ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
Liina Reimann näitleja esimesi kutselisinäitlejaid. Kristjan Palusalu maadleja 12 kordne Eesti meister. Paul Pinna näitleja, ehitusmeister teeneline näitleja, Estonia Seltsi Auliige. Evald Aav muusika helilooja dirgent, hea kõnemees. Betti Alver luuletaja luuleauhind, novelliauhind, tema nimeline muuseum. Ernst Öpik teadlane Eesti astronoomia koolkonna üks rajajaid. Ülemaailmne majanduskriis Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveenda krooni; see omakorda süvendas kriis. Devalveermine- rahaväärtuse riiklik langetamine välisvaluutade suhtes, et soodustada väliskaubandust. Töö puuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematus ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitilise kriisi tekkele ning autoriteerse diktatuuri kehtestamisele. Riigi suurem sekkumine majandus
3. Riigivanem täitis valitsusjuhi (peaministri) ülesandeid, esindas Eesti riiki väliskohtumistel ja täitis muid riigipea kohustusi. Riigivanema määras ametisse Riigikogu. 4. Parlamendi killustatuse, võitnud partei pidi leidma koalitsioonipartnereid. 5. Toiduainete hinna langus ja tollimaksude tõus, talurahva sissetulekud vähenesid, pidid tootmist piirama või läksid pankrotti, toodangu koguväärtus vähenes 45% võrra, Väliskaubanduse bilanss muutus ,,,, , ärid ja tööstusettevõtted läksid pankrotti, tehased suleti, tööpuudus. 6. Erakondilkust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kuntslikust tekitamisest... 7. Riigikogu haaras enda kätte liialt suure võimu ja ei suuda riiki norm juhtida (uus konstitutsioon ja presidendi ameti määramine) 8. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi
ETTEVÕTLUS 1. Täida lüngad! Ettevõtte sünonüümid Eestis on näiteks 1.organisatsioon ja 2.firma. Ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse tunnused on juhtimine,3. raamatupidamine, 4.varade lahusus ja 5.bilanss. Äritegevust reguleerivad riigis mitmed seadused, millest olulisemad on 6.äriseadustik, võlaõigusseadus, töölepinguseadus ja mitmed maksuseadused. Ettevõtjal on äris osalemiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Kui inimene tegutseb oma nimel, siis teda nimetatakse juriidilises keeles 7. FIE. Sellise teguviisi eelisteks on näiteks 8.Kui käive e müügimaht ei ületa 16 000, võib pidada kassapõhist raamatupidamist. ja 9.Võimaldab reguleerida maksukoormust Eestis saab luua nelja liiki äriühinguid:10. täisühing, 11.osaühing, 12.usaldusühing ja 13.aktsiaselts. Äriühingut, milles on kaks või enam osanikku ja nad tegutsevad ühise ärinime all ning mõlemal on solidaarne vastutus nimetatakse 14.täisühinguks. Tunt...
Muutuv kulud 121 380 422 84 139 468 Ärikasum 23 314 549 15 263 547 Puhaskasum 22 987 127 13 653 422 Brutokasum 53 431 747 37 185 582 Tabel 1. Kasumiaruanne ja bilanss Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4.35 3.39 2 Maksevõime kordaja 2.7 1.2 3 Omakapitali osatähtsus 79% 75% 4 Ärikasumi tase 11% 10%
Eesti-Venemaa kaubandussuhted Signe Vois MYE12 Eesti ja Venemaa Antakse ülevaade Eesti ja Vene Föderatsiooni vaheliste kaubandussuhete kujunemisest ja kujunemise keskkonnast, kaubandussuhete iseloomust ja tendentsidest. Töös määratakse Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubavoogusid mõjutavate tegurite olulisust. Kaubandussuhete kujunemise teoreetilised käsitlused Üheks riigi kaubanduspartnerite struktuuri kujunemise analüüsi vahendiks on gravitatsioonimudelid, mille traditsiooniline kuju näitab kaubandusvoogude sõltuvust rahvatulust, turgude suurusest ning geograafilistest teguritest (distants, ühise piiri olemasolu). Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubandussuhteid mõjutavad tegurid 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Eksport 1,9 2,44 4,18 6,28 9,47 11,11 13,78 % 3,3 ...
11. Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Rmp aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ning lisadest. Tegevusaruanne, majandusaastaaruanne. 12. Kes kinnitavad osaühingus või aktsiaseltsis majandusaasta aruande? Tegevusjuhtkond. 13. Mis on aluseks rmp aastaaruande koostamisel? Rmpregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja realiseerimiskanded. 14. Millised aruanded kuuluvad rmp aastaaruande koosseisu? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne.
vastuolud, tekkis EV lojaalne väikeomaniku liit. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus! Majandustõus oli liiga kiire tõi 1923. a kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest sest pangad olid jaganud suuri laene. Laene ei makstud tagasi pank pidi raha juurde trükkima, käivitades seetõttu inflatsiooni. Müüdi suur osa kullavarudest. Kriisi süvendasid: väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduse ikaldus. 1924. aasta kevadel Otto Strandmani uus majanduspoliitika Valitsus sekkub rohkem riigi majanduspoliitikasse. Orienteeruti ümber Euroopa turule. 1. koht põllumajandus 2. koht tööstus Panga- ja rahareform (seniselt margalt üle kroonidele) Integreerumine Euroopa majandusega Majanduslik tõus! :) VERSUS EESTI VABARIIGI MAJANDUSPOLIITIKA ENNE 1924. aastat____________ struktuurikriis! ülikiire majanduskasv, mis põhjustas 1923
Majandus: - 20ndate algus: põllumajanduse taandareng sõltuvus idaturust esikohal tööstus tihedad majandussidemed Venemaaga kiire majandustõus mõisnikele kuuluvad maad riigistati - 1923. a kriis (põhjused): pangad olid jaganud hiiglaslikke laene ning neid ei suudetud tagasi maksta Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga (ühepoolselt) väliskaubanduse negatiivne bilanss tollide tõstmine välisriikide poolt ikaldus - al. 1924. a uus majanduspoliitika (rahandusminister Otto Strandman) orienteeruti ümber Euroopa turule esikohal põllumajandus valitsus sekkus majanduse suunamisse 01.01.1928 rahareform välislaenu abiga (üleminek markadelt kroonidele) majanduslik tõus kümnendi lõpuks oli Eesti (väikeriigina) tõestanud suutlikkust majanduslikult püsima jääda
3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused
veebruar 2018, 11.32 Aega kulus 9 min 57 sekundit Hinne 14, maksimaalne 15 (93%) Küsimus Tööaja uurimise eesmärk on 1 Osaliselt õige Valige üks või mitu: Hindepunkte parimate töövõtete (kogemuste) omandamine 1/2 avastada tööprotsessis tehtavaid vigu teha kindlaks tööaja tegelik struktuur koostada tööpäeva normatiivne bilanss Sinu vastus on osaliselt õige. Olete valinud liiga palju valikuid. Õiged vastused on järgmised: teha kindlaks tööaja tegelik struktuur, parimate töövõtete (kogemuste) omandamine Küsimus Vali sobivad vastavused 2 Õige Konveieri võttis kasutusele Henry Ford Hindepunkte
kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus
Küsige julgelt küsimusi 8000 7000 6000 5000 Tarbimine 4000 Eksport 3000 Import 2000 1000 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Joonis x: Elektrienergia bilanss, aasta. Allikas Statistikaameti kodulehekülg Visuaalselt Joonised y. Eesti energeetika 1991-2000 Allikas: Majandusministeerium, 2001
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel POLIITIKA 23. aprill 1919 astus kokku Asutav Kogu 15. juuni 1920 Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse (jõustus 21.detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsio...
närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, … Iood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?türoksiin ja trijoodtüroniin…,….,…,… Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Valgus, temperatuur, hormoonid, heli Mis on ganglionid
Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Mõjud Eestile 19301933 Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks st et riiki sisse veeti rohkem kaupu kui riigist välja. Riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida. Rahva üldise elatustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja Riigikogu tegevusega. Majanduslik tõus 1930ndate teisel poolel Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse:
Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus. Oli 2 valikut: 1) jääda seotuks idaturuga 2) liitumine läänemajandussüsteemiga Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt tollid. Raskeimas olukorras oli põllumajandus. Paljud jäid töötuks. Maksud Maksude kehtestamisel lähtutakse: maksustatava hüve tarbimisest, maksumaksja maksevõimest. Osades riikides on maksustatud luksuskaubad, kinnisvara
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg ...
.....................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................ 15 VIIDATUD ALLIKAD...............................................................................................................................16 Lisa 1 AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003.........................................................................................................................................17 Lisa 2 Kasumiaruanne....................................................................................................................................18
dollar 7,8 Rootsi krooni. 10 000 naelsterlingit maksev BMW ja 84 000 SEK-| maksev Volvo maksid dollarites vastavalt Vali üks: a. 17 000 ja 8400 dollarit b. 17 000 ja 1077 dollarit c. 17 000 ja 10 769 dollarit d. 1700 ja 1056 dollarit Tagasiside Õige vastus on: 17 000 ja 10 769 dollarit. Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss b. jooksevkonto ning kapitali -j a finantskonto c. portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud d. kaubandusbilansjsa välisinvesteeringud e. kaupade eksport ja import, Tagasiside Õige vastus on: jooksevkonto ning kapitali -j a finantskonto. Küsimus 10 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Ekspordisubsiidiumidena võib käsitleda Vali üks: a. madala intressimääraga laene eksportiiatele b. kõiki nimetatud meetmeid c
tulemiaruanne. -Vastavalt raamatupidamise seadusele on ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses: Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega jaguneb: majandusaasta aruanne(tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne), kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga.
38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on valitsuse fiksaalpoliitilsed vahendid, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil 40. Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa 41. Bartertehing on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval
Finantsanalüüs 1. SISSEJUHATUS Atoy Automotive OÜ tegeleb sõidukite varuosade, lisaseadmete ja -tarvikute ning autokeemia hulgimüügiga. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni APE Automotive Group. Atoy Automotive OÜ omanikuks on APE Fordonskomponenter AB, kellele kuuluvad lisaks Eestis asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud e...
tasandil: mikro ja makrotasandil. Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants- aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koond näitajad arvestusperioodi jooksul: seisundi aruanne (bilanss seisuga 31.12.2009, bilanss seisuga 31.12.2008) Perioodi aruanded ( Kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2009). Nende finantsaruannete valemid: Raamatupidamispbilanss või finantsseisundi aruanne ( kohustused + omakapital = varad ) Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne ( tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek) Rahakäibe aruanne (raha juurdevoog – raha väljavoog = rahaliste vahendite muutus). Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nim raamatupidamise
nimetuste ja kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Iga raamatupidamiskohustuslane võib koostada kontoplaani ise, võttes arvesse, et seda saaks kasutada aastaaruande, statistiliste aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamiseks ning juhtkonnale vajaliku info andmiseks. 9. Raamatupidamisregistrid, bilanss ja kasumiaruanne, selgita nende vajadust ja iseloomusta nende omavahelisi seoseid. Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras
· · · · · · · Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.(RPS § 3) · Omakapital (netovara) on varade ja kohustuste vahe.(RPS § 3) · Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital · · Majandustehingutega kaasnevad muudatused bilansis · Bilansimahu kasv
085)･ (j3,142)= 22.631 - j24.175 V 𝜑₇ = 33.11 ∠-46.89˚ V Tulles alt: 𝜑₇ = 𝜑₀ + i₃･R₃ = 0 +2･(11.318 - j12.085) = 22.636 - j24.175 V = 33.11 ∠-46.89˚ V Nagu näha, siis potentsiaalid 𝜑₃ ja 𝜑₇ klapivad, kuigi nende lahenduskäigud on erinevad. ' Joonis 5. Topgraafiline diagramm 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav (näiv)võimsus. Selleks kasutan tarbija poolt Joule Lenzi seadust S = |i|²Z ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest S = EĪ. ∑ ∑ Starbija = Stootja | ii |2 Zi = ∑ ∑ EiĪi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse korrutades komplekstakistuse voolu mooduli ruuduga:
Finantsaruanne on majandustegevuse, varade ja kohustuste kronoloogiline arvepidamine. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust Käibevara - Käibevarana kajastatakse ressursse, see on asju ja õigusi, mis on likviidsed, mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud majandusaastale järgneva aruandeperioodi jooksul, mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud või, mis kasutatakse ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul. Soetamise eesmärk on otsustavaks kriteeriumiks vara arvelevõtmisel käibe- või põhivarana. Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu. Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt om...
