22. Bidders Pakkujad 23. Consolidation Ühendamine 24. Industry Tööstus 25. Competitors Võistlejad 26. Estimately Hinnanguliselt 27. Strands Tegevusvaldkond 28. Engineer Insener 29. Incorporated Asutatud 30. Respectively Vastavalt 31. Basis Alus 32. Manufactured Valmistatud 33. Unbreakable Purunematu 34. Loops Silmused 35. Anchorage Ankrukoht 36. Opposing Vastaspoolne 37. Concrete Betoon 38. Contract Leping 39. Godsend Taevakink 40. Regain Taastama 41. Approach Lähenemine 42. Exchanged Vahetatud 43. Productivity Tootlikkus 44. Schedule Ajakava 45. Compress Tihendamine 46. Smelted Sulatama 47. Wrapped Pakendatud 48. Dimensions Mõõdud 49. Compactly Kompaktselt 50. Saddles Sadulad 51. Civil Tsiviil- 52. Exerting Avaldades 53. Pressure Rõhk 54
Tabel 7.1 Katse Kontrollsõela Silindrisse Muljumiskindlus nr läbinud puistatud Dp, [%] killustiku killustiku mass, m1, [g] mass, m [g] 1 300,6 2271 13,2 2 8. Järeldus Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 13,2%. Mida suurem on muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Antud katsetulemuse põhjal ei ole võimalik hinnata antud killustiku kasutamist betoonis, kuna mõned näitajad on määramata. Arvutatud muljumiskindluse näitaja järgi leitakse killustiku märk LISA tabelist 1, mille järgi tuli antud katse killustiku tugevusmärgiks 800. LISA Tabel 1 Killustiku märk Muljumiskindlus, Dp, [%] Sette- ja moondekivimis
äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide paigaldus Toodetud Tartu Majas; osad detailid Narvast 7361 detaili Erinevad ühendusviisid Monolitiseeritud betoon 8,4m postide samm Napreenist lapid õõnespaneelide all Betoniseerimine Ehitustrust korraldab Põrandad, sillused, basseinid, paneelide vahed. Kopter, segumasin, pirn 7600m3 betooni 4 meest Pärast betoniseerimist kaetakse hermeetikuga Ventilatsioon VENTILATSIOONIKAMBER Soojustus SPU Vahtpolüstürool Kivivill/naturaalvill Vaheseinte ehitus
Kordamisküsimused 1. Kontrolltööks 1. Mis on absoluutne õhuniiskus? Õhu veeauru sisaldus 2. Mis on absoluutse õhuniiskuse mõõtühik? g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioo...
oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. · Mis puhul kasutatakse postvundamente? Kasutatakse nõrkade pinnaste puhul. · Mis on kannvundament ja kus seda kasutatakse? Kannvundamentide valikul tuleb arvestada pinnase kandevõimet ja sellest tulenevat kannvundamendi tallamõõtmeid, aga ka kasutatavate postide ristlõike mõõtmeid. (kannvundament - ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit.) (Kannvundamendi puhul valatakse mört või betoon rõngasavasse posti.) · Mis puhul kasutatakse vai vundamente? Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. · Postvaia töö põhimõte. postvaiad kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile. · Höördvaia tööpõhimõte. hõõrdevaiad kandevoime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel.
4 5 B3: Koostada valemid, mis võimaldavad leida ruutvõrrandi ax2 + bx + c = 0 reaalarvulised juured. Kui lahendid puuduvad, kuvada vastavates lahtrites tekst Ei ole. Soovitus. Leida eraldi diskriminandi D väärtus: D=b2 4ac. Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! Teha ruutparaboli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). kujud materjalid värvid Materjal: Betoon ÕM_nr Variant Värv: pulbervärv 082649 49 Mark Hind Kogus Maksumus Materjal BR450 650 Err:509 Err:509 Värv PV02 142,5 Err:509 Err:509 Materjal ja värv kokku: Err:509 Muud kulud (30%): Err:509 Maksumus kokku: Err:509 a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks
Ats Pedak EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Tallinn 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. W/m2K ehk mitu vatti soojust läheb 1 ruutmeetri kohta Kelvinites läbi piirde. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas ...
