Füüsikalised omadused-hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri .b)reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat.c)kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 .4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O. Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl . Tsement- lubjakivi + savi. Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat) +lubjakivi kaltsiumkarbonaat)Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega.
proovikeha (150*300mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev arv kuubilise katsekeha (150*150*150mm) survetugevust (Mpa). Kasutatakse ka GOST- standardi järgset tähistust: B-5...B55. Number näitab survetugevust (Mpa). 6 - Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni saamise eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjali (liiv, kruus, killustik) kasutamine. Kunda tsementidest saab võrdse veetihedusega betooni portland-põlevkivitsemendiga märgatavalt väiksema tsemendi hulga juures kui portlandtsemendiga. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm) millele
Erinevate keemiliste lisandite, sideainete ning täitematerjalidega on võimalik toota väga erinevatele nõudmistele vastavaid betoone. Betoonil on võimalik kasutada paljusid erinevaid pinnaviimistlusviise ja tekitada erinevaid tekstuure. Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon - betooni üks liike, kus vastava töötlusega saavutatakse kare killustikuga kaetud pind. Eelkõige sobib sellise töötlusega betoon õue ning meie suhteliselt karmi kliimasse, kus meid varitseb libastumise oht), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemise ja
...........................13 Viimistlustellis.............................................................................................................................13 Samott-tellis.................................................................................................................................13 Antiiktellis................................................................................................................................... 13 4. ISETIHENEV BETOON..................................................................................................................14 4.1. Isetiheneva betooni omadused................................................................................................. 15 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine...............................................................................................16 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...........18 5.1. Silikaattooted...........
h möödudes mittekõlblik 1 Liiv (puhas) Heledam etanoolist Kõlblik 2 Liiv (+ lehed, muld, ookkad Tumedam etanoolist Mittekõlblik Liiv katses nr. 1 on betooni valmistamiseks kõlblik. 6. Järeldus Katsetatud liiva keskmine puistetihedus tuli 1563 kg/m3 puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse (1250...1400 kg/m3). (b) Katsetatud liiva keskmine näivtihetus tuli 2647 kg/m3 kirjandusliku on 2655 kg/m3. EVS 797:2000 [10] järgi peentäitematerjal liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: Sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99% katseproovi massist, katse käigus läbis sõela avaga 4 mm 99,7% katseproovi massist. Sõela avaga 0,5 mm läbis katseproovi massist 37,8%, kirjandusliku allika järgi on liiv MP- keskmine kui antud sõela läbib 30-70% katseproovi massist.
....5 Sarrustamine.....................................................................6 Esimene plokirida............................................................7 Kasutatud materjal...........................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne.. Mis on mullbetoon? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/kuupmeetrit) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5..
· Kontrollige, et kõik VLK-d oleks loodis ja ei kõiguks ega kannaks mõne terava nurga või kühmu peal. · Kontrollige, et kõik toed ja raketised oleks korrektselt paigas ning toetuspind puhas. · Triarmatuuri terviklikkus on otsustava tähtsusega koorikkonstruktsiooni kandevõime tagamisel betoneerimise ajal. Seetõttu peab triarmatuuri vigastatud kohale toe alla panema. · Paigaldades jälgige, et VLK vahele ei jääks suuri pragusid. Sealt võib paigaldatav betoon välja valguda. Kui need siiski esinevad, on võimalik pragusid tihendada montaazivahuga. · Soovitav on tõsta VLK elemendid autolt otse ehitusele paika, milleks peab olema kokku lepitud paigalduse järjekord. Kui see pole võimalik, tuleb need ladustada tasasele maapinnale. VLK vahele pannakse lauad ¼ - 1/5 kaugusele VLK otstest, alati üksteise kohale. Vt. Joonis 2. · VLK montaaz ja seintele toetamine
r a 1 cm b 40 cm Materjal h 8 cm Värv x 4 cm y 1 cm L 1 cm r 1 cm St -14,97 m² Pindala (S) -11,58 m² Ruumala (V) -92,66 m³ Ümbermõõt (P) 8,20 cm ÕM_nr kuju materjal värv 106041 41 betoon nitro 1 5 a Materjal c Värv 0 alumiinium 0 õli y 1 betoon 1 mastiks 2 plastik 2 pulbervärv 3 liimpuit 3 lateks
Ristlõikke number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Kuju 0 alumiinium 0 õli 104531 31 1 betoon 1 mastiks 2 plastik 2 pulbervärv 3 liimpuit 3 lateks 4 plastik 4 õli 5 teras 5 nitro 6 plastik 6 mastiks 7 betoon 7 lateks 8 alumiinium 8 nitro 9 liimpuit 9 pulbervärv g
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi
Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid. See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared. Ristvõlv -ristuvad silindervõlvid, raskus jaguneb nelja nurka. Betoon ja tellised olid olulised ehitusmaterjalid. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav, seda kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja müüride ehitamisel. Massiivsed seinad vooderdati tellistega, tähtsamate hoonete puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid.
