Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"biomass" - 393 õppematerjali

biomass — põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon (Euroopa Parlamendi direktiiv 2003/30/EC). Endale tootev elektrijaam — ettevõte, mis toodab elektrienergiat kõrvaltegevusena kas täielikult või osaliselt oma vajadusteks, et tagada sellega põhitegevuse toimimine.
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

närviimpulsside, hingamisliigutuste, ärkveloleku, sigimise, rännete) korrapärane kordumine. Tsirkaadrütm ­ füsioloogiliste protsesside ööpäevarütm. Tsirkaadrütm säilib ka juhul, kui organism on püsivas temperatuuris ja pidevas valguses või pimeduses. Periood vältab keskmiselt 24 tundi ja kõigub nt putukail 21,5-27,5 tunni piires. Sesoonne rütm ­ aastaajaline muutus; aastaaja rütm, hooajaline. 1 36. Produktsioon ökosüsteemis. Biomass . fütomass, zoomass, bakterimass, mortmass. Bioproduktsioon põllul ja metsas. Biomass (e. elusaine)- laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m 2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Peamised elemendid, millest koosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust....

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kokkuvõte 10.klassi materjalist

Kalarikkamad piirkonnad ­ Jaapani ümbrus, Põhjameri, Indoneesia saarestiku ümbrus Kalavaesemad piirkonnad ­ Venemaa põhjarannik, Gröönimaa ümbrus Suurimad kalapüüdjad ­ Island, Marshalli saared, Mauritaania Olulisemad keskkonna probleemid Põllumajanduses ­ muldade kahjustumine, kurnamine Metsanduses ­ metsade vähenemine,happesademed Kalanduses ­ kalade hävimine, reostus Energiamajandus Taastuvad varad ­ tuul, biomass , vesi, lained, päike Taastumatud varad ­ nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Traditsioonilised varad ­ nafta, maagaas, süsi, põlevkivi, hüdro Alternatiivsed varad ­ päike, tuul, tõus-mõõn Suurimad tootjad, eksportijad, importijad, varude paiknemine, plussid ja miinused Kivisüsi ­ Ameerika, USA, Venemaa; ohutu transportida Nafta ­ Saudi-Araabia, Venemaa, USA; mitmekülgne, plastikuid jne saab toota...

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid

Muu kütteainetest 87% Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Tagajärjed · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine...

Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Norra

Suurem osa Norra naftatoodetest eksporditakse. Kuid kodumaal kasutatakse seda sõidukikütuse tootmiseks, majapidamiste kütmiseks, tööstussoojuseks ning petrokeemiatööstuse toorainena. Kivisütt kaevandatakse Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass . Koos suudaksid need alternatiivid varustada riiki umbes 20 TWh-ga aastas. Norral oleks potentsiaali ka tuuleenergia kasutamiseks, eriti rannikualadel, kuid vajalike rajatiste maksumus on väga kõrge. Samuti saab küttevajadust osaliselt rahuldada elektrijõul töötavate soojuspumpade abil, mis kasutavad ära maapinnas ja ümbritsevas keskkonnas leiduvat soojust. Elamud ehitatakse enamasti nii, et looduslik päikesesoojus saaks maksimaalselt ära kasutatud. Selleks sobivates piirkondades...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Spikker

abiootiline-organisme ümbritseb eluta maailmast tulenevadökotegurid adaptatsioon-organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks,et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populats. suurenemise aerotankaeratsioonikamber,kus reovesi liitubaktiivmudagaalbeedo-maapinna või vee tagasipeegeldusvõime areaal-leviala mingi taksoni või süntaksoni esinemisala autökoloogia-organismiökoloogia,liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv harubakterimass-kõigi bakterite kogumass biogeograafia-bioloogia ja geograafia piirteadus,,mis käsitleb biosüsteemide levikutbiogeotsönooslooduslik kompleks,millesse kuuluvad elukooslus ja elutakeskkondbioindikatsioon-keskkonnaolude ja seisundite iselomustamine bioindikaator- võib olla isend,populatsioon,kooslusbioloogiline tort-Odum on kujutanud integratsiooni tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja mai...

