Tendents on holismi suunas. Tegeleb põhiliselt patsiendi-meediku omavaheliste suhetega ja orienteeritud peamiselt ravile. * käitumuslik meditsiin algas umbes siis kui algas biopsühhosotsiaalne lähenemine. Siin on ühendatud meditsiin, psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika. Peamine rõhuasetus on ennetuslik. Skinneri operantne lähenemine sobib siia väga hästi. Käitumusliku meditsiini laiendina tekkis biotagasiside. Õppida saama tagasisidet oma bioloogilistest reaktsioonidest ja protsessidest ning seeläbi õpib kontrollima oma reaktsiooni. * meditsiiniline sotsioloogia seotud omavahel sotsioloogia ja psühholoogia. Makrotasand, ehk siis kogu ühiskond. Samas ka pere, lähedased, jne.. mis hõlmab rohkem kui ühte inimest. Kriitika on see, et tervisepsühholoogia püüab olla liiga isikukeskne. Liiga vähe pöörab tähelepanu sotsiaalsetele teguritele. Tervist võib jagada objektiivsete ja subjektiivsete faktorite kogumiks. Objektiivsed on
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) Kasvukohatingimustest 3) Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) Istutusmaterjali vanusest 5) Loodusliku uuenduse olemasolust Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks nii lihtsus nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Eestis rajatakse tänapäeval valdavalt puhtkultuure.
ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nakatuda võib risksaastumise teel, vaheperemehe kaudu, õhu kaudu ning kontaktülekande kaudu. Terviseriski vähendamiseks tuleb kasutada ohutusmärki, töötajate arvu vähendada, vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda, koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes konteinerites, vaktsineerida, määrata kindlaks tegevuskaba bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks ja rakendada ühiskaitsmemeetmeid või isikukaitsevahendid. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilisteks ohuteguriteks on füsioloogilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja tööliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Vajalik on läbi viia juhendamine ja väljaõpe ergonoomiliste töövõtete kasutamises, vajadusel ja
ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nakatuda võib risksaastumise teel, vaheperemehe kaudu, õhu kaudu ning kontaktülekande kaudu. Terviseriski vähendamiseks tuleb kasutada ohutusmärki, töötajate arvu vähendada, vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda, koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes konteinerites, vaktsineerida, määrata kindlaks tegevuskaba bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks ja rakendada ühiskaitsmemeetmeid või isikukaitsevahendid. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest; kaela-, õla-, seljalihaste valud; käte ja jalgade tuimustunne ja suremistunne, “sipelgate jooksmine” jalataldadel ja sõrmedes;
elundid ravimeid erinevalt (luukude seob kaltsiumit ja fosforit, luuüdi seob rauda depoovormina). Enamus ravimeid jaotub siiski ühtlaselt elundite vahel, kuid kuhjub maksas (biotransformatsioonielund) ja neerudes (peamine ekskretsioonielund). Aine kuhjumine mõnda elundisse ei tähenda veel tema toime lokalisatsiooni (aminasiin kuhjub kopsudes, toimib KNS-s, südameglükosiidid kuhjuvad neerupealistes, toimivad südame lihaskihis). 4) bioloogilistest barjääridest. Ravimite tungimist ühte või teise elundisse mõjustavad tunduvalt mitmed kaitsebarjäärid. Nendes elundites on kapillaaride sein vähem läbitav, see tagab elundite suurema sõltumatuse vere koostise muutustest. Hematoentsefaalbarjäär (HEB) reguleerib ainete tungimist ajju. Tervikuna funktsioneerib HEB lipiidmembraanina ja see on praktiliselt läbimatu ioniseeritud molekulidele ja valikuliselt mõnedele teistele ainetele
olelusvormid omavad vaimu kui suudavad intellekti. Püstitan uue olulise küsimuse: kas paljuneda? intellekt tähendab tingimata paljunemist ja Liikide vahelise vaimu eksistentsi sellest tulenevalt vaimu eksistentsi teadmist tõesus ja selle teadmine koos vastava vormiga robotitel / arvutitel? seisneb eelkõige intelligentsuse mõistmises, Bioloogilistest organismidest lähtudes mis ümber mõtestades tähendab enamasti on indiviidi esimeseks huviks peale energia liikidesisest paljunemise juurde kuuluvat vajaduse rahuldamise DNA kui lisaomadust. Seega on igal olemasoleval liigil alginformatsiooni säilitamine, mis on tinglikult vastavalt füsioloogiale arenenud teatav seotud indiviidi keha säilimisega ehk eluajaga.
