1- Ristisõja põhjused: *Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas *Soov hõivata ainukaubandus venemaaga, aga kuna peamised kaubandusteed Venemaaga käisid läbi Eesti ja Läti, siis oli neil neid alasid vaja *Rooma Paavst soovis usustada (Kristianiseerida) ka viimased paganlikud, ehk siis mitteusklikud rahvad Euroopas *Saksa aadlikud tahtsid maid ja sõjakasumit *Taani ning rootsi soovisid lihtsalt oma maid laiendada 2- Muistse vabadusvõitluse Käik I Periood (1208 - 1212)*Alguses said eestlased totaalse kaotuse ohvriks, ning toimusid ka rüüsteretked, et eestlaste varusid vähendada, ainuke lahing, mis eestlastel õnnestus võita, oli Ümera Lahing (1210), ning rüüsteretki eestlaste vastu korraldasid ka vähesel määral venelased II Periood (1215 - 1220)* Eestlaste vastu alustasid sõjategevust ka lisaks sakslastele ning nende liitlastele (liivlased & latgalid) ka Rootsi ja Taani kuningad, ning sõjategevus levis üle terve Eesti. Eestlased sõlmi...
LIIVIMAA RISTISÕDA/EESTLAST E MUISTNE VABADUSVÕITLUS Muinasaja maakonnad Eellugu Vallutustest olid huvitatud: Kaupmehed 1143.a rajati Lübeck Katoliku kirik 1186.a sai I Liivimaa piiskopiks Meinhard Meinhardi surma järel sai II piiskopiks Berthold Bertholdi surma järel sai III piiskopiks Albert Feodaalid 1201.a rajati Riia linn 1202.a asutati Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat Mõõgavendade
ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul moraalne eneseusku
kl Muistsed Eesti maakonnad Eellugu XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202
Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida- Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb sedapõhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
autonoomi ja eristas ümbritsevast keskonnast. Mida väiksem oli linn seda rohkem oli seal tõenäoliselt eestlasi.tekkis 9 linna tln(liinnaõigus 1248), rakvere, haapsalu, narva, tartu, viljandi, uuspärnu, paide, vana-pärnu Vaimuelu. Berthold-tsistertslane, kes sai1196 aastal Üksküla piiskopiks. See tähendas uue lehe pööramist ajaloos. Liivlased olid harjunud sakslasi umbusaldama ega soovinud teda piiskopina vastu võtta. Berthold sai loa paavstilt ristisja korraldamiseks. Varsti tuligi 1000meheline ristisõdijate hulk ning ta hukkus. Meinhard- augustiinlasest piiskop, kes pühitseti hamburgi-bremeni peapiiskiopi poolt selleks ja tehti talle ülesandeks liivimaa ristiusule toomise. Albert- peale bertholdi sai piiskopiks tema 1199. Ta eesmärk oli luua liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop kes alluks paavstile. Tal oli märgatavalt laiem haare kui eeelkäijatel. Kaupo-liivlaste vanem, kes hukkus madisepäevalahingus.
67 Francois Pinault & family 74 96 Serge Dassault & family 85 77,25 12 Karl Albrecht 91 38 Michael Otto & family 67 44 Susanne Klatten 48 48 Berthold & Theo Jr. Albrecht & family N/A 72 Stefan Quandt 44 81 Klaus-Michael Kuhne 73 89 Johanna Quandt 84 89 Maria-Elisabeth & Georg Schaeffler N/A 89 Maria-Elisabeth & Georg Schaeffler N/A 67,83333 11 Li Ka-shing 82 23 Kwok Thomas & Raymond & family N/A 28 Lee Shau Kee 83
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased,
eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abiliseks sai Theoderich. ksklla rajati kirik ja kivilinnus, mida pakuti kaitseks neile, keda on ristitud. Mned lasidki end ristida. Peagi said liivlased teada sakslaste telistest plaanidest. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold, kes ei saanud liivlastega lbi ja nii prdus uus piiskop tagasi saksamaale. 2) Madisepeva lahing toimus 21. september 1217. aastal. See leidis aset Viljandist 11 km eemal metsas. Seal puhkes lahing liivlaste ja eestlaste vahel. Algul lks eestlastel hsti, aga seejrel pidid hakkama taanduma. Sda lppes eestlaste kaotusega. Lahingus langes Lembitu ja ka teised klavanemad. Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste,
AJALUGU RISTISÕJAD KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda ...
Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid ja toetasid sakslasi. Nõudmisi ei võetud vastu
Liivimaa piirkond 12. saj teisel poolel: 1. Sõjategevuse hoogustumine paganate vastu 2. Paavst andis loa minna Põhja-Euroopa kristlastel kohalike paganate vastu 3. Ulatuslike vallutussõdade tulemusena liideti Liivimaa lõunakallas kristliku Euroopaga 4. Rajati Lübeck 5. Pühitseti ametisse piiskop Meinhard, kelle ülesandeks sai ristiusustada Liivimaa Miks algas ristisõda? 1. Liivlased hakkasid umbusaldama sakslasi, ei tahtnud uut piiskopi vastu võtta 2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi 2
1224-Tartu langemine. Eestlased ristitud. 1227-Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaale, kus saarlased alistusid ja lasid end ristida. Vabadussõja lõpp! Isikud 1. Meinhard- Üksküla piiskop. Tema ülesandeks oli ristiusustada Liivimaa. 2. Berthold- Üksküla järgmine piiskop. Sai paavstilt volituse ristisõja korrlaldamiseks, et liivlased jõuga alistuma panna. Riia all toimus lahing, kus Berthold hukkus. 3. Theoderick- Meinhardi tähtsaim abiline ja hiljem Eestimaa piiskop. Mõõgavendade ordu loomise initsiaator. 4. Albert- Üksküla piiskop alates 1199 aastast. Tal oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Hakkas ehitama Riia linna, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. Hakkas ka maid läänistama. 5. Valdemar II- Taani kuningas, kes tuli laevastikuga Rävalasse ja ka tema eesmärk oli
· Feodaalide nooremad pojad tahtsid saada valdusi, neil polnud pärandit · 1143.a. rajati sakslaste poolt Läänemere rannikule Lübecki linn, millest lähtus nende vallutusLäänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal · 1186.a. pühitseti Augustiinlaste Ordu koolihärra Meinhard esimeseks Liivimaa piiskopiks(tema abiliseks oli munk Theuderich, järglaseks Berthold, kelle järglaseks Albertseotud eestlastega, temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht) · 1201.a. rajati Riia linn, maa pühendati Neitsi Maarjale, Eesti ja Läti ala hakati nimetama Maarjamaaks, Riiast sai järgneva vallutussõja peamine tugipunkt · 1202.a. rajati Mõõgavendade Ordu e. Kristuse Sõjateenistuse Vennad, juhiks oli ordumeister, kõige tähtsamad rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahin...
1186. aastal hakatakse ehitama ka Üksküla linnust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196 suutmata liivlasi ristida. Peale Meinhardi surma 1196 määrati piiskopiks Berthold. Bertold oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Kuna Bertoldi rahulik ristimine ebaõnnestus otsustab ta panustada sõjaväele. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema. Endiselt jäi kristlastele vaid Üksküla. 1202 rajati Läänemere idakalda kristianiseerimise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, täpsem nimi: Kristuse
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuninga...
järgmise päevani. Tema keha põletati kohapeal, luud aga viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde. 13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanema riimkroonika eksliku teate järgi suri Kaupo juba Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist.Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta , pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma rahva viia sarnasesse rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja l...