Ökoloogia
106 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sipelgad

Uurijad on seeni kasvatavate aedniksipelgate pesades teinud kindlaks 553 erisugust seenesorti, mida me loodusest mujalt ei leia või kui, siis ainult nende lähisugulasliike. Aedniksipelgate välitöölised lõikavad oma teravate lõugadega puude lehtedest tükikesi, kannavad need pesasügavusse ehitatud seenekasvatuskambrikestesse, kus valitseb täpselt reguleeritud mikrokliima. Lehetükikesed mälutakse peeneks, immutatakse sülje ja väljaheidetega ­ kasvusubstraadiks lehikseentest aretatud kultuuridele. Pesakambrites asuvates seeneaedades on välja kujunenud seente väetusviisid kõrgema saagi saamiseks ning tagatud antibiootiliste "herbitsiididega" teiste, "umbrohtudena" kasvama kippuvate hallitusseente tõrje. Aedniksipelgaliike on seni kirjeldatud üle 200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid erisuguseid seenesorte. Neid antaks...

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat"...

Põllumajanduse alused
279 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Energiaprobleemid maailmas - Seminari ettekanne

II. Teisesed energiavarad tekivad Maa loodusprotsessides esmaste ühekodsel muundumisel. Muundumisele allub peamiselt päikeseenergia. Olulisemad on voolava vee, tuule ja biomassi energia. Muundumise kasutegur on väike, valdav osa energiat hajub kasutult. Sellepärast on teiseseid energiavarasid suhteliselt vähe. Nende varud täienevad ja uuenevad ise. V.III. Kolmandased energiavarad on geoloogilise mineviku biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks. Muundumisel on väga palju energiat kaotsi läinud, allesjäänu on Maa eluea 5 miljardi aasta jooksul kogunenud fossiilsete kütuste tagavara. Nende energia on kergesti kasutatav (kuna energia on neis tugevasti kontsentreeritud). Kuna tegemist on minevikus kogunenud varude kulutamisega, saavad kolmandased energiavarud varem või hiljem otsa. V.IV. Teine liigitus jagab looduslikud energiavarad:...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
162 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

puudused) Fossiilkütustele võivad olla alternatiiviks: geotermiline energia päikeseenergia hüdroenergia tuule energia biomass . Tuumaenergia(Tuumaenergeetika põhiprobleemid on seotud: 1. jäätmete töötlemisega ning matmisega; 2. ressursi ärakasutatud tuumaobjektide konserveerimisega; 3. tuumareaktorite ohutusega.) · Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused)...

Ökoloogia ja...
436 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

Anaeroobse lagunemise faasid. Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid. Täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore. Täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi. Joonisel 2.9 on kujutatud anaeroobsete reaktorite põhitüüpe ja alamal selgitatakse nende toimimise põhimõtteid. Reaktorite põhitüüpide modifikatsioonid erinevad vee voolamise suuna, retsirkulatsiooni ja setitamise kasutamise poolest....

Ökoloogia ja...
309 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 23.Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas.Tähtsamad organismid mullas: 1) Mikroorganismid.a) bakterid-mullas on kõige enam aeroobseid,heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000kg/ha. b)seened-osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel.Tegutsevad valdavalt happelises kaskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimegeda. Biomass 500...5000 kg/ha. c) kiirikseened-nõrgalt happelises keskonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad-enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) samblikud...

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Biotehnoloogia labori arvestuse küsimused ja vastused

C variant 1) Kirjeldage, kuidas valmistasite mikroobipreparaate: seentest, bakteritest. Preparaadid elusrakkudest Laialisurutud tilk Puhtale, rasvavabale mikroskoobi alusklaasile (esemeklaasile) kantakse steriilse külviaasa või pipetiga veidi steriilset lahjendusvett (füsioloogilist lahust), millesse suspendeeritakse uuritavat mikroorganismide kultuuri. Pärmide ning bakterite vaatlemisel segatakse uuritav biomass hoolikalt lahjendusveega, hallituste uurimisel kantakse lahjendusvette ettevaatlikult veidi hüüfe ning eoskandjaid, püüdes viimaseid mitte vigastada. Suspensioon kaetakse õhumulle vältides katteklaasiga. Vedelsöötmetest pärinevate preparaatide uurimisel pole vaja lahjendusvett lisada. Biomassi sisaldav vedelikutilk kaetakse ettevaatlikult, õhumulle vältides, katteklaasiga. NB! Preparaate tuleb mikroskopeerida võimalikult kohe, kuna vedelik kuivab kiiresti. Ripptilk...

Biotehnoloogia
245 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Kalandus

KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus...

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa Anaeroobne hingamine (CH2O)n + Xox -----> CO2 + Xred Mulla orgaaniline aine 1500 "Xoxvib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), vvel (So), rauaioonid Setted 10000000 (Fe3+) Fossilsed ktused 10000 Mikroobne biomass 353-546 Aeglane ssinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete ktuste teke. Ookean + setted 303-2.2 Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO3 Muld 26 (kaltsiumkarbonaat), millest koosnevad molluskite karbid. Surnud Kogu maismaa 22-215 molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekkis lubjakivi. Lubjakivi vib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed ktused (kivissi, nafta, maagaas) tekkisid iidsete taimede ja loomade jnustest krge temperatuuri ja rhu toimel maakoores....

