1. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20. AASTATEL ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS.Pärast Esimest maailmasõda tabas Lääneriike lühiajaline majanduskriis. Kõik see lõppes krahhiga. 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks. Ajalukku on see läinud "musta neljapäeva" nime all. Langeb selline aktsia, mis ei anna tulu. Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töö...
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
19. Ja 20. Saj vahetusel tekkisid konfliktid koloniaal valduste pärast Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaaga. Venemaa ja Suurbritannia huvid ristusid Afganistaanis. Vastuolud Venemaa ja Prantsusmaaga Aasias ja Afrikas lahendata 1904 sõlmitud lepingutega. Nii kujunes SB, Venemaa ja Prantsusmaa sõjalispoliitiline blokk(Antant). Antant oli suunatud Saksamaa vastu, kes oli asunud ehitama sõja laevastikku ja raudteeliini, mis on tuntuks saanud BBB Berliin, Fosforus, Bakdat. Kavatsusega laiendada raudteeliine Egiptusesse ja Indiasse.
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele,...
tuumarelva omanikuks. Välispoliitilised probleemid: kolooniate lahkulöömine, ühinemine Euroopa Ühendusega, Prantsusmaa oli selle vastu, Falklandi sõda Argentiinaga, võtab ära SRB saared, Põhja-Iirimaaga terava suhted. 5) Saksamaa Liitvabariik peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Peale II ms jagunes Saksamaa kaheks. Lääne pool kuulus USAle Prantsusmaale ja SRBle(SDV) . Ida oli NSVL(SDV). Berliin suleti müüriga(1961-1989). SLV riigipeaks oli president, riiki juhtis aga kantsler. Bundestag on SLV parlament. Saksamaa sisepoliitikas eristatakse kolme etappi: 1)1950-1960 kristlikud demokraadid vanad traditsioonid 2) sotsiaaldemokraatlik W.Brandt 3)Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei. Konrad Adenauer kantsler, Saksamaa ülesehitaja. Saksamaa majandusime- riik reguleerib majandust, väiksed sõjalised kulutused, laenud, vaba tööjõud.
20. ESKL ja EOK esimesed ja praegused juhid/presidendid ESKL esimene esimees Gustav Laanekõrb; 1997 valiti esimeheks Andres Lipstok EOK esimene esimees Friedrich Akel; praegu president Mart Siimann 2001 Koos korraldatud üldkoosolekul otsustati EOK ja ESK ühinemine. Ühendorganisatsiooni nimeks jääb Eesti Olümpiakomitee. 21. tähtsamad sündmused Eesti spordis enne II MS 1920 - kutsuti kokku Eesti Spordiliit. Pääs OM-le, esimesed medalid. 1936 OM Berliin, Palusalu, kokku 7 medalit. Loodi oma rahvusvaheline olümpiakomitee 22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879 23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto Eesti NSV kehakultuuri ja spordikommitee "Valmis tööks ja kaitseks". 24. eesti sportlased, kellel OM-lt 2 kulda, kuld ja hõbe, kuld ja pronks Kuldx2: E.Salumäe, K.Palusalu, P.Keres, A. Veerpalu, K. Smigun Kuld+hõbe: J.Talts, A.Neuland, Kuld+pronks: V.Väli 25
Tallinna Kunstigümnaasium Referaat Helena Tulve Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2010 Helena Tulve on sündinud 28. aprillil 1972 Tartus. Ta on eesti helilooja. 1. Õpingud Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika k...
AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koore...
filmides ja reklaamides. Tuntumad lindistused Carmiona Buranast on: · Eugen Jochum koos Saksa Berliini ooperikoori ja orkestriga. Laulsid Gundula Janowitz, Gerhard Stolze ja Dietrich Fischer-Dieskau. Lindistati 1967 oktoober Berliini Ufa-Stuudios, avaldatud 1968 (Deuche Gramophon). See versioon oli heaks kiidetud ka Carl Orffi enda poolt ja võitis ka BBC auhinna "Building a Library" 1995. · Saksa Berliini orkester ja ooperikoor ja Knabenchoir Berliin Christian Theilemanni juhatusel. Sopran on Christiane Oelze, tenor David Kuebler ja bariton Simon Keenlyside. Välja antud 2003 Deuche Grammophoni poolt. Ära märgitud ,,Editors choise"(Teadjate valik) Gramophoni ajakirja poolt. Ma ise kuulasin ka seda varianti. Hea, et sain kuulata tasemel esitust. Sain väga palju uut teada Carmina Buranast. Ja ootan juba et saaks vaatama minna ka esitust. Oleksin palju targem
Teemad kontrolltööks kordamiseks. 1. Külm sõda Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit...
Brandenburgi värav taas jalakäijatele. (pilt!) Peale külma sõda Ida- ja Lääne-Berliini rahvas taastasid värava üheskoos. Augud küll parandati, aga need olid nähtavad veel mitmeid aastaid. 1990. aastal renoveeriti hobuste kujuke. Täielikku renoveerimist alustati 21. detsembril 2000 ja maksis 6 miljonit eurot, see värav lõpuks avati 3. oktoobril 2002, millega tähistati Saksamaa ühinemise 12. aastapäeva. Brandenburgi värav hakkas sümboliseerima vabadust ja soovi ühendada Berliin. Alates sellest ajast, seisab Brandeburgi värav kui Euroopa maamärk, vaba ja avatuna keset Berliini linna. Ühel pool laiub Pariisi väljak ning teiselpool pärnadeallee. (pilt 1-2!) Praeguseks on Brandenburgi värav suletud autodele ning sellest on loodud autovaba tsoon. Lisaks on see ka üks kogunemispaikadest Berliinis, kuhu mahub veidi üle miljoni inimese, et vaadata lavastusi, pidutseda, võtta vastu uut aastat või vaadata suuri spordisündmusi otseülekandena suurelt ekraanilt.
futurismi näiteks. Ta sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist kolis Balla Rooma, kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898. aastal oli Veneetsias tema esimene näitus ning järgnevatel aastatel käis see näitus mööda erinevaid linnu, nagu näiteks Berliin, München ja Rotterdam. Giacomo Ballat mõjutas suuresti Marinetti, nii et Balla hakkas ka futuristlike teoseid looma. Ta võttis oma eesmärgiks kujutada valguse levimist, liikumist ja kiirust. 1910. aastal hakkas Balla disainima mööblit ning riideid. Esimese maailmasõja ajal oli Balla ateljee kogunemiskohaks noortele kunstnikele, kuid maailmasõja lõppedes lõppesid ka kogunemised. Kuulsaimad tööd on ,,Lamp ja kuu" ja ,,Koera ja keti dünaamika".
aga nõuab väga head majanduslikku seisu, millega Hitler sai hästi hakkama. SAKSAMAA MAJANDUS AASTAST 2004 Tänapäeval on Saksamaa liidumaad majanduse kuju ja majandusarengu poolest üpriski erinevad. Nii Lõuna- kui Lääne-Saksamaa on majanduslikult väga hästi arenenud ja tugeva tööstuse osakaaluga. Majanduslikult kõige tugevamad regioonid asuvad Müncheni, Stuttgarti, Frankfurti ja Mannheimi ümbruses. Saksamaa pealinn Berliin on arenenud maailmamastaabis suuresti arvestatavaks iduettevõtete keskuseks. Saksamaa majanduspoliitika lähtub sotsiaalse turumajanduse põhimõtetest, mille juured ulatuvad Lääne-Saksamaa esimese sõjajärgse majandusministri Ludwig Erhardi aega. Läbi erinevate valitsuste on sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonis olnud suurem rõhuasetus turumajanduslikul kui ka sotsiaalsel vaatenurgal. 2004. aastal sai majandus langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini,
