sisuseletus. 3. Operett meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal, teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu, kuid ta võib olla ka ajakajaline. 4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10. Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14. Johann Strauss(senior) Austria (1804-1849) 15
Beethoveni ajastuks. Teosed: Ooper "Fidelio" ; kaks missat; 9 sümfooniat; avamängud, muusika balleti ja draamaetendustele,5 klaverikontserti, viiulikontsert, arvukalt kammerteoseid, 32 klaverisonaati, 24 variatsioonitsüklit, 66 laulu. kogutud teoste sari ilmus alates 1864.a. VII TEEMA ROMANTISM. 1. Stiili üldiseloomustus. Varane-romantism 1815-1880(Schubert, Mendelssohn- Bartholdy) Kõrg-romantism 1830-1850 Programmiline sümfoonia, kunstide süntees- Hilis-romantism 1850-1890 Berlioz, List, Chopin, Shumann 150 aastat kestab üks periood, (esimesed 50 segunevad uus ja vana stiil, järgmised on uus ajastu ja viimased 50 jälle segunemine) Romantismis saab oluliseks vaimne liikumine, seab tundelise olulisemaks mõistuslikust, hõlmab kõiki elu valdkondi.(eriti muusikas, luules, maalikunstis) Olemuslikud tunnused: peenenenud hingeelu, madal valulävi, romantiline liialdus viib sageli haiglase piirile. Lõpmatusepüüd vastandina ratsionaalsele piiritlusele,
Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid stiile, nagu ekspressionism, neoklassitsism, futurism jne. Silmapaistvad heliloojad: Hector Berlioz, Ferenc Liszt. Franz Schubert (1797-1828) Sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. Ema suri 1812.a., lapsi kasvatas kooliõpetajast isa. 1808-13 elas Schubert Viini õukonnalauljate koolis (konviktis) ja laulis õuekapellis. Teda õpetasid õueorganist Ruzicka (orel, klaver) ja õuekapellmeister Salieri (generaalbass ja kontrapunkt)
Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Nt. Scénes de Ballet (1944), Apollo (1947), Orpheus (1947), Agon (1957) Veel on Stravinski kirjutanud seitse ooperit, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat. 7. Kelle teos, anri nimetus: · Bolero- Maurice Ravel, sümfoonia · 8. sümfoonia e. Tuhandete sümfoonia- Hector Berlioz, sümfoonia · Salome- Richard Strauss, ooper · Pelleas ja Melisande- Arnold Schönberg, sümfooniline poeem · Kevadpühitsus- Igor Stravinski, ballett · Carmina Burana- Carl Orff, kantaat · Fauni pärastlõuna- Claude Debussy, sümfooniline poeem Sõduri lugu- Igor Stravinski, ballett · Kuningas Oidipus- Igor Stravinski, ooper · Petruka Igor Stravinski, ballett · Kuu- Pierrot- Arnold Schönberg, ooper · Porgy ja Bess- George Gerschwin, ooper
vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6
vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6
Jeesua Ha-Nostri ja Meister. Keegi neid ei mõista ja neid kuulda ei võta. Ivan Bezdomnõi (vene keeles koduta inimene). See tegelaskuju kannab Bulgakovi ühte pseudonüümi. Siin on pilatud seda, et 20ndatel aastatel oli kombeks NSVL, et kirjanikud võtsid kummalisi hüüdnimesid endale. Usuvastaseid poeeme kirjutati sel ajal hirmus palju, sest vene rahvas oma põhiolemuses on väga usklik ja kannatlik. Lõhuti kirikuid palju, sellepärast kirjutati. Tollast nõukogude elu kirjeldab, kui Berlioz ja Bezdomnõi kohtavad Wolandit, nad ütlevad, et see on välismaalane. Välismaalasi peeti spioonideks ja nad polnud kindlasti sõber. Pontius Pilatus oli 26ndal 36ndal pKr aastal Juudamaa prokuraator. 36ndal aastal kutsuti tagasi Roomasse, kus ta kutsuti kohtu kaudu kinnipidamisele ja pärimuse järgi olevat ta enesetapu teinud. Saksa legendi järgi elas Saksas üks keiser, kes oskas tähtede järgi inimeste saatust ennustada. Ühe jahilkäigu ajal ütlesid tähed,
As the chief conductor Lilje resigned from his post and settled in Finland (September 1990), the vacant post was offered to Leo Krämer, a well-known and appreciated German musician, organist and conductor. Krämer refused because of the economic conditions, but agreed to become the first visiting conductor. In September 1990 ERSO together with Leo Krämer visited Speyer (Germany); the town was celebrating its 2000th anniversary. On this five days three concerts were given (music of Berlioz and Bruckner). His first concert with ERSO took place in Tallinn in December of 1990. The opinion of Leo Krämer: ...as for ERSO, it was love at first sight, if I can say that. From the first moment our collaboration turned out to be ideal, both in the sense of music and in personal relations. The orchestra is very disciplined and has an absolute professional level. The instrumentalists have good technical and musical qualities, but this is the most important thing.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
