· Saksamaa, ametliku nimega Saksamaa Liitvabariik on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. · Saksamaa on ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. · Saksamaa pealinn sai linnaigused 13. sajandil ning saatuse irooniana oli linn tollalgi jagunenud kaheks. · Teise maailmasõja ajal laastati Berliin täielikult. · Üks tähtsamaid poliitikuid, kes oma kõnedes rääkis Saksamaa endise vägevuse taastamisest oli Adolf Hitler. · Berliini sümboliks peetakse Brandenburgi väravat, kus vanaaasta õhtutel peetakse megapidu. · Berliini Riigipäevahoones töötab Saksamaa parlament. · Üritused ja festivalid · Pikk muuseumiöö (kaks korda aastas, talvel ja suvel) · Berlinale- filmifestival, kuhu tulevad suured Hollywoodi staarid (veebruar) · Klubiöö- tasuta sissepääs kuni kolmekümnesse klubisse (kevad)
Berliini teletorn Berliinis on palju erinevaid ning huvitavaid vaatamisväärsusi ja turismimagneteid, kuid kindlasti mitte nii kõrget nagu Berliini teletorn. Berliini teletorn asub Mitte rajoonis, mis hõlmab kesklinna ja paljusid valitsusorganeid. Mitte rajooni keskplats on Alexanderplatz, kus asubki kuulus Berliini teletorn. Berliini teletorn on üks viieteistkümnest kõige külastatavamast ehitisest Saksamaal. Aastas külastab teletorni umbes miljon turisti. Teletorn on 368 meetrit kõrge ja ka ühtlasi kõrgeim hoone terves Saksamaa Liitvabariigis. Aga Euroopas on ta kõrguselt auväärsel neljandal kohal. Torni praegune omanik on Saksa Raadio. Berliini teletorni ehitamist hakati planeerima juba 1950 aastal, aga ehitustööd algasid alles 1965 aastal. Teletorni maksumuseks tuli 200 miljonit , mis oli kuus
Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Oli üks esimesi suuremaid kriise Külma sõja ajal Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses tsoonis läbi viidud rahareform See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda oma piirkonnaga majanduslikult siduda Vastuseks sulges NSVL maismaa- ja raudteed, välismaailmaga peeti ühendust õhu kaudu Tulemus Saksamaa Liitvabariik jäi iseseisvaks haldusüksuseks Saksamaa lõplik lõhenemine: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonis Saksa DV Berliini ülestõus 1953 Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa Lääneriikidel puudus plaan kuidas olukorraga toime tulla ja ülestõusnud jäeti saatuse hooleks Nõukogude vägede komandör kuulutas välja sõjaseisukorra Kokku hukkus tuhatkond inimest Lõplikult ei õnnestunud NSLV olukorda Kesk- ja Ida-Euroopas muuta ...
Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonid...
USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Läänetsoonides kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olnud Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSV Liit ei saanud seda linnaosa Nõukogude okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda. Vastuseks sulges NSV Liit kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendanud maismaa- ja raudteed, ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel (vt Berliini õhusild). NSV Liidu idee oli sulgeda juurdepääsuteed ja varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadiga saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud moodustatava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Tagajärg Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku
Berliini kriisid Berliini blokaad 24. juuni 1948 12. mai 1949 Blokaadi ajendiks oli rahareform Lääne- Saksamaal Uus vääring kehtestati ka Lääne-Berliinis NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast: elektrist, kütusest ja toiduainetest NSVL-i eesmärk oli ise Lääne-Berliini varustada, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse USA tagas õhusilla abil Lääne-Berliini varustamise NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama 324 päeva möödudes Saksamaa lõplik lõhenemine: läänes kuulutati välja Saksa LV, idas Saksa DV Berliini ülestõus 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki Massimeeleavaldus Rahutused kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks Kommunistlikud võimukandjad s...
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga.
