· Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS) stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni · Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS) stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava
erinevuste) tähtsus õppimisel Binet (1909. Modern ideas on children) · A few modern philosophers... assert that an individual's intelligence is a fixed quantity which cannot be increased. We must protest and react against this brutal pessimism. ... With practice, training, and above all method,we manage to increase our attention, our memory, our judgment, and literally to become more intelligent than we were before. 1920-1950ndad · USA mõju: biheiviorism (käitumise uurimine, eksperimendid loomadega, traditsiooniline kordamise teel õppimine, juhised konkreetsete ainete õpetamiseks) · Alternatiivsed ideed Euroopas ja USAs · Piaget, Võgotski, gestaltpsühholoogia (Kurt Koffka, Max Wertheimer), Kurt Lewin jt · NB! Eestikeelne põhiõpik Lindgren & Suter "Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas" on esmakordselt ilmunud 1956.aastal. 1985.a täiendatud Albert Bandura (1925) · Kanadast USAsse
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed konstruktivistid näevad motivatsiooni nii sisemise kui välise protsessina. Õpetaja ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist, vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel. Biheiviorism (Ivan Pavlov, Burrhus Frederic Skinner, Robert Ladd Thorndike, John Broadus Watson): Õppimine toimub ainult assotsiatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Õpilane on passiive. Motivatsioon on väline - tasul ja karistusel põhinev. Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab või vajadusel reprodutseerib. Personalism (R. Steiner): Sisemine tasakaal
Psühholoogiline sünd. 1. eristumine mõistab, et on veel teisi inimesi peale ema. 2. harjutamine (7-10 elukuud) Õpib roomama. Avastab iseennast. Reguleerib oma tegevust. 3. lähenemine (16-19 elukuud) hakkab tekkima selge arusaam oma iseseisvusest. Tugev eraldatuse ärevus. Tervikliku mine kujunemine ja sooidentiteet. 4. emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus Püsiv mina kontseptsioon ja individuaalsuse tunne. Super ego teke. BIHEIVIORISM Pavlov; Locke - Reaktsioon <- tingitud stiimul <-tingimatu stiimul - Tingimatud/tingitud refleksid John Broadus Watson (1878-1957) - 1900. Asus Chicago ülikooli- valis loomapsühholoogia eriala, uuris rotte 1903 kaitses doktorikraadi - Looma psühholoogia -> uuris rotte - 1913 psühholoogia oli seni rohkem kirjeldav -> psühholoogia peab olema objektiivne ennustamine ja kontrollimine muutus keskseks
Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann publiku arvamus, Lazarsfeld meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland veenimine, grupi mõju, Katz auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin psühholoogia, grupidünamika, Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia positivism, psühholoogia biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada loomulikuks ajalooks, sest arengut on tugevasti mõjutanud aja ja koha tingimused. Võib nimetada neli arenguetappi: 1. kõikvõimas meedia usuti, et meedia suudab muuta harjumusi, käitumist, võib mõjutada arvamusi. Aga see mõte ei lähtunud teaduslikest uuringutest. 2. kõikvõimsa meedia teooria pannakse proovile filmi kasutamise võimalused veenmise või informeerimise eesmärgil. 3
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
2. aglutineeriv (grammatilised lõpud liidetud sõnadele) nt, türgi keel 3. flekteeriv (sõnatüvi muutub) nt, rootsi keel 4. polüsünteetiline-inkorporeeriv ( tüved koonduvad pikkadesse sõnadesse) 14. Psühholingvistika. Keele omandamine. Keele seostamine muu mõtlemisega, kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. Keele omandamise vormid: · biheiviorism (oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse muid oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides), · nativism (inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria).
psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Psühhodünaamiline Sigmund Freud Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja psühholoogia e. Alfred Adler varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule psühhoanalüüs Carl Jung Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mis objektiivselt vaadeldav. Edward Thorndike Kogu inimese käitumine on reaktsioon Burhus Skinner stiimulile. SR ehk ärritajareaktsioon Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus, mis stimuleerib ehk
avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri) Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi) Käitumise objektiivne uurimine, ainult see, mis on nähtav Side stiimulite ja reaktsioonide vahel- kuidas panna õppima, autasud, tunnustus Eitab geneetikat Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
- Küsitlus – konkreetsetele küsimustele vastamine 6. W. Wunt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879 aastal Leipzigi ülikoolis ja seal uuriti kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilise protsesse ning kas andekus on pärilik. 7. Kirjelda – Biheivorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat ja psühhobioloogilist koolkonda. - Biheiviorism – tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on suur must kast ja põle vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti”
Normaalsuse määratlusest tuleb selles kursuses juttu. Häirete klassifitseerimisest RHK-10 järgi ning nende tunnustest ja põhjuslikest mehhanismidest samuti. Lihtsat ja ühest vastust sellele küsimusele sellegipoolest ei tule. Käesolev tsükkel tahab esitada mitu erinevat seletust. Mis on normaalse psüühika olulised küljed ja kujunemise tegurid, kuidas kujunevad häired ja mida nende parandamiseks teha - neile küsimustele vastavad psühhoanalüüs, biheiviorism, humanism. Sissejuhatuseks pakun väga lihtsa ja selge raamistiku väga suures kirjus ideedehulgas orienteerumiseks. See on liiga jäme lihtsustus. Kursuse läbivõtmise järel ei ole te kindlasti enam nõus nii paljusid olulisi detaile ignoreerima. Eks siis olegi aeg see skeem uuesti ette võtta ja täiendada ja muuta. KOOLKOND Mida küsib Mis on norm Mis on häire Mis teha raviks PSÜHHO- Miks
käitumisreeglitest õpitakse vaatluse läbi remodelleerides: teiste jälgimise abil formeerub idee, kuidas teostada uusi tegevusi ning hilisemates olukordades elu jooksul see kodeeritud informatsioon toimib tegevusjuhisena"(Bandura). Sotsiaalse õppimise teoora seletab inimese käitumist kognitiivse, käitumusliku ja keskkonna mõjude interaktiooni kaudu. (5) Bandura uskus oma teoses ,,Reciprocal determinism", et maailm ning inimese käitumine põhjustavad üksteist, samas biheiviorism (20. sajandil tekkinud sotsioloogia, psühholoogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust) essentsiaalselt postuleerib, et keskkond põhjustab inimese käitumist. Bandura, kes uuris noorukite agressiivsust arvas, et see lähenemine on liiga pinnapealne ning lisas, et ka käitumine mõjutab keskkonda
biograafia, välised mõjutajad Montesqieu kliimast oleneb temperament Terracciano (2005) kernel of truth rahvuslik iseloom ei vasta tõele, hoiab nö rahvusliku vaimu, sarnasemad kui mõõdetakase samade instrumentidega (Baltikumis vastasid stereotüübile rohkem kui mujal) Väga püsivad stereotüübid. 13.loeng Sotsiaalne käitumine käitumisteadused, väljend 50ndatel 20.sajandi I pool käitumine peamine -> biheiviorism (sotspsüh kui teadus sotsiaalsest käitumisest) põhiidee: käitumine juhtiav tagajärgedega (tasu v karistus), ei tööta alati. Kui erinevad hoiakud satuvad vastuollu tekib kongitiivne dissonants ja inimene püüdleb taskaaalu poole, muutes hoiakut. Praegu peamine tunnetusprotsessid kognitiivpsühholoogia Milgrami eksperiment 1974 elektrisokid Zimbardo vanglaeksperiment 1971 19.saj Saksamaa rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie)
klassivõitluse ajalugu; kellele kuuluvad tootmisvahendid? Sartre- eksistentsialism; inimesel pole kaasasündinud loomust; inimene peab end ise looma; äng, võõrandumine; valikud, vastutus; vabadus kui needus; linnainimene. Modernismi tunnused: vormi eksperimendid, vorm (ülesehitus) ja keel, objektiviseeriv kallak, alateadvus, teadvuse vool, maagilis-realistlik, eksistentsialism, võõrandumine, biheiviorism, filosoofilisus, avangardistlikud voolud (-ismid). Puudub kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp. Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele. Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele. Uned, alateadvus. I periood- uusromantism (19.s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid, stiilid. Dekadents, sümbolism, estetism, impressionism. II periood- avangardism (20
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
