KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud
muinasusund võis olla mõjutatud Skandinaavia mütoloogiast. 9. Keskaeg Liivimaa ristisõja algus ja Vene 1198.a Liivimaa esimene piiskop, misjonär Meinhard suri 1196. aastal ning tema ametijärglaseks pühitseti tsistertslaste ordu Loccumi kloostri abt Berthold, kes aga langes juba 1198. aasta suvel lahingus liivlaste vastu. Kuigi Berthold tapeti, võitsid lahingu tema poolt maale kutsutud ristisõdijad, kes sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt tegelema Liivimaa rahvaste ristimisega. 12.-13
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
rikuvad maad ja reostavad vett. Igas kodus oli ka majahaldjas, kellele alati toitu jäeti. Umbes 18. sajandil algas kokkupuude ristiusuga, väliskaupmehed tõid endaga kaasa preestreid, kes seletasid paganatele ristiusu põhimõtteid. Planeeritud ristiusustamine algas 12. saj lõpus, kui siia saadeti piiskoop Meinhard ,kes enamasti tegutses Liivimaal, eestlaste seas Meinhardil mõju polnud. Kui Meinhard suri saadeti siia Berthold, kes hakkas ristiusku peale suruma. Pärast teda saabus Saksamaalt Albert, kes teadis täpselt, mida teha tuleb. Arvas, et puudub korralik tugipunkt, 1201 rajas Riia linna. 1202 moodustas ta Mõõgavendade ordu. Suutis Liivlastele ristida lisaks ka muid rahvaid. Albertiga hakkas koostööd tegema Liivlaste vanem Caupo (Kaupo). Liivlased soovisid ka kätte maksta Eestlastele ja sellepärast lasti end ristiusustada, sest eestlased olid käinud Liivimaal rüüsteretkedel.
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia li...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada juba Meinhardi taotletud sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel hilisema Riia linna kandis (ad locum Rige) lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid Berthold langes. Esialgu kindlustati kristlaste poolt Üksküla ja Holm ning liivlaste seas hakkasid
Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga. 1143 Lüübecki linna rajamine, mis sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele: . 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks . 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja 1096 said Euroopas alguse ristisõjad . 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks, Baltimaade ristimisel võetakase kasutusele vägivald . 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise . 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks . 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich)
kultuuri toomiseks seni metsikule maale, kus varem sisuliselt mingit ühiskondagi ei olnud. 20.Kolme esimese piiskopi tegevus Esimeseks Liivimaa piiskopiks sai koorihärra Meinhard. Algul püüdis jätta muljet, et ta eesmärgiks on üksnes usukuulutamine. Peagi sai liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid, mistõttu ristitud pesid ennast Väina jões ja saatisd ristimise Saksamaale tagasi. Järgmine piiskop oli Berthold, kes läks liivlastega tülli ja oli sunnitud Saksamaale tagasi pöörduma. Kolmandaks piiskopiks oli Albert. Temast sai vallutussõdade peamine organiseerija ja juht. Kogus korraliku ristisõdijate väe ja vallustas Eesti ja Läti ala, mida hakati edaspidi nimetama Maarjamaaks. 21.Võitlused Eestis 1208- 1212 1208 algas võitlus Eestimaa pärast. Vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi, mida põhjendati ühe ammuse vahejuhtumiga. 1210 toimus Võnnu piiramine
Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetus Tung itta ehk Drang nach osten. Kõigepealt hõivati läänemere lõunarannik ning seejärel idarannik. Liivimaa ristisõda Sündmuste mõju Liivi arengule 1143 Sellel aastal rajati Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186 Meinhard pühitseti peapiiskopiks, tänu sellele pandi alus kristlikule kogudusele. Algas süstmaatiline ristiusustamine, alguses üsna rahumeelsena. 1198 Toimus lahing Riias, kus hukkus Berthold. Sellega algas mõõgamisjon ehk sõjaline ristiusustamine 1199 Piiskopiks saab Albert, kelle eesmärgiks on rajada Liivimaal kirikuriik, mis alluks paavstile. 1201 Alustati Riia linna ehitamist. Ristiusustamise tugipunkt ei olnud enam Lübeckis, vaid hoopis Riias. 1202 Asutati alaliselt kohal viibi eliitväe osa ehk Mõõgavendade ordu. Miks algasid siinsetel aladel Ristisõjad? · Kaupmeeste turvalisus ning pääs Venemaa turule. · Ihaldati maad
Ajalooallikad on : · Esemelised · Suulised · Kirjalikud Eestis on esemelised kõige varasemad, siis on kirjalikud ja kõige nooremad on suulised. Sest üle 3-4 põlvkonna nad ei säili ja et nad säiliks, tuleb need kirja panna. Eesti ajaloo kohta pärinevad kirjalikud allikad 13 sajandist. Need on objektiivsed, sest on kirjutatud teiste rahvaste esindajate poolt. Kirja panemise eesmärk polnud eestlaste ajaloo kirjeldamine vaid eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitili...
Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetust Tung Itta. Kõigepealt hõivati Läänemere lõunarannik, seejärel idarannik. Mõju Liivi arengule 1143 rajati sakslaste idaretkede väravaks kujunenud Lübecki linn 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses liivlase hulgas elanud augustiinlase Meinhardi piiskopiks, kelle ülesandeks sai Liivimaa ristiusule toomine. Algas süstemaatilisem ristiusu levitamine Liivimaal. 1198 toimus lahing Riia all, kus hukkus piiskop Berthold. Algas sõjalise abiga ristiusustamine. 1199 piiskopiks saab Albert, kes hakkab sihikindlalt tegutsema siinsete alade ristiusustamise ja enda kontrolli alla võtmisega 1201 alustati Riia linna ehitamist, kuhu viidi piiskopkonna keskus. Ristiusu põhipunkt tekkis kohapeale (eelnevalt oli ju eemal Lübeckis). 1202 asutati Mõõdavendade ordu. Tekkis sõjaline jõud, mis paiknes kohapeal ja mida oli võimalik kohapeal kasutada. See tõi kaasa tülid vallutajate vahel maade pärast.
läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. Balti ristisõja algus, kui piiskopiks sai Albert. Tuleb koos ristisõdijate suure väega (500 rüütlit) Väina suudmesse ja asutas 1201.a. Riia linna, mis sai peamiseks Saksa vallutajate tugipunktiks Liivimaal. Riiast lähtuvalt hakati kohalikku maad alistama ja ristima. 1202.a. Baltikumi vallutamiseks asutatakse Mõõgavendade ordu (usuline vennaskond, kes peab ristiusku levitama) 1208.a
hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa (Eesti kunst). 6 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL Keskaja inimene oli võrdselt kõigi teistega oma Jumala ees vaid ussike põrmus ja pidi tundma pidevat hirmu ja ebakindlust. See käis nii reaalse kui oodatava sealpoolse eksisteerimise kohta. Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Regensburgi Berthold, XIII saj. elanud munk, kinnitas, et pääsemisele võib loota vaid üks sajast tuhandest. Seega oli olukord tavainimese poolt vaadatuna enam kui lootusetu. Hirm ja meeleheide on aga väga halvad loovuse alused. Pigem võib loogiliselt tuletada, et keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid. Samal ajal, toetudes kirjalikele ja ainelistele allikatele, võib kindlalt väita, et see aeg andis maailmale elurõõmsa, tugeva, andeka ja teotahtelise inimese.
Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Saksa Taani enamus ja kuna tahtsid meid ristida oleme ju paganad. Huvitatud olid feodaalid tahtsid uusi maid, talupoegi. Kaupmehed uued ja head kaubateed ja kaubalinnad. Katoliku kirik - ristiusustamine 22. 3 I piiskopi tegevus Piiskop Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, rahulikum mees. Hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas. (Ümera lahing eestlased võitsid.) (Piiskop Berthold ) Liivimaa piirkop, petsid inimesi ristimisega, tegellik plaan maa alistamine. 3 maleva manööver eestlased ei kaotanud lootust, vastupanu ei raugenud,) Piiskop Albert Breemeni toomhärra. Energiline ja võimuahne mees, vallutussõja peamine organiseerija ja juht, rajas 1201. Riia linna. (Madisepäeva lahing eestlaste kaotus. ) 23. Võitlused Eestis 1208-1212
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa.
vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia · Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) · Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged · Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert · peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks · muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus Rooma paavsti toetusel kogus Berthold tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks sai Albert. Temast sai vallutussõja peamine juht ja organiseerija. 1201. a. rajas ta liivlaste asula kohale Riia linna
Piiskopid pidid kontrollima, missuguse usinuse, püüdmise ja kasuga koolmeistrid lapsi õpetavad. Oma kohustustes oskamatud ja hooletud tuli vallandada ja ainult need ametisse jätta, kellest kindlasti teati, et nad noorsoole kasulikud on. Esimesed talurahvakoolid avati kõigepealt Tartu lähedastes kihelkondades, kus Forseliust kõige enam tunti. Pärast seminari esimese lennu lõpetamist pöördusid koolmeistri saamiseks Forseliuse poole kõik selle aja parimad eesti keele tundjad: J. D. Berthold asutas kooli Pilistverre, C. F. Rauschert Sangastesse, M. Schütz Tartusse, Adrianus Verginius Puhja, R. Broocmann Laiusele. Seni oli talurahva õpetamisega õige aktiivselt tegelenud Nõost pärit Kambja professor Andreas Verginius. Pastoritöö kõrval tõlkis ta väikese katekismuse "paremasse" eesti keelde ja hakkas sellest oma kihelkonna noortele lugemist õpetama. 1686 tuli Kambjasse koolmeistriks Forseliuse seminaris õppinud noormees. 1686/87
on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt kirjeldada; positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut 8. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu. Asjad rebitakse lahti harjumuspärasest seostest. Tagajärjeks objekti eriline tajumine, mitte äratundmine. Võõritusefekt: Berthold Brechti "Verfremdungseffekt" rõhutab, et reaalsus ei ole midagi antut või lõplikku, vaid konstrueeritud läbi tunnetuse, keele, uskumuste. Osutab sellele, et reaalsuse asemel pildid reaalsusest. Valem: "ma ei ole Hamlet, ma mängin Hamletit" Kummastavad teemad: · Keele ja stiili harjumuspäratus · Animism elutud asjad ärkavad ellu ("saavad hinge") · Antropomorfism "hingestamise" erivorm. Nähtus või asi saab inimliku
Muinasaeg Kiviaeg Eesti ajaloo kõige pikem periood. Muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni. Muinasaega on võimalik uurida esemeliste, kirjalike (teiste rahvaste omad, seetõttu teave väga väike, Läti Henriku Kroonika, üksikud Vana-Vene kroonikad, Vana-Rooma kirjalikud allikad, Skandinaavia kroonikad) ajalooallikate kaudu. Peamine võimalus kindlaks määrata esemete vanust on radiosüsiniku meetod, aga tänapäeval kasutatakse kalibreeritud radiosüsiniku meetodit (täiustatud). Teine võimalus puude aastarõngaste järgi = dendrokronoloogia. Eesti muinasaeg algab keskmise kiviajaga ehk mesoliitikumiga 9000 eKr - 5000 eKr. Vanemat kiviaega pole, sest ei tea kas Eesti oli sel ajal üldse asustatud, sest Eesti ala oli pikka aega kaetud jääga (see polnud pidev, temas oli ka lühemaid soojemaid perioode, ehk vb oli ka sel ajal asustus, aga selle kohta pole mingeid kindlaid tõendeid).Viimase jääaja lõp...