Berliini kriisid Grete Põdra Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik 12.c Berliini blokaad (24. juuni 1948-12. mai 1949) ● Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni ● Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistati ette reforme ● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära
Berliini blokaad ja müür Berliini blokaad · 24. juuni 1948 12. mai 1949 · Jossif Stalin · Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal · Toimus Berliini linnas Saksamaal · Ajendiks oli rahareform Berliini müür · Ehitamist alustati 13 august 1961 · Lõhuti 9 november 1989 · Üritas põgeneda 5000 inimest · Hukkus 100 kuni 200 inimest · Walter Ulbricht ja Nikita Khrushchev Osalevad riigid · NSVL · Saksamaa · USA Probleem NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus · Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati · Saksamaa lõhenes lõplikult · Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel Vidjo
Tallinna Kunstigümnaasium BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3 4. Kettaheide...............................................................................................................4 5. 200m jooks
Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand
Berliini kriis 1961 Sergei Pollok 12a Berliini kriis oli üks kõige intensiivsema hetki külma sõja Kesk- Euroopas. Peetakse alguseks oma ultimaatumi Hruštšov kohta 27. novemberil 1958 (mida nimetatakse ka "Berlin ultimaatum"), kriisi lõpp peetakse - 1962-63, intensiivus toimus just juunist kuni novembrini 1961. Saksa probleem Hruštšov hoiatas, et rikke korral ta poole aasta
Berliini kriis ja Berliini müüri ehitamine 1961.a 9.a Berliinikriis194961 Esimene Berliini kriis oli 1949, toimusid rahva väljaastumised ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Põhjusteks oli see, et ei e tase suudetud luua ühtset Kolmas tase Neljas tase demokraatlikku Saksamaad Viies tase NSVL ei lubanud. NL armee surus
päikesekiirtest Pyrgosest pärit tudengineiu Koula Pratsika. Olümpiaisa Pierre de Coubertin ütles sel puhul Lausanne’is peetud raadiokõnes: “Nüüd, kus olümpiatuli on süttinud, usun veelgi kindlamini kogu maailma noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie teatejooks.“ Eestlased Berliini OM-il Eestil oli välja pandud 37 liikmeline koondis. Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises. Eesti edukaim sportlane oli Kristjan Palusalu, kes esimese raskekaallasena suutis võita olümpiakulla nii kreeka-rooma kui vabamaadluses. Seejuures sai Palusalust esimene eestlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. Berliini mängudeks töötas Eesti Olümpia Kommitee välja
BERLIINI MÜÜR Daniel Felert Arina Borissenko Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne- Berliini Saksa DV-st (Demokraatlik Vabariik). Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste- piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne- Saksamaaga. BERLIINI MÜÜRI EHITAMINE Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal
raudne eesriie Idariikide kokkupuude länega keelati, ning nad eraldati muust maailmast. külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. trumani doktriin 1947. Aastal esitatud seisukoht USA presidendi Harry Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ...
Berliini olümpiamängud 1936 Annabel Roots 9.B TDK Olümpialinna valik · Berliin valiti olümpialinnaks 13.mail 1931 · Berliini poolt anti 43 häält · Berliin võõrustas olümpiamänge ka 1916. aastal. Adolf Hitleri roll · Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune
Rahva survel 1962 kohtusid 2 suurriigi liidrid Kennedy ja Hrustsov ja leppisid edaspidise suhtes: NSVL viib oma raketid Kuubalt ära kui USA ei sekku Kuuba kommunismi rajamisse; seati sisse telefoni otseside Moskva ja Washingtoni vahel, NSVL jätkas Kuuba suhkru eksporti kuni Gorbatsovi ajani, kes katkestas selle mõttetu tehingu, oli NL-le kahjulik.;sõlmiti I tuumarelva katsetusi piirav leping 1963 aastal. Berliini kriis 1961 ehitati Berliini müür, Põhjused: SLV (lääne-skm) ei tunnustanud SDVd iseseisva riigina, mis häiris NSVLi); SDVst põgeneti pidevalt Lääne-Berliini (üle miljoni); SDVd kimbutas tööjõupuudus (puudus positiivne iive); NSVL püüdis endiselt liita idatsooniga lääne- berliini. 1961, sügis ehitati Hrustsovi ettepanekul sõjaväe poolt läbi Berliini linna massivne müür. Põgenejad hukati koha peal. Tagajärjed: lääne-berliin jäi isoleerituks ülejäänud saksamaast,
Usain Bolt Usain St. Leo Bolt on sündinud 21.augustil 1986a. trelawnyis, Wellesley ja Jennifer Bolt'i pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Ta on ainust, Kes on olnud korraga nii 100m. kui 200m. valitsev olümpia võitja ja maailmameister. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui ta andekust märgati. Kaheteist aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100m. jooksja. Bolt püstitas 31.mail 2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR Maailmameistrivõistlustel: 2007a. Osakas *hõbemedal 200m. jooksus...
M a uer erl i ne r B Lota Aadla *Am 13. august. 1961. wurde durch Berlin eine Mauer gebaut. (13. august. 1961 ehitati Berliini müür) *Am 9. november 1989 ist die Mauer wieder gefallen. (9. novembril 1989 aastal müür lammutati) Danke für das Ansehen (Tänan tähelepanu eest)
Berliini mr Berliini mr 1986. aastalBerliini mr oli betoonist barjr, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lne-Berliini Saksa DV-st. Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulen...