Roomat, et oma rõhutust välja elada. Kreeka arhitektuur oli Egiptuse ehituskunsti mantlipärija ning snitti võeti ka Kreeta-Mükeenest: neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks. Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites. Arhailisel perioodil olid templid väga lihtsad puidust antide templid. Kõige levinum ja tüüpilisem Kreeka tempel oli perifeer, hiljem tuli
killustik on raskebetooni jaoks sobilik. Killustiku tühiklikkus on 48,7%, killustiku terade tiheduseks 2590,6 kg/m3. Killustiku veeimavus on 1% killustiku massist. 7. Küsimused 1. Killustiku valimisel betooniks tuleks vaadata, et kõikide killustiku omaduste tase oleks kõrge. Eelkõige on vajalik valida sobiva terasuurusega killustik, sest oluline on terad betoonis pakkida võimalikult tihedalt, kuid vähima tsemendi ja vee kuluga. Mida tugevam on killustik, seda tugevam betoon tuleb (jämetäitematerjal moodustab 70% betooni struktuurist). Samuti ei tohi nõeljate terade hulk olla suur (mitte üle 50%). 2. Killustiku fraktsioonid, mida kasutatakse betoonisegudes on 4-16 mm, 16-32 mm, 32-64 mm. 3. Killustik peab betooni valmistamiseks olema terasuurusega, mille ülemiseks mõõduks D on 4 mm ja alumiseks terasuuruseks d on 2 mm. 4. Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus. Mida väiksem on puistetihedus, seda nõrgem on valmistatav betoon. 5
betoon struktuuriks. (Rusakovi tööliste hoone plaan, lõige ja auditoorium) Esimesel korrusel asub eelmainitud suur auditoorium koos orkestri alaga, mille kohal on kolm väiksemat auditooriumit, huvitav väiksemate auditooriumite juures on see, et iga ühe neist saab eraldada suurest auditooriumist liikuvate seintega. Hoone tagaosas asuvad tavapärasemad kabinetid. Kuigi hoonel kasutatud materjalidest nähtavad on vaid betoon, tellis ja klaas, siis raudbetooni konstruktsioon hoonel saavutati läbi erinevate mahtude koos terav nurkade ja diagonaalidega. (Rusakovi tööliste hoone makett ja hoone) 1920ndate lõpuks oli Moskva täis Melnikovi tööliste hooneid, nagu Burevestnik, Frunze, Kauchuk ja Svoboda, samuti ka mõned auto ja bussi garaazid. Iga projekt oli küll ainulaadne, kuid ikkagi omasid hooned sarnaseid kalduvusi ümar plaani, akna detailide tunnusjoonte ja üle paisatud kujundite osas.
122562 12 2 8 Materjal Värv liimpuit pulbervärv Selgitus: Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro h 30 e 15
liimpuit nitro Selgitus: Ristlõike kuju number valitakse lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valitakse tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 liimpuit 0 mastiks 1 teras 1 õli 2 betoon 2 mastiks 3 alumiinium 3 pulbervärv 4 liimpuit 4 nitro 5 alumiinium 5 lateks 6 betoon 6 pulbervärv 7 plastik 7 nitro 8 teras 8 õli 9 plastik 9 lateks hv =()/2++2+(2-)+2 h1 Sp=(^2)/2+(2-()/2) = +2 h k h2 V = Sp b 6 m b
Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid jagas selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks, keskmine lööv külgmistest kõrgem) 3. Amfiteater ( Colosseum) üks suuremaid teatreid. Ümbermõõt 524 m , 3korrust, igal korrusel 80 kaart, mahutab üle 50 000 pealtvaataja. Kõigil
Rooma arhitektuuri süsteem Arhitektuuri areng Lubimördi kasutuselevõtt Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi
Polüvinüülkloriid(PVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus-ja viimistusmaterjale. See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode, millest üle 50% kasutatakse ehitustel. Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada. Viimaste aastatega on PVC hakanud asendanud paljusid traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon ja savi. PVC-d leida väga erinevatel elualadel näiteks on PVC esimene plast, mida hakati kasutama toidu pakendamisel (pudelites). Kodumajapidamises laialdaselt kasutatavad „vakstud“ on enamasti polüvinüülkloriidist. Lisaks valmistatakse PVC-st kandikuid, kilesid, plekkpurkide sisepindasid, purgikaane tihendeid ja palju muud. Viimasel ajal on PVC kasutus tema ohtlikkuse tõttu vähenenud. Kuna PVC valmistamisel kasutatav
( Fü=F). Tiheduste kaudu ta hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega. roo k = roo v . nt kalad, meduusid, allveelaev. Keha upub kui üleslükke jõud on väiksem kui raskusjõud. Fü on väiksem kui F. Tiheduste kaudu keha upub siis kui tihedus on suurem kui vedeliku tihedus. nt kivi, metall, klaas jne. Laevade ujumine- laevad ujuvad seetõttu et nende keskmine tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (tuleb võtta arvutusse kogu laeva pindala) (raud, betoon jne) . Kalade ujumine- kala keha on võimeline hõljuma ja uppuma. Seda võimaldab tema ujupõis. Reguleerides ujupõie ruumala ongi kala võimeline ujuma, hõljuma ja uppuma. Õhupallindus- üleslükke jõud eksisteerib ka gaaside kõrval. Kehtib ka selljuhul seos tihedusega. Õhupall hõljub siis kui tema tihedus on väiksem kui õhu tihedus. nt soeõhk, vesinik, heelium.
12. Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Respo A. madalsüsinikte B. Survele katseta enamasti tõmbe C. betoon, keraam D. Materjalid, mil surveolukorras. Score: 7/7 13. Keraamilised materjalid on võrreldes kõvasulamitega (WC-CO)... Student Respo A. reeglina suurem
kaitsta loodust. Me oleme inimesed, seega peame olema humaansed ning arukad. Loodus on meie elukeskkond, tänu millele me eksisteerime. Igasugune looduse hävitamine eelkõige hävitab meid endi. Veel on aega, et kõik korda viia. Loodus annab meile võimaluse oma vigadest õppida ning teha edaspidi kõik õigesti. Tänases elus inimest ümbritsevad ainult need vahendid, mis on tema jaoks mugavad: autod, kõikvõimalikud elektrilised seadmed, tellismajad, metallidest ehitised, asfalt, betoon. Kas tõesti selles loetelus pole enam kohta loodusele? Puutumatuid paiku meie maailmas on aina vähem. Me isegi ei märka seda, et meie ümber on aina vähem loodust. Kõige hullem on see, et tulevane põlvkond võib isegi mitte teada, mis on puu ja mis üldse on elusloodus. Me peame hindama looduse ilu, sest see on kõige värvikam ning ebatavalisem, mis üldse elus võib olla. Inimene ainult võtab, aga tagasi anda midagi ei taha. Sellepärast on meil probleemid
takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi, marmori, dolomiidi jt. koostises Kus kasutatakse? Kaltsiumit ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle kasutatakse optikas Kaltsium kui oluline mineraalaine inimese organismis Kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused Moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas
generaatorina, s.o. raadiosaatia analoogina optilisel lainealal. Valgusgeneraatorina toimimiseks paigutatakse aktiivlaine peeglite vahele. Lasergeneraatori käivitab pöördhõivestatud aines vältimatult tekkiv spontaanne kiirgus. Vastakuti asetsevad peeglid peegeldavad resoraatori telje suunalised laviinid paljukordselt aktiivainesse tagasi, kus nad üha kasvavad. Vahepala WTC, Ney York, 11. sept. 2001 · Põleng 1700 °C · Tohutu tolmupilv · Betoon tolmustus · Paljud ohvrid aurusid · Põleng kestis 3 kuud USA kindral John Castello: ,,Oleme ulme muutnud tegelikkuseks" Ergastusreziimist olenevalt: Kestev laseri kiirgus(alalis ehk pidevlaser) hetketi ilmuv laseri kiirgus (välk- ehk impulsslaser) perioodiliselt välgutav kiirgus plinklaser Laseritüüpi iseloomusta b tema kiirguse lainepikkus(ed), koherentsusaste,
mänikord tavalist kasvuhoonekilet. Tähtsaimaks peeti materjali enda tuuletihedus kuna minimaalse läbipuhutavuse saavutamiseks peab materjal olema piisava tihedusega ja väimaldama konstruktsioonil hingata. Vooder Voodri eesmärk on rohkem välimus, üldilme ning ka siis vee ära hoidmine Peamised materjalid on: puit, klaas, vooderplast, krohvitud betoon. Isolatsioon Iidses Egiptsus ehitati maju paksust telliskivist et päikese kuumus ei pääseks sisse.Kreeklased ehitasid aga sel ajal kaks seina et nendevaheline õhk hoiaks aastaajast olenevalt kas külma või sooja.Viikingid aga kasutasid muda puitu ja tahutud seinadega et pragud kinni panna.Keskajal rikkad inimesed riputasid vaipu seinade peale.Kaasajal kasutatakse klaasikiude, vahtpolüsteroollehti, puuvill,
Arhitektuur 19 sajandil 1) Klassitsism hääbus lõplikult 19 saj. 40datel. 2) Jaotus *romantiline etapp 19saj. 30-50dad *stiilipuhas etapp 19saj. 50-70dad * eklektiline etapp 19saj. öõpukümnendid 3) Ehituatüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajd, sakraalehitised 4) Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon, raudbetoon, klaas, kivi 5) Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiil, terastarindid, klaas-ja metalltarindid 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine
Emil Nolde ,, Püha õhtusöömaaeg" Filmikunst http://www.youtube.com/watch?v=zskO9O3hF78&feature=BFa&list=HL1350235995 http://www.youtube.com/watch?v=CNDaifCMAdI Arhitektuur Emotsionaalselt intensiivsed vormid Originaalsuse taotlemine Ehitistele omistatakse ka sümboliväärtus ( architecture parlante kõneleva arhitektuuri idee) Materjalid- betoon, klaas Ekspressionistliku arhitektuuri suurim traagika seisneb idee ja teostuse, vaimu ja mateeria vastuolus. ( nt: Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn". Torniehituse ,,äpardumist" võib pidada kahekordseks. Algselt plaanitud betoonist valatud torn ehitati tegelikult suures osas hoopis tellistest ja krohviti üle. Samuti läks luhta nende idee tõestada Einsteini relatiivsusteooria paikapidavust....) Mendelsohni ehitisi on seitsmes riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Norra,
· Üle 3 meetri veesamva survevesi. Hüdroskoopne niiskus Hüdroskoopne niiskus tekiv müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõsta väga kõrgele.( http://www.rentokil.co.uk/residential- customers/property-care/damp/waterproofing-and-tanking/index.html) HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID · Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemid: · Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil · Veetihe betoon · Veetihe kokku sulatatud bituumenpaanid · Veetihe kunstmaterjalid paanid Tihenduskrohv Tihendus krohv ehk isolatsioooni krohvid on tsemendi baasiltihendatud krohvid. Neil on kalduvus praguneda. Neid kasutatakse pinnaseniiskusele ja mitteveesurvelise koormuse välispinnal. Tähtis on kasutada sisseviskekihti ja tagada korralik nake aluspinnaga. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikude ruumalas ja minimaalses poorsuses.
245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59 245-3 vees 2456 2377 10,2 10,1 10,0 10,2 10,1 211,5 212 346 33,5 5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab
�)^2 )) �=�∗� �_�=2��+2��+��/2 " + " ��/2 "+(" (√((�/4)^2+(�/2)^2 ))∗� ")" a 1m a Materjal b 2m 0 liimpuit c 3m 1 teras S 1.63m2 2 betoon P 6.31m 3 alumiinium S(t) 28.37m2 4 liimpuit V 4.88m3 5 alumiinium Detaili pindala 3.25 6 betoon Materiaali mark Te10 7 plastik
fassaadile. -Lubikrohv on nagu käsn ta imeb vee sisse ja vevitab seinas laiali -Kui tulevad miinuskraadid, külmub kogu krohv laiali ja maha Põrandalaud liiga märjalt maha pandud - Kõik sel ajal seina ja maha pandud (isegi kui on enne kuiv) kuivab laiali, kui keskküte sisse pannakse Hüdroisolatsioonisüsteemid Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp veetihe betoon vetihe kokku keevitatud (sulatatud) bituumenpaanid veetihe kunstmaterjalist paanid 1- või 2-komponentne bituumine-pakskiht Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi paasil veetihe krohv. Neil on kalduvus praguneda Veetihe betoon veetiheda betooniga on võimalik kontrueerida kandekonstruktsioon, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Mineraalsed isolatsioonivõõbad- õhukesekihilised mineraalsed isolatsioonivõõbad on tuntud üle 40 aasta
Täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõtu suhe D:d>1,4. Üldiselt 4...16 mm. 3) Millise fraktsioonilise koostisega peab olema killustik betooni valmistamiseks? Betooni valmistamiseks peab olema killustik ülemise terasuuruse mõõtega D4 mm ja alumise mõõtega d2 mm. 4) Mis piirab jämedate killustike kasutamist? Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem on puistetihedus, seda tugevam ja tihedam betoon saadakse. 5) Kas killustiku mark peab olema betooni margist madalam, kõrgem või sellega võrdne? Killustiku mark peab olema betooni margist kõrgem (umbes 1,5...2 korda). 6) Palju võib olla tolmseid ja savikaid osiseid graniit- ja lubjakivikillustikus? Tolmseid ja savikaid osiseid võib graniit- ja lubjakivikillustikus olla 1-4,5%. 8. Kasutatud kirjandus a) http://www.ottson.ee/eng/avaleht/kataloog/alias-6/ b) http://www.mnt.ee/failid/4MA2010_15_aruanne.pdf
