Eesti. Michael Sittow(1500-1558)- portreekunstnik, teda kutsuti palju õukondadesse. Tema tööd on paljudes suurtes maailmagaleriides(vt tähtsamaid töid). Hispaania. El Greco (1541-1614) "Daam karusnahaga", "Autoportree"(kujutab ennast) Kasutas külmi toone: sinine, tuhkjashall, must, valge Väljavenitatud kehad valed proportsioonid. Barokk Iseloomustab rahutus, liikuvus, dünaamilisus. Hakatakse näitama kirgi. Alguse Itaaliast Lorenzo Bernini 1598-1680- eelkõige skulptor. Täiendas Peetri Kiriku esist väljakut, tehti uus fassaad. Tõi skulptuuri liikuvuse. "Apollon ja Daphne"(lk 177)-loorberipuu temaatika. "Püha Teresa ekstaas" Suurepärane inimkeha kujutus(a'la näpud vajuvad naha sisse) Barokile on iseloomulikud detailid. Näiteks voluudid. See spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Lisaks sellele olid majad mitmevärvilised ning kaunistatud skulptuuridega.
Congreve ja tema lapsed oma kodus Londonis.” Itaalia: Vatikani muuseumid – Aadress: Viale Vaticano, Vatikan, Rooma. Paavstide ainulaadne kunstikogu. Nii maalid kui ka skulptuurid. Tähtteosed: Michelangelo “Aadama loomine,” Sixtuse kabeli laemaalingud, Michelangelo skulptuur “Pieta.” Viimane asub Püha Peetri katedralis. Villa Borghese Roomas – Aadress: Piazzale del Museo Borghese 5, Rooma. Skulptuurid peamiselt, aga ka maalikunst. Tähtsaimaid teoseid: Skulptuur Lorenzo Bernini “Proserpina röövimine,” koopia Leonardo da Vinci kaduma läinud maalist, millel kujutatud Leda koos luigena esineva Zeusiga ning kaksikud Castor ja Pollux. Horvaatia: Mimara ja Moodsa kunsti Muuseum – Aadress: Roosevelti väljak, Zagreb. Tähtteoseid: Camille Corot “tüdruku portree,” Barna da Siena “Püha perekond,” Dusan Dzamonja raudskulptuurid. Läti: Riia Riiklik Kunstimuuseum – Aadress: A K. Valdemara iela 10, Riia. Kunstikogud peegeldavad Läti ajalugu
Jean Cloet ja Francois Clouet · Portreekunst, ka õlimaalid · ,,Francois I", Austria Elisabeth", ,,Francois I hobusel" Prantsuse kunst 17 sajandil Sajandi alguses jätkus ehituskunstis maneristlik mõju (kõrged ja järsud katused) FRANCOIS MANSART · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse mansardkorrus Louis XIV võimuletulek · Kunst muutus valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks · Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand ei meeldinud · Louvre'i lossi idafassaadi hakkas kujundama hoopis CLAUDE PERRAULT, kes andis lossile klassitsistlikuma lahenduse: Fassaad kolmekorruseline Soklikorrusele toetuvad paarissambad, (kolossaalorder) Fassaadi keskel oleva värava kohal katusega paviljon Sai eeskujuks järgnevate sajandite jooksul paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel
Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem varaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi Louvre'i idafassaadi kaunistab paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles'i lossi põhiplaan pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, mille vahel oli avar õu, sai kogu Euroopale eeskujuks. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskkaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid.
