02.10.2011 Biheiviorism Aigar Orav 11c Biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. ...
Seetõttu, et analüütilises filosoofias valitseb metafüüsika-vastane hoiak. Pandi tähele, et kuigi metafüüsiline oleva-seletus on teaduse ees taandunud, on metafüüsilis-religioosne inimese seletus ometi jõus. Vaatamata sellele, et avalikkusest on taandunud arusaam meie surematust hingest, mõistetakse ennast ikkagi eelkõige vaimse olendina. Olla teadvusel, mõtelda jne. — kõik see kuulub tavaintuitsiooni juurde. Mis vahekorras on vaim ja keha? • Dualism • Biheiviorism • Identsusteooria • Funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. 2 Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Isik on miski, mis täiesti erineb kehast. Või isik on selline liitentiteet, kus üheks osaks on isiku keha, teiseks osaks aga miski muu (hing, vaim?)
Tänapäeva psühholoogias eristatakse 5 peamist koolkonda (teoreetilist suunda): 1.Psühhoanalüütiline (psühhodünaamiline) psühholoogia 2.Biheiviorism (käitumispsühholoogia) 3.Humanistlik psühholoogia 4.Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia 5.Bioloogiline psühholoogia Igal teoreetilisel suunal on oma eelised ja puudused. Ükski neist ei anna kõiki vastuseid. Vastavalt probleemile saab kasutada erinevate teooriate seisukohti, näiteks: Õppimine kognitiivne psühholoogia, biheiviorism Ajukahjustuse uurimine bioloogiline psühholoogia Elukutsevalik humanistlik psühholoogia Psüühiliste häirete ravi psühhoanalüütiline psühholoogia jm 1.1. Psühhoanalüütiline psühholoogia Koolkonna rajaja Sigmund Freud Uurivad MIKS inimene midagi teeb, uuriti seda, mida inimene ise ei tea Liikumapanevad jõud psühhoanalüütikute arvates Freud seks on liikumapanev jõud - naudingu printsiip
Essee Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta? Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades.
" Omane on süüdistada kõike neid, kes usuvad et on olemas vaimud/hinged, süüdistada neid selles, et nad teadmatust varjavad igasuguste sõnade taha. Kui ei osata seletada siis öeldakse, et vaimud/hinged. Holbach ,,Metsalased arvavad, et on olemas vaimud ja hinged, sest nii saavad nad seletada nähtusi, mille põhjusi nad ei suuda leida ning mis näivad imedena. Kas meil, kui me hingedes otsiksime põhjusi nähtustee looduses ja inimkehas, arutleksime teisiti kui metsalased?" Biheiviorism: - psühholoogiline biheiviorism psühholoogia metodoloogia Psühholoogi ülesanne on uurida inimeste ja loomade käitumis (John Watson). Watson ,,Käitumise vaatlused võib esitleda stiimulite(S) ja reageeringute(R) kujul. Lihtne skeem S- >R sobib antud juhul täielikult." Vana koolkonna psühholoogid arvasid, et psühholoogia uurib inimese hinge. Psühholoogilist biheiviorismi nimetatakse ka analüütiliseks biheiviorismiks. C.G
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hing...
Humanistid on veendunud, et inimloovus on positiivne ja loov, arengut taotlev. Uuritakse- Teraapia tugineb inimloomuse positiivsetele külgedele. Üritatakse panna patsient ise leidma lahendusi, tahetakse, et ta ei hakkaks sõltuma terapeudist. Rõhutades, et inimesel on vaba tahe valida oma käitumisviis ja teha selle kohta otsuseid, vaatlevad humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi. Esindajad-Carl Rogers 3. Biheiviorism Looja- John Watson Idee- Tähtsustab üle kõige käitumist ehk nähtavat. Nende arust saab uurida ainult seda, mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2. Uurimismeetodid ja nende erinevused; milline näitab põhjus-tagajärg seost? · Eksperiment teadlane kontrollib kõiki faktoreid ja tingimusi ja sihilikult manipuleerib ühte
Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris paiknemise teooria ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite modelleerimine ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeeri...
Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad sisemised staadiumid · Bioloogiline: Skinneri järgne, käitumis süsteemide teooria · Inter biheiviorism: Kantori rajatud; rõhk inim käitumisel Biheiviorism on psühholoogia filosoofia mis põhineb väitel, et kõike, mida organismid teevad, kaasaarvatud mõtlemine ja tundmine, saab ja peabki võtma kui käitumist. Psühholoogia õpetus väidab, et selliseid käitumis saab kirjeldada teaduslikult, ilma mõistusele, sisemisele psühholoogiale ja teoreetilistele konstruktsioonidele tuginematta. 19. sajandil konkureeris bihevioristide õpetus psühhoanalüütilise ja Gestalti liikumisega.
Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Humanistidest teoreetikud: Carl Rogers - valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus. Abraham Maslow - üritas erinevadi vajadusi kategoriseerida - inimese vajadus end tõestada.
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt
mõjutada? Epifenomenalism- Huxley- Seisukoht: Inimene on teadvust omav masin.Kehalised protsessid mõjutavad vaimseid. Vaimu protsessid kutsuvad ajus esile molekulaarseid protsesse. Molekulaarsed protsessid alluvad seaduspärasusele ning põhjustavad kehalist aktiivsust. St Vaimsed protsessid kaasnevad kehalistega. Ühed kehalised protsessid põhjustavad teisi, tunded on vaid kaasnähtus. Kriitika: välistab ideede olemasolu Monistlikud teooriad: 1) biheiviorism 2) identsusteooria- materialism 3) idealism Biheiviorism: * psühholoogia suund, mis uurib inimeste ja loomade käitumist * biheivioristid loobusid mõõdetamatu muutuja, teadvuse, kirjeldamisest ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi- stiimuleid ja reaktsioone * biheivioristlikkus käsitluses on inimene mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt stiimulreageering Loogiline biheiviorism: Seisukoht- Mida üldse tähendavad vaimsed mõtted? Vaimu seisundid on vaid teatud
Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? a. Pragmatismi tõeteooria b. Tõe korrespondentsiteooria c. Tõe koherentsiteooria d. Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11.Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: a. Instrumentalism b. Realism c. Biheiviorism d. Pluralism 12.Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? a. Dualistlik interaktsionism b. Okasionalism c. Identsusteooria d. Biheiviorism 13.Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? a. Dualistlik interaktsionism b. Okasionalism c. Identsusteooria d
mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? A) Pragmatismi tõeteooriaks B) Tõe korrespondentsiteooriaks C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism 12. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 13. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14
kunagi mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? A) Pragmatismi tõeteooriaks B) Tõe korrespondentsiteooriaks C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism 12. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 13. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14
Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimiste...
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, m...
kasutab 1 PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA -Donald Hebb Psüühiliste häirete ravi läbi inimese alateadvuse ja mineviku uurimise. -Sigmund Freud -Alfred Adler 2 BIHEIVIORISM REFLEKSOLOOGIA -John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow Psühhoteraapia 4 KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA -Jean Piaget Julian Hariduspsühholoogia, kõik mis
võtmeküsimuse kohta. · 19.saj seitsmekümnendatel teadusliku psühholoogia väljakujunemine tänu saavutustele meditsiinis, füsioloogias, bioloogias ühelt poolt ning vajadusele inimesi tootmises efektiivsemalt ära kasutada teiselt poolt. 2.2. Kahekümnenda sajandi psühholoogia · Ajalooliselt mõjukamad ja kaasaegse psühholoogia arengus domineerivamad vaatenurgad on olnud biheiviorism, gestaltpsühholoogia, psühhoanalüüs (sh freudism), humanistlik psühholoogia, kognitiivne psühholoogia ja kõigi nende Psühholoogia arengulugu 2 Teema 2 arendused. Teaduslikult usaldusväärsemad on olnud biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kognitiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. · Biheiviorism (ingl k behaviour, am ingl k behavior- käitumine) psühholoogia
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende me...
Psühholoogia teoreetilised suunad Nimi: Enelin Paas Klass: 11c Teoreetiline Tuntuimad Põhilised Inimkäitumise põhjus? suund esindajad uurimisteemad Psühho- Alateaduslikud Inimesed ei saa ennast välja elada dünaamiline Sigmund Freud protsessid, unenäod, moraalinõuete tõttu. See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E. Thorndike õppimisprobleemid,progr (kõikide välismaailma objektidele ja B. F. Skinner ammõpe ...
