· Isoleeritakse metall täielikult ümbritsevast keskkonnast, · Ümbritsevasse keskkonda lisatakse mürke. Betooni (tsement, täitematerjal, vesi) korrosioon · I tüüpi tsementkivi korrosioon, võib toimuda väljakanne veega hakkavad hüdrolüüsuma tsementkivi teised materjalid poorsus suureneb. Vältida väljavoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist. · II tüüpi tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega ehk karboneerumine. Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O · III tüüpi betoonis toimub ümberkristalliseerumine, st faasid muutuvad, seega maht suureneb. · IV tüüpi terasarmatuuri korrosioon betoon on tugevalt aluseline, mistõttu armatuur kaetakse rauaoksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Betooni korrosiooni tõrje: · Pinnakatted vähendavad gaaside, vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni,
Vundamentide ladumist võib alustada alles pärast kõigi ettevalmistustööde tegemist. Enne vundamendi ladumist tuleb kraavi või kaeviku põhi puhastada. Vesi ja vedeldunud pealispinnas eemaldatakse ning niiskunud pinnas tihendatakse kruusa, killustiku, jämeda liiva või räbu sissetampimise teel. Tihendada tuleb 5-8 cm paksuste kihtidena, olenevalt kasutatavast materjalist. Vundamendikraavis leiduvad vähem kui 1m sügavused augud ja lohud tuleb täita liiva, killustiku või lahja betooniga. Liiv ja killustik puistatakse umbes 20 cm paksuste kihtidena; iga kiht valatakse veega üle ja tambitakse kinni. Tavaliselt tuleb vundamendikraavis olevad vanad pinnasega täidetud kaevud või muud augud üle sillata raudbetoontalaga. 7.5.2 Tööriistad Looduskivimüüritise ladumisel kasutatakse üldiselt samu tööriistu, mis telliste ladumisel. Täiendavalt tuleb siin kasutada 4-10 kg raskusi vasaraid, mida saab kasutada nii looduskivide
paindetugevust ja paindejäikust. Kõige paremad teraskiud on traadist tõmbamise meetodiga valmistatud. Traadist tõmmatud kiud annab kõige parema tugevuse tulemuse võrreldes mõne teise kiu tüübiga samade doseeringute juures. Kõige enam kasutatakse lainelise kujuga traadist tõmmatud kiude. Nendel kiududel on kõige parem nake betooniga. 11) SÜNTEETILISED KIUD- Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud. Kiuga vähendatakse eelkõige betooni varase ehk plastse perioodi kahanemist ja pragunemisriski. Tüüpilised kasutuskohad on puhaspõrandad. Ainult sünteetilist kiudu ei kasutata kiudbetooni valmistamisel. Sellisel kasutamisel pole mingit mõtet, sest sünteetiline kiud ei ole kasutusel tugevuse suurendamise eesmärgina. Tugevust
soodustabkarastamist; · vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase 4.1.1.1 Terase omadused Määratakse katselisel teel. Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on: · Kõrged tugevusnäitajad(Tõmbetugevus 340-1000 N/mm2;) · Materjali homogeensus ja isotroopsus · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga · Eelpingestamise võimalus · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrosioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse (fatigue) tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks Tulekindlus
b)tsementkivi mineraalide (Casilikaat- ja Caaluminaathüdraadid) hüdrolüüs ja produktide väljakanne:1) Ca(OH)2 sisaldus betoonis olevas vees <1,45g/l3CaO*2SiO2*3H2O+H2OFCaO*SiO2*H2O+Ca(OH)2 2)Ca(OH)2 sisaldus >1,42g/l3CaO*Al2O3*6H2O+H2OF3Al2O3*yH2O+3Ca(OH)2Tulemusena suureneb tsementkivi poorsus ja muutub t.kivi koostis. Väheneb betooni tugevus. Betoonist väljuv aluseline vesilahus kahjustsab ümbritsevat keskkonda ja konstruktsioone.2)reageerimine betooniga kokkupuutavas keskkonnas olevate ainetega – a)atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga. Protsessi nimet. karboneerumiseks. Ca(OH)2+CO2àCaCO3+H2O; CaO*SiO2*H2O+CO2àCaCO3+ +SiO2*xH2O ; 3CaO*2SiO2*3H2O+3CO2à3CaCO3+SiO2*xH2Ob)atmosfääris sisalduv SO2-ga: Ca(OH)2+SO2àCaSO3*H2O+H2Oc)vetes sisalduvate ainetega; ohtlikeim on magneesium; d)leeliste lahustega – kõik happed ja happelised alused lagundavad betooni; e)rasvhapetega. Tulemused – karboneerumine alandab keskkonna pH-d betoonis
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