Fassaad ei olnud enam tasapinnaline,sirget joont ei sallitud.Väga populaarseks kujunes voluut,mis ühendas kahte korrust.Fantaasiaküllased olid aknaraamid.Uudsed olid ovaalne aken,keerdsammas.Kasutati värvilisi kive.Kõiki kirjeldatud elemente kasutati ka sisearhitektuuris,ainult veelgi rikkalikumalt.Barokkarhitektuur sai üldse alguse 16.sai lõpul Itaalias.Praegugi võib Rooma vanalinnas näha barokkehitist-Püha Peetri kirik ja selle ees olev väljak.Lõpliku ilme andis ehitisele Lorenzo Bernini ,kes kujundas kiriku ette omapärase kujuga väljaku.Kirikul on kõrge interjöör,kus on kasutatud palju skulptuure,värvilist marmorit ja kulda.Prantsusmaal itaalia barokkarhitektide looming aga kõlapinda ei leidnud.Itaallased kaotasid ja võitis Claude Perrault,kelle Andrea Palladio eeskujudele toetuv idafassaadi lahendus on kerge.Louis 14.ostustas rajada uue residentsi Versailles' külla.Versailles' loss kujunes prantsuse rahva uhkuseks
Täpsemalt veel PÄRISBAROKIST, sest see on see kõige rokim. Arhitektuur Esmane eesmärk püstitada kirikuid. Kirik võib rohkem kanda barokki kui palee. Lähtuvad tsentraalsest printsiibist üks suur kuppel, mille ümber võivad paikneda väiksemad kuplid. Sulatatakse kokku kõik võimalik. Loobutakse löövidest. Kirju arsenal, millega kaunistati ja uuristati seinu (itaalias nt. värviline marmor). Ansamblilisus, meeletud perspektiivmaalingud. Kunstnikud MAEDERNA, BERNINI Skulptuur tugevad, kirglikud, otsitud poosides inimesed lehvivates riietes v. alasti. Ülekuhjatus, laialivalguvus. Kuid võib leida ka palju pehmet, sujuvat, ümarat. Skulp. kuulus lahutamatult kokku arhitektuuriga nagu sukk ja saabas v. sokk ja saabas. Skulp. olid dekoratiivsed lisandid, mida paigutati parkidesse, purskkaevude juurde, treppidele, igasse põõsasse kui sai, neid topiti absoluutselt igale poole. Hispaanias olid väga au sees puuskulptuurid. Kunstnik jälle BERNINI
keskaega. Donatuse grammatikaid hakati kutsuma donaatideks. Priscianus (5.saj) kirjutas „Institutiones grammaticae“, 18 raamatust koosneva ladina keele grammatika, mis on läbi aegade enim kasutatud grammatika. See jättis jälje ladina keele õpetamise tavadele ja mõjutas keskaja keelefilosoofia arengut. 24. Milline on baroki peamine kunstiliik? Tooge näiteid. Arhitektuur. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik, San Carlo kirik, Lorenzo Bernini - Rooma Püha Peetri kirik. 25. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Cassiodorus (~485 - ~585) rajas Vivariumi kloostri, kus mungad kopeerisid antiikaja käsikirju. Tänu temale on neid käsikirju säilinud, ta aitas koopiate tegemist süstematiseerida. Lisaks distsipliiniga seotud harjumusele hakati käsikirjade kopeerimise puhul tähtsustama ka ajaloolist aspekti ning ajaloo säilitamist. 26. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal?