# voor ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni: auditooriumi sidumine # vooruvahetusmehhanism: vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja + tagasiside: parandusmehhanismid, naaberpaarid Psühholingvistika: keel ja meel, sealhulgas nende areng - Eksperimentaalne psühholingvistika - Lapse keeleline areng Erinevad teooriad: biheiviorism, nativism (Chomsky), kognitivism (Piaget). Olulisi seisukohti: keskmist last pole olemas; laps imiteerib palju, kuid loob ka oma süsteemi Rakenduslingvistika alasid: Teise keele omandamine Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev; oskab lugeda ja kirjutada; oskab juba ühte keelt, seega a) motivatsioon väiksem ja b) L2 omandatakse läbi L1 prisma;
Sanders Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Thomas Albert Sebeok oli ameerika semiootik. Rajas zoosemiootika, andes sellele teadusharule 1963. A nime. Biosemiootika arendaja. Ta toimetas ka raamatusarja "Approaches to Semiotics" (kirjastus Mouton de Gruyter), milles ilmus üle saja köite.Oli ajakirja ,,semiotica" peatoimetaja kuni surmani. T oimetas semiootikaentsüklopeedia. BIHEIVIORISM Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: 20. Saj tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduste suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist. Semioloogia semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile. Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Keel on märgisüsteem, aga kõne ei ole. 6 Keel koosneb märkidest
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
puuduvad meil reaalsed oskused? Filmidest kaklus stseenid. · Mis on vermimine? Vermimine on järele tegemine, beebid imiteerivad oma emasid. · Mis on klassikaline tingimine? Luuakse seos kahe stiimuli tingitud ja tingimatu stiimuli vahel. · Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? 11. BIHEIVIORISM. · Mis on operantne tingimine? Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel · Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Olukord, millel on positiivne tagajärg juhtub tõenäoliselt uuesti, erinevalt olukorrast, millel on negatiivne tagajärg. Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemise tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem. · Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus?
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst
• Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism • Ratsionaalse valiku teooria • Vahel eristatakse ka: – Marksism - teatud struktuurid (majanduslikud, ühiskondlikud, poliitilised) piiravad võimalusi või vastupidi hoopis soodustavad neid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurimine – Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) • NB: rohkem poliitikateaduste põhiparadigmad (avalikus halduses ja eriti IR-is võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik • Biheiviorism: – Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida – Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises – Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta – Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv) – Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine
jt prosotsiaalse käitumise liigid on kõikidel liikidel sünnipärased. 2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine; Superego koosneb kahest komponendist: südametunnistus (5-6.a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega. biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8.a) internaliseerimine. Verbaliseerib normi: abstraktsioon korduvast tegevusest. 3. Moraalsus on ratsionaalne arusaamine sots.õiglusest – kognitiiv-käitumuslik perspektiiv Immanuel Kant – inimest suunab nii egoistlik kui ka heatahtlik soov; J.Piaget (1932) „The moral judgement of child“ - Moraalne realism e sunnimoraal e heteronoomne moraal 5-6.a
4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust 7. Milline on psühhoanalüütiline inimesekäsitlus? 8. Mida tähendab biheiviorism? Biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumis uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puht looduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte 9. Mis on humanistliku psühholoogia põhimõte? Tanapäeva humanistlikku psühholoogiat iseloomustavad järgmised jooned:
Funktsionalism(William James, John Dewey):mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus Kahekümnenda sajandi psühholoogia Hästi arenenud, mitmetahuline ja haruline.Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad.Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: · Biheiviorism · Gestaltpsühholoogia · Psühhoanalüüs(sh freudism) · Humanistlik psühholoogia · Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism (ing k behaviour-käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel
Funktsionalism(William James, John Dewey):mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus Kahekümnenda sajandi psühholoogia Hästi arenenud, mitmetahuline ja –haruline.Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad.Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: Biheiviorism 6 Geštaltpsühholoogia Psühhoanalüüs(sh freudism) Humanistlik psühholoogia Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, geštaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism (ing k behaviour-käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimi...