ettekääne rünnata Ugandit). Esimesena jõudis meie aladele 1070 Hiltinus (munk, kes määrati läänemererahvastele piiskopiks), kuid ta ei saavutanud kahe aastaga enda eesmärke, nii et ta suundus tagasi. Järgmisena tuli meie aladele 1167 Fulco, kes oli Prantsusmaa munk, kes määrati läänemererahvaste piiskopiks. Rooma paavst määras talle abiliseks eestlasest munga Nicolause. 1186 tuli Liivimaa aladele piiskop Meinhard. Tema järel oli piiskop Berthold (1196-1198). 1199 sai piiskopiks Albert, kes rajas 1201 Riia linna ja 1202 Mõõgavendade ordu. Eesti alade vallutamist soosinud tegurid. Eesti aladel puudus ühtne riik ehk kaitse polnud tugev. Sõjarelvastus oli ristisõdijatel parem (tolleaegne soomustatud rüütel koos hobusega võrdus tänapäevase tangiga). Ristiusule olid allutatud juba liivlased ja lätlased, kes aitasid ristisõdijaid. 7. Liivimaa ristisõja põhisündmused Eestis
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
· Mõõgavendade ordu loomine (mungarüütlite ordu) Baltimaade ristimise jaoks loodud Valge rüü, punase ristiga Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad kiiresti vallutada? Kuna ristisõdijatel oli palju sõdureid ja latgalite ülikud andsid vastupanuta maa ära · 1143- Rajati Lüübeki linn · 1147-1149- Saksa aladel toimusid Vendide ristisõjad · 1186- Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks · 1198- Berthold tuli Liivimaale tagasi · 1199- Saab Albert missiooni endale (uus peapiiskop) Mõõgavendade ordu · Loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid · Sisuliselt tugevaim jõud religioonis · Liivlased koos Kaupoga pöördusid vabatahtlikkult ristiusku · Eestlaste muistne vabadusvõistlus o 1208 esimesed ristiretked Eestisse o 1210 Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid
Ateenas. Hariduse hulka kuulusid ka sportlikud harjutused. 12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikeks sai alles 30 aastasena. Liivimaa ristisõja algus Ristisõja mõiste. Henriku Liivimaa kroonika. Liivimaa piiskopid Meinhard, Berthold ja Albert. Liivlaste ja latgalite ristimine. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus. Ristisõda- Laiemas tähenduses: sõjaretked, mida korraldati roomakatoliku kiriku juhtimisel, ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks Kitsamas tähenduses: 8 sõjaretke 1096-1270 a, mis korraldati roomakatoliku kiriku juhtimisel Vahemere idarannikule. Idamaade ristisõdade etekäändeks oli vabastada ristiusu pühapaigad islamiusuliste käest. Henriku Liivimaa kroonika Henrik oli päris Põhja-Saksamaalt
(dominiiklaste ja frantsisklaste) loomist polnud Katoliku kirikus ka tööjõudu misjonitööks. Meinhardi rajatud piiskopivõim põrkus varem või hiljem kokku liivlaste juhtide vastupanuga. Meinhardi konfliktid liivlastega olid tõsised, rahulolematus arenes konfliktiks ja piiskop lasi hankida paavsti toetuse ristisõdijate värbamiseks, et liivlasi jõuga kuulekusele sundida. Meinhard suri 1196. aastal. Liivlaste uueks piiskopiks pühitseti Saksimaa Loccumi tsistertslaste kloostri abt Berthold, kes samuti pärines Bremeni peapiiskopkonna ministeriaalide seast. Üksküla kirikul olid juba olemas omad põllud, tööloomad, eluhooned ja kodakondsed. Piiskop oli liivlaste ja saksa kaupmeeste kõrval osanik (sai raha) Holmi ja Üksküla linnustes. Henriku kroonika sõnul ütlesid liivlased Bertholdi kohta, kui see oli kiriku vara üle võtnud, et see tuli maale oma vaesuse pärast. Berthold kogus liivlaste vastu ristiväge ning langes selle eesotsas 1198. aasta suvel
Toreida vanem Kaupo. 1191. läkitas Meinhard oma abilise munk Theoderichi Eestimaale. Kroonika järgi arvanud eestlased, et Theoderich olevat oma tulekul Päikese ära söönud, kuna samale ajale langes päikesevarjutus, ning Theoderichi ähvardanud ohud paganatelt. Liivlastele aga said varsti selgeks kiriku tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma ametisse pandud piiskop Bertholdil tekkisid liivlastega tõsised vastasseisud ning ta pöördus tagasi Saksamaale. Paavsti toetusel oli aga Berthold juba hakanud koguma ristisõdijate väge. Ta naasis 1198a. suvel sõjaväega Liivimaale ning langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Vallutussõja juhiks sai uus piiskop Albert, kes oli energiline ja võimuahne. Tema rajas 1201 Riia linna kannakinnituseks. Eestlaste naabrite alistamine 1202.a asutati Mõõgavendade Ordu. Selle liikmeteks olid elukutselised sõjamehed. Sellise tugeva sõjalise jõuga alistati mõne aastaga liivlased ja latgalid, kelle väed läksid ka ordu poolele üle.