Algas ka sõda Palestiina ning Iisraeli vahel. Sotsialistlikud riigid. Stalini surma järel puhkes hulk kriise sotsialistliku leeri riikides. Toimusid ülestõusd Poolas, kus töölised nõudsid oma õigusi, Tsehhoslovakkias ning Ida-Saksamaal, samuti rahvaülestõus Ungaris, mis suruti veriselt maha, milletagajärel pages väga suur hulk ungarlasi teistesse riikidesse. 1950. Aastate lõpus ning 60.alguses toimused massilised rahutused Berliini liina ümber, kuna ka Berliin oli jagatud Ida ja Lääne vahel. Moskvast esitati ultamaatum, et viidaks väed välja Lääne-Berliinist, et Berliin saaks niiöelda ühtseks linnaks. Toimus suur võitlus kommunismi ning kapitalismi vahel. Nõukogude Liit aga reageeris, ehitades peaaegu ühe ööga Lääne Berliini linna ümber betoonmüüri, mida nim. Berliini müüriks- ilmselgelt oli ta kui raudne eesriie. 1968. Aasta augustis sooviti ka Tsehhoslovakkias lükata ümber sotsialistlikku mudelit, mille
oli halb ning lääne rinne ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid lääne rindel siiski sakslased peatada. 40. Berliini vallutamine - 1945 läks Punaarmee pealetungile. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlike lahinguid. 1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's
16 FOTOL: Helsingi kangelane Elmar Kivistik vasakul ja Gustav Lokotar paremal eskordivad Tallinna saabumisel 1937 Helsingis võidetud Argentiina karikat. Berliini olümpia 01. august 1936 Berliin sai olümpiamängude korraldamise õiguse esmakordselt 1916. aastal, aga siis jäi spordipidu loomulikult maailmasõja tõttu pidamata. Uuesti valiti Berliin olümpialinnaks 1931. aastal, enne natside võimuletulekut. Osa silmapaistvaid sportlasi otsustas siiski mänge boikoteerida ja kavatseti pidada alternatiivsed mängud Barcelonas, mis siiski teoks ei saanud. IX olümpiamängud peeti Berliinis 1.-16. augustil 1936. aastal ning osales 4066 sportlast 49 riigist. Eestlasi oli võistlemas 37. Uute spordialadena olid kavas käsipall, korvpall ja aerutamine.
Hiljem kuulusid selle mõiste alla kõik arengumaad. Praegu moodustavad kolmada maailma kõik peale Põ-Am, Eur, Jaapani, Austraalia ja Lõ-Korea ; võimalused hakkama saada külmas sõjas: Probleemid hakkama saamisega külmas sõjas: -Brežnevi doktriin(1968-1989):NL-l on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi e nõukogulikku režiimi kõikjal kõiki vahendeid kasutades. -Berliini kriis(1958-1961):Põhjus:suur põgenike hulk idast läände ; Hruštšov nõudis, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära ; Tulemus: Berliini müüri ehitamine, Lä-Berliin kujuneb vaba maailma sümboliks, müür kujuneb külma sõja sümboliks, SLV sai välispoliitika aluseks. -Hallsteini doktriin: SLV käsitles kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga vaenulikena ja katkestasid nendega igasugused suhted ; Sks jagunes lõplikult. -Varssavi Lepingu Organisatsioon e VLO(1955): sõjalis-poliitiline blokk, mis ühendas NL ja
Zara kukutas hapukoorega kausi maha ja ehmus. Ta käed värisesid kontrollimatult. Aliide küsis jälle mehest- palju mehel raha on? Zara vastas, et palju. Zara oli jälle paanikas ja ei osanud enam valet välja mõtelda ning rääkis ausalt ära, et ta pole ettekandja. Ta rääkis et käis koos Pasaga Kanadas puhkusel ja sõitsid seal koguaeg musta autoga ja Zara kandis koguaeg erinevaid kasukaid. Aliide jättis nüüdseks Zara rahule. 1991 Berliin Zara ärkas ukse kõrval madratsil. Teiselpool ust oli Pasa ja Lavrenti. Vartsi pidi saabuma esimene klient. Lavrenti vestis puust tüdrukutele harjutamise vahendeid. Zara ei saanud eelmisel õhtul hästi hakkama Autobahni ääres, besniinijaams oli palju veokeid ja mehi aga Zara ei suutnud kedagi endaga meelitada. Pasa tiris Zara autosse ja pahandas. Pasa rääkis Lavrentile oma suurtest plaanidest tatoveerimis stuudio rajamisega
GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb: · Taani · Poola · Tsehhi · Austria · Sveitsi · Prantsusmaa · Luksemburgi · Belgia · Hollandiga Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu,
dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas- Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle. Sõlm...