1879 Wilhelm Wundt (?????) või hoopis William James???? 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. Strukturalism uurimisobjekti struktuurile keskendunud suund humanitaarteadustes (ÕS 2006). Wundt. Funktsionalism Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheviorism psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimenraalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest artikkel, kus psühholoogiat käsitleti kui teadust käitumisest.
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad Biheivorism Institutsionalism Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism Ratsionaalse valiku teooria Vahel eristatakse ka: Marksism Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism: Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises Ratsionaalse valiku teooria: Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid Institutsionalism ja konstruktivism Institutsionalism: Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi
Sekundaarse tarbe mõiste kasutuselevõtt ja veel enam laiendamine sellistele käitumist ajendavatele motiividele, nagu uudishimu, kompetentsus, enese maksmapanek jne, ähmastas õppimise käitumuslike ja tunnetuslike ajendite selge piiri. Lisades siia veel inimliku enesekinnituse sisekõnena (nagu "Mul on õigus! "Küll ma olin tubli!" jne), muutub vahetegemine biheivioristlike ja kognitiivsete õppimise ning käitumise käsitluste vahel üsna raskeks. Erinevus, on rõhuasetustes: biheiviorism näeb motiveeriva jõuna valdavalt välist tasustust ja sõltuvust kinnitusest, kognitiivne psühholoogia aga sisemist tasustust ja sellega seostuvaid tunnetusprotsesse. Nii mõnigi kord algab käitumisharjumuse kujunemine vastavate toimingute sooritamisest välise tasustuse mõjul (näiteks õppimine ajalootundideks), kuid siis hakkavad kas huvi tekkimisest aine vastu või eduelamusest tingitult edasist õppimist motiveerima sisemised faktorid
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20. sajandil, kuid juba (1879) rajas W. Wundt esimese eksperimentaalpsüholoogia labori Leipzigi ülikoolis, uuriti, kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilisi protsesse ning kas andekus on pärilik. 6. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi? Biheiviorism tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
protsesside kvantitatiivsed seoseid käsitlev psühholoogia osa.. Objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. Biheiviorism suund mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ( Pavlov, Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist.
protsesside kvantitatiivsed seoseid käsitlev psühholoogia osa.. Objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. Biheiviorism suund mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ( Pavlov, Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist.
1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone nagu: 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis tinginud on? Assotsiatsioonid (seosed), tingitud reaktsioonidest. Oli keskkonnateoreetik - Ta arvas et vastavalt stiimulile kujunevad reaktsioonid. Biheiviorism on suunatud enesekehtestamisele. Uuritakse tegelikult käitumise produkti tulemuslikust- puhtalt huvitab käitumise akt, mitte tunded. Hirm on õpitav. B. F. Skinner(1904-1990) Ta pakkus välja sotsiaalse õppimise teooria. Uskus, et käitumine on mõjutatud eelkõige väliste teguritega. Oluline on, milline on käitumise tagajärg (kas kinnitus või karistus). Operantne käitumine on see, et käitumist mõjutab tagajärg.
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confuc...
Nõustamispsühholoogia 08.02 Eluga rahulolu määravad tunnused: 1. Lähisuhted kõige olulisem 2. Rahulolu tööga 3. Isiklik toimetulek Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitme...
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili...