toearmatuur, mis peaks vastu v~ otma v¨ahemalt veerandi avas esinevast paindemomendist. Valitud toearmatuur peatala kohal ja ¨a¨armisel toel paralleelselt peatalaga: t¨o¨otav: 6A400, sammuga 240mm; jaotusarmatuur: 6A400, sammuga 240mm; 1.6 Plaadi p~ oikj~ oukindlus P~oikj~oud tuleb plaadis vastu v~ otma ainult betooniga. Suurim p~oikj~oud plaadis m~ojub esimese vahetoe plaadi otsa pooleses serval: VSd,max = 22, 7kN (35) 6 1.6.1 Arvutuslikku p~ oikarmatuurita elemendi p~ oikj~ oukandev~
Tsementkivi- sidematerjal betoonis. koosneb: Ca silikaathüdraat, Ca- aluminaathüdraat ja Ca hüdroksiid. Betoonis tekib Ca(OH)2 ja see ühend on betoonide seisundi indikaatoriks. I tüüpi- tsementkivi korrosioon Võib toimuda väljakanne veega st Ca(OH)2 lahustumine-> hakkavad hüdrolüüsuma ka tsementkivi teised materjalid-> poorsus suureneb. Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2‡CaCO3 + H2O pH langeb alla 8,5->järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Mustamäe majades esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni. 30
Tsementkivi- sidematerjal betoonis. koosneb: Ca silikaathüdraat, Ca- aluminaathüdraat ja Ca hüdroksiid. Betoonis tekib Ca(OH)2 ja see ühend on betoonide seisundi indikaatoriks. I tüüpi- tsementkivi korrosioon Võib toimuda väljakanne veega st Ca(OH)2 lahustumine-> hakkavad hüdrolüüsuma ka tsementkivi teised materjalid-> poorsus suureneb. Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2‡CaCO3 + H2O pH langeb alla 8,5->järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Mustamäe majades esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni. Katlamajade korstnate betoon-tsementkivi laguneb happelistes lahustes, lagundavad ka leelised ja rasvhapped-> moodustavad nn
Silikaattellised, omadused ja eelised. Silikaattelliseid valmistatakse lubja, liiva ja vee kuumutamisel. Võrreldes tsemendiga on tootmine odavam madalam temperatuur, kuumutatakse autoklaavis. Silikaattellis on ilmastikule vastupidavam kui savitellis ning hea heliisolatsiooniga, laia värvuse valikuga. Samas ei saa kasutada ahjude ehitamiseks. Silikaatdetailid on tugevuselt võrreldavad betoonist detailidega ning sageli odavamad. Võrreldes betooniga ei saa neid valada, vaid tuleb valmistada vormide sees autoklaavis. Niitkristallid? Niitkristallid (whiskers), on väga peenikesed, monokristallid, tekivad siis, kui kristallid kasvavad ainult ühes suunas. Moodustuvad metallidest, süsinikust, oksiididest (Al2O3, ZrO2), karbiididest, nitriididest ning nende diameeter 0,5-5 mm, pikkus 0,5-5 mm, Tavamaterjalidest on nad 100-1000x tugevamad (massiividest), on peaaegu lähedal sellele, mis on teoreetiliselt välja arvutatud ehk suht ideaalsed
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
asuvaid vaiu, kui nende vahekaugus ületab 6d. 44. Rammvaiad 45. Kohtvaiad Erinevalt valmisvaiadest valmistatakse kohtvaiad vahetult ehitusplatsil kohas ja 44 asendis, kus nad hakkavad tööle, so kandma ehitisest tulevat koormust. Kõigi kohtvaiade valmistaviisi üldine põhimõte on ühesugune pinnasesse mingisugusel viisil moodustatud vertikaalne süvend täidetakse betooniga, mis enamasti armeeritakse pikivarraste ja rangidega. Kohtvaiade erinevaid valmistaviise on väga palju. Üldiste põhimõtete järgi võib kohtvaiad jaotada erinevatesse gruppidesse: pinnast asendavad vaiad; puurvaiad; manteltoruga puurvaiad; savilahuse kaitsel valmistatavad puurvaiad; Loeng 5-2 46. Kruvivaiad 47. Kiilvaiad Pikisuunas ühtlase põiklõikega vaiade kõrval kasutatakse mõnikord ka muutuva põiklõikega vaiu
Vaia pikkus on 40 m ja rohkem. 2. Baueri manteltoruga puurvaiade korral kasutatakse inventaarseid terastorusid. Vaia läbimõõt 620 ja 880 mm. Vajadusel võib valmistada 1500 mm läbimõõtuga vaiu. Vaia pikkus on praktiliselt piiramatu. 3. Baueri pideva spiraalpuuriga valmistatav vai. Betoneerimine toimub spiraalpuuri südamiktoru kauda puuri väljatõstmisega samaaegselt. Puuraugu seinte püsivuse tagab spiraali vahel olev pinnas, mis puuri ülestõstmisel asendatakse kohe betooniga. Armatuur süvistatakse vibreerimisega värskesse betooni. Vaia läbimõõt on 400 mm ja pikkusega kuni 24 m. Pinnast väljatõrjuvad kohtvaiad. 4. Fundex vai. Manteltoru keeratakse pinnasesse toru alumises otsas oleva kaotatava keermestatud terasotsikuga. Koos betoneerimisega eemaldatakse manteltoru. Vaia manteltoru läbimõõt on 324 mm (keermestatud otsik 450 mm), 368 mm (550 mm) ja 457mm (670 mm). Vaia pikkus on kuni 36,5 m. 5. Vibexvai
