mullaviljakus hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bio-loogilistest iseärasustest.seda punkti kus on saavutatud maksi-maalne saagikus nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks saagikuseks. Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub saagikus keemilistest, füüsikalistest, bioloogilistest tingimustest. Looduslik viljakus jaguneb: 1) efektiivne see mille tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus inimene on looduslikku viljakust suuren-danud jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks. Mullaviljakuse hindamine. Näiteks: 3 t kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100-punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi.
Bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll (2004) – käsitleb GMO ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli. EM: tagada GMO ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Nagoya protokoll (2010) – käsitleb juurdepääsu geneetiliste ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist. UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon: Looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende moodustiste rühmadest; Geoloogiline ja füsiograafiline moodustis ja täpselt piiritletud ala, mis kujutab endast ohustatud looma- ja taimeliikide areaale; 27 Looduslik vaatamisväärsus või rangelt piiritletud looduslik ala, millel on väljapaistev ülemaailmne väärtus teaduse, konserveerimise või loodusliku ilu seisukohast
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
muudatused protsessides ja/või menetlustes, mis muudavad teadaande aegunuks, tuleb teadaanne uuesti esitada. 4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teadaannetes peab olema näidatud: a) asjaomase ettevõtte ja/või asutuse nimi ja aadress; b) töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutava isiku nimi ja ametikoht; c) artiklis 3 osutatud hindamise tulemused; d) bioloogilise mõjuri liik; e) kavandatud kaitse- ja ennetusmeetmed. Eesti õigusakt: Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54576) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1» muutmine Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RT I 2006, 19, 155 ; Official Journal: Elektrooniline
tõusmeid kahjustada.Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeg-laselt ning nende hukkumise oht on suur.Külviaeg jaotatakse varajaseks, kesk-miseks ja hiliseks.Varajane on, kui muld on tehnoloogiliselt küps, ei kleepu.Keskm kui muld on biol küps 7-10 päeva varajasest külvist hiljem.Hiline pärast keskmist külviaega, kui muld on soojenenud 10- 12Cni.Suviteraviljadel langeb optimaalne külviaeg sageli varajase ja keskm külviaja vahele.Optimaalne külviaega oleneb kultuuri ja sordi bioloogilistest iseärasustest,mulla tahedaks muutumise ajast ja külvi ja külvijärgsel ajal valitsevast ilmastikust.Tähtsamad bioloogilised iseärasused, mis mõjutavad külviaega on seemnete idanemistemp ja veevajadus ning tõusmete vastupidavus öökülmale.Suviteraviljad vajavad seemnete pundumiseks palju vett. Katsetest on selgunud, et parim aeg külviks on 7 mai. 31) Suviteraviljade külvisenormid.Küsim 18) 32) Suviteraviljade hooldamine.
Liigiline mitmekesisus. Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid: Looduse mitmekesisuse kaitse. Selle komponentide säästev kasutamine. Geneetiliste ressursside kasutamises saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon Vastu võetud 1972, Eesti ühines 1995. Eesmärk ja vajadus: Looduspärand: looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende moodustiste gruppidest, millel on väljapaistev üldine väärtus esteetika või teaduse seisukohast; geoloogilisi ja füsiograafilisi moodustisi ja täpselt piiritletud alasid, mis kujutavad endast ohustatud looma- ja taimeliikide areaale, millel on väljapaistev üldine väärtus teaduse või konserveerimise seisukohast; looduslikke vaatamisväärsusi või rangelt
liblikõielised. Viimasel ajal on täheldatud väävlipuudusest tingitud kvaliteedi langemist toidunisul. Raud Mullas 1,0-6,0%, peamiselt mineraalide koostises. Raua lahustuvus on suurem happelises mullas. Liigniisketes ja tugevasti happelistes muldades võib liikuva raua liig osutuda taimedele toksiliseks. Mangaan Mangaanivaesed mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas. Liikuva mangaani sisaldus muutub vegetatsiooniperioodi jooksul ja sõltub mulla niiskusest bioloogilistest tingimustest ja ka agrotehnikast. Sademeterikkal suvel esineb mangaanipuudust harva Mikroelemendid Boori sisaldus mullas sõltub enamasti mulla lõimisest ja keemilisest koostisest. Raskemad mullad on booririkkamad. Kerge lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Lubjarikastes ja lubjatud muldades on omastatava boori sisaldus madalam. Boorivaesed on Lääne-Viru, Võru, Harju ja Jõgeva maakonna mullad.
Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeg- laselt ning nende hukkumise oht on suur.Külviaeg jaotatakse varajaseks, kesk- miseks ja hiliseks.Varajane on, kui muld on tehnoloogiliselt küps, ei kleepu.Keskm kui muld on biol küps 7-10 päeva varajasest külvist hiljem.Hiline pärast keskmist külviaega, kui muld on soojenenud 10-12Cni.Suviteraviljadel langeb optimaalne külviaeg sageli varajase ja keskm külviaja vahele.Optimaalne külviaega oleneb kultuuri ja sordi bioloogilistest iseärasustest,mulla tahedaks muutumise ajast ja külvi ja külvijärgsel ajal valitsevast ilmastikust.Tähtsamad bioloogilised iseärasused, mis mõjutavad külviaega on seemnete idanemistemp ja veevajadus ning tõusmete vastupidavus öökülmale.Suviteraviljad vajavad seemnete pundumiseks palju vett. Katsetest on selgunud, et parim aeg külviks on 7 mai. 31) Suviteraviljade külvisenormid.Küsim 18) 32) Suviteraviljade hooldamine.
Raiesmikku loetakse metsata metsamaaks. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, 5 rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis). 3. Puistu koostisosad Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade poolest. Kõige ülemist, kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I rindeks e.
Kui aga resultaadi määrab enam keskkond, peaks tulemus olema vastupidine ning sõltuma eelkõige kasuvanemate eeskujust ja kasuperede kasvutingimustest. Esimeste hulka kuuluv adopteerimiste uuring viidi läbi Taanis, kus tehti kindlaks psühhopaatia esinemine täisealiste adopteeritute bioloogiliste sugulaste hulgas.19 Schulsinger võrdles 57 adopteeritut, kellel ta diagnoosis psühhopaatia sama suure adopteeritute mitte-psühhopaatide grupiga. Ta tuvastas, et psühhopaatide puhul oli 3,9% bioloogilistest vanematest samuti diagnoositud psühhopaatia. Kontrollgrupi vastav näitaja oli 1,4%. Erinevus ei olnud statistiliselt oluline ja lisaks sellele kasutati selles uuringus psühhopaatia diagnoosimiseks mittestandardset metoodikat (tugineti ainult impulsiivsuse ja piduradamatu käitumise esinemise faktidele). Seega on uuringu tulemuste kasutamine kriminaalse käitumise pärilikkuse kontekstis küllaltki küsitav
toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bio-loogilistest iseärasustest.seda punkti kus on saavutatud maksi-maalne saagikus nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks saagikuseks. Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub saagikus keemilistest, füüsikalistest, bioloogilistest tingimustest. Looduslik viljakus jaguneb: 1) efektiivne - see mille tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne - viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus - inimene on looduslikku viljakust suuren-danud - jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks. Mullaviljakuse hindamine. Näiteks: 3 t kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100- punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi:
jõuvad suhteliselt lühikese perioodi jooksul järgmisesse astmesse. Toimuvad suhteliselt suured muutused. Korraga mitu muutust. 3. Muutus toimub ,,üleöö" äkitselt 4. Kooskõlalisus erinevate muutuste vahel need peavad olema korraga edasi liikuvad. Arenguastmed toimuvad alati kindlas järjekorras. Jean Piaget (1896-1980) Sveitsi psühholoog. Soovis näidata, kuidas loogiline mõtlemine bioloogilistest juurtest välja areneb. Tema ideed tuginesid M.Baldwini töödele, arendas edasi teooriat laste kognitiivsest arengust. Teda köitis laste poolt tehtavate vigade süsteemsus, leidis, et loogiline mõtlemine kujuneb aeglaselt, järk-järgult, astmelise evolutsioonina. 12 Pühendus normaalse intellektuaalse arengu uurimisele. Töötas välja Binet-Simoni intelligentsustesti vanuselisi norme mõõtes laste loogilise järeldamise võimet
keeruliselt realiseeritav. Sünaptilised ühendused juhivad aju tööd, nende väärtustest sõltub inimese mälu. Näiteks. Kui inimene sünnib siis tema ajus on umbes 100 miljardit neuronit ja iga neuron on sünaptiliste ühenduste kaudu ühendatud umbes 1000 teiste neuronitega. Niimoodi on moodustunud 100 triljonit sünaptilist ühendust, mis juhivad aju tööd. Põhjalikumalt bioloogilistest neuronitest ja närvivõrkudest vaata täiendavast kirjandusest. 4 Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Haykin, S. Neural Networks, Prentice-Hall international (UK) Limited, London, 1994. 696 p. 3. , . . : : « ». . , 1999. 76 .