· Iseloomusta riigi kuju. Kuju poolest on Saksamaa iseäraline. Läänepool on väga haruline ning idapool on lohk. Põhjast on Saksamaa poolsaarte rohke ning lõunas on kolm lohku väljapoole. · Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn Berliin asub 52°31 põhjalaiuse ning 13°25 idapikkuse vahel. · Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Berliini ja minu kodukoha Laeva kaugus on linnulennult 1180 km. Kellaaja erinevus: Kui meil on kell 02:00, siis Saksamaal on kell 01:00. Niisiis on
Muistne Vabadussõda ( 1208 1224 ) Vallutajad tungisid 1208.aastal Ugandisse , Lahing toimus Ümera jõe ääres metsavahel. Eestlased võitsid. Sakslased tungisd 1211. aastal Sakalasse. 1212-1215 Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 21.septembril 1217 toimus Madisepäeva lahing.Eestlased kaotasid.Sakala maavanem Lembitu sai surma.Liivlaste maavanem Kaupo sai surma. Taanlased tulevad Lahing toimus 1219.a.Taanlased vallutasid Lindanise linnuse ( Tallinna). Rootslased tungisid 1220.a. Läänemaale. Lihula linnus süüdati põ...
dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ...
Juba esimesel konverentsil osustati näiteks Balti riikide(v.a. Soome) iseseisvust ei taastata vaid nad jäävad NSVL osaks. Otsustajaateks olid Churchill, Stalin, Roosevelt. 8. Mail 1945 kapituleeris Saksamaa tingimusteta. Suurriikide varasemate kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents, 17. juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann) Otsustati: 1) Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks 2) Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati "Liitlaste kontrollnõukogu" 3) Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisse pool asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast 4) Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine(sõjaväe kaotamine/hävitamine), denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks.
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
Rahvuvahelised suhted maailmasõja eel Inglise-Prantsuse lähenemine Saksamaa hakkas nüüd aktiivsemalt liitlasi otsima. Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusvahelise konverentsi, et arutada
1) John Kennedy(populaarne ja karismaatiline USA president, kelle elu lõpetas atendaat). 1961-1963 oli president. Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad ko...
· Esimene aeg alla 12 sekundi: 11,9 s, Tollien Schuurman (Holland), 5. juuni 1932, Haarlem · Esimene aeg alla 11 sekundi: · käsitsi mõõdetud: 10,9 s, Renate Stecher (Saksa DV), 7. juuni 1973, Ostrava · elektrooniliselt mõõdetud: 10,88 s, Marlies Göhr (Saksa DV), 1. juuli 1977, Dresden Kõige kauem püsinud maailmarekordid · Mehed: 10,2 s, Jesse Owens (USA), 20. juuni 1936, Chicago; ületas 20 aastat hiljem 3. augustil 1956 Berliin Willie Williams (USA; 10,1 s) · Naised: 10,49 s, Florence Griffith-Joyner (USA), 17. juuli 1988, Indianapolis; kehtib tänini (märts 2006) Kõige edukamad sportlased · Kahekordsed olümpiavõitjad: · Wyomia Tyus (USA), 1964 ja 1968 · Carl Lewis (USA), 1984 ja 1988 · Gail Devers (USA), 1992 ja 1996 · Usain Bolt (JAM), 2008 ja 2012 · Kolmekordsed maailmameistrid: · Carl Lewis (USA), 1983, 1987 ja 1991
Diplomaatiline tekst; L-Berliinist a vägesid välja ei viidud. DV Tulemuseks püstitati 1961 Berliini müür (Lääne- suht Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele es ehitati tugev tõkete vöönd). Sellega püüti vältida nime põgenikevoolu idast läände. Müür püsis kuni tati 1989. aastani.