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ökoloogia põhimõisted

Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid ­ organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid ­ pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid ­ tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ­ ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ­ ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ­ ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum ­ teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid ­ organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur ­ inimtegevuse mõju Sümbioos ­ eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos ­ organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos ­ üks organism elab t...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inseneriökoloogia vastused

Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
121 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Roheline energia – milleks seda vaja on?

Peamisteks taastuvenergia allikateks on päikeseenergia ning hüdroenergia, tuuleenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Kuid milleks on meile vaja taastuvenergiat? Konflikt inimtegevuse ja looduskeskkonna vahel on Maa inimkonna kasvu tingimustes aina süvenenud. Probleemid keskkonna vallas hakkasid ilmnema juba eelmise sajandi algupoolel ja sajandi keskpaigaks oli selge, et inimkonna püüdlused kiirema majanduskasvu ja parema äraolemise nimel toimuvad loodusressursside ja meie endi elukeskkonna saastamise ja kuritarvitamise arvel. Viidi läbi mitmeid teaduslike uuringuid, saamaks aimu keskkonnas toimuvatest protsessidest ja hakati prognoosima, milline võiks olukord olla kümne või kahekümne aasta pärast. Tulemuse...

Keskkonnaökoloogia
62 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Esitlus - Taastuvad loodusvarad

imetajad linnud roomajad kalad kahepaiksed selgrootud liikide arv pole kindlel (kuni 4 miljonit) Muld taastumiseks nõutav aeg on väga pikk vanimad mullad on ligi 10 000 aastat vanad kogu maismaa haaravaks funktsiooniks on taimede varustamine: kasvuks ja arenguks Biomassi energia e. biomassi kalorsus soojusenergia, mis saadakse biomassi põletamisel. Biomass on taimne materjal, mis on põletamiseks piisavalt kuiv (puiduhake ja -jäätmed, saepuru, pilliroog, põhk, jne.) Küsimused 1. Kuidas jagunevad loodusvarad? 2. Mida nimetatakse metsaks? 3. Kui suure protsendi moodustab vesi Maa pinnast? 4. Mitu loomaliiki on Maal? 5. Mis on mulla ülesanne? Kasutatud kirjandus Google http://images.google.ee/imghp Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik http://eelis.ic.envir.ee:8080/...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

Veevaeseid aastaid iseloomustab sinivetikate massiline areng, järve kinnikasvamine, haugi kudealade piiratus ning tihti ka kalade suremine. Järve keskmise sügavuse suurenemisel väheneb tunduvalt resuspensioonikiirus. Vaatamata toiteainete (N, P) suuremale koormusele veerikastel aastatel, on veetaseme tõusul positiivne mõju järve ökoloogilisele seisundile. Väheneb füto- ja bakterplanktoni biomass ning sestoni üldhulk. Troofsustaseme näiline alanemine seostub eelkõige fütoplanktoni produktsiooni vähenemisega teravnenud valguslimitatsiooni tõttu. Väikese läbipaistvusega Võrtsjärve puhul põhjustab veetaseme tõus nii järve põhja kui ka veekeha keskmise valgustatuse vähenemist. Võrtsjärve reguleerimine on kerkinud päevakorrale hüdroloogiliselt kuivadel perioodidel kui veetase järves on pikemat aega langenud allapoole tavapärast madalveetaset. Viimastel...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Algoloogia

Oedogonium Cosmarium Closterium Staurastrum Micrasterias - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad Ökoloogia Abüssaal on: () Järve anaeroobne põhjakiht; () õõnsus eugleniidede rakupinnal, kust väljuvad viburid; () ookeani kaldaäärne piirkond; (x) ookeani põhi sügavamal kui 4000 m; () ränivetikate spetsiifiline koloonia tüüp Hutchinson'i planktoni paradoks: (x) vastuolu planktilise keskkonna näilise homogeensuse ja liikide rohkuse vahel; () liikide suur biomass planktonis arvestades valguse kroonilist vähesust; () vetikatsengute tekkimine arvestades pidevat toitainetepuudust pindmises kihis; () vastuolu fütoplanktoni väikese biomassi ja herbivooride suure hulga vahel; () näiline vastuolu füsika seadusete ja planktiliste organismide agregeerunud ruumilise leviku vahel Monod võrrand: (x) kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () kasvukiiruse sõltuvus...

Eesti sisevete ökoloogia
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun