9. Transport. Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) 10. Kaitse. Antikehad, kes võitlevad haigustega ja haigustekitajatega 11. Geeniregulatoorne funktsioon Struktuurid: 1. Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus kulgeb sirgelt (juuksekarv on sirge) 2. Sekundaarstruktuur spiraal e biheeliks (juuksekarv on lokkis) 3. Tertsiaarstruktuur kera 4. Valgu kvaternaarstruktuur omavahel ühendatud kerad (kui keeta muna)
DNA ise ei osale otseselt valgusünteesis. Selles dünaamilises protsessis asendab DNAd amiinihape. DNAl ja RNAl on erinevad nukleotiidid. RNAl on uratsiil ja DNAl on tümiin. Nukleotiid on nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete molekulides kindlate lämmastikaluste paardumist nimetatakse komplementaarsusprintsiipiks. Vesiniksidemetega ühedatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksisse. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav. Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Translatsioon on, aga mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Geneetilise koodi omadus on sünonüümsus. See on kui ühele aminohappele vastab mitu koodonit
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomu...
PÄRILIKKUS LK 130-140 Geneetika- teadus, mis tegeleb geenide uurimisega Genoom(24 kromosoomi) liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid XX XY Naine mees Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku(genotüübist sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine) Geenivorm alleel(ühe geeni erivorm) Fenotüüp kõik isendi avaldunud tunnused kokku(fenotüüp on sõltuvuses genotüübist) ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRAVAD GEENID JA KESKKOND! Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. REPLIAKTSIOON TRANSKRIPTSIOON VALGUSÜNTEES · Ühest DNA · Ühest DNA molekulist · mRNA määrab ära molekulist saadakse saadakse valgu AH-lise 2 ühesuguse komplementaarsuse järjestuse nukleotiidse alusel RNA (pmst RNA · Va...
AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma...
transferriin transpordib rauaioone) Kaitsefunktsioon: Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud). Aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, kaitsevalgud mdalate ja kõrgete temp. Mõju eest) Geeniregulatoorne: Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Primaarstruktuur – valgu aminohappeline järjestus (nt sirgedjuukse) Sekundaarstruktuur – spiraal e biheeliks (nt keemiline lokk) Tertsiaarne struktuur – kera nt muna keetmine Kvarternaarne struktuur – omavahel ühinenud kerad – gloobul
guaniin guanosiinfosfaat G tsütosiin tsütidiinfosfaat C tümiin tümidiinfosfaat T 9. Mõisted + testküsimused. Mõisted: AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Aminohape Karboksüülhape, milles üks või mitu vesinikku on asendunud aminorühmaga (-NH2) Antikeha kaitsevalk antigeenide kahjutuks tegemiseks. Biheeliks DNA ruumiline kuju (teist jätku struktuur) Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biomolekul Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, jt.) Biopolümeer Organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped, jt)
ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialgse ahela kõrvale uue ahela 4.süntees toimub komplementaarsus pritsiibi järgi Vajalik:päriliku info säilitamiseks raku jagunemisel. A-T, T-A,G-C,C-G 2.Transkriptsioon-RNA molekuli tootmineDNA->RNA Toimub:rakutuumas, geeni järgi, interfaasi ajal Vaja:ensüümi,energiat, RNA nukleotiide U,A,G,C Kuidas:1.ensüüm kinnitub promootoile 2. ensüüm liigub mõõda geeni 3.Dna biheeliks keerdub lahti 4.ensüüm sünteesib ühe Dna-ahelaga komplementaarse RNA-ahela 5.Rna molekul liigub tsütoplasmasse Tähtsus:võimaldab päriliku info elluviimise, sest toodetakse valkude sünteesimiseks vajalikke RNA- molekule 1.infoRNA-mRNA kannab üle päriliku info 2.transportRNAtRNA- transpordib aminohappeid 3. ribosoomi RNA-rRNA rakuorganellid, mille sees toimub valgu tootmine A-U,T-A,G-C,C-G 3.Translatsioon-valkude tootmine RNA-Valk Valk annab organismile tunnused
Bioloogia Elu organiseerituse tasemed: Carl Linne- pani aluse organismiderühmitusele Riigid: 1. Taimeriik 2. Loomariik 3. Bakterid 4. Seeneriik 5. Protistid(vetikad, algloomad) Organismide tasemed: 1. Molekuli tase nt:DNA molekuli uurimine 2. Raku tase nt: närviraku e. neuroni uurimine 3. Koe tase nt: lihaskoe uurimine 4. Elundid e. organi tase nt: südame uurimine ja elundkonna tasem nt: vereringe elundkond 5. Organismi tase 6. Ökosüsteemi tase nt: sinna kuuluvad kõik organismid mingil maa-alal koos neid ümbritseva keskkonnaga 7. Populatsiooni tase nt: suguline paljunemine. 8. Liik nt: uuritakse erinevaid loomi, koosneb paljudest populatsioonidest 9. Biosfäär nt: uurib maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti Organismide keemiline koostis: Kõige rohkem leidub organismides(rakudes) keemilistest elementidest: hapniku, süsiniku ja vesi...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
asuv geenide kogum, DNA pärilikui info säilitamine ja edasikandmine, mRNA info edasi kandmine rakutuumast ribosoomi, tRNA aminihapete transport, rRNA- ribosoomide moodustamine. (replikatsioon) DNA (transkriptsioon) RNA (translatsioon) valk, replikatsioon (DNA süntees, kahe ahelaline, toimub kõigis päristuumsetes rakkudes, A--T, G---C ) ja transkriptsioon (RNA süntees, ühe ahelaline, toimub rakutuumas, A--U, G---C) ensüümi olemasolu, matriitssüntees, DNA biheeliks keeratakse järk- järgult lahti, toimub seal, kus on DNAd (rakutuum, mitokonder, kloroplast), translatsioon (valgu süntees, toimub ribosoomis, osalevad mRNA, tRNA, rRNA), stoppkoodon lõpetab valgu sünteesi, geneetiline kood universaalne, sünonüümne, ühetähenduslik, mittekattuv, MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE: Gregor Mendel Austria munk, õpetaja, kes pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused, ta kasvatas ja uuris hernetaimi, et selgitada tunnuste pärandumist, ta
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi...
Tuumakesed: tihked kehakesed, 1-10, ribosoomide süntees, RNA süntees. Pärilikkusaine: DNA kromosoomid 6) Kromosoomide arv ja ehitus Kromosoomide arv on liigi tunnus. Keharakus: 2x rohkem, diploidne arv, 2n. Sugurakus: heploidne arv, n. Homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid, mis määravad samu tunnuseid üks isalt teine emalt. Kromosoomistik 1 raku kromosoomid Genoom 1 tuuma DNA Päriliku aine esinemine: Rakk ei pooldu: DNA biheeliks ümber histoodide. 1 Kromosoom 1 DNA mol. 3 miljardit nukleotiidipaari.
Regulatoorne hormoonid. Retseptoorne retseptorvalgud. Liikumisfunktsioon. Varuaine muna piim. Kaitse antikeha, fibrill (vere hüübimine). Energeetiline. Nukleiinhapped: DNA desoksüribonukleiinhape, RNA ribonukleiinhape. Mõlemad koosnevad nukleotiididest, moodustavad ahelaid, iga nukeotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, lämmastikalus, suhkrujääk. DNA struktuurid: Primaarstruktuur koosneb nukleiinhapete jääkidest. Sekundaarstruktuur biheeliks e. kaksikspiraal moodustub kompelmentaarsuse alusel (A=T, C=G) . Tertsiaalstruktuur tekib Dna ja valkude koosmõjul, nukleoproteiin DNA lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tümiin T, tsütosiin C. DNA ülesanne päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA struktuurid: Primaarstruktuur nukleotiidijääkide järjestus, tekib sünteesiprotsesside tagajärjel. Sekundaarstruktuur tekivad kaksikahelad komplimentaarsuse alusel (G=C, A=U)
Mõisted: AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi. Antikeha- kaitsevalk iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustun...
DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA Nukleotiid koosneb kolmest komponendist: · desoksüriboos · fosfaatrühmast · Lämmastikalusest (A,G,C,T) A adeniin G guaniin C tsütosiin T tüamiin Komplementaarsed on A=T G C DNA sekundaarstruktuuriks on biheeliks. (Kaks primaarstruktuuri moodustavad sekundaarstruktuuri, kus lämmastikalused on ühendatud vesiniksidemega.) Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. RNA ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A, G, C. Neljandaks lämmastikaluseks on U (DNAs oli T) RNA koosneb: · Fosfaatrühmast · Lämmastikalusest · Riboosist.
5. Retseptoorne- rakumembraani pinnaretsptorid annavad välissignaale edasi. 6. Liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud. (inimestel spermid) 7. Varuaine- munavalge, piim 8. Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. 9. Toksiline- putukate mürgid, nt mesilased, madude mürgid, valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsi 17. Pildilt ära tund DNA ehitus, DNA monomeeri mõiste, biheeliks. Dna ehitus. Dna monomeeri mõiste- -Dna monomeer ehk Desoksüribonukleotiid- on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Biheeliks- tähendab seda, et DNA on enamasti rakkudes kaksikahelaline heeliks- biheeliks. 18. Milline on DNA roll erinevates organismides DNA roll on päriliku info säilitamine ja edasikandmine. 19
Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 1 TLÜ: 1. Geneetika mõiste? Geneetika on teadus pärilikkusest ja muutlikkusest. 2. Peamised etapid geneetika kui teaduse arengus? Geneetilise mõtte olulisemad arendajad eri etappidel ja nende ideed? Eelteaduslik periood Hippokrates (lapsed tekivad seemnetest, mille moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja valik inimsoo õilistamiseks). Varateaduslik periood Sageret (tunnuste pärilikkus onb konstantne). Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (g...
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
2)kaitse funktsioon 3)ehituslik funktsioon 4)energia varuaine 5)organismi siseseks vee saamiseks Valgud ehk orteiinid on polümerid, mid koosnevad aminohapetest. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. 1.järgu struktuuris hoiavad peptiidsidemed 2. järgu struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) 3.järgu struktuur on gloobul 4. järgu struktuur - 2 või enam gloobuli liituvad DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksoribonukleosiidid(avastati 1953). DNA struktuuriks on biheeliks. DNA'l on mitu ahelat. Koosneb nukleotiididest. RNA koosnev nukleotiididest. On ainult üks ahel. DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA ülesanne on geneetilise info realiseerimine . mRNA viib info ribosoomi, tRNA toob ribosoomi amino happeid, rRNA on ribosoomi koostis osa. 10. Nimeta valkude ül ja näited. Ülesanne Näide Selgitus
Liikusmisfunkts. valgud osalevad liikumises. Energeetiline funkstsi. Nt. Insuliin, hemoglobiin, amülaasm lihasvalk. NUKLEIINHAPPED on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel, fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on bipolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. A- adeniin, G- guaniin, T- tümiin, C- tsütosiin. Biheeliks koosneb kahest ahelast, esineb komplementaarsus. DNA ÜLESANDED. * päriliku info säilitamine suudab tekitada täpselt samasuguse molekuli. *osaleb pärilikke tunnuste avalduses e valgu sünteesis. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid, Riboos, fasfaat, Lämmastikahel A adeniin, Gguaniin,C tsütosiin, U- uratsiil. Osaleb pärilikkuse avaldumises
keskkonna vahelisi seoseid. 23. ZOOLOOGIA teadus, mis uurib loomi. 24. AIDS - omandatud immuundefitsiidi sündroom, mida põhjustab HI- viirus. Aids on nakkushaigus, mis levib sugulisel teel ja verekaudu. 25. AMINOHAPE amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. 26. ANTIKEHA kaitsevalk, mis moodutatakse võõrvalkude vastu. 27. ANTIGEEN selgroosesse kehasse sattunud võõraine, mis põhjustab antikehade teket. 28. BIHEELIKS - DNA molekuli sekundaarstruktuur, mismoodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahelakeerdumisel. 29. BIOMOLEKUL elusorganismide koostises olev orgaaniline hape ntx. Sahhariid. 30. DENATURATSIOON olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. 31. DNA elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. 32. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID - dna. 33
desoksüribonukleotiidid. Desokssüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nim DNA esimest järku struktuuriks. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav. Ühtlasi tagab see kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Nukleotiidide järjestust molekulis nim RNA esimest järku struktuuriks. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Informatsiooni RNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse.