tajumustest (ideedest) rääkimine. Mõtteline eksperiment inimajust in vitro näitab J. J. C. Smarti arvates ("Materialism"), et 1) millegi kogemine on ajuprotsess Mille poolest erineb okasionalism idealismist? 1) Okasionalismi kohaselt on inimesel nii keha kui ka hing/vaim, idealismi kohaselt ainult hing/vaim - keha tavapärases tähenduses (kui materiaalset objekti) ei ole. John Watson i arvates ("Mis on biheiviorism?") on psühholoogia ülesanne 1) kirjeldada käitumist stiimuli ja reaktsiooni terminites Milline järgmistest arutlustest on analoogiajäreldus, et ka teistel inimestel on hing? 1) Teised inimesed on välimuselt ja käitumiselt minuga sarnased. Minul on hing, järelikult on ka teistel inimestel hing. J. J. C. Smart i arvates ("Materialism") 1) on mõtlemine ajuprotsess, kuid mõtet kui asja ei ole olemas
6. Teraapia aluseks on sümptomite kõrvaldamise plaani koostamine, mis oleks üheselt selge ja vastuvõetav niihästi kliendile kui ka terapeudila. Skinner juhtis tähelepanu sellele, et inimkäitumist kontrollitakse pahatihti aversiivsete stiimulitega karistusvahenditega. Tema teooriast lähtudes on välja töötatud tõhusaid biotagasiside seadmeid jt eneselõõgastuse süsteeme, programmõppe vahendeid, aga ka suhtlemisvilumuste koolitamise programme. Põhimõisted: biheiviorism, respondentne käitumine, operantne tingimine, kinnistamine, käitumisteraapia. Albert bandura sotsiaal-kognitiivne teooria Albert Bandura on sündinud 1925. Aastal Kanada väikelinnas. Mundares poola päritolu farmeri pojana. 1949. Aastal omandas ta psühholoogidiplomi Briti Columbia ülikoolis ning kaitses paari aasta pärast doktorikraadi USA lowa ülikoolis. Avaldades hulga raamatuid, arendas Bandura kord+korralt välja oma sotsiaal+kognitiivse teooriana tuntud õpetuse
olemasolu seletatav elukeskonnale kohanemise vajadusega, st me konstrueerime ise oma teadmised ümbritsevast maailmast, liites olemasolevatele kogemustele üha uusi. Enne Piaget`teooria sündi ja praegugi seletab osa psühholooge laste arengut kui vormumist välise keskkonna mõjul. Kõige selgemalt väljendavad seda arusaama biheiviorismi esindajad. Nende käsitluse järgi suunavad ja kujundavad meie tegevust füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse kogemused. Ni biheiviorism kui ka Piaget peavad inimeste vaimsete võimete kujunemise aluseks praktilisest, sh füüsilist tegevust. Nende käsitluste erinevus on vaid selles, et Piaget`puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temats väljas. Piaget`tunnetusprotsessi mudel Teadmiste konstruktiivne iseloom (kuidas kujunevad esimesed mälujäljed) Skeemid: Sensomotoorsed (ka taju ja käitumuslikud) skeemid- olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed
Biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. (Wikipedia, 2013) 3.1.1 Operantne õppimine läbi keskkonna Kuritegeliku käitumise õppimist on käsitletud psühholoogia suund biheiviorism, mis sai alguse eelmise sajandi teisel kümnendil John Watsoni (1978-1958) töödega. Suunale teedrajavaks loetakse J. Watsoni 1913. aastal avaldatud artiklit "Psühholoogia, nagu biheiviorist seda näeb.“ Muidugi oli ka varem proovitud vastandada teadvuse psühholoogiale käitumise psühholoogiat, kuid J. Watson oli esimene, kes üritas lõplikult vabaneda teadvuse kui "musta kasti" uurimisest, sest uuritavate isikute teadvus ei saa vahetult jälgida ega mõõta.
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
· nõustus sellega, et iga keeruline ühiskond peab arvestama teravate grupikonfliktidega · arutas institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi kasulikkuse üle · kaitstes poliitilise pluralismi väärtusi, olles samas teadlik sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi. Pluralistide põhimeetodid on: · positivism ja biheiviorism · metodoloogiline individualism · funktsionalism (mõnedel juhtudel) Teiste teoreetikutega võrreldes osutavad pluralistid palju enam tähelepanu valimistele, parteide konkurentsile ja huvigruppidele Eliiditeooria 'Eliit' tähendas algselt parimat, väljapaistvat ehk creme de la creme; nii mõistetakse seda tänaseni. Mõiste tõid sotsiaalteadustesse 1900aastate esimesel kümnendil Itaalia õpetlased Gaetano Mosca (1856 1941) ja Vilfredo Pareto (1848 1923)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