Betoonis tekib Ca(OH)2 ja see ühend on betoonide seisundi indikaatoriks. I tüüpi- tsementkivi korrosioon Võib toimuda väljakanne veega st Ca(OH)2 lahustumine-> hakkavad hüdrolüüsuma ka tsementkivi teised materjalid-> poorsus suureneb. Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. 35 Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2‡CaCO3 + H2O pH langeb alla 8,5->järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a
suurem saastavate lisandite sisaldus. Vesi peab olema joogivesi või siis vesi mis on aluseline. Merevett võib kasutada, kui tema soola protsent ei ületa 2%, raudbetooni puhul ei tohi kindlasti merevett kasutada. 30.Betoonisegu plastsus, betooni tugevus-nende määramine ja nende mõjurid Betooni plastsust näitab koonilise betoonisamba madalamaks vajumine omakaalu mõjul. 30 cm kõrgune koonus täidetakse betooniga ning seejärel koonus eemaldatakse. Mõõdetakse kui palju betoon vajus ja saadakse vajum, mille abil väljendatakse plastsust. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem betoon on.Samuti on kruusbetoon plastsem, kui killustikbetoon. Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubist või silinrist katsekehade peal pärast 28 päevast kivistumist ning katsetatakse, millise surve all
kk, tagajärg - suuren tsementkivi poorsus ja muutub selle koostis väh betooni tugevus, suuren gaaside dif kiirus, mis suuren omakorda karboniseerumise sügavust ning armatuuri korr.kiirust juhul kui betoon on karboneerunud armatuurini; 2)tsementkivi mineraalide (kaltsiumsilikaat ja kaltsiumaluminaathüdraadid) hüdrolüüs ja produktide väljakanne; tagajärg - betoonist väljuv aluseline vesilahus kahjustab ümbritsevat kk ja konstruktsioone. Betooniga ei tohi kontaktis olla Zn, Al, kuna see tekitab betoonis faaside muutum, N:ettringiidi teke: 3(CaSO4*2H2O)+3CaO*Al2O3*6H2O+19H2O=3CaO*Al2O3*3CaSO4* 31H2O Betooni tuleb kaitsta perioodilise kuivamise ja märgumise eest. Betooni reageerimist kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega (atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga nimetatakse karboniseerumiseks. Betooni kaitsmiseks keskkonna eest kaetakse ta pinnakatetega (CO2, H2O). Betooni poorsuse vähendamiseks ja tugevuse suurendamiseks täidetakse
Ca silikaathüdraat, Ca-aluminaathüdraat ja Ca hüdroksiid. Betoonis tekib Ca(OH)2 ja see ühend on betoonide seisundi indikaatoriks I tüüpi- tsementkivi korrosioon Võib toimuda väljakanne veega st Ca(OH)2 lahustumine -> hakkavad hüdrolüüsuma ka tsementkivi teised materjalid poorsus suureneb. Vältida läbivoolavat vet ja perioodilist märgumist ja kuivatamist. II tüüp- Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH) 2 + CO2 CaCO3 + H2O. pH langeb alla 8,5-> järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon. Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Nt mustamäe majad. III tüüp - Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutusedmaht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele
Töö on valmis, kuna kõik postid püsti, kuid ei vasta lepingutingimustele prao tõttu. E on andnud T-le täiendava tähtaja, mis on mõistlik. Küsitav see, kas T on valmis töö vastuvõtmisest alusega keeldunud. Selline õigus võib tekkida, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Praegu on lepingutingimustele mittevastavus, kuid see ei ole oluline ning ei takista lepingu objekti eesmärgipärast kasutamist. Pragu, mille sai betooniga lihtsalt parandada, ei ole oluline puudus. St töö T poolt täiendava tähtaja möödumisel 1. augustil vastu võetud. E tasu maksmise nõue T vastu sissenõutav al. 1. augustist. Tasunõude suuruseks oli 13000 + 7200 eurot. T-l oli siiski § 111 alusel õigus puuduse ulatuses keelduda tasu maksmisest. Max-lt võinuks T viivitada 1 posti maksmisega, st 1200 euro ulatuses. Seega oli T viivituses 13000 + (7200 – 1200) suuruses summas ja al 1. septembris 7200 euroga.