DNA molekuli (eukarüootsetel toim. Rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organsimides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päiliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon-matriitssüsteem, mille käigus saadakse molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne selle käigus keeratakse biheeliks lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõigu komplementaarne RNA molekul.seal saadakse nii m(r,t)RNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub niieel-ja päristuumsete org.rakuudes.(A-U,T-A, G-C, C-G)RNA molekul. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüün sünteesi alustamiseks peab ühinema-promootor Terminaator-DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis erineval ajal avalduvad.
Elemendid: Makroelemendid: 1,....% Mikroelemendid: Fe (raud) O(hapnik) 65% Hgb(hemoglbiin) C(süsinik) Se (seleen) H(vesinik) N(lämmastik) P(Fosfor) S(väävel) Aine puudus, mis haigused? 1)Joodi puuduses tuleneb struuma. Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-...
sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Transkriptsiooni tulemusel saadakse mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. DNA molekuli järgi RNA molekuli moodustamine: TG / C G T T A C C A T A G T A T T/ A DNA GCAAUGGUAUCAUAA RNA Translatsioon- ehk valgusüntees
Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. * Mis tekib: mRNA, rRNA, tRNA molekulid 4.DNA molekuli järgi RNA molekuli moodustamine. G>C / T>A / A>U / C>G 5.Translatsioon e. valgu süntees * toimub ribosoomis * lähteained mRNA, aminohapped, tRNAd, mis viivad aminohapped ribosoomi * Mis toimub: tRNA toob kohale sobiva aminohappe. Järgmine tRNA toob kohale uue aminohappe ja AHte vahel moodustub peptiidside
Matriitsüntees on kahe biomolekuli vaheline süntees protsess. Replikatisoon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest. Komplementaarsus printsiip: Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Replikatsiooni komplementaarsus A=T G=C A- adeniin G- guaniin T- tümidiin C- tsütosiin Replikatsioon toimub seal kus on DNA-d (rakutuum; tuumapiirkonnad; kloroplastid; mitokondrid) DNA kaksikheeliks on keerdunud DNA molekul ehk biheeliks. Helikaas lõikab läbi replikaltsioonis kahe DNA vahelised ahelad. DNA polümeraas toodab uue DNA ahela Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi kaheks ahelkas. Ensüüm DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. Replikatisooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Replikatsiooni alguspunkti nimetatakse replikoniks. DNA reparatsioonis ehk DNA polümeraasi vigadeparanduses polümeraas kontrollib, kas uus
*Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA DENATURATSIOON ehk sulamine vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidahelate lahknemine. Renaturatsioon ehk noolutamine termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon DNA REPLIKATSIOON Replikatsiooni lähtepunkt (origin) DNA piirkond, kus toimub pöördumine biheeliks mõttelise telje ümber ja ahelate lahtikeerdumine (despiraliseerumine). Eukarüootse DNA replikatsioon algab üheaegselt mitmest lähtepunktist. Replikatsiooni hark replitseeruva DNA Y- kujuline piirkond, kuhu seostuvad komplementaarsed nukleotiidid ja kus formeeruvad uued ahelad. Lähteained Nukleosiidtrifosfaadid dATP,dGTP, dTTP, dCTP, DNA sablonahel (template standart), RNA-praimer oligonukleotiid (4...60 nukleotiidi). Ensüümid ja katalüüsitavad protsessid
Nukleotiidid on orgaanilised ühendid, mis on võimelised omavahel reageerima, moodustama pikki polümeeriahelaid- nukleiinhappeid. Nukleotiide on kahte tüüpi: vastavalt DNA nukleotiidid on desoksürobonukleotiidid ja RNA nukleotiidid on ribonukleotiidid. ( vaata joonist, mis asub kusagil eespool ... ) Koosneb: Fosfaatrühmast Lämmastikalusest Suhkrujäägist Primaar- ja sekundaarstruktuuri värgid leiad ülevalt piltidelt. Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.Kaksikheeliksiga on tegu näiteks DNA molekulis, mis moodustub kahe vesiniksidemetegaühendatud helikaalse desoksüribonukleiinhappe ahela keerdumisel ja võib olla väga pikk. DNA kaksikheeliks on paremakäeline nukleiinhapetest koosnev polümeer, mida hoiavad koosnukleotiidide aluspaarid. 2.9. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused).