teras nitro Selgitus: Ristlõike kuju number valitakse lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valitakse tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 liimpuit 0 mastiks 1 teras 1 õli 2 betoon 2 mastiks 3 alumiinium 3 pulbervärv 4 liimpuit 4 nitro 5 alumiinium 5 lateks 6 betoon 6 pulbervärv 7 plastik 7 nitro 8 teras 8 õli 9 plastik 9 lateks b h h 2 h_1 h_2 d
1156x200-320x??? 28. Mis on telliskivi mõõt? 250x120x65mm 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Välisvoodri all oleva tuulutusvahe alla ning vahetult soojustuse külmema poole peale. 30. Nimeta keramsiitplokk? Fibo 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi, Betoneks 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Koostis: kramsiitplokk koosneb valdavalt kergkruusast ja betoonist, betoonplokk betoonist Tugevus (ca 250mm plokk): keramisiit kuni 5 N/mm2, betoon kuni 9 N/mm2 Mass: Betoonplokk on oluliselt raskem kui keramsiitplokk Aurutihedus: Betoon on aurutihe, keramsiit ei ole 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? Üldjuhul pole soovitatav seestpoolt soojustada, kuid palkseina puhul saab teha erandi juhul kui seespoolne soojustuskiht pole paksem kui 1/3 välisseina paksusest. 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? Ei. 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioon 36
VanaRoomlased olid arhitektuuri meistrid. Roomlased ehitasid erinevat liiki ja stiili hooneid sealhulgas linnused, villad, templid, linnad, vannid, suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks. Rooma vabariigi ja keisririigi ajal oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik e. profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned,
Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur. Armeerimine Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri
horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv
Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detail...
tähtsate sündmuste auks Seintel reljeefid ja tekstid Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katusest ja põrandal oli selle koha peal bassein Roomlaste elamu
Tuleb viia läbi lae korstnaid treppe ja muud taolist. Selle juures kasutatakse nn vekseldamist, mille juures kasutatakse kas tappühendust või toekingi. Talad ühendatakse vaheseintel suurte naelte või kobadega. Ka puittalade vahel on võimalik konstruktsioonis on kasutada mitmesuguseid õõnes- ja täisplokke, mille puhul moodustub plokkide ja põranda vahele ruum täidisele. Põrandad Põrandad liigitatakse sageli viimistlusmaterjali järgi: · betoon ja tsementpõrandad; · terrazzo põrandad; · metlahh jt plaatpõrandad; · laudpõrandad; · parkettpõrandad · plastikutest põrandad jt Põrandaid võib liigitada veel ka muude tunnuste ja omaduste järgi, näiteks konstruktsiooni ja aluse jägi: pinnasele (keldrite ja garaazide põrandad), raudbetoonplaadile (vahelagedele toetuvad), puittaladele toetuvad põrandad (sageli puithoonete vahelagedes). Põrandate valmistamisel tuleb arvestada nende omadusi lähtuvalt
Tekib kustutamata lubi CaO, mis segatakse veega. CaO + H2O → Ca(OH)2 Kustutatud lubi segatakse liiva ja veega lubimördiks, mida kasutatakse sideainena. Tsement Tsement on tänapäeval ehituses peamine sideaine. Seda valmistatakse savist ja paekivist, mis kuumutatakse kõrgel temperatuuril. (1400°C ja rohkemgi), saadud kõvad tükid jahvatatakse pulbriks - tsemendiks. Tsement segatakse liiva ja veega tsemendimördiks. Segades tsemendimörti kruusa ja killustikuga, saadakse betoon. Klaas Klaas on tähtis nii ehitusel, laboris ja mujal. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Lähteained segatakse ja sulatatakse kõrgel temperatuuril. Klaas muutub kuumutamisel pehmemaks ja vedelamaks. Sellepärast saab poolvedelast klaasimassist puhuda pudeleid ja purke, tõmmata klaaslinti (aknaklaasi) ja torusid. Aknaklaas peab sisaldama võimalikult vähe rauaühendeid,et klaasi värv ei muutuks.
värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi filosoofia mõjud (pessimism, irratsionalism, inimeksistentsi traagika) Bergson (elufilosoofia), Nietzsche (nihilism) Freud (psühhoanalüüs) Kunstis eeskujuks ka Blake,
Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. See on sama nagu eelmises töös. Ristlõikke number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 954 4 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv
puitplastplaat 100 100 10 76,2 10000 762,0 vahtpolüstüreen 149 149 49 34,6 108784,9 31,8 graniit 69 69 26 325,6 12606,95 2582,7 silikaattellis 64,6 62,1 249 1861,8 99890,33 1863,8 puitplastplaat 101 99 16 685,4 15986,04 4287,5 polüetüleenvill 100,7 91,3 49 9,4 45050,16 20,9 graafiline betoon 150 150 35 2033,8 79425 2560,7 liimpuit 21 100 200 168,7 41172,4 409,7 silikaattellis 90 119 250 5164,2 267666,5 1929,3 vahtpolistureen 110 110 50 21,4 60500 35,4 polümeriseeritud bituumeni baasil 105 105 5 69,4 5512,5 1259,0 rullhüdroisolatsioon aknaklaas 101 101 6 150,0 6120,6 2451,0
See on tugev, vastupidav ja looduslik materjal. Ta talub suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Vastupidiselt laast või rookatusele, mis on samuti traditsioonilised ja looduslikud katusematerjalid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal, betoon. Katusekivid on disainitud nii, et vihmavesi või lumi maha jookseks, seepärast peab kivikatusel olema kalle vähemalt 11°, muidu tekib oht, et vesi pääseb katusekivide alla. Miinimumkalle sõltub kasutatavatest katusekividest. 1.2 Allpool katusekive Katusekivid seisavad puidust katuseroovidel. Katusekivide paigaldamist alustatakse alt ülespoole. Selleks, et karmidele ilmadele vastu pidada, kinnitatakse katusekivid roovituse külge klambritega.
I ! PINNAS HUDROISOLA TSIOON I !?/ TASANDUSKIHT 10 I.4ONOL BETOON 80 KELDRI SEINA BETI ]ONP LOKK -----..--------- PVC KILE VAHTPOLUSTUROOL 50 --SEMEN TMORT T HUDROIS OL A TSIOO N
Kergkeraamika tiheduseks saime 665,04 kg/m³, internetist saime, et tihedus peab olema alla 1450 kg/m³. Kipsiplaadi tiheduseks saime 784 kg/m³, internetis 750-770 kg/m³ [7]. Vahtklaasi tiheduseks saime 138,88 kg/m³, internet andis tulemuseks 120-250 kg/m³ [8]. Vahtpolüstüreeni tiheduseks saime 33,25 kg/m³, internetist tulemuseks 30-60 kg/m³ [9]. Klaasvillaplaadi tiheduseks saime 86,25 kg/m³, internetis 96 kg/m³ [10]. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Betoon [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon (21.20.2013) 2. Terca keraamiline tellis, punane harjatud, aseri [WWW]. http://www.wienerberger.ee/terca-keraamiline-tellis-punane-harjatud-aseri.html (21.10.2013) 3. Puitlaastplaat [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/puitlaastplaat (21.10.2013) 4. AEROC plokkidest tarindilahenduste soojustehniline analüüs ja visualiseerimine [WWW] www.aeroc.ee/user_upload/raport_2012.pdf (21.20.2013) 5
I ! PINNAS HUDROISOLA TSIOON I !?/ TASANDUSKIHT 10 I.4ONOL BETOON 80 KELDRI SEINA BETI ]ONP LOKK -----..--------- PVC KILE VAHTPOLUSTUROOL 50 --SEMEN TMORT T HUDROIS OL A TSIOO N
ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. 8 Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele
Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi...