Arhitektuuri areng Kreeka mõju Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Lubimördi kasutusele võtt kaared, võlvid, kuplid. Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Lubimördi kasutusele võtt kaared, võlvid, kuplid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid betoon, tellised. Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Lubimördi kasutusele võtt kaared, võlvid, kuplid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid betoon, tellised. Väärtuslikud hooned vooderdati loodusliku kiviga (marmor) Sillad Kivist sillad kaarekonstruktsioonid Sillad Kivist sillad kaarekonstruktsioonid Ehitati üle jõgede Sillad Pont du Gardi sild Roomas
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate
betooni tugevust? Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: · vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), · tsemendi hulgast, · tsemendi liigist, · täitematerjalide terade kujust, · plastifikaatorite sisaldusest. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on! Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem segu. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi
plekist Ohtlik väliselt silmadele ja nahale (suure energiaga beeta-osakesed) Sisemiselt ohtlik Mõõtmisvõimalused sõltuvad osakeste energiast gammakiirgus gammakvandid ehk footonid Ergastatud tuum kiirgab gammakvandi energiaga... ja läheb põhiseisundisse. Tuum/keemiline element ei muutu Gammakiirgus on elektromagnetiline kiirgus Puudub mass ja laeng aga on väga suure läbitungimisvõimega Varjestuseks saab kasutada raskeid materjale nt betoon, plii Põhjustab ionisatsiooni protsesse Põhjustab nii välist kui ka sisemist ohtu Lihtne mõõta röntgenkiirgus: Puudub mass ja laeng aga on väga suure läbitungimisvõimega Elektromagnetiline kiirgus Footonid Varjestuseks saab kasutada raskeid materjale nt betoon, plii Põhjustab nii välist kui ka sisemist ohtu efektiivdoos kogu inimese keha kiiritust väljendav doos, mõõtühikuks Sv (siivert, sagedamini mSv ehk millisiivert
2012) 2. TTK 6 T.Michelson 12.03.2012 2.1.1. Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemis pragunemise vältimiseks. Plastiline mahukahanemine ilmneb peale valu esimeste tundide jooksul, kuni betoon on veel plastilises olekus. Siinjuures on pragunemine seotud betooni iseenesliku tihenemisega raskusjõu mõjul, st et tahketel osakestel on kalduvus liikuda elemendis allapoole kui samas vesi liigub ülespoole. Plastiline kahanemispragunemine võib tekkida kuivas keskkonnas, kui vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui see jõuab koguneda betooni pinnale betooni valgumise tulemusena. Tüüpiline plastilise kahanemispragunemise kujuks on parralleelsete joonte seerijatena
1.3 Surveline vesi........................................................................................................ 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS.....................................................................................7 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID...............................................................................9 3.1 Veetihe tihenduskrohv.......................................................................................... 9 3.2 Veetihe betoon.................................................................................................... 10 3.3 Isolatsioonivõõbad.............................................................................................. 10 3.4 Bituumenkatted.................................................................................................. 11 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid...................................................................11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD.