Tallinna Ülikool BERLINALE Referaat Tallinn 2014 Berlinale (Internationale Filmfestspiele Berlin) ehk Berliini Rahvusvaheline Filmifestival on Cannes’i filmifestivali järel suuruselt teine filmifestival maailmas ning seega üks tähtsamaid igaastaseid üritusi filmi-ja kultuurimaailmas. Esmakordselt toimus Berlinale 1951. aastal ning selle algatajaks oli kuulus saksa filmiajaloolane Alfred Bauer. Seda võib lugeda ühekse esimeseks suuremaks kultuurisündmuseks Euroopas peale teist maailmasõda. Samuti pani see sündmus aluse Saksamaa filmitööstuse taasülesehitamisele. Bauer oli ka 1976
aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne Saksamaa Demokraatlik Berliini. Viimaseks Vabariik (SDVdiktatuur); tõukeks oli 4)Külma sõja alguseks. lääneliitlaste rahareform. Korea 1950 LõunaKorea, USA PõhjaKorea 1) Surma sai 3 miljonit inimest; sõda 1953 vs PõhjaKorea, (eesotsas Kim Il 2) PõhjaKorea ja LõunaKorea
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe...
KÜLMA SÕJA KRIISID. Aeg, olemus, tagajärjed. · Berliini blokaad 1948. juuni. Stalini katse hõivata Lääne-Berliini, et kehtestada seal kommunistlik diktatuur. NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast, elektrist, kütusest, toiduainetest. USA ja liitlased tagasid siiski õhusilla abil linna varustatuse ja 324 päeva pärast lõpetas NSVL blokaadi. Tagajärjed kahtlejad nägid Stalini plaane, avaliku külma sõja algus, Lääne-Berliin vabaks, Saksamaa lõhenes lõplikult. · Koera sõda 1950-53
turumajanduse saareks suhted ja kuulutas välja Sõda muutus järjest sisendas lootusi ja 1968. a keset Ida-Saksamaad. majandusblokaadi. verisemaks ja sündmusi hakati kutsuma 13.augustil rajasid Hrustsov paigaldas ulatuslikumaks, sest Praha kevadeks. Nõukogude sõjaväelased Kuubale rakette, kuid dzunglisse kaduvaid Moskva otsustas tsehhide- ühe ööga Berliini müüri, ameeriklased said vietkonge oli võimatu slovakkide eksperimendid mis Lääne-Berliini tihedalt aerofotodelt teada. Kui hävitada. Hirmsaim näide jõuga lõpetada. sulges. Hiljem lisandus Hrustsov nõudmisi ei kui Song My külas Sõjavägede teele saatmise veel lai tõkkeriba, millele täida, siis Ameerika korraldatud veresaun, kus puhul kuulutas Breznev, et
1958 nõudis NSVL , et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Lääne-Berliin oli suurusega 500 km ², kus elas 2 miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu. Julgeoleku Lääne-Berliinis tagas lääneriikide sõjaväeüksused. Lääne-Berliin oli "väravaks", mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov "värava" sulgeda. 13. aug rajsid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Müürist sai Külma sõja sümbol. Praha kevad Inim.... sotsialismi rajamine - (Alexander Dubcek) see tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid: väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud. Dubceki refotmikava sisendas lootusi ja 1968 a. sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas tsehhide-slovakkide
Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahelisi kriise Külma sõja ajal. Blokaad toimus Berliini linnas. NL sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendas Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada vajalike kaupade sissevedu. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sisse- piiratud linna ööpäev läbi vajalike kaupadega. NL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud. 1948.a asus NL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Ber- liini. 4
Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks.
