 9 billion in 2050, posing more demands on energy, food, and other natural resources. It has been estimated that the world food production needs to double and meat production increase by 85% by 2050 to fulfill projected demand by population (Karp, 2011). In the recent decades, the food consumption in the most populous counties has shifted from grain-based diets to meat and dairy diets. Meat production requires times more biomass in the form of animal feed and that puts further pressures on natural resources. As food production is very energy intensive, it is closely linked to global energy consumption. Global fuel consumption has grown 50-fold since the end of the 20th century and it is projected to increase by another 55% by 2030 (Umbach, 2010). That is the reason why new resources for fuel are being sought and biofuels receive subsidies, and investment in development. In addition, transport
rohketoiteliseks ehk eutroofseks ning lõunaosa kaldub pigem ülirohketoitelisuse ehk hüpertroofsuse suunas. Toiteelementide sisaldus Võrtsjärves muutub nii aastate kui ka aastaaegade lõikes, ruumilised erinevused ilmnevad nii piirkonniti kui ka veesambas sügavuti. Biomassi moodustamiseks peavad elemendid olema kindlas vahekorras. Kuna süsinikku on karbonaatiderohkes vees alati ülehulgas, määrab enamasti just taimetoitainete varu, kui suureks saab taimede biomass kasvada. Toiteelementide vähesus Võrtsjärves kasvukiirust enamasti ei takista, sest neid vabaneb pidevalt setete segunemisel, pudeme bakteriaalsel lagunemisel ning zooplanktoni ja teiste loomade toitumisel. Sagedamini vähendab esmastootjate kasvu hoopis valgus. Taimetoitainete kontsentratsiooni kõikumise üks peamisi põhjusi Võrtsjärves on muutlik veetase. Madala vee ajal kiireneb toiteelementide ringe ja paraneb veesamba keskmine
Esimesel troofilisel tasemel on tootjad (taimed, nende seemned, viljad, rohelised osad). Teisel tasemel on taimtoidulised loomad 1.asmte tarbijad. Kolmandal ja kõrgematel tasemetel on samuti tarbijad loomtoidulised loomad. Püramiidi tipus on tipptarbija ehk tippkiskja. Liigid: Arvukuse püramiid Näitab, et organismide arv on väiksem kõrgematel tasemetel. Kiskjaid on alati vähem kui saakloomi. Biomassi püramiid Igal troofilisel tasemel on erinev organismide biomass. Arvukuse püramiid arvestab ainult organismide arvu, mitte massi. Parem on võrrelda 1g hiirest 1grammiga oravast, kui ühte hiirt ühe oravaga. Üldiselt organismide biomass väheneb kõrgematel tasemetel. Igale järgmisele troofilisele tasemele kandub edasi umbes 1/10 eelmise taseme organismide massist. Ühikuks kasutatakse g/m2.. Produktiivsuspüramiid Kolmas ja parim võimalus võrrelda eri troofiliste tasemete
Inimpopulatsiooni suurenemine üle droofilise püramiidi. Vähenes indiviidide hulk, kes olid vahetult seotud toidu tootmisega • Muutus võimalikuks urbaniseerumine - spetsialiseerumine ja kihistumine. Faasi lõpuks 3-4 IE, (2-3 IE lisaks somaatilisele energiale) • Lisaks tulele, mida tarvitati toidu valmistamiseks, kasutati koduloomade, vee ja tuule energiat • Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt (sooldumine, pinnase erosioon). Eksogeenne energia: biomass Põllumajanduslik faas, kestis 12000 a, lõppes 200 a tagasi, indiviide 900 miljonit. • P palju suurem võrreldes eelmise faasiga • A veidi suurem • T võrreldes eelmise faasiga kõrgem, faasi lõpuks kasutati välist energiat per capita 2-3 HEE (Human Energy Equivalent) • Arvestades P kasvu oli inimkonna kogu eksogeense energia tarve faasi lõpuks sadu kordi suurem küttimise-korilusega võrreldes • Samavõrra oli suurem ka mõju keskkonnale!