Majandust edendavad ja pidurdavad tegurid Majandus on üks riigi jaoks kõige olulisemaid valdkondi, sest ilma selleta oleks riigil võimatu eksisteerida, see on protsess, kus midagi toodetakse, viiakse turule, tarbitakse ja toodetakse jälle. On selge, et kui see liikumine peatub, siis majandus seiskub. Tänapäevane majandus on protsess veel teiseski mõttes. Majandus peab ise pidevalt arendama, mis tähendab, et tuleb toota teistmoodi nagu eile ja toode peab arenema, tootmine peab arenema, ettevõte peab arenema ja riigi majandus tervikuna samuti. Esimene ja peamine asi, mida riik teha saab on hoida turg vabana Eesti majanduses on turumajandus, mis on näidanud ennast väga tugevana läbi ajaloo. Turumajandus tähendab seda, et meil on nii öelda vabamajandus. Kõik võivad teha endale eraettevõtteid ja ise ennast majandada, aga riik sekkub ainult nendesse valdkondadesse kus on puudused ja mis on hädavajalik. Ma arvan, et turumajandus ...
Ekke Sakkov, Kadri Kõivik, Merilyn Saksing, Mihkel Pari Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab ekspor...
Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ...
Millised olid arenguetapid ja nende eripärad? Maailmamajanduskriisi mõjud Eesti majandusele? Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus. Toitainete hinnad langesid, samas kui tollimaksud kiiresti tõusid Talurahva sissetulekud vähenesid Paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama Külades sagenesid oksjonid Nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks tööpuudus 6. Mis põhjustel kujunesid vabadussõdalaste poliitilised ideed väga populaarseks Kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis Nõudes uuendusi riigi valitsemise alal Majandusekriis tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust. 7. Kes, millal ja missugustel põhjustel korraldasid Eestis sõjaväelise
Neil ei tohtinud olla mitte midagi tervet, kõik nende asjad pidid olema natuke katkised. ( Koos pärismaalastega moodustavad 66- 68% elanikkonnast) · See kasti süsteem seadusea kaotati ära, kuid eksisteerib siiski edasi · Upanisad · Idee ümbersünnist samsara inimese teadvus laguneb osakesteks mis hiljem pannakse teistmoodi kokku · Karman seadus kõik mida me teeme mõjutab seda, mis hiljem toimub; eesmärk saavutada bilanss · Hindude jaoks on mõte, tegu ja sõna sama väärsed · Munkadele õpetatakse ükskõiksust · Asrama süsteem jagas aarialaste elu etappidesse o Õppimine ; verdad pähe o Naise võtt + lapsed o Lähed metsa elama, jagad vara laiali o Kõndimine kirdesse kuni kukud ja sured · Bhagavadgita oluline on vägivallatuse idee · Isiklik dharma on kõige olulisem · Krsha õpetab yogat ehk on tegude tee ja mõistmise tee, et pääseda moksa poole
1. Ex post analüüs kirjeldab minevikus toimunud sündmusi (raamatupidamis- bilanss); Ex ante analüüs kirjeldab seoseid tulevikus toimuvate sündmuste vahel (ootuste mõju jne.); Ceteris paribus eeldus, mida kasutatakse mudelite koostamisel (muudel võrdsetel tingimustel). Voomuutujad iseloomustavad mingi ajaperioodi jooksul toimunud protsesse (aastas valmistatud toodang või tehtud investeeringud) Varumuutujad iseloomustavad asjade või nähtuste seisu mingil ajahetkel (kapitali maht aasta lõpus jne). Nominaalsed muutujad on tavaliselt jooksvates hindades väljendatud suurused Reaalsed muutujad võtavad arvesse mingeid täiendavaid teiste suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama tas...
Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe b) sääst täishõive kogutulu tasemel c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA VARAD OMAKAPI TAL Nõude- Reservid 20 deposiidid 200 Omakapita Laenud
ökosüsteemidesse suurenenud või vähenenud? suurenenud 31. Mis asi on happevihm? sademed mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam Kas see ohustab ka hetkel Euroopa loodust? jah Mis on vajalik selleks et seda ohtu vältida? Tuleb kasutada alternatiivseid energiaallikaid, vähendada SO2 ja NOx emissiooni Kordamisküsimused 3 1 Väljenda matemaatiliselt üksiku lehe absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Millal on see negatiivne? SüsinikuKasutamiseEfektiivus=Fotosüntees-Hingamine (SKE=FS-H). Negatiivne, kui hingamine on suurem kui fotosüntees. 2 Väljenda matemaatiliselt üksiku lehe suhteline süsiniku kasutuse bilanss. SüsinikuKasutamiseEfektiivus=Fotosüntees/Hingamine (SKE=FS/H) 3 Väljenda matemaatiliselt kogu taime absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Absoluutne: SKE=FS-H(lehed)-H(tüvi)-H(juured).
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009* SKP 9,2 5,8 6,4 4,5 4,7 6,4 5,7 6 -2,3 -6,75 Töötus 4,3 3,6 4,2 4,4 4,4 4,3 4,4 4,6 6,4 11,75% THI 5,6 4,9 4,6 3,6 2,1 2,5 3,9 4,9 4,1 -2 * prognoos Väliskaubanduse statistika 1990-2008 (milj ) Aasta Import Eksport Bilanss 2000 55,909 83,889 27,980 2001 57,384 92,690 35,306 2002 55,628 93,675 38,047 2003 47,865 82,076 33,211 2004 51,105 84,409 33,304 2005 57,465 86,732 29,267
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool...
tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. MAJANDUS 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussaadusi, imporditi tööstus- seadmeid ja tooraineid HARIDUSELU Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Kuueklassiline koolikohustus Mindi üle emakeelsele õppele Loodi uusi kõrgkoole - Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. TEADUS Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks
2 ERASEKTORI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest.
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,0...
Ettevõtja on o Füüsiline iskik, kes pakum oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks Fransiis on o Leping fransiisiandja ja fransiisivõtja vahel o Lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust. Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile o Kasu Ettevõtte missioon on o Tema roll tarbija seisukohalt Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab o Turu-uuringuid o Turustuskanalite valikut o Hinnapoliitikat o Müügi toetamist o Müüki Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on o Üldkoosolek o Nõukogu o Juhatus Määra o Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital o Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud akstiakapital Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema o Füüsiline isik o Teovõimeline o Täisealine o Ees...