korraldamise üldisteks ja peamisteks alusteks on eaka anamnees, käesoleva hetke tervislik seisund, kasutatav raviskeem ja ravimid ning eaka spetsiifilised erivajadused, sh mitte ainult psüühilised. Kõik tugi- ja hooldustegevused ning eaka üldine elukorraldus ehitatakse üles neist lähtuvalt ja/või neile tuginedes. Anamnees peab andma võimalikult tervikliku ülevaate kroonilise psüühikahäirega eaka elu- ja arenguloost ning seda mõjutanud bioloogilistest, psüühilistest, sotsiaalsetest ja materiaalsetest faktoritest, ning võimalusel ka isiksuse struktuuri kujunemisest, selle iseärasustest, käitumislaadist, sotsiaalse adaptsiooni võimest, tervisliku seisundi ning psüühikahäirete dünaamikast kogu varasema elu jooksul. Anamnees kujutab endast isiksuse terviklikku meditsiinilis-psühhaatrilis-sotsiaalset elulugu, milles on välja toodud eaka perekonna, elu ja psüühikahäirete anamnees.
Kasutatakse näiteks valkude ja DNA analüüsil. 50. Nukleiinhapete hübridiseerimine. In situ hübridisatsiooni põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge. Esmalt kuumutatakse, seejärel tuvastatakse vaatlusega märgistatud ahela asukoht. Kasutatakse nt kindla DNA lõigu leidmiseks DNA-klonoteegist. 51. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias 1. Terapeutilised antikehad mooduastavad suure osa bioloogilistest ravimitest. Antikehad suudavad ära tunda erinevaid molekulaarseid sihtmärke, ning on kasutusel vähkkasvajate, immuunhaiguste ja nakkuste ravis. 2. Western blot valguanalüüsimeetodil kasutatakse antikehasid spetsiifiliste valkude tuvastamiseks. Valguanalüüsi käigus tekib helendust mõõtev signaalsait valgu ja antikeha vahel. 52. Mis on roheline fluorestseeruv valk? Milleks ja kuidas seda kasutatakse? Fluorestseeruvad valgud on valgud, mis helendavad ultraviolettvalgusega valgustamisel
töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Küttepuu hind on sõltumatu, odavamad Ku,Nu,Ebatsuuga,Hb,Lv,Pn,Pp 1kr/tm; Mä,Lm,Lh, Pi 2 kr/tm; Ta,Sa,Ks,Ja,Va,Kü jt väheesindatud liigid 3 kr/tm. Eriti kvaliteetne võib olla ainult Mä,Ks kasvavad puud,mille d on suure 22cm,mis alumises 0-7 m tüve osas on riketeta,oluliste oksakohtateta jne. 29. Takseertunnuse juurdekasvu mõiste. Kasvukäik. Puistu kasvukäik sõltub seemnete päritolust, klimaatilistest tingimustest, puistu koosseisust ja seda moodustavate liikide bioloogilistest omadustest, puistu tekkeviisist, kasvukohast, puistu ja selle majandamise iseloomust, keskkonna saastatusest jne. Juurdekasv on muutuv suurus,mis sõltub paljudest faktoritest: kliimast, geneetistest omadustest,konkurentsist puistus,puu vanusest,liigist, kahjustatusest, seemne kandvusest jne. Juurdekasv võib olla + ja - . Vormiarvu juurdekasv on negatiivne. Juurdekasvu või arvutada kahte moodi: 1)jooksev juurdekasv 2) keskmine juurdekasv (mõlemad saab % väljendada). Juurdekasvu