Skulptuur · Ehitusplastika · Reljeefid · Vabaplastika Materjalid: puit, klaas, jää, plastik, liiv, metall, pronks, vaha V.Timofeev Mati Karmin ,,Jahil" ,,Kalevipoeg" Malm Betoon, raudkivi 1899 1990 Mati Karmin, Tiit Trummal ,,Suudlevad tundengid" 1988 Riho Kuld ,,Energia"
Alfa ja Beeta eksisteerivad koos. Läbistusvõime on paberileht. 5) Kuidas tekib beetakiirgus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib kui prooton muutub neutroniks või vastupidi. On elektronide, ositronide, neutriinode ja antineutriionde voog. Läbistusvõime on 27 cm puitu. 6) Kuidas tekib gammakriigus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib tuumaprotsessides, näiteks elemntaarosakeste annihileerumisel. On üliintensiivne elektromagnetlaine, kõige paremini peatab plii, ja betoon. Nende paksus peatamiseks oleneb gammakiirguse intensiivsusest 7) Kes ja millal avastas radioaktiivuse? 1896. aastal H.Becquerel 8) Selgita tuumapommi ehitus ja funktsioneerimine pommi lõhkamiseks surutakse 2 poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline,tekib ahelreaktsioon, tekib praktiliselt momentaalne plahvatus. 9) Selgitada vesinikupommi ehitus ja funktsioneerimine Sees on samuti U238 tükid, lõhkeaine ja LiD
keevisõmbusega (jämedad), mustad või tsingitud; · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betoon peamine puudus haprus. Sarrustena kasutatakse kas sildade- või reljeefse pinnaga ümberterasest. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremine. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.
tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning järelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon.[1] Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Antudkatses saadi liiva terade tiheduseks 2571 kg/m³. Liiva keskmiseks näivtiheduseks võib lugeda Raado konspektist 2600 kg/m³, antud tulemus on sellele ligilähedane, seega antud liiv sobib betoonisegukoostisesse. Liiva tühiklikkus näitab protsentides materjali vahele jäävate tühikute ruumala
(Lõik) 1. Metall ja kõva materjalid 2. , (), Mittemetallised materjalid 3. Puit 4. Kivi 5. Keraamika ja silikaatilised materjalid 6. Betoon 7. Klaas ja teised läbipaistev materjalid 8. Vedelik ained 9. Pinnas (Vaades) 1. Metallid 2. Rihveldatud teras 3. Rebenud teras 4. , , , , .. Ehitus teliskivi ladumine,keraamika jmd 5. Klaas
Sobib väga suurte konstruktsioonide valmistamiseks. 41. 3. ALUMINAATTSEMENT valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. tardumisel ja kivistumisel eraldab palju soojust. Kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50)
Andmed: λD= 0,035 T1= +10 T2= +18,5 Ψ1=0,4 Ψ2=0,5 Lahendus: λd= λD*Ft*Fm Ft=e0,0034*(18,5-10)=1,029 Fm=e4*(0,5-0,4)=1,492 λd=0,035*1,029*1,492=0,054 W/mK Ülesanne 8. Arvuta seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt ventileeritud õhkvahe variantidega ÜLESANNE 8 λ Ühik Paksus Ühik Sisepind Krohv 0,9 W/mK 5 mm Betoon 2 W/mK 300 mm Min.vill 0,037 W/mK 200 mm Tuuletõkkeplaat 0,4 W/mK 30 mm Õhkvahe W/mK 30 mm Laudvooder 0,12 W/mK 25 mm Välispind Lahendus: Ventileerimata õhkvahega variant
tiikpuupõrand, kus puidu kõvadus on võrreldav mahagonipuuga. Põrand valmistatakse küpsenud (60 kuni 80 aastat) kookospuudest, mis enam vilju ei kanna. Vanade kookospuude puit on kõige tihedam. Kasvab 25 m kõrguseks ja tema diameeter on 300mm. Puutüvi on pehmem kui väliskest. Põhiliselt valmistatakse sellest parketti. Kookosekiud saadakse kookospähkli koorest pärast pikka leotamist külmas vees. Värv võib varieeruda kuldsest tumepruunini. Puit on täiesti sõlmedevaba. 11. Betoon Lihvitud betoon on küll ebatõenäoline jätkusuutlik materjal. Betoon on väga vastupidav, lihtne puhastada ja ei tule kunagi välja vahetada. Betoon on tavaliselt kasutatud plaadina ja kasutatakse aluspõrandakatena mõnedel elamispindadel. Kui see on lihvitud ja toonitud kodu omaja maitse ja stiili järgi, siis puudub vajadus katta üle traditsioonilise põrandakatega.
moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai alguse valumüüris e rooma betoon, mis on kaasaegse betooni eelkäija. Rooma betoon Koosnes lubjast, kivipurust, veest ja lähedalasuva Pozzuoli vulkaanilisest pinnasest. Segu kallati vormidesse kõvastuma ja saadud detaile kasutati ehituses. Arhitektuuriteooria Keisririigi algaastail ilmavalgust näinud Marcus Vitruvius Polliuse traktaat "Kümme raamatut arhitektuurist" andis ülevaate kõikidest nendest aladest, mida arhitekt pidi tundma.
1500 y 1000 500 0 10 -5 -500 0 5 10 15 20 c h c b d d/2 a a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks Materjal 1 alumiinium 1 õli Värv 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks ÕM_nr 8 alumiinium 8 pulbervärv 104456
Tsementi moodustavad peamiselt ränidioksiid (kvarts, kaltsedon, opaal), karbonaadid (kaltsiit, dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt. Tsemendi põhilisteks näitajateks on: · tugevusklass · eeltugevus · normtugevus · tardumise algus Tsement sein: TSEMENDI TOOTMINE
mm, muljumiskindluseks saadi 12,3 %. Samast tabelist võib leida tugevusmargi, milleks on 1000. 5 7.JÄRELDUS Katsetava killustiku keskmiseks puistetiheduseks tuli 1371,7 kg/m³ ning terade tiheduseks tuli 1958 kg/m³. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav puistetihedus on 1250 - 1400 kg/m³[1], seega katsetav killustik on õiges vahemikus. Kuna puistetihedus on suhteliselt suur,siis betoon, milles kasutada antud killustikku jämetäitematerjalina, saaks tugev ja tihe. Killustike peensusmooduliks tuli 5,07. Raado loengumaterjalist võib lugeda, et peensusmooduliks on 6,5-8,5, seega katsetatv killustik on peene. Killustku plaatjate ja nõeljate terade sisalduseks kogu proovis tuli 25 %. Nõue betooni valmistamiseks on 15 50 %[1]. See killustik on sobilik, et seda kasutada betoonis jämetäitematerjalina. Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 15,9 % ja 12,3 %
a) detaili ruumala ja täispindala b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Sisestada oma matrikli number, nii saab teada kõik nõutud variandid: M_nr Ristlõike kuju a c 999902 2 2 2 Materjal Värv betoon mastiks Selgitus: Ristlõike kuju number valitakse lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valitakse tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 liimpuit 0 mastiks 1 teras 1 õli 2 betoon 2 mastiks
Sisevärvid Tüüp ja kasutusala Täismatt, vesilahuseline, akrülaadisisaldusega dispersioonvärv kuivadesse siseruumidesse. Sobib uute ja varem värvitud betoon,- krohv-, pahtel-, tellis- ja ehitusplaatpindadega kaetud siseseinte ja lagede värvimisel. Pinna ettevalmistus Pinnad puhastada mustusest ja tolmust. Pinnad kaetakse sisevärviga.Varem värvitud pinnad pestakse ning seejärel loputatakse hoolikalt. Kõvad või läikivad pinnad matistatakse lihvpaberiga misjärel puhastatakse tolmust. Ebatasasused tasandatakse sobiva pahtliga. Kuivanud pahtel lihvitakse ja puhastatakse tolmust. Värvimine ja tingimused
Plaati on võimalik katta pea kõigi viimistlusmaterjalidega: värvida, tapetseerida, plaatida, või viimistleda faktuurkrohviga. Gyproc GN 6 sobib hästi ka kaarjate konstruktsioonide ehitamiseks või nende remondiks. Plaat ei muuda niiskuse ega temperatuurimuutuste mõjul oma kuju, viimistletud sein püsib korras ja terv e. 8 TTK Betoonsegu Betoonisegu valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Betoonsegu valmistatakse enamasti vastavs tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsamaiks osaks on segamistrummel. Segistite tüüpe on mitmeid. Kõige levinum on nn vabatoimelone segisti, kus trummel pöörleb ja segu langeb mööda trummli sinu alla. On ka sundtoimelisi segisteid, kus trummlis pöörleb mingi labamehhanism