Euroopas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi
Paljud kutsuvad seda vastasseisu Külmaks sõjaks. Külm sõda oli ilma otsese sõjategevuseta, rohkem maailmavaadete vastasseis, mis võttis enda alla väga paljusid maailma riike. Paljud ütlevad, et Külm sõda lõppes 1991 aastal, mil Nõukogude Liit lagunes. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi läänelik USA. Lääne Berliin NSVL ei alitsunud ning pärast 324 päeva pidi blokaad lõpetama. Berliini blokaadi
aastal loodi NATO 2) Hoida ära NSVL laienemist Ida-Euroopasse 3) 12. mail 1949. aastal lõpetas NSVL blokaadi TULEMUS: a) Lääne-Berliin lülitati Saksamaa Liitvabariigi koosseisu b) 23. mail 1949. a võeti vastu SLV põhiseadus lõplik lõhestumine c) oktoobril 1949. a kuulutati idatsoonis välja SDV (Saksamaa Demokraatlik Vabariik) NATO (Põhja Atlandi lepingu Organisatsioon) aprill 1949.a PÕHJUS: soov seista vastu NSVL jätkuvale agressiivsusele (otseseks tõukeks Berliini blokaad) Asutajariike oli 12 USA, Kanada, Prantsusmaa, SB, Itaalia, Belgia. Holland, Luksenburg, Portugal, Taani, Norra, Island (tänapäevaks on neid 26) Artikkel 5: ühtse julgeoleku tagamise põhimõte kui ühele NATO liikmesriikidele tungitakse kallale, siis võetakse seda kallaletungina kõikidele liikmesriikidele KOREA SÕDA (1950 1953) EELLUGU: 1904-1905. aastal oli Jaapani sõda, mille tulemusena läks Korea ps Jaapani võimu alla. Jaapani võimu all oli see ps kuni 1945
Ta oli kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989.a nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kkasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides., 1989.a dets vallandunud rahvaülestõus ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga, sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. Berliini müüri langemine. See oli üks olulisemaid tugipunkte, samuti Euroopa lõhestatuse sümbol. Eric Honecker ei läinud kaasa uuendemisprotsessiga ja põüüdis valitsevat reziimi kindlustada. 1989.a vallandus Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut Ungari valitsuse otsus samal aasta septembris avada piir Austriaga. See lihtsustas idasakslaste pagemist Läände. 1989.a oktoobris astus Honeker tagasi ja 9.nov lõhkus rahvamass Berliini müüri
Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toatimine nii sise- kui ka välissurve (eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSVL eestvadmisel relvajõuga võimule pääseda) vastu. Marshalli plaan Georg Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad - NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...
Võeti vastu abi Marshalli plaaniga 21.juuni 1948 rahareform Idatsoon Punaarmee survel koondati võim SSÜP(saksamaa sotsialistlik ühtsuspartei) kätte (KP+SD) Valimised surve õhkkonnas Demokraatia vabaduste piiramine Ulatuslik natsionaliseerimine Hakati juurutama plaanimajandust Oma rahareform 23.juunil 1948 Berliini blokaad Põhjus NSVLiidu soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne - rahareformi laiendamise soov 1948.a. 25.juuni algas NSVLiidu poolt Lääne Berliini blokaad. USA ja Suurbritannia õhusild Tagajärjed : Aprillis 1949.a. loodi NATO 12.mail 1949.a. lõpetas NSVLiit blokaadi Tulemus - Lääne-Berliini ei lülitatud SLV(saksa liitvabariik) koosseisu. 23.mail 1949.a. võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus. 7.okt 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud. NATO LOOMINE
Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse.25.juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed. Algas Berliini blokaad. Berliinile jäi ainult lennuühendus, mida NSVL ei julgenud häirida. Berliini blokaad kestis kuni 12.maini 1949, seega lõppes peale NATO moodustamist. USA ja Briti transpordilennukid viisid Berliini kaupu. ÜRO kujunemine Ühinenud Rahvad oli väljend, mida II Ms.ajal kasutati teljeriikide ja nende liitlaste vastu võitlevate riikide tähistamiseks. 1.jaan
Peale Hitleri enesetappu sai Saksamaa presidendi kohused endale admiral Karl Dönitz, kelle ülesandeks jäi sõja lõpetamine. 8.05.1945 saksa väed alistusid, liitlasvägede ülemjuhatus eesotsas Eisenhower'iga oli sellega saanud Saksamaa oma kontrolli alla. Dönitzi valitsust ei tunnustatud, 23. mail nii president kui kantsler arreteeriti. Selle asemel otsustati luua Liitlaste Kontrollnõukogu (Alliierter Kontrollrat), mille legitiimsus Saksamaa valitsemises määrati 5.06.1945 Berliini deklaratsiooniga. Liitlasriike esindasid nende armeede ülemjuhatajad: USA kindral Eisenhower, Briti feldmarssal Montgomery, NSV Liidu marssal Georgi Zukov ja Prantsusmaa kindral Lattre de Tassigny. 1.07.1945 jagati Saksamaa okupatsioonitsoonideks. USA sai Baieri, Hesseni, Baden-Württembergi põhjaosa ja Bremeni. Suurbritannia sai Schleswig-Holsteini, Hamburgi, Niedersachseni ja Nordrhein-Westfaleni. Prantsusmaa sai Rheinland-Pfalzi ja Baden-Württembergi lõunaosa. 5 Schäfer (sünd
Sõja tagajärjel hoogustus narko- kaubandus NLiitu.Berliini kriis-1949 tekkinud 2 Saksa riiki.Saksa LV ei tunnu- stanud Saksa DV'd pidades end aisaks Saksa riigiks.Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nim Hallsteini doktriiniks.SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks,et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt.1958 nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbi- rääkimistesse.13.aug 1961 püstitati Berliini müür-L-Berl.eraldati müüriga,SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd.Põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände.Müür jäi püsima 1989.aastani.