nõuded Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105 16. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid Vabariigi Valitsuse 18.09.2001 määrus nr 293 17. Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 02.02.2000 määrus nr 32 18. Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 19. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144 Vabariigi Valitsuse 28.04.2006 määrus nr 105 20. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrus nr 193 21. Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 17.05.2001 määrus nr 173 22
läbiviidud uuringus, et Läänemere veepinna temperatuur tõuseb. 2.3. Järvede seire Meie arvukad siseveekogud, nagu näiteks järved, mida on umbes 1450, vajavad jälgimist ja hoolt. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv [7] sätestab vajaduse jälgida veekogusid, mis on suuremad kui 0.5 km ning teha kindlaks nende ökoloogiline seisund olenevalt tüübi- spetsiifilistest algtingimustest. Seisundi hindamisel lähtutakse peamiselt bioloogilistest kvaliteedinäitajatest. Suuremate järvede puhul on kasutatav satelliitkaugseire, aga väiksemate järvede puhul peab kasutama lennuvahendil paiknevaid kaugseire sensoreid. Vetikaõitsengute seiret suuremates järvedes on võimalik teostada operatiivselt. Samas näiteks kalda- ja põhjataimestikuga kaetud alade muutuste jälgimiseks piisab kord aastas kogutavast informatsioonist. Teatud maismaa uurimiseks konstrueeritud satelliitide
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlu...
küll mõnevõrra kõrva le sell a l olid keskkonnaka itsemeetmed suunatud pigem vee ja välisõhu kaitse le ning kemikaalide kontrollile , - ent 90. aastatel on klassikaline looduska itse saanud taas väärilise tähelepanu osaliseks. Ka Euroopa Liidu kehtivas VI keskkonnaprogrammis on bioloogilis e mitmekesisuse kaitse kantud prioriteetsete valdkondade hulka. Bioloogilise mitmekesisuse ka itse vajadusel on mitme id põhjendusi, lähtuda võib nii bioloogilistest, kultuurilistest, majanduslikest kui ka esteetilistest 7 Ibid l k. 9 -11. 8 Ibid l k. 11 -12. 9 ,,Gl obaalsed keskkonnaprobl eemi d" P. Antti la, M. Ojan en, M.Puhakka, T. Vouri suo, T. Frey. Tartu 1996, l k 95. 7 kaalutlustest. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tingib va jaduse efektiivsemate kaitsevahendite ning originaalsete õiguslike lahenduste järele. 10 Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset mitmed jahti, kalapüüki, metsade
ainult 4 tundi sisse asbestitolmu, on 50% tõenäosus, et 10 aasta pärast haigestutakse asbestoosi, mis lõpeb aasta jooksul surmaga § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Bioloogilised ohutegurid • Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded • Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 (RT I 2000, 38, 234), jõustunud 1.07.2000, muudetud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2006. a määrusega nr 105 (RTI, 05.05.2006, 19, 155) BIOLOOGILISED OHUTEGURID TTOS §8. • Loomad • Putukad • Parasiidid • Inimesed • Viirused • Bakterid • Algloomad • Seened • Rakukultuurid • Biol. tolm (puidutolm, tolmukate tolm, karvad,