a) Ca(OH)2 sisaldus betoonis olevas vees<1,45 g/dm3 3CaO2SiO2+3H2O(t)+H20(v)CaOSiO2H20(t)+Ca(OH)2(v) CaOSiO2H2O(t)+H2O(v) SiO2xH2O+Ca(OH)2(v) b) Ca(OH)2 sisaldus betoonis olevas vees on <1,42g/dm3 3CaOAl2O36H2O(t)+H2O3Al2O3yH2O+3Ca(OH)2 Betooni tuleb kaitsta perioodilise kuivamise ja märgumise eest. II. tsementkivi korrosiooni tüüp: Reageerimine betooniga kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega. 1) atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga.Protsessi nim.karboniseerumiseks. Ca(OH)2(t,v)+CO2(g,v)=>CaCO3(t)+H2O CaOSiO2H2O(t)+CO2(g,v)=>CaCO3(t)+SiO2xH2O 3CaO2SiO23H2O(t) +3CO2(g,v)=>3CaCO3+SiO2xH2O 2) atmosfääris sisalduva SO2-ga Ca(OH)2(t,v)+SO2=>CaSO3H2O(t)+H2O 3) leeliste lahustega 3CaO2SiO23H2O(t)+NaOH(v)=>Ca(OH)2(t,v)+Na2SiO3(v) 3CaOAl2O36H2O(t)+NaOH(v)=>Ca(OH)2(t,v)+NaAlO2(v)
kasutatavate materjalide valik riigi majandusele. Eesmärgiks võeti puidu laialdasem kasutamine ja vastavaid arendusprogramme rahastati koostöös erakapitaliga (erakapitali osa oli keskmiselt üle 50%). Ka Soomes leidus neid, kelle arvates on puit tülikas materjal ja võib teistest materjalidest kallimaks osutuda. Õnneks jätkus kannatlikkust asju loogiliselt ja järjekindlalt ajada. Kui oli otsustatud, et üks või teine elurajoon tuleb puust, ei hakatud ka puitu betooniga konkureerima panema. Elurajoon tehti valmis, võeti tulemused kokku ja mindi edasi. Praegu on Soomes jõutud niikaugele, et tuge riigilt või omavalitsustelt enam ei vajata, sest firmad katsetavad ise ja viimased näited olevat juba ka majanduslikult soodsamad kui konkureerivate materjalide kasutamisel. Seejuures näevad majad välja täiesti kaasaegsed, selleks annavad võimaluse välja töötatud uued materjalid ja konstruktsioonilahendused.