· nissidesse paigutati skulptuure · ehitusilmekuse ja maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive · fassaadi külgedel keerlesid voluudid · Giacomo da Vignola, Roomas u. 1575a. · San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks, kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini (1598-1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad (sammaste ring). kuulsaim kuju on Püha Theresa ekstaas asub kirikus Roomas, 1655 "Apollon ja Daphne" 1625 Daphne muutub justkui loorberipuuks. Apolloni riietus lehvib tuules. Keerulised kursid on barokkskulptuuri tähtsaim omadus "Luois IV" "Nelja jõe purskkaev" BAROKK maalikunst ITAALIAS · üldised iseloomutunnused : soe koloriit, · "Leukippose tütarde röövimine" 9. peatükk. Barokkmaal Hispaanias
Palja inimkeha näitamine(sobis kokku humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest), inimses kujutamine võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täiuslikult. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, da Vinci. Püha Peetruse katedraal: suurim kristlik kirik maailmas; ehitati ligi 100 a; rajati keiser Constantinuse ajal ehitatud kiriku asukohale, oletatav Püha Peetruse matmispaik. Arhitektid Bramante, Raffael, Michelangelo (kuplijoonised), sisekujundus Bernini. Paavstialtar baldahiini all. Kuppel 136 m kõrge, 42 m läbimõõt. 10000 m2 mosaiikpõrandat. Paavstide hauakambrid. Leonardo da Vinci teosed- Mona Lisa ja Pühaõhtu söömaaeg. Michelangelo teosed: Sixtuse kabeli lagi ja altar. 5. Suured maadeavastused. Millised muudatused laevaehituses, meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant? Kuidas avastati meretee ümber Aafrika (Diaz, da Gama 1498) meretee Ameerikasse (Kolumbus 1492, Vespucci), ümber maailma
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
poolsammaste ja raske atikaga peaaegu kolme korruse kõrgune hiigelkolonnaad. Atika kohale paigutatud kujud rõhutasid vertikaalsust. Madernale kuulus ka interjööri teostamise põhiidee, kus saab ilmsiks barokk-kirikute siseruumidele omane liikuvus, kus seinad ei seisa enam rahulike tugipindadena, vaid kaarduvad ja eenduvad nõnda, et kõik tundub olevat pidevas muutumises. Kui Maderna ehitas lõpuni Püha Peetri kiriku hoone, siis kõrgbaroki üks väljapaistvamaid meistreid G. L. Bernini ( 1598-1680 ) andis lõpliku vormistuse kogu sellele hiilgavale ansamblile. Bernini esimiseks tööks Püha Peetri kirikujuures oli tabernaakel altari kohale - hiigelmõõtmetega baldahiin, mida toetavad neli keerdsammast ( traditsiooni kohaselt peetakse seda esimeseks kõrgbaroki teoseks ). Bernini arhitektuurialane peateos on aga Püha Peetri kiriku esine ovaalne kaherealise hiigelkolonnaadiga väljak, mis fassaadi ees jätkub trapetsikujulisena
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
lähedal. · Barokk, rokokoo: kujutav kunst (valgus ja vari, dünaamika). Sisekujundus. Kujutav kunst Baroki puhang arhitektuuris andis rohkelt tööd maalikunstnikele ja skulptoritele. Uhked lossid ja kirikud nõudsid seina- ja laemaale, kuid ka lõuendeid ja skulptuure. Itaalias saavutasid Barokse maali alal kuulsuse Caravaggio ja Guido Reni, Hispaanias aga Velazquez, Murillo ja kreeka päritoluga munk El Greco. Barokiajastu suurim skulptor oli Lorenzo Bernini, tema parim töö on "Apollon ja Daphne". Rokokoo ajal armastati maalis heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Sisekujundus Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt
söövitamine, kasutatakse vaskplaati, mida kaetakse kihiga) Töötas kümmekond aastat Itaalias Kujutanud ka itaalia elu ja sealseid teatrietendusi (commedia dell arte) 30-aastase sõja temaatika Sõjakoledused (mahalaskmised, ülespoomised) "Suured sõjakoledused" 2 x 1 meeter Ülekuhjatud tegelastega, ei mõju seetõttu väga hästi Prantsuse kunstiakadeemia asutamine - 1648 Kõrgem kunstikool Pierre Puget Eeskujuks Bernini Krotoni Milon (antiikaja kuulsaim sportlane) Võitlusstseenid (jõulised musklis mehed) Kaunistanud Lõuna-Prantsusmaal raekoja oma skulptuuridega Francois Girardon "Nümfid Apollonit ümmmardamas" Käsitleb Apollonite ja nümfide teemat aga Berninist hoopis teises võttes Hollandi kunst 17.sajandil 135-146 Holland elas 17.sajandil läbi suure majandusliku ja poliitilise tõusu. Pärast võidukat