1. orgaanilise aine sünteesiks 2. transpiratsiooniks 3. säilib vesi taimede kudedes ja rakkudes vajaliku turgori saavutamiseks (Kõige rohkem vett kasutavad taimed transpiratsiooniks.)(Laas 1967) Orgaanilise aine moodustamiskeks kuluva vee hulk on tühine, võrreldes transpiratsiooniks kuluva veega, see on ligikaudu 1000 korda väiksem. Transpiratsiooniks kuluva vee hulk oleneb liigi bioloogilistest iseärasustest, vee rohkusest ja ümbritseva keskkonna tingimusest. Mulla vee vähesuse korral ka transpiratsioon väheneb, näiteks kuivas kliimas transpiratsiooni intensiivsus väheneb 30 kuni 70 protsendini, võrreldes selle intensiivsusega täielikult veega varustatud mulla korral. Üldine veekadu transpiratsioonil ei olene ainuüksi transpiratsiooni intensiivsusest, vaid ka lehtede hulgast, nende pinnast: mida lopsakamalt liik kasvab, seda suurem on ka veekadu
2. Keemilised a) hapnik, osoon - tugevad oksüdeerijad b) asbest c) tugevad alused ja happed (aurud vähemalt sama ohtlikud kui kontakt) d) lämmastik- ja fosfor orgaanilised ühendid (putukamürgid jms) e) kemikaalide mittesihipärane kasutamine inimese tervise tasandil (võltskosmeetika, riidevärvide kasutamine toiduvärvide asemel) 3. Füüsikalised a) radioaktiivne kiirgus - tugevaim mutageen, põhjus osakeste energiarikkuses ja suures bioloogilistest kudedest läbitungimisjõuga b) UV kiirgus - mutageen nahale ja huultele - pindmiste kudede mutageen c) nähtav valgus koopaloomadele d) infrapunakiirgus (soojuskiirgus) põhjustab kuumasokist tingitud mutatsioone e) elektromagnetkiirgus (toime avaldub äärmusväärtustel) Kantserogeen - põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket Supermutageen - mutageen, mis juba väga väikestes kogustes 100% tõenäosusega põhjustab
käitumisega, kusjuures paljud autorid on seisukohal, et loomade käitumise uurimisel saadud tulemused ei ole inimesele ülekantavad. Huvipakkuv teoreetiline küsimus on mitte ainult see, miks inimesed käitumisreegleid rikuvad, vaid ka see, miks nad reeglitest kinni peavad. Praeguseks on vägivalla teooreetilised käsitlused üksmeelel selles osas, et inimese agressiivse käitumise põhjused on multifaktoriaalsed, sisaldavad endas kombinatsiooni sotsiaalmajandulikest, kultuurilistest, bioloogilistest ja psühholoogilistest faktoritest. Osa vägivaldsest käitumisest on hinnatav patoloogiana, mille aluseks on defitsiidid neurobioloogilisel tasemel. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile)
huumusesisalduse, mineraloogilise, mehaanilise ja keemilise koostise ning morfoloogia poolest. Kujunevad taimede elutegevuse ning huumusainete ning mulla mineraalosa vastastikkuse toime tegajärjel. Mullaprofiil on maapinna eri horisontide vertikaalläbilõige muutumatu lähtekivimiga, mis peegeldab mulla ehitust. Profiile iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused horisontide tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur jne. Mullaprofiil kujuneb järk- järgult ning on sõltuv bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest ning teistest tingimustest. Arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas esineb seotud ning vaba veena ning veeauruna mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mineraalide ja huumuse koostisesse, taimed kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vesi hügrokoopsusvesi ja kilevesi, mida hoivad mullaosaksetel molekulaarjõud. Hüg.