Mõisted 1. Preparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine 2. Rahvaste liit pariisi rahukonverentsi l loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline töö. 3. Diktatuur mitte milleski piiratud , seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. 4. Agressor sõja algataja ja vallutaja 5. Berliini rooma telg saksamaa ja itaalia sõjalispoliitiline liit, mis sõlmiti berliinis. 6. Komiterni vastane pakt jaapani ja saksamaa vaheline pakt loodud võitluseks kommunistliku internatsiooni vastu. 1) Uued riigid ida-euroopas peale II maailmasõda - eesti , läti, leedu, jugoslaavia, austria, ungari, tsehhoslovakkia, soome, poola . 2) Rahvaste liidu eesmärgid ja nõrkuse põhjused eesmärk oli riikide omavaheliste
nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda-See kujutas endast lääne demokraatia ja kommunismi vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955 Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 19521967. 19672002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Idabloki riigid juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. 4. Mao Zedong, Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i
Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov,...
välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise-ja välissurve vastu. Marshalli plaan- Usa riigisekretäri George Marshalli abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.Taastada majandus ja nõrgestada kommunismi. 1948-52.a. 17 Euroopa riigile andsid majanduslikku ja tehnilist abi. Stalin keelas tema mõjusfääris olevatel riikidel sellest osa võtta, Jugoslaavia keeldus. 5.Berliini blokaad-avaliku külma sõja algus. 1948.a.juunis algas Berliini blokaad, mille käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast.(elektrist, kütusest, toiduainetest).L-B ei alistunud ja USA suutis koos liitlastega õhusilla abil L-B varustada.324 päeva pärast lõpetas NSV Liit blokaadi. 6.1948.a.märtsis sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa,Belgis,Holland ja Luksemburg Lääneliidu.10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ühendriikidega asutasid 1949.a.aprillis Põjha- Atlandi Lepingu Organisatsiooni e.NATO
Samal a. kuulutas USA riigisekretär välja Marshalli plaani, abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Andsid abi 1948-52 a 17 riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nii tõusis rahvuslik kogutoodang neljandiku võrra. NSVL keelas abi võtta. Jugoslaavia ainsana ignoreeris Moskvaga vastuseis teravnes. Berliini blokaad Pooled: Lääne- Saksamaa Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Ida- Saksamaa NSVL. 1948. Aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest. Lääs aga ei alistunud. USA õhusilla abil aitas varustada. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama Blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna.
Külm sõda Euroopas: tähtsündmusi Berliini blokaad ja kriisid Berliini müür Külma sõja esimene vastasseis oli Berliini blokaad, mida ajendas rahareform Saksamaa kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati Lääne-Berliin majanduslikult Saksamaa lääneosale ning nurjus NLi plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult oma okupatsioonitsooniga. Seejärel sulges NL Lääne-Berliini maismaaühendused Saksamaa läänetsoonidega ning Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust
.............2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA..............................................
Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Korea sõda
NSVL tahtis kehtestada NSVL ja Lääneliitlased olid Lääne-Berliin püsis kommunismi kogu valmis oma positiivse eraldiseisvana maailmas; LÄÄNE jõuga kaitsma lääneliitlaste kaitse all BERLIIN Saksamaade ei tohtinud olla erand ühinemiseni(1990) USA lääneliitlased ei olnud 1961-NSVL ehitas Lääne valmis sõjaväge välja Berliini ümber müüri, et viima rahvas ei läheks Läände KAKS SAKSA RIIKI Saksa Liitvabariik Saksa demokraatlik vabariik Lääneliitlaste heakskiidul rajatud NSVL heakskiidul rajatud riik, milles oli parlamentaarne demokraatia ja kommunistliku partei SSÜP ainuvõim föderatsioon Turumajandus- kujundas Sotsiaalse Plaanimajandus Turumajanduse--majandusliku vabaduse kõrval püüti tagada kõigi elanike heaolu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