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgest...
teoste omanikeks kuningaloss ja Lázaro Galdiano Muuseum Madridis, peamised kunstimuuseumid sellistes linnades nagu Washington, Detroit, Los Angeles, London, Haag, Viin, Kopenhaagen, Berliin, Pariis, Bukarest, Milaano, Moskva. Uurijad on erinevatest arhiiviallikatest lähtudes nimetanud teda Michieliks (1839), Miguel Sithiumiks (1902), XX sajandi alguskümnenditel sageli Meister Micheliks. Alates 1939. a . on enamasti kasutusel nimevorm Michel Sittow. Meistri looming on huvitanud mitme maailmajao teadlasi. Tuntumad (kümnetest) on Max Friedländer, Paul Johansen, Jazeps Trizna, Martha Wolff, Else Kai Sass, Matthias Weniger ja Chiyo Ishikawa.
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Sõna ,,ekspressionsim" võeti algselt kasutusele XIX sajandi keskpaiku kujutava kunsti valdkonnas, impressionismi vastandina. Ühtseks vooluks hakkas ekspressionism kujutavas kunstis, kinos, teatris ja kirjanduses koonduma 1910. aasta paiku. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1911 1932 ilmusid Berliinis ajakirjad Torm ja Aktsioon. Mõlemad ajakirjad avaldasid tollal veel tundmatute noorte luuletajate loomingut. Noorteks ekspressionistideks olid Jakob van Hoddis, Georg Heym, Georg Trakl, Franz Werfel, Gottfried Benn, Ernst Stadler, Walter Hasenclever, August Stramm ja Johannes Becher. Pärast sõda jäid ekspressionistlikku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn, Walter Hasenclever, Franz Werfel ja Johannes Becher. 1909. a asutas Kurt Hiller Berliinis
Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks kindral Eisenhower. Vabastati Prantsusmaa ja sakslased taganesid Saksamaa piirile. Saksamaa vallutati mõlemalt poolt. Sakslaste vastupanu Punaarmeele oli palju tugevam kui lääneriikide vastu. Päris sõja lõpus eelistati alistumist Lääneriikidele mitte Punaarmeele. 25.aprillil kohtusid NSVL väed ja USA väed Elbe jõel. Berliin alistus 2.mail ja Saksamaa kapituleerus 8.mail. 30. aprillil oli Hitler sooritanud enesetapu. Euroopas oli sellega sõda lõppenud. 6. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus
Suur piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941-1944. See oli Teise pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja suri nälga ligi miljon inimest. USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 barbarossa plaan- Saksamaal Hitleri poolt väljatöötatud Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. välksõjaplaan NSV-le. 3 pealetungi suunda: 1)Nord- eesmärk jõuda mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). Leningradi. 2)Mitte- jõuda Moskvasse. 3)Süd- jõuda Mustale merele NB! NB! NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis lahingud Britannia pärast –esimene tagasilöök saksale teises tingimusteta alla). mailmasõjas Sõda Jaapaniga aga jätkus
VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL · Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. · Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil tagasi · Tekkepõhjus: pöördelised · Seotud inimese igapäevase eluga muudatused, pärisorjuse kaotamine, · Esikohal tekst, kõnelähedane haridue levik, suhtlus, linnastumine. · 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet · Mõjutusi saadakse kirjandusest, (huked, helletused) naaberrahvastelt. · Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, · Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, itkud) sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud · Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele ka...