Maa-ala, millel puud asuvad nii hõredalt, et nende võrad pole liitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, harvik ei ole mets. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis). PUISTU KOOSTISOSAD Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade poolest. Kõige ülemist, kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I rindeks e
bioloogilisi ohutegureid? Regulaarne tervisekontroll, tööandja on kohustatud muretsema vajalikud abivahendid, mis kaitseksid töötajat. Tööandja peab vältima tervisele ohtliku bioloogilise ohuteguri kasutamist, kui see on võimalik asendada nüüdisaegsete teadmiste kohaselt tervisele ohutu või ohutuma bioloogilise teguriga. § 6. Terviseriski vähendamine § 7. Tööhügieen § 8. Töötajate väljaõpe § 9. Töötajate teavitamise erijuhud § 10. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas töötavate inimeste loetelu § 11. Töötajate tervisekontroll § 12. Tööinspektorile esitatav teave § 13. Bioloogiliste ohutegurite käitlemisest etteteatamine
Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad: metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, jne. 2. Metsa ja puistu mõiste Puistu - puude ja muude puittaimede kogum, mis kasvab ühesuguste kasvutingimustega maa-ala. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Mets - ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. 3. Puistu koostisosad Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest. Kõige ülemist, kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I rindeks e. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. alarindeks. Olenevalt mulla
Seakasvatus on sajandite jooksul olnud ka Eesti põllumajanduses nimetamisväärseks tootmisharuks. Eesti Vabariigi algusaastatel sai sigade pidamine talumajanduses arvestatavaks tuluallikaks. [1, lk. 2]. Sigu peetakse põhiliselt sealiha saamiseks. Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatarbimises on ligikaudu 40%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 29% ja linnuliha 23%. Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest, milleks on suur viljakus, lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. Samuti on sigadel hea söödaväärindus ning nad on kõigesööjad, mis võimaldab pidada sigu väga erinevates tingimustes [1, lk. 4]. Et seakasvatus oleks tulus ja sigade pidamine õnnestuks on vaja loomadesõbraliku projektlahendusega farmi. Farmi rajamise eeltingimusteks on kvaliteetese söödaga varustamise
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
3) maatüki suhtes, kui projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisellähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. 4. Puistu koostisosad Vastavalt kõrgusele ja eluvormile jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ehk ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade poolest. Kõige üleval, ehk kõrgetest puudest koosnev rinne on I rinne e. ülarinne, alumised on II või III rinne e. alarinded
käitumisega, kusjuures paljud autorid on seisukohal, et loomade käitumise uurimisel saadud tulemused ei ole inimesele ülekantavad. Huvipakkuv teoreetiline küsimus on mitte ainult see, miks inimesed käitumisreegleid rikuvad, vaid ka see, miks nad reeglitest kinni peavad. Praeguseks on vägivalla teooreetilised käsitlused üksmeelel selles osas, et inimese agressiivse käitumise põhjused on multifaktoriaalsed, sisaldavad endas kombinatsiooni sotsiaalmajandulikest, kultuurilistest, bioloogilistest ja psühholoogilistest faktoritest. Osa vägivaldsest käitumisest on hinnatav patoloogiana, mille aluseks on defitsiidid neurobioloogilisel tasemel. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile)
Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist võiks eelistada: kuivadel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; niisketel ja märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel. Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur. Segakultuurid 1) on tootlikumad, kuna erinevatel puuliikidel on erinev juurestik, toitainete vajadus ja erinev valgusnõudlikkus, seega kasutatakse paremini
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Culture is any socially inherited element in the life of man, material and spiritual. Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1949. Essays in Sociological Theory. Kultuur koosneb neist mustritest, mis on seotud teatud käitumisega ja inimtegevuse tulemitest, mis võivad olla päritud, s.t, edastatud põlvest põlve sõltumatult bioloogilistest geenidest. Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; Kroeberi & Kluckhohni arvates viitab "pärandi" mõiste kultuuri staatilisele käsitlusele. Raymond Williams teoses Resources of Hope (1989: 4) kommenteerib ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt:
• pindala • puude mõõtmed (kõrgus) • puude arv FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne • üherindeline puistu- lihtpuistu (kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna) • mitmerindeline puistu- liitpuistu (kui puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu)
2) Eakaaslaste gruppi kuulumise vajadus 3) Eneserealiseerimise ja staatuse tõstmise vajadus 4) Reaalsusest põgenemise vajadus lahendamatuna näiva ängistuse tõttu Viimaste aastate jooksul on viimane põhjus järjest suureneva osakaaluga. Esmaproovimisest sõltuvuse arenemiseni läbitakse mõned vaheastmed: Tarvitamine kuritarvitamine - psühholoogiline sõltuvus - füüsiline sõltuvus. See, kui kaugele läheb ühe konkreetse inimese uimastitarbimine, sõltub nii bioloogilistest kui psühholoogilistest põhjustest. Bioloogilised põhjused organismi bioloogiline ülesehitus ja talitluse iseärasused, mis on aluseks uimasti mõju avaldumise intensiivsusele ja püsivate talitlusmuutuste tekkimise kiirusele ja ulatusele. Psühholoogilised põhjused - konkreetse inimese uimastitega seotud hoiakud ja uskumused, mis on kooskõlas tema arusaamisega iseendast ja ümbritsevast maailmast ja uimasti toime subjektiivse elamuse intensiivsus. Uimastitarvitamise faasid:
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline pop...