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
Põhivara Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Mono...
Neist polüsahhariide ja valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidava organismis ensümaatilist , ehitulikku, transport- , retseptor- , regulatoorset, kaitse- , liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. DNA struktuur ja keemiline koostis. RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
3. rakkude jagunedes saavad tütarrakud samasuguse päriliku info, nagu oli lähterakus. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides, sellepärast on oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse sõltumata igasugustest muutustest. o Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllaltki vastupidav. DNAs võib olla miljoneid vesiniksidemeid, mis muudavad biheeliksi stabiilseks. Kaheahelalisuse tähtsus ei seostu mitte üksnes suure vesiniksidemete arvuga, ühtlasi tagab see kogu päriliku info esinemise vähemalt ühes koopias. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Transkriptsiooni tulemusel saadakse mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. 4. Ülesanne: DNA molekuli järgi RNA molekuli moodustamine. TG / C G T T A C C A T A G T A T T/ A DNA G C AA U G G U A U C A U AA RNA 5. Mis on translatsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub, mis tekib?
lämmastikaluse (AT, G=C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. DNA koosneb kahest ühinenud ahelast, koospüsimise aluseks on kompelmentaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus). DNA ja RNA esimest järku struktuuriks nim nukleotiidide järjestust molekulis. Teist järku strukt DNA'l on keerdunud biheeliksisse. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemisel tütarrakkudele. Enne jagunemist toimub kahekordistamine. Biheeliks on paljude füüs ja keem tegurite suhtes vastupidav. See tagab kogu päriliku info esinemise kahes koopias. RNA-l on T asemel U. Teist järku strukt on ristikulehe sarnane, nukleotiidide vahel vesinikside, paardumata otsas aminohape. On olemas mRNA (toob geneetilise info kromosoomidest ribosoomidesse), tRNA (mõtestab lahti ribosoomidesse saabunud geneetilise info) ja rRNA (kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis).
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis ee...
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) M...
· tRNA- transpordi molekulid Tõesed ja väärad laused: 1. Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse. 2. ÕIGE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. 4. Lipiidide vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude oksüdeerumisel. 5. ÕIGE 6. Nukleodiidid on DNA monomeerid 7. ÕIGE 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. Õige vastusevarjant: 9. vett 10. Mg 11. lipiididest 12. monosahhariidid 13. energia saamiseks 14. aminohapped 15. ensüümid 16. biheeliksiks Täitke lünk sobiva sõnaga: 17 .rganismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides 18 .lükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse 19.Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid
Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju O-hingamine, biomolekulide koostisosa,56%inimesest toidus, biomolekulides C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab ...
jagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 16. RNA süntees ehk transkriptsioon transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukelotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA sünteesi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nim promootoriks. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim terminaatoriks. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 17. Transkriptsiooni vead ,,valegeeni" avaldumine või vajaliku geeni mitte avaldumine
adenosiin-3',5'-fosfaat. Selle ühendi tähis on cAMP. Ta osaleb rakkudes välise keemilise signaali ülekandmises raku sisemusse. Nukleiinhape- nukleotiid koos oma fosforhappejäägiga moodustab estri koos teise nukleotiidiga ja nii moodustuvad oligonukleotiidid ja edasi polünukleotiidid, mis ongi nukleiinhape. Organismis on need DNA ja RNA. Neid sünteesitakse rakus vastavate ensüümide vahendusel. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad 2 antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. Fosforhappe jäägid ulatuvad heeliksist väljapoole, kus nad seovad DNA pakkimiseks vajalikke valgumolekule ioonsete sidemetega. DNA ahelad püsivad koos tänu komplementaarsusele, s.t nukleotiidide üksteisele vastavus on olemas igas ahela lülis. A-T ja G-C. See näitab meile, et vesiniksidemed on elus väga olulise tähtsusega, kuna tänu nendele on kõrgeltarenenud elu võimalik. See
lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset NUKLEIINHAPPED DNA on polümeer, mille valgusüntees. RNA tähtsus RNA ülesanne on DNA monomeerideks on desoksüribonukleotiidid DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine struktuuriks on BIHEELIKS Pärilik info seisneb informatsiooni realiseerimiseks.A-U T-A DNA nukleotiid järjestuses Igas inimese rakus on 3 C-G G-CTeada on üks lõik DNA-st, leia meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles RNA ahel VALGUD 1.Lihtvalgud koosnevad on kirjas inimese kõikide valkude ehitus.DNA ei ole aminohappejääkidest nt munavalge. 2.Liitvalgud
2) lämmastikalus 3) fosfaatrühm Desoksüribonukleiinhape e DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. See on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fostaatrühma liitumisel. DNA struktuur nukleotiidide järjestus kannab endas infi päriliku info säilitamine ja edasikandmine. DNA ahelate koospüsimise aluseks on komplementaarsus kui ühes ahelas on A, siis teises T ja G-C. DNA on rakkudes enamasti kaksikahelaline heeliks biheeliks. See tagab päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. ( vist on nii: DNAle ensüümi lisades saab DNA hulka suurendada ) DNA tähtsus päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine (kopeerimine) raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele. RNA ehitus on analoogne DNAga. RNA molekulid on lühemad; neil puudub T, asendab U. RNAl on esimest järku struktuur. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises tagavad geneetilise info realiseerimise.
Replikatsioon toimub enne raku jagunemist. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. DNA replikatsioon on rakkude pooldumise ainus ja vältimatu eeldus Nii saab jälle eeskirja, kuidas endale vajalikke valke toota Geen DNA lõik, mis määrab ühe valgu aminohapelise järjestuse. DNA struktuuri tähtsus Kaheahelaline biheeliks on vastupidav paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes (vesiniksidemed). DNA kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. RNA ehk ribonukleiinhape Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA molekulid on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A (adeniin), G (guaniin) ja C (tsütosiin). Neljandaks lämmastikaluseks on U (uratsiil)
polüpeptiidi) sünteesiks (kuid on ka nt rRNA ja tRNA geenid, mis valgumolekule ei kodeeri). Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetja varjundiga, vees hästi lahustuv aine. DNA biheeliks t-RNA Eluslooduse riigid. Taimed-katteseemne-,paljasseemne-,sammal-ja sõnajalgtaimed Seened- seened ja samblikud Loomad-keelikloomad, lülijalgsed, rõngussid, lameussid, okasnahksed, lameussid, limused, ainuõõssed, käsnad, ümarussid Protistid-vetikad ja algloomad Bakterid-kõik bakterid
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
järgi*DNA mol strk*desoksüribonukleiinhappe mol koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast.nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastvus.*Nukleotiidide järjestust mol nim DNA 1 järku struktuuriks.*DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses üöekandmises raku jagunemise moodustuvatele tütarrakkudele.* päristuumsete organ kromosoomid paiknevad rakutuumas ja seda übritsevad membraanid kaitsevad DNA-d*Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste regurite suhtes ka ise vastupidavad.*DNA kaheahelalisuse tähtsus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt 2 koopias.*RNA mol ehitus*Ribonukleiinhape on biopolümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid.*Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on mood lämmastikaluse,riboosi ja fosfaatrühma liitmisel.*Uratsiil-RNA ehituses DNA tümiini asemel.*Nukleotiidide järjestust mol nim RNA 1 järksu strk. RNA ül molekulidel
BIOLOOGIA 1. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