05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK. Eesti Pank + kõik teised pangad on kohustatud kehtivat EV raha vastu võtma piiranguteta. EK vahetatavus teiste valuutadega määratakse seadusega. Vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank. Vigastatud ja rikutud raha (?) 18. Eesti krooni bilanss Kuna Eestis kehtib Valuutakomitee süsteem, mille ülesandeid täidab Eesti Pank, siis EEKi bilanss kajastub Eesti Panga bilansis. Bilanss näitab kui palju on Eestis kulda ja välisvaluuta reservi. 19. valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee põhimõtetele tuginev rahapoliitika on kõige otsesem ja läbipaistvam võimalus kohaliku valuuta sidumiseks rahapoliitiliselt domineeriva riigi valuutaga. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss
Paljud alustasid täiesti tühjalt kohalt, aga uued talud jõudsid kiiresti järjele. Mõisamajandus asendud talumajandusega, tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht. Algas kiire majandustõus, kiiresti arenes tööstus, rajati uusi tehaseid ja tööliste arv mitmekordistus. Keskendusid siseturule, Venemaale, vähem Euroopa turule. Majandustõusule järgnes 1923.a kriis, sai alguse rahandusest, kuna pangad andsid laene, tuli käivitada inflatsioon. Kriisi süvendas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajanduse ikaldus, Venemaa kärpis majandussidemeid, kriisi tulemusena pankrotistusid ettevõtted, kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus rahaasjadesse, orienteeruti euroopa turule, esikohale seati põllumajandus, riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste levitamisele. Toetati ettevõtteid, mis kasutasid kütust ja toorainet
Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu, mis kulub ühe toote tootmiseks. Finantseelarved · finantstulude ja kulude eelarved · investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve · kasumieelarve · kassaeelarve · eelarveline bilanss Plaaniline kasumiaruanne on plaan, milles arvestatakse välja ettevõtte puhaskasum. Eelarve koostaja saab plaanilise kasumiarande koostada eelnevate eelarvete alusel, võttes arvesse: · ettevõtte netokäivet · müüdud toodangu maksumust · turustus ja halduskulusid · finantskulu · ettevõtte tulumaksu 1
põhimõtted; · maj.tehingute dokumenteerim. ja arvestusregistritesse kirjend. kord; · aastaaruande koost. kord; · varade ja arvelduste arvestam. kord. Nimet. nõuete järgim. peab tagama rp.kohuslaste varade, kohustuste, omakapitali ning tegevuse tu- lemi õige kajastam. rp aastaaruandes. Maksuseaduste järgim. peab kindlust. riigi maksupoliitika eesm. realis. 12 9. E/v rp. aastaaruanne, selle strukt. ja koost. põhiprintsiibid. Bilanss, kasumiaruanne, ra- havoogude aruanne. Rp. aastaaruanne koosneb: · bilansist, · kasumiaruandest, · aastaaruande lisadest (15 lisa, sh. rahavoogude aruanne). Koostamise aluseks on maj.aasta rp. registrites kirjendatud maj.tehingud. Eesm.: õigesti kajast. rp. kohuslase vara, kohustusi ning maj.tegevuse tulemust (kasum või kahjum). IAS 1 järgi peab rp. aastaaruanne sisaldama: · bilanss, · kasumiaruanne, · omakapitali muutusi kajastav aruanne, · rahavoogude aruanne,
$12 000 $20 000 $120 000 $10 000 $23 000 $80 000 $0 $265 000 Kokku 100% 168 421 120 000 10 000 23 000 153 000 15 421 -15 421 0 % omandatud Konsoli- deeritud bilanss 340 000 0 340 000 170 000 34 000 204 000 136 000 -1 300 134 700 40 000 0 134 700 -20 000 0 154 700 92 000 61 000 46 000 0 0 187 000 63 000 15 421 464 421 31 000 30 000 180 000 60 000 154 700
................................. 10 7. TURU ANALÜÜS................................................................................................. 11 8. PERSONAL JA JUHTIMINE................................................................................... 12 9. TURUNDUSPLAAN............................................................................................. 13 10. RISKIANALÜÜS................................................................................................ 14 11. BILANSS.......................................................................................................... 15 LISAD.................................................................................................................... 16 Lisa 1. Turundusplaan järgnevaks poolaastaks..................................................16 1. ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE Minu poolt pakutav teenus on õpiabi kooliõpilastele. Teenust pakume Rakvere
b) sääst täishõive kogutulu tasemel – c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA VARAD OMAKAPI TAL Nõude-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