suurte rühmadena, surnute linnadena. (suur looduselähedus) 3. Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? – Pronks, puit. 4. Maini paar tuntud etruski skulptuuri? – Sõjajumal Mars, Emahunt. 5. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? – Lubimört, mis võimaldas kasutatada uusi konstrukstsioone (kaari, võlve ja kupleid). Tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. 6. Milline roll jäi sammastele, kui võeti kasutusele kaared, võlvid ja kuplid? – Hiigelhoonete välisseinade liigendamiseks. 7. Mida tähendab foorum? – Väljakut, teederistumiskoht. 8. Milleks ehitati triumfikaari? – Monumendiks, suurte sõjaliste võitude ja muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 9. Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? – Areenid, colosseum, 10.Kirjelda basiilikat? – Ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitesuguste
2007 Kergbetoonid Referaat Koostaja: Juhendaja: Roland Allak TEK Sisukord · Konstruktiivne kergbetoon · Koostis ja omadused · FIBOMIX Kergbetoon · FIBOMIX aluspõranda ehitamisel ja renoveerimisel · Materjal Konstruktiivne kergbetoon Struktuurne kergbetoon on tugevusklassifitseeritud kergbetoon, mida valmistatakse tugevusklassis 100..300(...600), tihedused vastavalt 1100...1600(...2100) kg/m3. Erinevalt soojustusbetoonist saab konstruktiivsest kergbetoonist valmistada tiheda konstruktsiooni, mida võib ka lihvida. Tugevusklassiga kergbetoonist konstruktsioone võib arvutada samal moel nagu tavalisi betoonkonstruktsioone, võttes arvesse betooni koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid ...
Rooma kunst 753 a eKr Rooma linna asutamine. Enne seda polnud Rooma kunsti sellisel kujul välja kujunenud. Paljud Rooma kunsti teosed Kreeka kunstiteoste, skulptuuride koopiad (tuimad, ilmetud näod). Ka Pompeijs maalid suuremas osas kreeklaste tööd, Colosseumi sambad esimesel korrausel dooria, teisel joonia, kolmandal korintose sambad (roomlane segab stiilid). Paljud kreeka kunstnikud tegutsesid Roomas. ARHITEKTUUR Roomlased tegid siin mitmeid muudatusi. Rooma arhitektuur astub suure tehnoloogilise sammu edasi ,,ROOMA BETOON" (sidematerjal kaared, kaarevõllid, kuppelehitus esimesena Roomas). (Voldemar Vaga ,,Üldine kultuuriajalugu") Rooma mentaliteet hoopis teine kui kreekas (kreeka maailmavaade oli sõltuv jumalatest, usust. Ehituspärl tempel, jumalate auks loodi mõjukamaid templeid ja ka kaunimaid). Roomas jumalad muinasjutulised olevused, kes ei mänginud nii suurt rolli. Roomlane materialistlik seetõttu ehitati templeid ...
20nda sajandi arhitektuur Arhitektuuris kehtisid uued põhimõtted, ehitusviisid ja materjalid. Kasutusele tulid metall konstruktsioonid, klaas, betoon. Juba 19. sajandi keskel valmisid esimesed uudsed ehitised. 1851. valmis Londonis kristall palee. Ehitati kõigest kuue kuuga. Eiffeli torn Pariisis, valmis 1889 Pariisi maailmanäituse jaoks. 19. sajandi lõpul püstitati ka USAs esimesed pilvelõhkujad, teraskonstruktsioon. Ehitamisel lähtuti funktsioonist, sellest tulebki funktsionalism. Kõik mis on otstarbekohane on ka ilus. Funktsionalism tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasapindadega. 1919 valmis Saksamaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