Kiriiklikus keskuseks sai Preemeni peapiiskopkond. 12.saj teine pool- ristiuksu püüdsid levitada ka Taani ja Rootsi. 1165.a- Lundi peapiiskop määras ametisse eestlaste piiskopi Fulco ja tema abiliseks Nicolausi. 1184.a- Preemeni peapiiskop saadab liivlaste juurde, ristiusustamise eesmärgiga munk Meinhardi(ehitas Taugava jõe kaldale tugipunktideks puukiriku ja kivilinnuse). Esimesena teadaolevalt lasi end ristida liivlaste vanem Kaupo. Meinhardi järel olid liivlaste piiskoppideks Berthold ja Albert(asutas 1201 Riia linna, liivlaste muistse kaubakeskuse küla Rige kohale; rajas 1202 vaimuliku rüütliordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad ehk mõõgavendade ordu).Alberti ajal pöörati vägivaldselt ristiusku ka lätlased ja eestlased. Eestlaste, liivlaste ja lätlsaste ristiusustamist me tunneme lätlsaste preestri Henriku Kroonika alusel. Muistse vabadusvõitluse põhiperioodid: 1. 1208-1212.a- vastastikuste rüüsteretkede periood 2. 1215-1221.a
Arbusow aga leidis, et sõda lähtus aadli ja vaimulikkonna huvidest. Kas Liivimaa ristisõda kaubanduslik sõda? Tekkisid ju kohe siin hansalinnad. Põhjusi vaadati vaid materiaalsetes huvides. Viimasel ajal rohkem soovist saada hingeõnnistust ja ka tõsta staatust kui ristisõdijana. Samas seos kaupmeestega täitsa olemas: laevad neilt. Esimesed kindlustused kaupmeeste rahastatud ka. Tsistertslased tegutsesid, Berthold jt. Väina suudmesse rajati Dünamünde klooster. Seostatakse ka mõõgavendade ordu rajamisega. Teisalt, see ajal, mil veel kerjusordusid pole, seega pidid misjonitöö ju tsistertslased ära tegema. Isikute ring oli tõesti kitsas – mõne lähedase suguvõsa ettevõtmine. Põhiline piiskop Alberti suguvõsa. Albert oli Riia piiskop, vend Herman sai ka piiskopiks. Kõik teised siinsed tegelased sealt suguvõsast. Rühm inimesi, kes üksteist toetasid
tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Tsistertslased olid samuti paganate vastu ning seega olid nad kujunenud kõikjal Euroopas ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. · Isikud: Meinhard- I piiskop, kelle ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine, kui ta suri, sai Berthold- II Üksküla piiskopiks, kes sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuid Berthold hukkus esimeses liivlastega peetud lahingus. Kaupo- liivlaste tuntuim vanem. Piiskop Albert- III piiskop, kes tahtis rajada Liivimaale kirikuriik, alustas Riia linna ehitamist. Lembit- Sakala vanem. · 1202.aastal asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu (Mõõgavendade ordu), mis kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. · Liivlaste ja latgalite alistumine: Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos nende vanema Kaupoga. Siis toimus ulatuslik ristimine
Eellugu: · Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelikult sihtpunk Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lübeck · Eelduseks lõuna pool elavate rahvaste allutamine ristiusule · Tugevaks liitlaseks liivlased ja Toreida vanem Kaupo · Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega · 1198 piiskop Berthold · Tuli Liivimaale juba sõjaväega, kiire lüüasaamine Piiskop Albert: · Siinse ristiisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · Rajas 1201 Riia linna · Kujunes kiriku keskuseks · Asustas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku sõjaline tiib · Peamine vahend Eesti- ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti kogu Läti ala · Kõik vallutatavad alad alad pühendati Neitsi Maarjale
kui Bopp püüdis tõestada, et soome ja ungari keel on omavahel sugulased Johannes Schmidt laineteooria saksa keeleteadlase teooria, et kivi vette visates tekivad lainetused ning nede vahel kokkupuuted, Noorgrammatikud (Junggrammatiker) Lähtuti klassikast, tegid seda rangemaks, ütlesid et loodusteadus, erandeid ei tohi olla, olid vastu Schmidtile, algul see nimi oli sõimusõna, aga nad tegid oma nime maailmakuulsaks, hiljem oli juhtiv paradigma Karl Brugmann, Berthold Delbrück, Hermann Paul, Eduard Sievers De Saussure Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes Larüngaalne teooria Kui on mingid ühisomadused, siis nad tulenevad järelikult juurtest Kui on erinevusi, siis on 2 varianti: kas eri juurtest või kasvasid lahku Neid seaduseid kirjeldatakse nagu loodusseadusi, kui ei õnnestu, siis erinevused Nii tekkis germaani keeltes hulk häälikuid, mis peavad seletama keelte suurt variatiivsust