J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE 1920"Väike Albert"eksperiment lapse ja rotiga manipuleeris roti ja lapsega. laps hakkas kartma rotti, karvamütse jne... B.F.Skinner Radikaalne biheiviorism, käitumised =operandid, erineb radikaalselt varasemast Operantne tingimine Õppimine kaitse/ekstius meetodil Sarrustamine (roti katse) stiimuliga Karistamine (käitumise vähendamine -positiivne -negatiivne (frustreeruv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (suurenda E.Thornike õppimisseadused Probleemkast(eksperimant kassidega: pani kassi kasti ja lüliti ning uuris kaua kassidel selle arusaamiga aega läheb) tagajärge seadus äsjasuse seadus
2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik) *sangviinik – veri (seltsivus, tormakus, rõõmsameelsus) *flegmaatik – lima (kannatlik, aeglane, reserveeritud) 2) Kretshmer ja Sheldon kehatüüp
Biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad Oksana Beregova, KÕ II AÜ. Õppimisteooriaid on mitu. See on tingitud sellest, et õppimise näol on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega ja seda raske kirjeldada ühe kõikehaarava mudeliga. Kõige tuntumad õppimisteooriad: biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad. Biheiviorism ehk käitumuslik psühholoogia nimetus tuleneb inglise sõnast "behavior" - käitumine tekkis XX saj. 20-ndatel aastatel USAs. aluspanija ja termini looja John Watson Tuntuimad koolkonna esindajad: Ivan Pavlov, Edward Thorndike, John Watson, Burrhus Frederic Skinner Biheiviorismi vaated õppimisele: Õppimine on inimeste kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi;
W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990) · Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast · Operantne tingimine Humanism · Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Inimese arengupotentsiaal on piiramatu · Carl Rogers (1902-1987) · valikute ja vastutuse osatähtsus inimeste elus, empaatia olulisus
katse-eksitus meetodil õpib ning kaua kulub isendil aega efektiivseima mooduse leidmiseks. Minu meelest on ka programmõppe loomine positiivne, juhul kui tervik on jaotatud väiksematakse osadeks on märgatavalt lihtsam õppida ning õpitu ka meelde jätta. Kindlasti ei saa käitumuslikku teooriat võtta puhta kullana, aga absoluutseks tõeks ei saa midagi pidada. Minu meelest on selles teoorias palju kasulikku mida saaks inimese mõistmisel ära kasutada, kuid kuna biheiviorism ei arvesta inimese teadvust ja mõttemaailma, siis ei tasuks antud teooriat üleliigselt rakendada. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Psühholoogia põhisuunad" loengukonspekt A. Kidron Tallinn 2008 2. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=76&Itemid=2 3. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html 4. http://portal.tdl.ee/~anumai/ema/ploomi_exam.html 5. ,,Psühholoogia põhisuunad" A. Kidron Tallinn 2008 6
saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908) E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908) III Eksperimentaalne etapp (alates 1940) V. Moede F. Allport K. Lewin Peamised suunad sotsiaalpsühholoogias · Psühhoanalüüs · Biheiviorism · Kognitivism Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia Sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia esindajaid huvitab eelkõige, kuidas sotsiaalne positsioon mõjutab inimeste individuaalset taju, veendumusi, väärtusi, identiteeti ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides
- diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis. - UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt
Psühholoogia tegeleb inimese käitumise, mötlemise, vaimse sisemuse uurimisega ning loob seoseid nende vahel. Kehamahlade teooria seisneb selles, mis on kehas dominantne, veri, lima, sapp vöi must sapp. Temperamenditüüpe tähistavad vöörkeelsed sönad on flegmaatik, sangviinik, melanhoolik ja koleerik Nüüdisaegne teaduslik psühholoogia sai alguse 1879 teadlase Wilhhem Wundt nimega, kes lõi laboratooriumi psühholoogia uurimiseks. Psühholoogia- esindaja puudub, palju erinevaid- käitumine (ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulem) Humanism- Maslow Rogers- Inimene on ainulaadne, mõtlemine, käitumine, keskendub minale Psühhodünaamiline psühholoogia e. psühhoanalüüs- Freud- Alateadvus, kontrollib käitumist, varajased eluaastad on olulised iseloomu kujunemisel Tunnetus- ehk kogitiivne psühholoogia- Piaget- infovaimne töötlemine, tölgendamine, teadmiste organiseerimine mälus Biheiviorism- Watson- objektiivsus, loomkatsed, vast...
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsu...
KEHA JA VAIMU PROBLEEM 1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta. Kehalised protsessid (sündmused, seisundid) on nt käe tõstmine, kukla sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja ...
Psühholoogia on teadus , mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879 , mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia(psühhoanalüüs , S.Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobiolo...