abiootiline-organisme ümbritseb eluta maailmast tulenevadökotegurid adaptatsioon-organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks,et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populats. suurenemise aerotankaeratsioonikamber,kus reovesi liitubaktiivmudagaalbeedo-maapinna või vee tagasipeegeldusvõime areaal-leviala mingi taksoni või süntaksoni esinemisala autökoloogia-organismiökoloogia,liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv harubakterimass-kõigi bakterite kogumass biogeograafia-bioloogia ja geograafia piirteadus,,mis käsitleb biosüsteemide levikutbiogeotsönooslooduslik kompleks,millesse kuuluvad elukooslus ja elutakeskkondbioindikatsioon-keskkonnaolude ja seisundite iselomustamine bioindikaator- võib olla isend,populatsioon,kooslusbioloogiline tort-Odum on kujutanud integratsiooni tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja mai...
Sipelgate põllumajanduse evolutsiooni loetakse vähemalt 50 miljoni aasta vanuseks. Uurijad on seeni kasvatavate aedniksipelgate pesades teinud kindlaks 553 erisugust seenesorti, mida me loodusest mujalt ei leia või kui, siis ainult nende lähisugulasliike. Aedniksipelgate välitöölised lõikavad oma teravate lõugadega puude lehtedest tükikesi, kannavad need pesasügavusse ehitatud seenekasvatuskambrikestesse, kus valitseb täpselt reguleeritud mikrokliima. Lehetükikesed mälutakse peeneks, immutatakse sülje ja väljaheidetega kasvusubstraadiks lehikseentest aretatud kultuuridele. Pesakambrites asuvates seeneaedades on välja kujunenud seente väetusviisid kõrgema saagi saamiseks ning tagatud antibiootiliste "herbitsiididega" teiste, "umbrohtudena" kasvama kippuvate hallitusseente tõrje. Aedniksipelgaliike on seni kirjeldatud üle 200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid erisuguseid seenesorte. Neid antaks...
- võimaldab metsa- ja põllumajanduse - energiavõsa kasutamisel tekib ning toiduainetööstuse jääkide ja sarnaselt teiste intensiivselt kasvavate jäätmete kasutamist põllumajanduslike memokultuuridega - aitab tõsta maapiirkondades veekogude reostamine ja maahõivet, aitab kaasa piirkonna autrofeerumise oht tööstuse arengule - puitkütuste kasutamine sõltub - biomass on kodumaine kütus ning raietööde mahust ja selle kasutamine võib vähendada keskkonnakaitselistest piirangutest kulutusi importkütusele - kodused biomassil(näiteks puit) - biomassi kasutamine aitab kaasa tarbimisel kütusena on vajalik prügilate majandamisele ja jäärmete varumine ja ladustamine käitlemisele - kütteväärtus madalam kui fossiilsetel
Maria eesmärk oli õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab ja nõnda sattus ta Alaskale. 6. Seoses looduskeskkonnaga tekkis küllaltki palju probleeme, enamik neist muidugi karmide ilmastikuoludega liustikul. Denveri liustikul tuli harjuda tugeva päikesega, transpordi keerukusega liustikul ja mägedes, pisikese eluruumiga, külma ilmaga, kehvade pesemisvõimalustega, minimaalse ühendusega välismaailmaga, suure füüsilise koormusega ja sellega et kogu biomass, väljaheited ja asjad tuleb liustikult ära viia. Dyea laagris oli elu veidike kergem ning kuna Dyea laager ei asunud liustikul olid tegevused rohkem mugavndatud ja välismaailmaga suhtlemine oli kergem. Ei pidanud näiteks muretsema nii palju pideva vajalike asjade varumisega ja kogu laager ei sõltunud üksnes ilmastikust. Seoses ainulaadse looduskeskonnaga liustikul suurenes tunduvalt ka vaimne pinge ning kehale oli sellises keskonnas elamine väga kurnav. 7