kaubanduse arendamiseks Läänemerel. Sakslased tõrjusid samm-sammult skandinaavia rahvad ja kohalikud rahvad eemale tulusast kaubavahetusest Ida-Euroopaga. Koos kaupmeestega ilmusid katoliku kiriku misjonärid. Esimene Liivimaa piiskop Meinhard tegutses Väina jõe suudmes, liivlasid ristiusku pöörates. 1184.a. ehitati Üksküla (Iksile, Uexküll) linnus. Paganlike liivlaste vastu võideldes sai surma teine Liivimaa piiskop Berthold. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati Albert Buxhoevden, kes oli energiline ja auahne vaimulik. Albert seadis oma elueesmärgiks Läänemere paganate ristimise. 30 aasta jooksul suutis ta selle programmi teostada. 1201 ehitasid Lüübeki kaupmehed Väina jõe suudmesse kaubanduslikuks tugipunktiks Riia linna, mis sai piiskopi Alberti tegevustele baasiks ning oli sajandite vältel saksluse tähtsamaid kantse Läänemere idakaldal.
- Visbys tegutsevad saksa kaupmehed hakkasid aktiivselt kasutama Väina kaubateed. Nendega tuli kaasa augustiinlaste ordu munk MEINHARD, kes alustas 1180.aastal misjonit Väina suudmes elavate liivlaste seas. Nimetati Ükskküla (Ikskile) piiskopiks. Üksküla oli Meinhardi algatusel Väina äärde rajatud esimene kivilinnus, mis pidi kaitsma usku vahetuanud liivlasi leeduslate rüüsteretkede eest. Suhete halvenemine, kui liivlased keeldusid maksma. Teine piiskop BERTHOLD, Loccumi tsistertslaste kloostri abt, kes pühitseti 1197. Aastal leidis, et vaja läheb jõulisemat käitumist ning hankis aasta hiljem paavst Innocentius III käest bulla ristisõjaks liivlaste vastu. Saksimaa rüütlivägedel polnud raskusi liivlastega, Berthold ise aga langes kokkupõrkes. Pärast vägede lahkumist pesid liivlasted ristimise maha. Kolmas piiskop BUXHOEVDENI ALBERT, pühitseti 1199.aastal, ta oli osav diplomaat, auahne
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211
Caesar-Vana Rooma väejuht. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. 2.Liivimaa ristisõda Ristisõja mõiste ja põhjused. Liivimaa piiskopid. Ristisõja algus: liivlaste ja latgalite ristimine. Ristisõjad-alguseks loetakse 1198a.,sest Rooma paavast Innocentius III andis volitused Liivimaa Iipiiskopile Bertholdile alustada sõjategevust liivlaste ristimiseks Liivimaa piiskopid 1. 11861196 Meinhard 2. 11961198 Berthold Ristisõja algus 1. Selle taga seisis Hamburgi-Bremeni peapiiskop,kes lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas 2. Toetasid ristisõda saksa kaupmehed,kes olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres 3. Rahulik misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks Liivlaste & latgalite ristimine 1. Saksamaal õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos nende vanema Kaupoga
Ta ei jõudnud alustada ristisõda.Henriku liivimaa kroonikale 1196 aastal tahtis liivimaalt väljapääseda et suunduda Bremenisse,aga liivlased ei lasknud teda maalt välja. Theoderich pääses liivimaalt minema ja jõudis välja Rooma ,kus esitas paavstile kirjeldusi ,kuidas liivlased mässavad oma ülemate ja usu vastu .1966 kutsus paavst relvile inimesi ,et sundida vastristitud tagasi kiriku radadele. 1966 Meinhard suri,oli vaja tarvis leida asendaja üksküla piiskopi kohale leiti munk Berthold Loccumi kloostrist, on oletatud et ta oli juba varem ka Liivimaal käinud.Vastutahtmist võttis Bremeni peapiiskopilt määramise vastu ja saabus Ükskülla. Sattus kohe konflikti üksküla Liivlastega,kuidas liivlased tulid kokku ja arutasid koos mida uue piiskopiga teha.Pühkis liivimaa tolmu ja lasi jalga. Lasi paavst koostada pulla,kus kutsus teistkordselt üles ristlasi pühasse ristisõtta liivimaa paganate vastu. Lubati selle eest andestada kõik patud.
algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198. a Liivimaale tagasi, ta langes esimestes lahingutes, kuigi sakslased võitsid järgmine piiskop Albert rajas 1201. a Riia linna (ta oli Bremeni toomhärra), temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht Riiast sai piiskopi eluase ja ühtlasi kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt
pärinebmikoht. Grimmi seadus On pandud tähele, et kõigid indoeuroopa keeltes on teatud vastavused. Võrdleva keeleteaduse ideaal oli loodusteadus. Nagu looduses kehtivad kindlad seaduses, nii peab olema ka keeles. Keel on loodusnähtus, kus ei peaks olema erinevusi. Kui mingis keeles on sõna, mis on sarnane teisega, ei tähenda midagi, vaid tuleb näidata, kus see üleminek toimub. Noorgrammatikud · Karl Brugmann (1849-1919) · Berthold Delbrück (1842-1922) · Hermann Paul (1846-1921) · Eduard Sievers (1850-1932) Kõik saksa keeleteadlased. 19. sajandi lõpu keeleteadus oli pigem Leiptzigi keeleteadus. Just Leiptzigis kaitses Saussure oma märgukrija algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes. Kui seletada mingit elementi (nt a), siis peab näitama, kuidas ta tuli kuskilt algkeelest ja millised on paralleelid teistes indoeuroopa keelte. Kuna pralleele oli palju, siis postuleeriti, et on olemas mitu erinevat a-d.
vaimulikud, kellest tuntuim on Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Tema piiskopkonna keskus oli Üksküla. Meinhard suutis küll ristida mõned liivlased, kuid paljud neist ütlesid hiljem uuest usust lahti. Kuna rahumeelsest ristimisest ei tulnud midagi välja, andis paavst Coelestinus III talle loa algatada ristisõda, mis kuulutati välja 1193. aastal. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Pärast Meinhardi määrati piiskopiks Berthold, kuid ka tema ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida. 1198. aastal toimus liivlaste ja Bertholdi vahel Riia kandis lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid mille käigus Berthold suri. 1199. aasta kevadel nimetati Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden. 1201. aastal rajas ta Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal tegutsev Teoderich Mõõgavendade Ordu, mille tugipunktiks sai Riia. 1206. aastaks suutis Albert liivlased enamasti alistada. 1208
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Keskaegne kiriku valitsemine nägi välja niimoodi, et kõik alad jagunesid täpselt piiritletud piiskopkondadeks, need olid jagatud provintsidesse. Peapiiskopi kontroll piiskoppide üle on puhtvaimulik, mitte ilmalik. Riia peapiiskopil oli õigus nõuda Tartu piiskoppi osalema vaimulikul nõupidamisel, aga Tartu piiskop ei allunud mitte mingil määral kui Riia peapiiskopile kui valitsejale. Riia peapiiskopkonna eelkäiaks oli Liivlaste piiskopkond, mille oli rajandu Meinhard, tema järglane Berthold ja piiskopkonna tegelik ülesehitaja Albert. Riia piiskop Albert oli väga laialdaste ja erakordsete võimupiiridega, saavutas paavsti käest mitmesuguseid privileege, võis nimetada ametisse ka uusi piiskoppe. Milline oli võimuvahekord piiskop Alberti ja tema poolt ametisse seotud piiskopidega on ebaselge. 1245 suri Preisimaa piiskop Kristjan?. Paavst nimetas Liivi, Eesti ja Preisimaa piiskopiks Albert Surmeri?. 1245