demokraatiat. Tulemus: Välisriigid kaotajapool, sõda ei lõpetanud konflikti põhja ja lõuna vahel. Tagajärg: Alles 1976.aastal Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami ning tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik. SLV - Saksamaa Liitvabariik Pealinn: Bonn - 1949.aastal Saksamaal rajatud demokraatlik riik USA, SBR ja Prantsusmaa endistes okupatsioonitsoonides. SDV - Saksa Demokraalik Vabariik Pealinn: Berliin - kommunistlik riik Saksamaal endisel NSVL okupatsioonitsooni territooriumil 1949-1990. Berliini müür - tugevasti kindlustatud betoonmüür, mis jagas Berliini kaheks. Müür oli rajatud ümber Lääne-Berliini, et takistada idasakslaste põgenemist läände. Müür oli 13 km pikk. (1961-1989) Sotsiaalne turumajandus - ,,Saksa ime'' vabaturumajanduse ja rugeva sotsiaalpoliitika ühendamine Lääne-Saksamaal 1950.-1960.aastatel. Eestvedajaks Ludwig Erhard.
KÜLM SÕDA SLV ja SDV väljakuulutamine Saksamaa Liitvabariik kuulutati välja mais 1949. Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks. Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsi...
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused: Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · USA majanduse aregule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. · Kuni 1970-nd...
Ptk. 9: Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus. Saksamaa kuulus sel ajal endiselt Saksa-Rooma keisririiki, mis oli u 150 väikeriigi liit. Neid valitses valitav keiser, tavaliselt Habsburg. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes kolmest kuuriast: kuurvürstide, vürstide, linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et osad riigid oli suveräänsed. Preisimaa teke: · 1415 tekib Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinn Berliin, Hohenzollernite suguvõsa · 1618 lisandub Preisi hertsogkond · Friedrich Wilhelm ehk Suur kuurvürst Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja, arendas põllumajandust, rajas kanaleid, kaitsetolle ja kutsus manufaktuuridesse tööle 20 000 hugenotti, rajas tugeva sõjaväe · Friedrich III kroonis end 1701 Preisi kuningaks, tuli troonile Friedrich I nime all, lõi Preisi Teaduste Akadeemia, rajas Prantsusmaa eeskujul õukonna
Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin (3,5milj. elanikku) Pindala 357 023 km² Riigikeel(ed) saksa keel Rahvaarv 82 422 299 (2007) Rahvastiku tihedus 227 in/km² SKT 2498 miljardit USD elaniku kohta 33 023 USD Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .de Telefonikood 49 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 5 Loodus Kliima
Ardennide lahing (Belgia kaguosas) Hitler kondas oma tugevamad diviisid mägedesse, et lõigata Belgias asuvad lääneliitlased põhijõududest ära. Tema algne edu katkes lääneliitlaste õhurünnakute tõttu. Berliini vallutamine Jaanuaris 1945 hakkas Punaarmee Ida-Preisimaa kaudu tungima Saksamaale. Saksa väeosad alistusid. Aprillis 1945 algasid pikad lahingud Berliini pärast, mis lõppesid Hitleri enesetapuga. 2 mai kapituleerus Berliin. 8 mai kapituleerus Saksamaa. Jaapani vastupanu Hoolimata kaotustest jätkas 1944 vastupanu. USA vallutas Jaapani väiksemad saared ja alustas sealt teiste saarte lauspommitamist. Nõukogude Liit astus Jaapani vastu sõtta Manzuurias. Edasi vallutas Põhja-Korea, Lõuna-Zahhalini ja Kuriili saared. Sõja lõpetamiseks kasutas USA tuumapomme (projekt Manhattan). 6 augustil Hiroshimale ja 9 august Nagasakile. 2 september 1945 Jaapan kapituleerus ja II MS lõppes.