§ 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus . § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia
18. Jäätmete lõppkäitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, s.h. merre, põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kuna
keeruliselt realiseeritav. Sünaptilised ühendused juhivad aju tööd, nende väärtustest sõltub inimese mälu. Näiteks. Kui inimene sünnib siis tema ajus on umbes 100 miljardit neuronit ja iga neuron on sünaptiliste ühenduste kaudu ühendatud umbes 1000 teiste neuronitega. Niimoodi on moodustunud 100 triljonit sünaptilist ühendust, mis juhivad aju tööd. Põhjalikumalt bioloogilistest neuronitest ja närvivõrkudest vaata täiendavast kirjandusest. 4 Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Haykin, S. Neural Networks, Prentice-Hall international (UK) Limited, London, 1994. 696 p. 3. , . . : : « ». . , 1999. 76 .
- termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Meetod(id) valitakse selle järgi, mis sobib kõige paremini antud jäätmeliikide töötlemiseks ja millega saavutatakse kõige paremini soovitavad eesmärgid. Keemilisi meetodeid kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks (ohtlike jäätmete käitlust käsitletakse eraldi peatükis). Kompostimine Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
(nn. kuiv seadus), kuid samasse perioodi langeb, tänu alkoholi müügi piiramisele, toksikomaania tekkimine. Seega näeme, et vähemalt üks osa kuritegevusest on väga kiire dünaamikaga ja seetõttu tuleb seletusi otsida kiiresti muutunud sotsiaalsetest tingimustest. See ei välista siiski aga kuritegevuse suhteliselt stabiilsema osa võimalikku mõningast tingitust kurjategija isikuga seonduvatest faktoritest, sh. ka bioloogilistest faktoritest. NB! Paljud teod jäävad registreerimata (ei ole konkreetset kannatanut või ei viitsita). Suuti muudatusi kuritegude arvus võib põhjustada nt muudatus registreerimise süsteemis. Palju seksuaalkuritegusid jäi varem teatamata, sest kardeti negatiivset vastukaja ühiskonnast. Alates 2007 dekriminaliseeriti pisivargused.
Neid eristab ka see, et filtratsioonil liigub vesi tunduvalt aeglasemalt kui nõrgumisel. 8. Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Põhjavesi liigub mullapoorides laminaarselt. Vastavalt Darcy seadusele oleneb vee liikumise kiirus pinnase filtratsioonimoodulist ja veepinna langust. Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. Ka vee temperatuuri tõus, samuti mullas olevad lõhed, vihmausside käigud, elusad ja surnud taimejuured suurendavad filtratsioonimoodulit. 9. Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett
Toitaineid limiteerivaks ühendiks magevees on fosfor ja ookeanis lämmastik. Teiste gaaside osa globaalses soojenemises CH4 (metaan), klorofluorsüsinik CFC, troposfääri osoon. CH4 kontsentratsioon suureneb 1 % aastas – madalam, kui CO 2 kontsentratsioon, kuid tema molekul on 50x aktiivsem kui CO2 molekul. 200 aasta jooksul on metaani kontsentratsioon kahekordistunud. Riisipõllud on ühed suurimad CH4 emiteerijaid, aga ka veistekasvatus. 70- 90% atmosfääri CH4-st pärit tänapäeva bioloogilistest protsessidest, fossiilsed kütused seda enam ei tekita. CO2 ja CH4 mudelid sarnased. Samad asjad on toimunud ka 150000 a tagasi. Suved lähevad soojemaks, talved külmemaks. 4000-6000 a tagasi oli keskmine temperatuur oli 1 kraadi võrra kõrgem kui praegu. Metsatulekahjud tugevamad tuuled järved segatakse põhjani ja kantakse juurde toitaineid. Vetikate kasv intensiivistub, vee 1
Sellel sügavusel, millest allpool on kõik mullapoorid veega täidetud, on hüdrostaatiline rõhk võrdne atmosfäärirõhuga. Seda atmosfäärirõhu nivood mullas nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast allapoole jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks. 4)Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. · keskmine liivsavi 0,2 · raske liivsavi 0,1 · savi 0,05 · peenliiv 1,0 · saviliiv 0,6 · kerge liivsavi 0,4 · turvas (60%) 0,3 5)Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb
Vajaduste ja nende rahuldamise seosed emotsioonide ja motivatsiooniga. Emotsioonid sõltuvad vajaduste rahuldatusest – nt bioloogilised vajadused: kui need jäävad rahuldamata, siis meie emotsioonid muutuvad negatiivseteks. Emotsioonide muutuse taga on vajaduste rahuldamatus. Emotsioonidega seoses tuleb rääkida sellest, millest emotsioonid sõltuvad. Nad sõltuvad laias laastus kahest asjast – sellest, kuivõrd on meie vajadused rahuldatud: kõige lihtsam on rääkida bioloogilistest vajadustest, et me tahame süüa, magada ja kui me seda ei saa, siis meie emotsioonid muutuvad negatiivseteks. Hetkel oleks vaja seda, seda ma ei saa ja seetõttu ma võin end suht halvasti tunda. Teine asi – emotsioonid sõltuvad kognitsioonidest ehk sellest, mida ma mõtlen antud olukorras. Sõltub sellest, kui oluline olukord minu jaoks on, mida ma sellest arvan. Selle tõttu erinevates olukordades erinevad inimesed kogevad erinevaid emotsioone
kultuurirelativism, meenub midagi Boasi koolkonna kohta..enam ei mäleta..vinge mälu, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamise skeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb väärtustada ja neid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga. Kultuuride erinevus on kultuurisisene, mitte ei tulene rassist, bioloogilistest omadustest. Hiljem hakkas ta vis antr lähenemisse umbusuga suhtuma..uskus, et uurimine on võimalik ainult keele kaudu, et millegi eksootilise jääduvastamine ei ole piisav. Uuriti eelkõige nähtavat kultuuri – esemeid, rõivaid, kombeid, rituaale. Rõhutas välitööde tähtsust! Funktsionalism – oli tugevalt domineeriv suund. Bronislav Malinowski (psühhobioloogiline funktisonalism,
(individuaalkartulikasvatus, väikeaiapidajad), siis Bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikema perioodiline viljelemine antud kasvukohas 1. Talirukis 2. Oder 3. Kaer 4. Oder 5. Talirukis 6. Oder bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikem perioodilline viljelemine antud kasvukohas Viljavaheldus kultuuride ajalist järjestust nimetatakse viljavahelduseks - juhuslik, kus kultuuride järjestuse määravad subjektiivsed faktorid - agrobioloogiliselt põhjendatud s.o. kultuuride bioloogilistest iseärasustest tulenevat nõudlust keskkonnatingimuste suhtes Külvikord on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse süsteem looduses piiritletud väljadel. Külvikord on viljavaheldussüsteem, st ei ole mingi suvaline süsteem vaid süsteem on korra välja mõeldud ja järgnevatel aastatel ei pea hakkama välja mõtlema mida järgmisena külvata. Külvikord ja selles viljeldavate kultuuirde valik määratakse majapidamise suuruse,
Objektiivne leid Vanuri käitumise jälgimine aitab diagnoosimisel. Tüüpiline kurvameelne vanur käib ja räägib aeglaselt. Näoilme on pidevalt kurb, võib juhtuda nutuhoogusid. Harvem esineb psühhomotoorse rahutusega haigeid: vanur liigub ja räägib lakkamatult, väänab käsi, nutma puhkedes klammerdub tuttava külge. Tugevad nutuhood korduvad sageli, kukkumised või voodile paiskumised iseloomustavad kurvameelse vanuri käitumist. Põhjused Kurvameelsuse põhjusi on otsitud bioloogilistest, psühholoogilistest ja sotsiaalsetest teguritest. Tõenäoliselt on kord tegemist ühe, kord teise kolmanda põhjuse prevaleerimisega. Tänapäeval kasutatakse nimetust "depressiooni põhjuste integreeritud teooria". Selle järgi on depressioon ebaspetsiifiline reaktsioon mitmesugustele siin nimetatud teguritele. Depressiooni teket soodustavaks peetakse kesknärvisüsteemi vananemismuutusi. Tõuke põhjuseks võib olla füüsiline haigus, ravim või psühhosotsiaalne stress.