mille muretseb lastekodu-ühesõnaga materiaalselt on kõik olemas. Puudu jääb usaldusest, tähelepanust, hellusest ja mõistmisest, sest kasvatajaid/hooldajaid on palju ja usalduslikku kontakti on seega nende vahel raske ning laste omavahelised suhted ei pruugi toimida. Eelpool välja toodud probleemi kinnitab ka Kristi Kõivu väide, et lastekodu kui kasvukeskkonda iseloomustavateks joonteks ei ole niivõrd laste lahusolek bioloogilistest vanematest ja mitme hooldaja kasvatusviis, vaid personali stabiilsuse puudumine (tööjõu voolavus), mis välistab lähisuhete tekkimise lapse ja püsiva hooldaja vahel (2003). 15 Kasvataja Lastekodus on ta süsteemi kujundav element, aktiivne alge, kes kannab nii juriidilist kui ka moraalset vastutust kõigi nende detailide eest, millest sõltub tema hoolde usaldatud laste heaolu ja areng. Kasvataja on isiksus kõigi oma vooruste ja puudustega
mille alusel tehakse järeldused ökonom. mudeli parameetrite kohta. d) Üldistatud vähimruutude meetod on välja töötatud reg.mudeli parameetrite hindamiseks juhul, kui esineb heteroskedastiivsus- reg.jäägid sõltuvad sõltumatute muutujate väärtusest. Sel juhul peab teada olema jääkdispersiooni maatriks üksikute vaatlustulemuste kohta. Üldistatud vähim.r. meetodit kasutatakse saame efektiivsemad hinnangud kui tavalise vähim.r. meetodi kasutamise korral. e) tehisnärvivõrgud bioloogilistest närvivõrkudest inspireeritud tehissüsteemid. f) tugivektorid - 11. Ökonomeetrilise mudeli analüüs statistiliste näitajate (kriteeriumite baasil). Põllumajandusstatistik näitajate süsteem Näitajad võib süstematiseerida vägagi erinevate tunnuste alusel. Mistahes statistilist näitajat iseloomustavad järgmised tunnused: 1.Statistilisel näitajal on olemas nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne
näita seosed alaprotsessidega ühendava sümboliga näita toorained ja lisaained, pooltooted, kõrvaltooted ja valmistooted, tehnoloogiline praak. Kui tootmine toimub kahes etapis, siis esialgu mõlemale etapile teha eraldi tehnoloogiline skeem. Kinnitamiseks mitu korda võrrelda tegeliku tootmisprotsessiga. Ohtude ja ennetavate abinõude määramine- pärast tehnoloogilise skeemi kinnitamist. Peab koostama loetelu kõigist füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest ohtudest, mis põhjendatult võivad igas etapis esineda. Kirjeldused ja abinõud ohtude ennetamiseks. MILLISED ohud võivad tootesse sattuda? KUS ohud tekivad? KUIDAS saame ohtusid ohjata või kõrvaldada? Ohtusid peab saama kõrvaldada või vähendada aksepteeritava tasemeni. Silmas pidada ohtude tekkepõhjusi: 1) Inimene oskused, suhtumine, koolitus jne 2) Meetod valesti valitud töötlemisviis või tegevus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD...........
· mehaanilised meetodid, · termilised meetodid; · bioloogilised meetodid; · keemilised meetodid. Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Meetod(id) valitakse selle järgi, mis sobib kõige paremini antud jäätmeliikide töötlemiseks ja millega saavutatakse kõige paremini soovitavad eesmärgid. Keemilisi meetodeid kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks . · Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). · Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid. Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk, eelkõige ruumala. Olmejäätmete maht väheneb 70-90 % ja
t kellel on voorusi ja kes neid ellu viib. · Voorus on iseloomujoon, mida inimene vajab hästi elamiseks . Hursthouse'i abordinäide · Vooruseetika ei püüagi anda vastust küsimusele, kumb on tähtsam, kas loote õigus elada või ema enesemääramisõigus. · Vooruseetika hindab teo tegijat: kuidas suhtuda abordi tegijasse? Abort iseenesest ei ole õige ega vale. · Millest lähtub tegija hindamisel? Nt bioloogilistest ja sotsiaalsetest faktidest, konkreetsest olukorrast, kaasnevatest tunnetest jne. Eetika alused, 9. loeng:FAKTI JA VÄÄRTUSE PROBLEEM Metaeetika · Metaeetika käsitlus eetika enda kohta. · Eetika semantiliste, loogiliste ja epistemoloogiliste küsimuste teoreetiline uurimine. · Eesmärgiks on mõista moraalikeele ja moraalse õigustuse loomust, uurida moraalimõistete tähendust, nende funktsiooni.
Tugiväärtus? Lõppväärtused ehk soovitatavad seisundid- sageli väljendatavad inimese eesmärkidena. Tugiväärtused ehk abistavad väärtused- vahendid eesmärkide saavutamiseks. 15. Millised on väärtuste funktsioonid? Annavad käitumisideaalid, on standardiks, on motivatsiooni allikaks, aitavad säilitada enesehinnangut, on aluseks otsustamisel. 16. Millised on bioloogilised väärtused? Bunge järgi tulenevad bioloogilised väärtused inimeste bioloogilistest vajadustest. Inimese organismi esmane bioloogiline vajadust on püsida elusa ja tervena. Seega kõik, mis aitab organismil seda vajadust saavutada on hea ja väärtuslik. 17. Millised on kultuurilised väärtused? Jagunevad materiaalseteks ja vaimseteks. Materiaalne on näiteks mõni väga vana kirik või lossihoone. 18. Maslow vajaduste püramiid 19. Mis on motivatsioon? Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja
materjaliks. Pakkimine 19.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, s.h. merre, põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp- käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust
- Glutamaat – peamine erutust suurendav + - GABA – KNS peamine pidurdusmediaator - - Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves Üldised põhimõtted, kuidas närvisüsteem organismi tööd juhib. II LOENG 1. Mis on käitumisgeneetika, mida uurib ja mis on peamised eesmärgid? - Eriala mis uurib geneetika osa loomade sh inimese käitumises. - Üldmõte on see et kui aru saada bioloogilistest alustest siis ehk saab disainida ravimeid mis aitavad - Koosneb bioloogiast, geneetikast, etoloogiast, psühholoogiast, statistikast 2. Käitumisgeneetika meetodid – inimestel kaksikuteuuringu põhimõtted ja geneetilised meetodid. Loomadel tõuaretus, transgenees, geenide väljalülitamine. - Kaksikute uurimine - Rassi uurimine - Intelligentsuse uurimine - Laps on tühi leht, igaühest võib saada arst, kriminaaln jne
1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest, kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt puuliigi bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusnõudlikkus, külmakindlus) ja keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 2.1
ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maailma metsadest paikneb ökoloogilistest ja metsamajanduslikest suunaks : arengumaades ja ülejäänud 45% arenenud riikides. tingimustest 1. Metsakasvatus 2000. a. andmetel on kõige rohkem metsi Vene 4. Puistu koostisosad 2
käitumise kujunemisel, samuti nagu ka temperamendi, intelligentsuse, skisofreenia, depressioonide, neurootiliste häirete ja alkoholismi korral. ( Saar, 2007, lk 78-82) 2.1.5.2 Adopteerimiste uuringud Teine nüüdisaegne eksperimentaalne meetod selgitamaks pärilikkuse ja keskkonnamõju vahekordi kriminaalse käitumisele, mis täiendab kaksikute uuringuid, on adopteeritud laste uuringud. Adopteerimise korral eraldatakse laps pärast sündi bioloogilistest vanematest ja tema käitumine ei saa olla mõjutatud naturaalsete vanemate eeskujust. Väga sageli satuvad lastekodudesse ja sealt kasuvanemate peredesse kurjategijate lapsed. Eeldades, et kuritegeliku käitumise korral on pärilikkus määrav, sarnaneb adopteeritud lapse käitumine rohkem veresugulaste (nt vanemad, õed-vennad) omaga. Kui aga resulaadi määrab enam keskkond, peaks tulemus olema vastupidine ning sõltuma eelkõige kasuvanemate eeskujust ja kasuperede kasvutingimustest
sageli ka majanduslikku tõrjutust (vaesust). Näiteks ei leia puudega inimene tööd, või keeldub firmajuht sekretäri kohale võtmast 55-aastast meesterahvast. Euroopa Liidus on sedalaadi tõrjutuse vältimiseks kehtestatud õigusnormid. Nii peab meestele ja naistele maksma samaväärse töö eest võrdset palka, riigi põliselanikust töötajat tuleb kohelda samaväärselt migrantöölisega jne. Euroopa Liidu õigusnormidest on ajendatud ka Eesti soolise võrdõiguslikkuse seadus. Bioloogilistest ja kultuurilistest erinevustest tuleneva tõrjutuse likvideerimiseks ei piisa paraku ainuüksi seadustest, muutuma peavad ka väärtused ja avalik mõtteviis. Kolmandaks tõrjutuse põhjustajaks võivad olla piirkondlikud tulude ning infrastruktuuri erisused. Kaugete äärealadel, kus asustus on hõre ja ettevõtlus nõrk, on ka inimeste sissetulekud ning läbikäimisvõimalused viletsamad. Regionaalne tõrjutus ei kaasne sugugi ainult ulatusliku territooriumiga, olgugi et Hiinas ja Venemaal on
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
männikutes. Kui aga tuli on siiski valla pääsenud, siis kuusenoorendikus võib see kiiremini latva minna kui männinoorendikus. Tegelik tuleoht looduses ei lange periooditi kokku metsa tuleohuklassiga. Kevadel kuu kuni poolteist peale lume sulamist on kuiva kuluheinaga lehtpuumetsad isegi tuleohtlikumad okaspuumetsadest. Sama on pikkade põuaperioodide ajal. Põua ajal täiesti tule eest kaitstud metsi ei olegi, mõningane erinevus on vaid tule iseloomus. Metsa bioloogilistest iseärasustest isegi enam avaldavad metsa tuleohule mõju metsa paiknevus ja külastatavus. Selgelt on suurem tuleoht asulate ja linnade lähistes metsades, kus palju inimesi käib metsas ja kus on ka suurem oht mujalt (maanteedelt, kulupõletamisest, kodustest lõketest jms) tule metsa pääsuks. Eristatakse kolme põhilist metsatulekahju liiki: Pinnatule korral põleb maapinnal olev süttiv materjal: kuluhein, sammal, puhmad, põõsad, risu jms
Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit
tuttavlikkus, kaaslus, toetamine, harjumus vms Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest 11. bioloogilised teooriad erinevate sugupoolte erineva käitumise kohta Kui suured on erinevused meeste ja naiste käitumises ning kas need tulenevad just bioloogilistest teguritest? Ühed teadlased näevad erisuste põhjuseid kromosoomides, hormoonides, aju suuruses ja geenides. Need on inimeses juba sündides ja ilmnevad kõikides kultuurides. Nt kõikjal on mehed jahipidajad, võitlejad ehk kõikides meestes on olemas teatud agressiivsus, mis naistel puudub Samas selline agressiivsus on kultuuriti väga erinev ning mõnes ühiskonnas kasvatataksegi naisi väga õrnadeks ja leebeteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