2002 MEIE KONSEPTSIOON ON TULEVIK, koos Anton Starkopfiga, Narva galerii 2002 In Graafika, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzhis 2002 43 LIIKUMATUT PILTI, Vaal galerii, Tallinn 2003 LOODUSE MÜSTILINE OLEMUS, NoMi galerii, St.Petersbourg, Venemaa 2003 XX SAJANDI SALADUSI Haapsalu Linnagaleriis 2003 MAALID AASTAST 1988, Puurmani mõisas 2004 DIE BRANDSTIFTUNG DEN PRIVATISIERUNGSDOKUMENTEN, Open Space, Berliin, Saksamaa 2004 MA NÄGIN SEDA. RIIGISALADUS - KOTTIDA RAHVAST, Tartu Kunsti Maja 2004 Graafika näitus Estonia Kontserdisaalis, Tallinn 2005 In Graafika, graafika näitus Pärnu Maavalitsuse majas 2005 MA NÄGIN SEDA, KU Kunstihoone, Tallinn 2005 Näitus Königsberg/Kaliningrad Art Gallery's, Venemaa 2006 KUNSTNIK JA TEMA KANA, NoMi galerii, St.Petersbourg, Venemaa VALITUD GRUPINÄITUSI:
aastatel ka kiirenes raudteede tekkimisega. Uue ajastu esimeseks hotelliks tavatsetakse pidada Der Badische Hof-i Badenis Saksamaal, mis valmis 1809.a. Hotelle ehitati peamiselt jaamahoonete juurde või nende lähedusse, suuremate linnade peatänavate ja platside äärde, ravi- ja supluskohtadesse. Hotellinduse arengule andis omapoolse tõuke Euroopas rahvusvaheliste majandus- ja kultuurikeskuste kujunemine. Näiteks: London, Pariis, Berliin, Viin. Viimasesse rajati 1873.a. veel praegugi maailmamainega hotellid: Hotel Bristol, Hotel Imperial, Grandhotel. Aastad 1880 ja 1914 (I maailmasõja alguse) vahel tähendasid hotellinduse suurt õitseaega. 19. sajandilõppu nimetatakse Inglismaal just lukshotellide kuldajastuks. Maailmasõjad ja majanduskriis mõjutasid laastavalt ka hotellimajandust. Nimetamisväärne turismi kasv algas Euroopas 1950. aastate keskel.
Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte *Suurem ohuallikas oli Venemaa aktiveerumine Septembris 1934a sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti,Läti ja Leedu vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks. *Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid ,mis aitavad vältida sõda Balti regioonis. *Saksamaale lähenemiseks üritati igasuguseid võimalusi,kuid Berliin polnud Eestist huvitatud *kuni 1939a kahe riigi Venemaa ja Saksamaa vahel balanseerimine õnnestus,kuid pärast II Maailmasõda muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Kultuurielu Eesti Vabariigis Kultuuri rahastamine: Alkoholi-ja tubakaaktsiis,maksud lõbuasutustelt Eesti Kultuurkapital(loodi 1925a) 6Sihtkapitali: Kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur Teaduse finantseerimine(pool EKK sissetulekutest)
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
juhtkond keelas selle ära, kuna see oli lubatud Stalinile. Lääneliitlaste edu sundis Stalinit kiirustama. Punaarmee alustas pealetungi Oderil. Nädala pärast saavutas Punaarmee ülekaalu ja jõudis Berliini. Nüüd kohtusid Põhjast ja Lõunast ümber Berliini Punaarmeelased ja Liitlasväed. Hitler andis käsu Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Käisid tänavalahingud, lahingus poisikesed. Hitler mõistis olukorra lootusetust ja lõpetas elu enesetapuga. Berliin kapituleerus 2. mail 1945. aastal. 5. Saksamaa ja Jaapani alistumine Saksamaa: 1944. aasta aprillis varises Saksa vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes. Punaarmee vallutas Viini, siis andsid sakslased alla Itaalias, Mussoliini langes. 7. mail 1945. aastal teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8. mail 1945. aastal kirjutati Berliini lähistel alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Sellega lõppes II MS Euroopas
meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Raudne eesriie – NL eraldas oma mõjusfääri kuuluvad riigid muust maailmast, hakkas võimalikult palju tõkestama läbisaamist muu maailmaga. Berliini blokaad (1948-49) Potsdami konverentsi otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