miks mitte. Henry Goddard (1866 1957) on USA psühholoog + IQ test inglise keelde + tugev päriliku mõju tunnistaja. On leitud, et keskmisel kurjategijal on madalam IQ kui normikuulekal kodanikul. On ka teatud IQ tase, millest madalamaga ei saa enam isik kuritegusid toime panna. On kuritegude liigid, mille puhul kuriteo toimepaneja intelligentsustase on keskmisest selgelt kõrgem. IQ on üpris tugevasti kaasa sündinud nähtus. IQ ei sõltu ainult bioloogilistest faktoritest, vaid ka üleskasvamise keskkonnast. Bioloogilises koolkonnas uuritakse ka sugupuusid ja vaadatakse sugupuude puhul võrdlusi. Võrreldakse ühte sugupuud teisega. Vaadatakse, et kui on kuritegelikud käitumised tuvastatavad, siis selles sugupuus on põlvkondades rohkem kuritegelikku käitumist näha, kui teistes sugupuudes, kus varasemalt kuritegelikku käitumist olnud ei ole. (Kallikak perekond tal olid armukesega ja naisega järeltulevad põlved
(1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. September 2008
Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
partikularism ja kultuurirelativism, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamiseskeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb väärtustada ja neid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga. Kultuuride erinevus on kultuurisisene, mitte ei tulene rassist, bioloogilistest omadustest. Hiljem hakkas ta vis.antropoloogia lähenemisse umbusuga suhtuma..uskus, et uurimine on võimalik ainult keele kaudu, et millegi eksootilise jääduvastamine ei ole piisav. Uuriti eelkõige nähtavat kultuuri esemeid, rõivaid, kombeid, rituaale Funktsionalism oli tugevalt domineeriv suund. Bronislav Malinowski (psühhobioloogiline funktisonalism - inimkonda tuleb uurida kui tervikut ja asjade funktsiooni, kõik tuleb millestki, on
Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. 40. Sanitaarraie. Miks ja millal tehakse? Sanitaarraie - Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus ning tavaliselt tehakse sanitaarraiet surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates,valmivates puistutes, kus pole
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999)
Sibul-söögipeet, kartul-mais, kartul-aeduba, kartul-põlduba, Ei sobi koos kasvatamiseks sibul -salat, hernes - päevalill, porgand - till, Monokultuur 1. Konkreetse kultuuri monokultuur, kus toimub sama kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul, väljal 2. Bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikema perioodiline viljelemine antud kasvukohas Viljavaheldus - viljade ajalist järjestust nimetatakse viljavahelduseks 1. Agrobioloogiliselt põhjendatud s.o. kultuuride bioloogilistest iseärasustest tulenevat nõudlust keskkonnatingimuste suhtes arvestav 2. Juhuslik, kus kultuuride järjestuse määravad subjektiivsed faktorid Külvikord - on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse süsteem looduses piiritletud väljadel * külvikord on viljavaheldussüsteem * külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks
tasemele. Kõige tulemuslikum meetod valkude ruumilise struktuuri ennustamiseks primaarstruktuuri alusel põhineb primaarstruktuuri homoloogia otsingul mõne juba tuntud ruumilise struktuuriga valguga. Kui primaarstruktuurid on piisavalt homoloogsed, siis võib suure tõenäosusega oletada, et ka ruumilised struktuurid on sarnased. Valkude ruumilise struktuuri ennustamine on väga oluline probleem nende omaduste mõistmisel ja seega bioloogilistest protsessidest arusaamisel. Tänapäeval on küllalt lihtne kindlaks teha DNA järjestust. Terve inimese genoomi järjestuse määramine on mõne lähema aasta küsimus. Seega on peagi vähemalt teoreetiliselt võimalik ennustada kõigi inimorganismis leiduvate valkude primaarstruktuuri. Kuigi ka see probleem võib mõnel juhul osutuda väga komplitseerituks nagu edaspidi näeme, saab enamuse valkude järjestust ennustada. Valkude omaduste ja
︎ 209 looduspärandi objekti, ︎ 38 mõlema väärtusega objekti. ︎ 37 piiriülest objekti ︎ 54 objekti hävimisohus ︎ 2 on nimekirjast välja arvatud: Valge orüksi kaitseala (The Arabian Oryx Sanctuary) (2007) ja Dresden (2009) ︎ EESTI: Tallinna vanalinn (1997) ja Struve geodeetiline kaar ( 2005 ; esitas Soome, hõlmab 10 riiki) ︎Looduspärand: looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende moodustiste rühmadest, millel on väljapaistev ülemaailmne väärtus esteetilisest või teaduslikust seisukohast; geoloogiline ja füsiograafiline moodustis ja täpselt piiritletud ala, mis kujutab endast ohustatud looma- ja taimeliikide areaale, millel on väljapaistev ülemaailmne väärtus teaduse või konserveerimise seisukohast;
k) ehk sugu · Psühholoogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised erinevused = gender (ingl.k) ehk sugupool · Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 76 10.1.2. Sugu ja bioloogia · Kui suured on erinevused meeste ja naiste käitumises ning kas need tulenevad just bioloogilistest teguritest? · Ühed teadlased näevad erisuste põhjuseid kromosoomides, hormoonides, aju suuruses ja geenides. Need on inimeses juba sündides ja ilmnevad kõikides kultuurides. Nt kõikjal on mehed jahipidajad, võitlejad ehk kõikides meestes on olemas teatud agressiivsus, mis naistel puudub · Samas selline agressiivsus on kultuuriti väga erinev ning mõnes ühiskonnas kasvatataksegi naisi väga õrnadeks ja leebeteks
Nii tulebki välja, et on põhjalikke uuringuid motiivide, eesmärkide, tegevuse, veendumuste, harjumuste, teadmiste, emotsioonide jms kohta, ent tervikpilt puudub. Leedu professor Bitinas (1984) on internaliseerimisprotsessi mõistmisel lähtunud Jadovi (1975) dispositsiooniteooriast. Jadovi järgi saab vajadusest ja situatsioonist lähtuvalt eraldada kolm dispositsioonilist struktuuri. Esimesel t a s a n d i l on fikseeritud seadumused, mis moodustuvad bioloogilistest vajadustest esemelises situatsioonis. T e i s e l t a s a n d i l on sotsiaalsed hoiakud (attitude), mis moodustuvad sotsiaalsete vajaduste ja vastava situatsiooni koosmõjul, näidates nii kognitiivset, emotsionaalset kui ka käitumuslikku reageerimisvalmidust (positiivset, negatiivset, neutraalset). Kõige k õ r g e m t a s a n d on väärtuste orientatsiooni tasand - see on kõrgemate sotsiaalsete vajaduste ja tegevuse üldiste sotsiaalsete tingimuste koostöö tulemus.
Hallutsinogeenid - Võimaldavad kogeda subjektiivselt uusi tajuelamusi Naturaalsed – psilotsübiin, meskaliin Sünteetilised – LSD, DTM, PCP Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) – serotiiniretseptorite agonist Fentsüklidiin (PCP) – NMDA retseptorite antagonist Dimetüültrüptamiin (DMT) – tulnukad ja värki Kanep TCH Mistahes tegevust ega tunnetust ei saa vaadelda bioloogilistest protsessidest eraldiseisvana. KNS stimulandid on ergutava toimega uimastid. MOTIVATSIOON Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Motivatsioon iseloomustab tegevuse intensiivsust ja suunda. Motivatsiooni eesmärk on tegevuse algatam ja energiseerimine. Bioloogiline motivatsioon – arvukate inimtegevuste eesmärgiks on otseselt kehaliste vajaduste rahuldamine
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
Vajaduste ja nende rahuldamise seosed emotsioonide ja motivatsiooniga. Emotsioonid sõltuvad vajaduste rahuldatusest – nt bioloogilised vajadused: kui need jäävad rahuldamata, siis meie emotsioonid muutuvad negatiivseteks. Emotsioonide muutuse taga on vajaduste rahuldamatus. Emotsioonidega seoses tuleb rääkida sellest, millest emotsioonide sõltuvad, nad sõltuvad laias laastus kahest asjast – sellest, kuivõrd on meie vajadused rahuldatud, kõige lihtsam on rääkida bioloogilistest vajadustest, et me tahame süüa, me tahame magada ja kui me seda ei saa, siis me muutume üsna negatiivseks emotsioonide mõttes. See ei tekita meis positiivseid emotsioone. Hetkel oleks vaja seda, seda ma ei saa ja seetõttu ma võin end suht halvasti tunda. Teine asi – emotsioonid sõltuvad kognitsioonidest ehk sellest, mida ma mõtlen antud olukorras. Sõltub sellest, kui oluline olukord minu jaoks on, mida ma sellest arvan. Selle tõttu erinevates olukordades
On teada tuntud tõde, et lihtsam on võita tiitlivõistlused, kui olla võitjaks tulnud paatkonna treener. Seega on treeneril paatkonna ettevalmistamisel täita väga tähtis roll ning tuleb olla kursis väga erinevate valdkondadega. Käesoleva väljaande esimeses osas antakse ülevaade sõudmise ajaloost ja sõudetehnika arengust, millele järgneb paadi seadistamise ja tehnika õpetamise alustest. Samuti võib käesolevast väljaandest leida põhiteadmised sõudmise bioloogilistest alustest ja treeningumetoodikast. Kõik selle väljaandega tutvunud inimesed peaksid olema võimelised läbima treenerikoolituse esimesed astmed ning olema võimelised töötama sportlastega. Samuti peaks käesolev väljaanne andma informatsiooni ka sportlastele, et paremini mõista keerukat treeninguprotsessi parema tulemuse saavutamiseks. Jaak Jürimäe Priit Purge 5 1. Sõudmise ajalugu 1.1 Sõudepaadi kujunemine
Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus . § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted; Metsa väiksemaks looduslikuks ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis). 4. Puistu koostisosad Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
Ta paneb uuesti tagasi pr-keelsed fragmendid ja ka filosoofilised mõtisklused. Sõda ja rahu on nüüd tekst, millel ei ole sellist varjendit, mille autor heaks oleks kiitnud. Tegelasekujud romaanis ,,Sõda ja rahu" Tolstoi oli uuendajaks ka karakterikujunduse vallas. Kõigis Tolstoi romaanides on tegemist vähemalt kolme eksistentsisfääri kujutamisega. Igas sfääris kujunevad tegelaste tegudemotiivid. Esimene sfäär on bioloogiline tegelased juhinduvad algelistest bioloogilistest tungidest. Sellised tegelased mõistab Tolstoi hukka (Kuraginite perekond Ippolit, tema lapsed Anatole, tema tütar Elene). Need on tegelased, kelle tase on äärmiselt madal. Neile piisab soovi tekkimisest, et seda kohe rahuldada. Sellesse sfääri kuulub ka Napoleon nii kui soov tekib, hakkab ta seda rahuldama. Teine sfäär on järgmisel astmel sotsiaalne. Tolstoi on selles sfääris kujutanud paljusid. Need on tegelased, kes juhinduvad oma käitumises
Culture, Genuine and Spurious. Americal Journal of Sociology. Kultuur on mis tahes sotsiaalselt päritud element inimese elus, olgu siis materiaalne või vaimne. Culture is any socially inherited element in the life of man, material and spiritual. Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1949. Essays in Sociological Theory. Kultuur koosneb neist mustritest mis on seotud teatud käitumisega ja inimtegevuse tulemitest, mis võivad olla päritud, s.t., edastatud põlvest põlve sõltumatult bioloogilistest geenidest. Culture consists in those patterns relative to behavior and the products of human action which may be inherited, that is, passed on from generation to generation independently of the biological genes. Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; K & K arvates viitab "pärandi" mõiste
Demonstreerib erinevaid inimmõjusid, nii sesoonsete ekstreemsete keskkonnatingimuste mõju kui ka suktsessiooniliste nähtuste ulatust selles taustsüsteemis. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire - taimeliikide seire eesmärgiks on saada regulaarset infot haruldaste ja ohustatud taimeliikide populatsiooni seisundi kohta. Seire toimub rotatsioonipõhiselt. Seiret teostatakse aastast 1995, sellest alates on kogutud andmeid pea pooleteistsaja soontaime liigi kohta. Sõltuvalt bioloogilistest iseärasustest või ohustatusest on tsükkel 1, 3 või 5 aastat. Valdavalt rakendatakse seisundiseiret, osade liikide puhul aga ka detailsemat ruuduseiret. Aastal 2010 seirati 77 soontaimeliiki 253-s seirejaamas, lisaks nelja samblaliiki üheksas seirejaamas. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire annab lisaks liikide seisundile informatsiooni taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse surve kohta. Kaitsealuste seeneliikide seire - seiret alustati 2005
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