kasutamine korral Miinused : 1) Tuule kiiruse ajaline ebaühtsus 2) Tekitab mürareostust 3) On takistus lindude rändel 4) Tuulegeneraatorid rikuvad maastiku pilti 5) Kasutuspiirkond piiratud Biomassi plussid : 1) Taastuv energiaallikas 2) Biomassi põletamisel vabaneb süsihappegaas mis enne oli võetud atmosfäärist ning seetõttu ei saast keskkonda . 3) Kergesti kättesaadav 4) Aitab tõsta piirkondades tööhõivet 5) Biomass on kodumaine kütus 6) Aitab kaasa jäätmete käitlusele Miinused : 1) Kulukas , kuna tootmisjaamade rajamisele kulub 3 x rohkem ressursse kui maagasi jaamale 2) Metsatööd ohustavad linnustikku 3) Veekogude reostumine ja eutofeerumise oht energiavõsa kasvatamisel 4) On vajalik koduses tarbimises varuda ja ladustamine 5) Kütteväärtus on madalam kui fossiilsetel kütustel . Energiakriis on vastuolu inimkonna senisel energia tootmise ja kasutusviiside ning
kaasaegsemate sateliit mõõtmis tulemustega, mille järgselt loodi mudelid, mis iseloomustasid fütoplanktoni kontsentratsiooni 100 aasta vältel, kuni tänapäevani. Uuringus kasutati Secci kettaga kogutud andmeid ookeanide vee läbipaistvuse kohta alates aastast 1899. ja sateliidiga saadud andmeid alates 1979. aastas. Andmeid uurides täheldati, et fütoplanktoni biomassi vähenemis osakaal on olnud keskmiselt 1% aastas kogu massist ja 1950. aastast tänapäevani on biomass vähenenud 40% võrra. Biomassi vähenemis trendi on rohkem märgata poolaar ja ekvatoriaal piirkondades ning see korreleerub negatiivselt veepinna temperatuuri tõusuga. Tõusev ookeanide temperatuur muudab pinnaveekihid stabiilsemaks ja rahulikumaks, ning vähene vee segunemine ja liikumine vähendab ka toitainete jõudmist fütoplankteriteni. Tulemuste põhjal sooviti luua mudel fütoplanktoni muutuste kohta
b) Koch Stefan, Goller Bernhard, Kubbies Manfred c) EP0941307 d) International: A61K48/00; A61M1/02; C12M1/00; C12M1/36; C12M1/36; C12M3/00; C12N15/09; C12N5/10; (IPC1-1): C12M3/00 Cooperative: A61M1/0209; C12M23/14; C12M23/34 e) C12M23/14A C – Chemistry, Metallurgy C12 – biochemistry, beer, spirits, wine, vinegar, microbiology, enzymology, mutation or genetic engineering C12M – apparatus for enzymology or microbiology; apparatus for culturing microorganisms for producing biomass, for growing cells or for obtaining fermentation or metabolic products, i.e. bioreactors or fermenters C12M23/00 - Constructional details, e.g. recesses, hinges (flow directing inserts in C12M27/18-C12M27/24; apparatus for chemical or physical processes in general B01J, chemical or physical laboratory apparatus in general B01L) C12M23/02 - Form or structure of the vessel (large containers B65D88/00) C12M23/14 – Bags 8.3.2
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõ...