46 4 Bernard Arnault 62 67 Francois Pinault & family 74 15 Liliane Bettencourt 88 96 Serge Dassault & family 85 77,25 48 Berthold & Theo Jr. Albrecht & family N/A 89 Johanna Quandt 84 12 Karl Albrecht 91 81 Klaus-Michael Kuhne 73 89 Maria-Elisabeth & Georg Schaeffler N/A 89 Maria-Elisabeth & Georg Schaeffler N/A 38 Michael Otto & family 67 72 Stefan Quandt 44
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202
kätte, sealt edasi kuningas Heinrichi kätte, kes abiellus kuninganna Constantiaga ja sai Sitsiilia kuningaks. Edasi läheb sõrmus teise Fr. sõrme. Kuningas Konradi sõrmest võtab sõrmuse Manfred, keisri sohipoeg. Seitse aastat peale teise Fr surma hakkasid levima jutud et kuningas polegi surnud. Kui keiser seitsme aasta pärast ei tulnud, liideti sinna veel 7 aastat jne. Samal ajal tahtis troonile saada palju petiseid, kes mängisid Fr. Tuleb üks rändur, kellel on Staufenite sõrmus. Abt Berthold arvab, et jälle üks petis Fr, aga rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile. Berthold peab rändurit hulluks, kuid annab sõrmuse siiski Konradile, kui too muutub imelikuks, haiglaseks. Sõrmuse saades tõstis ta jälle pea püsti, kuid ei öelnud midagi. Ta pani sõrmuse sõrme,see oli talle täiesti paras. II Lipp 14 aastaselt kuulutati Konrad täisealiseks (siis suri valekuningas Manfred). Konrad
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? 1140. Aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Risisõda toetasid kaupmehed. Meinhard ajal kulges liivlaste ristiusustamine kergelt/visalt, teda austati pühakuna. Bertholdi ajal olid liivlased hakanud sakslasi umbusaldama ning ei soovinud Bertholdi enam pühakuna vastu võtta. Selle tagajärjel puhkeski ristisõda. 2
liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Riia linnust (od locum Rige) Liivimaal, lahing küll võideti, kuid Bertold sai lahingus surma. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema. Neile jäi endiselt vaid Üksküla. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino ...
võtsid sihikule Läänemere idaranniku rahvad .Sakslased murdsid välja Läänemerele , vallutades endale maid . Kaupmeestele polnud see paganatest ühiskond sugugi ohutu .Ei ole teada , kas omal algatusel või kaupmeeste poolt julgustatuna saabus liivlasi ristiusku pöörama Meinhard Segebergi kloostrist . Ta oli väga rahulik mees , kes kasutas vaid sõnade jõudu ja isiklikku eeskuju , kuid liivlased olid endiselt tõrksad ja tema töö ei kandnud vilja . Pärast teda tuli siia Berthold , kes oli hoopis teistsugune . Ta tahtis kohe jõuga , nad ristusku pöörata ja tõi siia ka esimesed ristisõdijad. Berthold ise hukkus esimeses lahingus liivlaste vastu . Peale Bertholdi tuli siia , aga kolmas piiskop Albert . Ta oli andekas mees , osav diplomaat ja salakaval . Tänu temale rajatis mõõgavendade ordu , kelle ülesandeks oligi võidelda paganatega . Ta rajas ka Riia linna , et kindlustada usumeeste sidet kaupmeestega .
Hing isikupära kandja ja hoidis keha elus (hingeloomad, hauda pandi asju kaasa) Loodusesse suhtuti ,,nagu mina talle, tema mulle" põhimõttel Vaimud, haldjad, jumalad (koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko, Tarapithat nn Taara kultus, jumal Uku taevavalitseja) 25. Mis on animism? Elusa ja eluta looduse hingestamine 26. Milleks oli tarvis ennustada? Et näha ette tuleviku, nt sõjakäikude edukust 27. Liivimaa piiskopid? Meinhard, Berthold, Albert 28. Mõõgavendade ordu + struktuur? 1202. a asutab Albert mõõgavendade ordu Juht: piiskop Albert (ordumeister) Orduvennad Rüütelvennad: Preestervennad: Teenijad vennad: sõdijad Pidasid vaimulikke talitusi Kannupoisid, kokad, relvasepad 29. Millal algas sakslaste sissetund Eesti aladele? 1208 30
*Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Ümera lahing 1210 Eestlased võitsid. *Madisepäeva lahing 21.sept 1217 Eestlased kaotasid ( Olime ühtsed Esimest korda) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. 5
4. Kes oli misjonär? Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel? Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. 6 c) Rootsi ja Taani kuningatel? Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada 5. Kes olid ja mida tegid: · Meinhard · Kaupo · Berthold · Theoderich · Albert Meinhard oli Augustiinlaste ordu koorihärra. Ta hakkas Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas ristiusku levitama. 1168. aastal pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks. Kaupo oli Toreida vanem. Ta aitas usinasti sakslasi ja oli esimene eestlane, kes sai koos Alberti abiga Roomas käia. Berthold oli Liivimaa piiskop pärast Meinhardi surma. Tal tekkisid liivlastega teravad vastuolud ning ta pöördus tagasi Saksamaale.
· Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. · Mõned liivlased lasid ennast ristida. o Nende hulgas ka Toreida vanem Kaupo Temast kujunes sakslaste usin abiline. · 1911 suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. · Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. · Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. o Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop kohe tagasi saksamaale. SISSETUNGI ALGUS · Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198 suvel Liivimaale tagasi. · Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. · Järgmiseks piiskopiks pühitseti Breemeni toomhärra Albert o Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht
· UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid. 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad. 1217.a
saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine
28.09.11 EELUGU Ristisõdade ajastu 11-13.sajandil. Sakslaste "Drage nach Osten" 12.sajand. 1143 (1159) Lüübeki rajamine. Saksa kaupmehed Ojamaa ja Väina jõe kaudu Venemaale Järgnevad misjpnärid Väina jõe süüdmealale (liivlaste ala) ja maa taotlus. MISJONÄRID 1184 - Meinhard ristiusku kuulutama 1186 - Meinhard Liivimaa piiskopiks 1196 - Berthold Liivima piiskopiks 1199 - Albert piiskopiks 1199 - Rooma paavst Innocentus III kuulutab välja ristisõja Liivimaal. 1200 - Ristisõdijate vägi tuleb Liivimaale VALLUTUSE ALGUS 1201 - Riia linn 1202 - Mõõgavendade ordu 1206-1207 - Liivlased alistatud 1207 - Võnnu (Cesise) linnuse ehitamine (mõõgavendade keskus) 1208 - Ristiti seelid 1208 - Lätgalid õtsid vastu ristiusu SÕDA JÕUAB EESTISSE 1208 - Ungandisse tunditi sisse 1210 - Ümera lahing
· Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a. II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist: · Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna. · Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa). · 1202 asutas Mõõgavendade ordu, et oleks kohapealt sõjamehi võtta:
39 John Paulson 55 16 42 Shashi & Ravi Ruia 67 15,5 43 Mikhail Fridman 46 15,1 44 Michael Dell 46 14,6 44 Susanne Klatten 48 14,6 46 Steve Ballmer 54 14,5 46 George Soros 80 14,5 48 Berthold & Theo Jr. Albrecht & family N/A 14,4 49 Birgit Rausing & family 87 14 50 Vagit Alekperov 60 13,9 51 Aliko Dangote 53 13,8 52 Mark Zuckerberg 26 13,5 53 Anne Cox Chambers 91 13,4 53 Roman Abramovich 44 13,4 55 Jorge Paulo Lemann 71 13,3 56 Savitri Jindal & family 60 13,2
Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutussõja peamine juht ja organisaator. Ta rajas 1201.a-l Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nim Maarjamaaks. 1202.a-l rajas ta
Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid. 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas,
62. Hiltinus Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk. Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70. Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 13431344 71
7 Amancio Ortega 74 31 93 Ananda Krishnan 72 9,5 53 Anne Cox Chambers 91 13,4 36 Azim Premji 65 16,8 4 Bernard Arnault 62 41 48 Berthold & Theo Jr. Albrecht & family N/A 14,4 2 Bill Gates 55 56 49 Birgit Rausing & family 87 14 61 Carl Icahn 75 12,5 1 Carlos Slim Helu & family 71 74
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
1) Meinhard preester, augustiinlane. Tal oli õigus sakramente jagada, tuli Liivimaale 1184. Oli vana, heatahtlik ja rahulik mees. Ta sai liivlaste ja eestlastega hästi läbi, ristis neist suure hulga. Ristiusu võttis vastu ka Koiva liivlaste vanem Kaupo. Liivlaste abil ehitati Üksküla puukirik Daugava jõe kaldale. Meinhardi abiline oli Theoderich. Meinhard on ainus katoliiklik pühak, kes Eesti aladel on olnud. Suri 1196. 2) Berthold oli piiskop 1197-1198. Ta läks liivlastega tülli ja tagasi tulles tõi Väina jõe suudmesse Saksamaal mitu ristirüütlit, enamus neist tapeti ja Berthold ka, kuid kokkuvõttes sakslased võitsid lahingu. 14) 1198-1206 sündmused Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert. Ta oli Bremeni peapiiskopi toomhärra, pärines mõjukast aadlisuguvõsast, koos temaga tulid ristisõtta tema 4 venda. Ta sai piiskopiks 1199
Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht L...
Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised sõjamehed Mõõgavendade ordu juhiks ordumeister.
Isegi kirjutatud luuletusi polnud ette näidata. Kuid eestlased ei kaotanud lootust, sest keel on jääv ja püsiv. Ka siis, kui kõik on kadunud rahval, kellel üle seitsmessaja aasta orjapõlve oli, peab tulema lõpuks parem aeg. Eestlased on üks tubli rahvas, kes vääriks midagi paremat. 1186 jõudis esimene ristiusu apostel Liivimaale. Ta oli Breemeni linnast pärit. Mõlemad olid seotud kubermangudega ja tänu sellele mõistsid nad rahvarikkusest rääkida. Berthold, kes oli piiskop koos suure sõjaväega, ei arvanudki, et ilma sõjata saab võimu. Tänu sellele sai tema oma teenitud palga, mis polnud kõige meeldivam. Peale teda tuli piiskopiks veel julmem. See teine oli piiskop 30 aastat, kuid peaaegu ühtegi aastat ei möödunud, kus poleks olnud vere valamist. II.VÕITLEMISED EESTI VAIMUPÕLLUL. 17 aastasada on Eesti kirjanduse koiduaeg, kus Poola ülemvalitsus otsa lõppes.
Nii kuulutaski paavst ristisõja, lubades pattude andekssaamist kõigile, kes Kristuse vastu võtavad ja lähevad "esikkirikut uuesti ellu äratama". Vana piiskop Meinhard suri enne vägede kohale jõudmist. Enne surma kutsus ta kokku kõik Turaida ja Liivimaa vanemad, küsides neilt, kas nad tahavad pärast tema surma ilma piiskopita jääda. Liivlased ei tahtnud. 14. augustil 1196. a. Meinhard suri. Järgmine piiskop Berthold hukkus kohe esimeses lahingus liivlaste käe läbi. Enne lahingut püüdis ta samuti kohalikke heaga ristiusku pöörata. Ta jagas pärast saabumist nii paganatele kui kristlastele kingitusi. Mõne aja pärast hakati talle ette heitma, et Berthold tuli Liivimaale rikkaks saama. Piiskop sõitis salaja Saksamaale paavstilt ja peapiiskopilt abi paluma. Berthold saabus Liivimaale tagasi koos sõjaväega. Liivlased kogunesid Riia juurde pärima, miks tal sõjavägi kaasas on.
Muinasusundid olid tähtsad. Vägi loitsimine, targad ja nõiad, Hing külastavad sugulasi, keelatud oli tappa hingeloomi. Suhtumine loodusesse. Vaimud ja haldjad. Ohvripaigad hiiepuu alune. Eluolud: ei tekkinud elukutseliste käsitööliste kihti, elukutselisi kaupmehi. Äri pärast puhkeski Muistne Vabadusvõistlus. Muistne Vabadusvõistlus: (1208-27) Algas 1180-d (III Ristisõja aeg) Saksa vaimulik piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all. Peale teda tuli Albert, kelle eesmärk oli ristisõjad. Tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, mis alluks otse paavstile. 1201. rajas Riia linna. Vägede ülemaks oli pk. Theoderich, kes asutas Mõõgavendade Ordu. Liivlaste vallutamine algas 1204. Tehti algust ka latgalide ristiusustamisega. Nüüd latgalid koos sakslastega olid eestlaste ja liivlaste vastu
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...