-) See raamat oli kirjutatud ladina keeles. * Toimus tung itta (Drang nach Osten), kus taheti saada uusi alasid ja levitada ristiusku. * Ristisõda Eesti aladele algas 1180. aastatel, kui esialgu saadeti siia misioni tööd tegema piiskop Meinhard, kes püüdis usku levitada rahulikult, esialgu ühes külas nimega Üksküla, kuhu ta lasi ehitada ka kivilinnuse. Liivimaal võttis ristiusu vastu Kaupo, kellest sai nende liitlane. -) 1190 saabus siia piiskop Berthold, kes tahtis ristiusu levitamiseks kasutada ka sõjalist jõudu, kuid tegelikkuses mingit suurt edu tal ei olnud, sest esimeses lahingus ta langes. -) 1199 alustas tööd piiskop Albert, samal ajal kui paavst Innocentius III kuulutas välja ristisõja, kus sõdurid pidavat saama andeks kõik oma patud. Albert ei tulnud siia enne, kui ta oli enesele kokku kogunud umbes 500 mehelise armee. Albert valis uueks keskuseks
Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186.aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi said Liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Liikmeteks said elukutselised sõjamehed
Idas vastastikused retked Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT. 7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus 1143 Lüübeki rajamine + Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad + Sõjaline organisatsioon, ülesanne vallutada, Albert alustas + Theodorich Meinhardi abiline, hilisem Eesti Päevalehe piiskop, Mõõgavendade ordu
Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 tähistab keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem), asustustüüp küla - kihelkond - maakond. Ühiskondlik arengutase - kujunev varanduslik ebavõrdsus ja ülikute esiletõus, maa eraomand. Haldusjaotus: vt. muinasmaakondade kaart (kaart 1) Muistne vabadusvõitlus: 1198 piiskop Meinhard alustab Liivimaal misjonit. Liivimaa ristisõja algus 1198 piiskop Berthold. Tõeline ristisõda algab piiskop Albertiga - Riia linna asutamine 1201, Mõõgavendade ordu (Kristuse sõjateenistuse vendade ordu) 1202 (asutas Theoderich ja sellest ka pidev tüli piiskopi ja ordu vahel). 1208 jõuab ristisõda Eesti pinnale. Ristijateks olid saksa, taani ja rootsi ristisõdijad. Eesti ala jaotati peatselt Taani kuningriigi (Harju-Viru), Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade ning mõõgavendade, hiljem Liivi ordu vahel.
1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe. Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal. Liivalsed alistati aastaks 1208. Järgmisena võeti ette eesti. Eestis tegutsesid sel ajale Johaniitide, Templivendade ja Deutooni ehk Saksa ordu
Punktid ja kujud: pildi globaalsed omadused (kuju) on määratud punktide asukohaga. Mistahes kaks pilti, mis erinevad oma kuju poolest, erinevad ka oma punktide asetuse poolest. 158. Vabadus ""Vabadus" üks suurima tõmbejõuga sõnadest. Temaga huulil minnakse surma ja tapetakse teisi. Vabadusest on kirjutatud tuhandeid filosoofilisi traktaate ja lugematu hulk oode, kuid ikkagi tuleb konstateerida, et sellel mõistel on "liiderliku, püsimatu, vastutustundetu olevuse elukombed"" Berthold Brecht 159. VABADUS FILOSOOFILISE PROBLEEMINA ld. liberte, ingl liberty/freedom, vn , sks. freiheit Vabaduse problemaatikaga tegeletakse erinevates filosoofiavaldkondades: 1) Metafüüsikas -:Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja jakontrollija? (Erinevad determinismideeldavad erinevat liiki ettemääratust). b)Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastadaseda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võibolla on me tegude põhjused sügavamal, kuinäha ulatume.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