Ökosüsteemi iseregulatsiooni häirumise või suisa lakkamise korral. Selle tekitavad: 1. Organismid ise muudavad 2. Loodusõnnetused protsessid 3. Inimtegevus Hakab muutuma elukoslus, aa jooksul ök. Süst. Asendub teisega, nim suktsessioon Aine ja energia ülekanne ökosüsteemis Aine ülekanne toimub ühelt troofiliselt asemelt teisele Nr1. Aine ülekandumise seaduspärasus nimetatakse ka ökoloogilise püramiidi reegliks: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise biomassist Nr2. Energia ülekandumise seaduspärasus Kandub ühelt troopiliselt tasemelt järgmisele, jõuab teisele tasemele 10% eelmise taseme energiast seda nimetatakse ökoloogiliseks efektiivsuseks (mida suurem on protsent seda efektiivsemalt toimub ökosüsteem) Biomassi püramiid 1. Tase (kõige alumised) tootjad 1st 2se 10% 2. Ia Tarbijad 3. IIa tarbijad 4. III Erinevus:
1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kisk...
veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel). Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende biomass suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg). ökoloogiline seljakott (mõiste ja näide): “nähtamatu” materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Näiteks arvuti ökoloogiline seljakott on hinnanguliselt 200 kg
Keskmisel hulgal olid esindatud väheharjasussid,kaanid,karpvähiline,vesilestalised,ehmestiivalise,kahetiivaliste,habesääsklaste vastseid.Limused puudusid.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist 13%.Piibe lõigus määrati bentilisi selgrootuid 44 taksonit.Põhjaloomastiku isendirohkus oli keskmine.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%.Keskjooksul Jõeküla lõigus leiti põhjaloomi 42 taksonit.Zoobentose isendirohkus oli alla keskmise,kuid biomass kõrge.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 34%.Rutikvere lõigus oli põhjaloomastik mõõdukalt mitmekesine (39 taksonit) ,keskmise asustustiheduse ja keskmisest madalama biomassiga.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%.Pajusi koolmel oli põhjaloomastik mitmekesine (48 taksonit),mõõdukalt isendirohke ja kõrge biomassiga.Domineerisid ka teod biomassilt.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist ainult 7%.Väike-Kamari lõigus
Nende kõikide põlemisel tekib süsihappegaas ja algselt on fossiilsed kütused tekkinud ka biomassist 12.Kuidas mõjutab biomassi kasutamine süsihakkegaasi hulka atmosfääris Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka 13.Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada 14.Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass Kõik fossiilsed kütused on algselt olnud biomass 15.Millistes tingimustes on geotermilist energiat võimalik ja otsatarvekas ammutada Sellistes kohtades, kus maa sisesoojuse voog asub maapinnale nii lähedal, et seda on majanduslikult otstarbekas kasutada 16.Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle
kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa Anaeroobne hingamine (CH2O)n + Xox -----> CO2 + Xred Mulla orgaaniline aine 1500 "Xoxvib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), vvel (So), rauaioonid Setted 10000000 (Fe3+) Fossilsed ktused 10000 Mikroobne biomass 353-546 Aeglane ssinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete ktuste teke. Ookean + setted 303-2.2 Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO3 Muld 26 (kaltsiumkarbonaat), millest koosnevad molluskite karbid. Surnud Kogu maismaa 22-215 molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekkis lubjakivi. Lubjakivi vib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed ktused (kivissi, nafta, maagaas) tekkisid iidsete taimede ja loomade jnustest krge temperatuuri ja rhu toimel maakoores.
· Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel. · Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. · Lainete energia kasutamise võimalus on ajaliselt väga ebaühtlane. · Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese-võimsuseliste objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega. Biomassienergia · Bioenergia on biomassi või biomassi- saaduste põletamisel saadud energia. · Biomass koosneb kõikvõimalikust bioloogilisest materjalist puidust, sõnnikust, põllumajandusjäätmetest, selle saaduste hulka kuuluvad taimsed õlid, etanool ja anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud gaas. · Kõige tavalisem on biomassi põletamine vahetult soojuse saamiseks, kuid biomassi saab kasutada ka kütusena elektrienergia tootmisel turbiinide abil. Elektrijaamades kasutatavad energialiigid · Mehaaniline energia · Keemilise sideme energia · Tuumaenergia · Soojusenergia
tunduvalt pikema teekonna, sellisel juhul on ka langemisnurk atmosfääri suhtes teravam ja suurem osa peegeldub tagasi. Päikesepaistelistel päevadel on päikeseenergia maksimum keskpäeva paiku. Skeemid Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastumisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma.
TAASTUMATUD TAASTUVAD TEKKINUD MILJONEID SAAB KASUTADA PIDEVALT AASTAID TAGASI, TEKE VÕI TEATUD AJA MÖÖDUMI AEGLANE. EI SAA KORDUV TÄHENDUS SEL UUESTI KASUTUSELE KASUTADA VÕTTA LOODUSPROTSESSID, FOSSIILKÜTUSED MIS TEKIVAD TÄNU (KUNAGINE BIOMASS, SETTEKIVIMID) RESSURSS PÄIKESE VÕI MAA SISE ENERGIALE SUUREM ENERGIA VÄIKSEM, SISALDUS JA KÜTTE ENERGIASISALDUS HAJUB ROHKEM, KAOD VÄÄRTUS SUUREMAD MITMEKESISEM: KITSAM KASUTUSALA: SOOJUS, ELEKTRI PEAMISELT ELEKTRI, ENERGIA,
Energia majandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise
New energy sources Rauno Hermann Scheer Energy law example for 47 countries 6.3% to over 20% Numerous awards including The Right Livelihood Award Renewable energy in world Investments 63 billion USD > 120 billion USD 20062009 Wind energy: 74 000 MW to 135 000 MW Solar energy: 5100 MW to 19 000 MW WHAT ARE THE ALTERNATIVES TO TODAYS SOLAR, WIND AND BIOMASS ENERGY SOURCES? Osmotic power How it works? Pressure created by osmosis powers turbines Where could be used Where fresh and salt water meet (creeks, fjords) Desalination plants Now Worlds first test factory in Norway Tofte (2009) Disadvantages Km2s of membranes needed Norway, Tofte Click to edit Master text styles Second level Third level
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
toiduvõrk-omavahel põimunud toiduahelate kogumvühes ökosüsteemis tootja-toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne org. trofooniline tase-toiduahela lüli ökoloogiline amplituud-ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles org saab elada, paljuneda, areneda ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate popul arvukuse stabiilne tasakaal ökoloogiline t-org elutegevust mõjutav keskkonnategur ök. püs.reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaugu 10% eelmise tasemest ökosüsteem-isereguleeruv tervik, iseloomustab popul koosseisu ja arvukuse pikaajaline s tabiilsus ökotoop-ökosüsteemi elukeskkond Ökoloogilised tegurid piiravad organismi arengut. Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur. Org. areneb kõige kiiremini siis, kui kõigi ökol. tegurite toime on optimumis. Tootjad loomad on iga toiduahela esimeseks lüliks. Ökotoop on biotsönoosi elupaik.
LOA kui esmane toiduallikas · Polükariootide ja heterotroofsete bakterid on peamised organismid kes suudavad LOA ära kasutada oma energia ja C saamise eesmärgil. · Omastatud orgaanilist alusmaterjali on vaja et toota energiat ATP vormis · Lisaks sellele on orgaaniline alusmaterjal transformeeritud läbi keskmise ainevahetuse ja kasutatud hädavajalike orgaaniliste molekulide biosünteesis, kus neist toodetakse uus bakteriaalne biomass või anorgaaniline C[3] · LOA on ka unikaalne roll pinnas olevate . raskemetallide keemias, ta madaldab metallide mudale/mullale kogunemist seeläbi et konkureerib efektiivsemalt vabade metalliioonide pärast. Ja samas moodustades lahustuvaid orgaani- metallilisi liiteid[4] Tehaste ja Taimede ja Vihmaveega Veetaimede põllumajandus loomade
14. ENERGIAMAJANDUS Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19 sajandi lõpuni. 19-20 sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sellele hakati põletama ka madalama kütteväärtusega kütuseid- pruunsütt, põlevkivi ja turvast. Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