19.sajandi esimesest poolest Teise maailmasõjani (puule ja kivile lisandusid teras ja betoon) - Vundamendid endiselt paekivist lubimördil, massiivsed, paksusega 1m, kuid ka monoliitbetoonist, paksusega 0,6-0,8m - Seinad paekivist ja tellistest lubi- või segamördil, paksusega 0,51-0,64 m. - Keldrilaed võlvitud kividest, samuti terastaladel betoon-või kivivahetäitega. - Vahelaed puit ja terastaladel, 5-7m sildadega, puit või betoon vahetäitega. - Katused keraamilistest katusekividest või tsingitud plekist, saematerjalidest toolvärgil toetuvsarikatega. Kordamisküsimused: 1) Mis oli jääaja järgne inimeste puidust eluase. 2) Milline elamu muutus valdavaks eestalastele eelmisel aastatuhandel? 3) Milline uuendus oli ehitustehnikas, kui ilmus puit-karkassmaja? 4) Kus ja millal leiutati laud-nael-karkassmaja? 5) Mida kasutati keskajal peamisteks kandetarindite materjalideks?
Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm
välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu, tulepüsivuse tõstmiseks, esteetilise välimuse andmiseks, tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda, erijuhtudel Liigid:aluskrohv, jämekrohv, pinna-e viimistluskrohv Jagunevad: mineraalseteks ja polümeerseteks. Alaliigid:müürimördid, krohvimördid, pahtelsegud, plaatimissegud, vuugisegud, peeneteralised betoonid. 1.Mida nimetatakse sideainetaignaks? 2.mida nimetatakse mördiks? 3.mis on betoon? 4.Kuidas liigitatakse betoone tiheduse järgi ?3 5.mida näitab betooni klass ? 6.normaal-betooni koostisosad 7.betooni lisandid 8.täitematerjali ülesanne 9.milleks on vaja plastifikaatoreid? 10.mis on tihendamise eesmärgiks? 11.milleks kasutatakse mörte ? 12.kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi? 13.mördile esitatavad nõuded 14.krohvi eesmärgid 15.kuidas jaotuvad krohvid sideaine järgi `? 1. sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks 3
Iseseisev töö Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestusmärk 1. Mälestusmark on pühendatud Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute omakestele. 2. Pole teada. 3. Mälestusmärk asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri alevikus, Järva-Peetri kirikuaias. Ümbruses on hauad, puud ja kirik. 4. Kuju pikkus on 165 cm., samba kõrgus on 350 cm ja laius on 270 cm. 5. Samba materjal on betoon ja sõjamehekuju on pronksist. 6. Võrdhaarne rist samba peal. 7. Mundris sõjamees kes hoiab mõõka. 8. Raidkirjad puuduvad, kuid on pronksist tahvlid kuhu on kirjutatud langenute nimed ja veel on kirjad: "LANGENUILE VABADUS- JA MAAILMASÕJAS" ja "MÄLESTA LANGENUID". 9. Mälestusmärk pöördub kõigi poole, et nad mälestaksid langenuid. Tõnis Kruusement
Päike 1. Päike tõuseb idast ja loojub läände. 2. Lapsed saavad keskmiselt kolm korda rohkem päikesekiirgust kui täiskasvanud inimesed. 3. Vihma ja päikese koostöös sündiv vikerkaar on nähtav ainult hommikuti ja pärastlõunatel. 4. Kolmandik vähijuhtumitest on päikesega seotud. 5. Betoon, liiv ja lumi peegeldavad UV kiirgust ja suurendavad päikese intensiivsust. 6. Päikesekiirgus on tugevaim ajavahemikul 10.00 ja 16.00 7. Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. 8. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. 9. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 10
Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Killustiku külmakindlusklass ei tohi olla madalam soovitud betooni külmakindlusest. 5. Mis näitajad ja kuidas mõjutavad kivistunud betooni tugevust? Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis näitab vee ja tsemendi hulkade suhet. V/T=0,2…1,1. 5. Polümeerbetoon- valmistamine, eripära ja kasutus? sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku ( hästi kuivad ) Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades.
Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks. 1 2. Metallide korrosioon Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne
Ülesanne nr 12. Tegemist on hoonega, mille sisemõõtmed on 6x6m. Seina kogupaksus w = 0,25m. Põranda konstruktsioon on esitatud tabelis. Tegemist on savise pinnasega. Leia põranda soojusjuhtivus. Kihi nimetus Paksus λ (W/mK) Sisepind PVC rullkate 5mm 0,17 Betoon tasanduskiht 100mm 1,8 Keramsiitbetoon 150mm 0,2 Aluskate 3mm - Muud andmed Seina kogupaksus w 0,25 Põranda sisemõõtmed 3x7 Pinnase liik Savi 21 *Samm nr 1- leia B` (valem nr 2) B´= 0,5∗20 = 2,1 *Samm nr 2- leia võrdväärne kogupaksus dt (valem nr 3). Dt = 0,25+1,5(0,17+0,029+0,055+0,75+0,04)=1,816 m Käesolevas ülesandes on täidetud esimene tingimus ehk dt on suu...
Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kli...
Aine tihedus Tarvi Langus Mõniste kool 7. klass Füüsikaline suurus Mõõdetakse: Kas keha, nähtus mass e? või suurus? detak s ruumala mõõ m Kui das Arvutatakse: V Tihedus Mõ õtü hik Nimetus: kilogrammi Milleks vajalik? kuupmeetri kohta Ainete kg iseloomustamisek Lühend: 1 3 m s Tähis ρ Mida ...
Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks 101794 16 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv
Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks 110655 5 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv
Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks #VALUE! 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv
Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks 110751 1 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv
2)Füüsikalised omadused: hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. 3)Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri b) reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat c) kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl C)Tsement- lubjakivi + savi. D)Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. E)Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav F)Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat )+lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega. SÜSINIK 1
Põrandate tasapinnalisust kontrollitakse sirge latiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Tasandussegu peab valima vajaliku tugevusastmega. 4 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 5. Maalritööd Enne maalritööde alustamist vaatame mis pindadega on tegu kas betoon, krohv, kips või värvitud pinnad. Kõik need pinnad vajavad erinevaid ettevalmistustöid. Parema nakke saavutuseks karestame liivapaberiga puhastame pinnad tolmust ja liivateradest ning ja vajadusel krundime. Näiteks krohvitud ja betoon pindadele kasutame tasandus pahtliks weber vetonit LR fine mis on polümeersideainel baseeruv seinte ja lagede tasandamiseks kasutatav viimistluspahtel kuivadesse ruumidesse ja varem värvitud pindadele kasutame
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