korruselt.. Värava kohal ratsanike skulptuurid. Vene Muuseumi hoone asub südalinnast eemal pargis, ning seda kutsutakse ka Mihhaili lossiks. Andrejan Zahharov - admiraliteedihoone, vene sõjalaevastiku peakorter, mis on Peterburi kõige pikema fasaadiga hoone, üle 700 m. Pikk ja kitsas hoone, kaks tiiba (ehk see on hobuserauakujuline). Peterburi Kaasani katedraal, valmimise lugu: keiser soovis Püha Peetri katedraali väiksemat koopiat ning selle autor tõi Bernini kolonnaadi küljele, mitte peasissepääsu ette. Kolonnaadi ehitus jäi pooleli. Inglismaal ei toimu erilist murrangut, edasi valitseb palladionism tänu millele säilitavad risaliidid fassaad jääb rahutuks. John Nash. Tema projekti järgi ehitatud Cumberland Terrace, mida peetakse inglise palladonismi parimaks näiteks. Alustas Buckinghami ehitust, hiljem loobus, kuid me võime näha Nashi projekteeritud ruume, nt üks külaliste tuba. Briti Muusemi Rahvusgalerii on projekteeritud W
rokokoo, mis kasvas hilisbarokist välja selle peenenenud edasiarendusena ja levis sisekujunduses peamiselt Prantsusmaal (kus seda sisekujunduses nimetatakse ka Louis XV stiiliks), Austrias ning Saksamaal Ajastu ehitusmälestisi: Püha Peetri katedraal Vatikanis (alustas 16. saj, arh. Bramante, Michelangelo; fassaad 17. saj – arh. C Maderna) G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32) F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652) Ch. Perrault Louvre’i idafassaad (1667–74) L. le Vau ja J. Hardouin Mansart Versailles’ loss (1668–84), J
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
tuli ja pann. K. Kraus Maailma pole loodud mitte üks kord, vaid nii palju kordi, kui on olnud originaalseid kunstnikke. M. Proust Kriitika on maks, mida rahvas nõuab sisse kuulsustelt. J. Swift Tõeline kunstnik on pigem valmis laskma oma naisel nälgida, lastel paljajalu käia, seitsmekümneaastasel emal leivapalukest teenida kui tegema midagi muud peale oma kunsti. G. B. Shaw Kunstniku tagasihoidlikkus tõstab tema teose väärtust samal määral, nagu null tõstab arvu väärtust. G. L. Bernini Vanasõnad räägivad üksteisele vastu. Selles seisnebki rahvatarkus. S.J. Lee Võimekus ilma võimaluseta ei maksa midagi. Napoleon Bonaparte Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta. A. N. Whitehead Tõele lähenedes kaugeneme tegelikkusest. S.J. Lee Iga päev on lehekülg sinu eluloas. Araabia vanasõna Igaüks on paratamatult oma eluloo kangelane. J. Barth Edukas mees ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse. Tundmatu
sajandi rippuvateks aedadeks. Kuid kujundamisel peeti silmas rohkem tolle aja muljet. Taheti kujutada veesõidukit järvel (gallon) koos oma mastidega. Villaaedades väljakujunenud teljeline ülesehitus ja looduslike elementide domineerimine kunstlike üle jäi Itaalias domineerivaks kuni 18. sajandini. Ka antiikvaremed said mõnedel juhtudel aedade romantiliseks lisandiks, seda eriti Roomas. Itaalia tähtsamateks barokkarhitektideks olid Carlo Maderna, skulptor ja arhitekt Giovanni Lorenzo Bernini (1598-1680, Rooma Peetri kiriku kolonnaadi kujundaja) ja Francesco Borromini (1599-1667, San Carlo allee Quattro Fontane kirik Roomas). Itaalia barokkmaalijatest on tuntud Michelangelo Caravaggio. Kuigi Itaalia oli renessansi ja baroki sünnikohaks ja mõjutab oluliselt kogu Euroopa kunstiarengut, siis aiakunstis saab 17.-18. sajandil olulisimaks maaks Prantsusmaa, kes peegeldab omakorda Itaaliast tulnud ja prantsusepäraseks muutunud kujundust tagasi Itaaliasse. Nii on 18. saj Itaalia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