32)Betoonisegu plastilisus ja selle määramine Betoonisegu plastilisus oleneb järgmistest teguritest: · Veesisaldus(mida rohkem vett seda plastsem) · Tsemendi hulgast(mida rohkem tsementi,seda plastsem) · Tsemendi liigist · Täitematerjalide terade kujust(mida siledam,seda plastsem) · Plastifikaatorite sisaldusest Betoonisegu plastilisust iseloomustab koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul.Täidetakse koonus betooniga ,eemaldatakse koonus ja mõõdetakse betoonisamba vajumine.Mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. 33.Betooni tugevus. Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metall vormides ja ühendatakse
Vihmavesi tuleb juhtida otse sadevee kanalisatsiooni. Vaivundament kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavalt kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab vaivundamendi kasutamine kergemalt lahendada vundamendi rajamise tehnoloogilisi probleeme. Koosneb: rostvärk ja vai. Kohtvai kõigi kohtvaiade valmistamisviisi põhimõte on sama: pinnasesse moodustatud vajaliku sügavuseni tehtud vertikaalne süvend täidetakse betooniga, mis enamasti armeeritakse pikivarraste ja rangidega. Kohtvaiade valmistamine ei põhjusta dünaamilisi mõjutusi ümbritsevatele hoonetele ja pinnase struktuurile. Suurema läbimõõdu tõttu võib üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem, mis vähendab rostvärki mahtu. 27 Loeng 7 Aeroc ja soojustus 28 Loeng 8 Katused http://www.kattoliitto
pikemate käikude (üle 100 km) keskele ja veemõõdupostide (mareograafide) lähedusse. Fundamentaalreeperite vahekaugus on tavaliselt 50- 60 km ja neid kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise puhul. Täpse ja tehnilise nivelleerimise ajal kasutatakse käikude sidumiseks fundametaalreeperi lähedusse (50- 100 m kaugusele) paigaldatud seina- või pinnasereeperit. Fundamentaalreeperi (betoonalusega, raudbetoonmonoliit, betooniga täidetud asbo- või plastmasstoru) ankur asetatakse allapoole külmumispiiri, vähemalt 2,5 m sügavusele maapinnast. Reeperi ülemine ots jääb maapinnast 1,0 kuni 1,5 m allapoole. Põhjareeper on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeper, mille absol. kõrgus on määratud kõrgtäpse nivelleerimise teel kõrguste süsteemi lähtenivoo suhtes. Põhjareeper (manteltoru sisse paigaldatud metalltoru) asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6 m sügavusele
kuivada. Mõnedele vundamentidele oli kogu ulatuses koorik peale valatud, kuid see kippus pragunema ja maha kukkuma (vt. Joonis 2.4 ülal vasakul). Joonis 2.4 Nurgast lagunenud valatud sokkel (vasakul üleval), korraliku hüdroisolatsiooniga kaetud ja täidetud vuukidega paekivivundament (paremal üleval); liiga kitsa või puuduva veelauaga pragunenud vundament (vasakul all); alumine palk on kaetud betooniga, mis hoiab niiskuse palgis kõrgel(all paremal). 2.2.3 Põrandate tehniline seisund ja kahjustused Esimese korruse põrandate peamised kahjustused ja puudused olid järgmised: põrandatalade mädanikkahjustused (Joonis 2.5); liigniiskus ja mikrobioloogiline kasv põrandaaluses ruumis; külmad põrandad. 17
aasta alguses ilmusid esimesed parameetrilised 3D programmid spetsiaalselt ehitussektori jaoks. Tuntumad hooned, mille puhul on rakendatud mudelprojekteerimist on: Guggenheim Bilbao Muuseum Hispaanias (1997), Experience Music Project Seattle’s (2000), Walt Disney Kontserdimaja Los Angelesis (2003), Seattle Keskraamatukogu (2004), Denveri Kunstimuuseum (2006), Pekingi Olümpiastaadion (2008) jpt. Kõikide nende hoonete puhul on maapealse kandekonstruktsioonina kasutatud terast. Teras on betooniga võrreldes oluliselt kergem ning omab märkimisväärset tugevust nii survel, paindel kui ka tõmbel. Terase sagedase kasutuse tõttu keerukate ehitiste kandekonstruktsioonides võtsid just teraskonstruktsioonide projekteerijad ja ehitajad esimestena kasutusele mudelprojekteerimise. Selle magistritöö eesmärgiks oli kahe juhtumiuuringu põhjal selgitada, kuidas 3D ja BIM’i kasutamine on mõjutanud teraskonstruktsioonide projekteerimist, valmistamist ja ehitamist
ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Võlvide ehitamisel kasutasid roomlased peamiselt kolme süsteemi . Esimesel juhul moodustus võlv külg külje kõrvale ehitatud kaartest, see moodus andis võimaluse ehitada võlvi ainult kividest. Teine moodus rajanes sellele, et kivi- või telliskaared ehitati üksteisest teatud kaugusele ning vahe kaeti pikkade tellistega, kolmanda ja kõige enam kasutatud võimalusena, täideti kaarte vahe betooniga. Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid, tegelikult aga välistasid samba konstruktiivse rolli, see oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus pika range korra kohaselt. Siin ilmnesid ka erinevused kreeklastega - kui kreeklastel oli nii hoone kui ka selle dekoratiivne kaunistus ühest ja samast materjalist, siis roomlased ehitasid oma hooned hoopis teistest materjalidest, kulutades marmorit ainult dekoratiivse osa ( antud juhul sammaste peale ).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