olema vabatahtlik ja peab põhinema informeeritud nõusolekul; eksperimendist ei tohi tuleneda kestvat häda; psühholoog peab olema objektiivne ning tal ei tohi tekkida inimesest eelarvamust. Nimeta psühholoogia teoreetilised suunad, põhiidee ja üks esindaja. psühhodünaamiline psühholoogia (Sigmund Freud) rõhutatakse eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele; biheiviorism (John Watson) saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda käitumist; humanistlik psühholoogia (Carl Rogers, Abraham Maslow) keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele; kognitiivne psühholoogia (Jean Piaget) uuritakse info vaimset töötlemist; psühhobioloogia (erinevad teadlased) seletatakse käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia kui teaduse ajalugu
neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). · Humanistlik psühholoogia (C.Rogers ja A.Maslow) rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest, enese-aktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. · Kognitiivne psühholoogia (J.Piaget) uurib, kuidas luuakse
Psühholoogia uurimisobjektiks peaks olema tunnetus ehk need vaimsed protsessid, mis on seotud info omandamise, töötlemise, salvestamise ja kasutamisega : KOGNITIIVNE PSÜH Inimese isiksust, vaimseid häireid ja motivatsiooni saab seletada alateadvusesse ehk psüühika teadvustamatusse ossa surutud konfliktsete mälestuste ja emotsionaalsete kogemuste kaudu V: PSÜHHOANALÜÜS Teaduslik psühholoogia peaks keskenduma jälgitavale käitumisele V: BIHEIVIORISM Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset kogemust ja inimeste pürgimist eneseteostusele V: HUMANISTLIK PSÜH Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset kogemust ja inimeste pürgimist eneseteostusele V: PSÜHHOBIOLOOGIA 19. Iga kord, kui väike Mari ütleb "aitähh," ema kiidab teda. Mari ema kasutab operantse õppimise tehnikat. V: TÕENE
individuaalne lähenemine raske hinnata tulemusi isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist loovuse rakendamine iseseisvu avatus, positiivsuse esiletoomine BIHEIVIORISM Teaduses on biheiviorism 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund. Biheivioristid (ehk käitumusliku psühholoogia koolkond) olid esimesed, kes hakkasid õppimist kui protsessi teaduslikult uurima ning nende lähtepunktid on siiani, võiks öelda kõige enam, igapäevast õpetamistegevust mõjutanud. Biheivioristid, oma teooriate loomisel, ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel, kuna
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja
Hemingway (USA ) - Arendas psühholoogilst realismi, suhtumine ellu humaanne ja eetiline teostes võib leida eksistentsiaalseid varjundeid .tema teosed varjundavad autobiograafilisi seiklusi. Kasutab vihjelist sümbolistlikku stiili . · kadunud sugupõlve kirjanik · psühholoogiline realism: tegelased seotud ajaloolise koha ja ajaga · modernism: sisemonoloog, biheiviorism, (objektiivne, erapooletu tegelaste käitumise ja hingeelu kujutamine) · looming autobiograafilise taustaga · 1954 Nobeli preemia jutustuse "Vanamees ja meri" eest Romaan ''Ja päike tõuseb ''- see teos räägib ajakirjanikude rühmast kes lööb aega surnuks Pariisis ja nende inimeste vahelistest intriigidest ja armastus lugudest .Peategelasest on Jake Barens kes on ameeriklasest ajakirjanik . Tema seltskonda kuulub
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
teadvusest. Seega intellekt võib eksisteerida ilma materiaalse kandjata (kehata). Meile tajutava maailma taga on reaalne tegelikkus (vaimne), millega saame ühendust mitte füüsiliste meelte, vaid sügava intuitsiooni abil. Teadvus pole mateeria evolutsiooni lõppprodukt, vaid algus! (kr. k. ainus). 1. Keha ja vaimu probleemi puhul arusaam, et on olemas vaid üks alge kas keha, vaim või miski neutraalne (ei keha ega vaim). Monistlikud on materialism, biheiviorism, analüütiline biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism, neutraalne monism. 2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks. Näiteks on monistlik veendumus, et iga inimese püüdlused on suunatud alati ja ainult isiklikule naudingule (kõik muud püüdlused taanduvad lõppkokkuvõttes naudingupüüdlusele või siis on hoopis teisejärgulised). Monismile vastandub pluralism (ld. k. mitmuslik), mis tunnistab ühtmoodi
3. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: jäik determinism 11. loeng (28.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Sotsiaalne vabadus ja võrdsus. 12. loeng (05.05.10) 7. TEEMA: Keha ja vaimu probleem. 1. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik. Milline? Vastus: indentsusteooria 2. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimulreaktsiooni skeemi abil? Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron)
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: horm...
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone. 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis tinginud on? Assotsiatsioonid (seosed), tingitud reaktsioonidest. Keskkonna teoreetik. Ta arvas et vastavalt stiimulile kujunevad reaktsioonid. Biheiviorism on suunatud enesekehtestamisele. Uuritakse tegelikult käitumise produkti tulemuslikust- puhtalt huvitab käitumise akt, mitte tunded. Hirm on õpitav. B. F. Skinner(1904-1990) Ta pakkus välja sotsiaalse õppimise teooria. Uskus, et käitumine on mõjutatud eelkõige väliste teguritega. Oluline on, milline on käitumise tagajärg (kas kinnitus või karistus). Operantne käitumine on see, et käitumist mõjutab tagajärg.
põhiküsimusele vastata üritavad filosoodifid? Idealistid ja materialistid 34. Leia üks materialistik metafüüsik kolme idealisti seast: Marx 35. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Dualismiks 36. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik, milline? Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
