Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid, veidi hiljem ka USAs. vastaseis Euroopas-Berliini müür- 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür Lääne- Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Võitlus kolmanda maailma riikides-Kores sõda- Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik
AUMÕRVAD ISLAMIKULTUURIS näide Saksamaa põhjal Lühireferaat Autor: Keila 2014 1. TAUSTAINFORMATSIOON Mõnedes traditsioonilistes ja hõimutavadel baseeruvates ühiskondades annab komme mehele sellise dominantse rolli, et kui tema perekonna üks naistest on väidetavalt teinud midagi sündsusetut, isegi ilma tõenditeta või fakte kontrollimata, siis mehel on õigus ta oma au kaitseks tappa. Meedia on taolist olukorda enda jaoks vägagi soodsalt ära kasutanud, kuna ühed südametunnistuseta inimesed jätkavad seda barbaarset kommet ja teised lubavad sel jätkuda. Arvatakse, et kui taoline ebaõiglus leiab aset islamimaailmas, siis on see kindlasti islami seadusega nii sätestatud. Aga kas asjad on ikka nii? Esiteks, islami seaduse järgi ei ole inimestel ...
VENEMAA/ NÕUKOGUDE LIIT sise- ja välispoliitika majandus kultuur rahvusvaheline poliitika 1900-1914 - isevalitsus Nikolai II - kiire tööstuslik areng Witte - tsensuur sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades. väliskapitali suur roll ametlik kultuuripoliitika keiser, usk ja liitumine Entente'iga: - võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis - maaküsimus - kiiresti areneva isamaa 1893 Vene-Prantsuse Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kap...
Saksamaa Üldandemed: Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on
Rosenfeldt. Esimesed Eesti naissportlased olümpiamängudel olid Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises ning Helene Michelson, kes koos Eduard Hiopiga võistlesid iluuisutamise paarissõidus. Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil. Olümpia kiiruisutamise rajal võistles kümnekordne Eesti meister Aleksander Mitt. XI suveolümpiamängud, Berliin 1936 Eesti sportlasi oli võistlemas 39. Jällegi oli meil medalite rohke aasta. Lisaks võitjatele olid edukad ka: Kalevi Kotkas, kes võistles Soome värvides ja sai neljanda koha, sõudmises oli Austraalia au kaitsmas meie mees Leonard Einsaar. Edgar Puusepp sai neljanda ja Evald Sikk kuuenda koha maadluses. Kergejõustikus Arnold Viiding ja Koit Annamaa jäid kaheksandaks. VI taliolümpiamängud, Oslo 1952 Eestlastest võttis osa ainult Juku Pent ja temagi
Hicham El 1500 m jooks 3.26,00 Maroko Rooma 14. juuli 1998 Guerrouj Hicham El 1 miili jooks 3.43,13 Maroko Rooma 7. juuli 1999 Guerrouj Hicham El 7. september 2000 m jooks 4.44,79 Maroko Berliin Guerrouj 1999 8/11 1. september 3000 m jooks 7.20,67 Daniel Komen Kenya Rieti 1996 5000 m jooks 12.37,35 Kenenisa Bekele Etioopia Hengelo 31. mai 2004 10 000 m jooks 26.17,53 Kenenisa Bekele Etioopia Brüssel 26
Hicham El 1500 m jooks 3.26,00 Maroko Rooma 14. juuli1998 Guerrouj Hicham El 1 miili jooks 3.43,13 Maroko Rooma 7. juuli 1999 Guerrouj Hicham El 7. september 2000 m jooks 4.44,79 Maroko Berliin Guerrouj 1999 1. september 3000 m jooks 7.20,67 Daniel Komen Kenya Rieti 1996 5000 m jooks 12.37,35 Kenenisa Bekele Etioopia Hengelo 31. mai 2004 10 000 m jooks 26:20.31 Kenenisa Bekele Etioopia Ostrava 8. juuni 2004
See löök tabas liitlasvägesid ootamatult andes algselt sakslastele edu. Pealetund õnnestus siiski peatada. See jäi viimaseks pealetungioperatsiooniks läänerindel sakslastelt. 1945 Dresdeni hävitamine. BERIINI VALLUTAMINE 1945 läks Punaarmee pealetungile. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlike lahinguid. 1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. SAKSAMAA ALISTUMINE 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. 17.juulil-2 august 1945 toimus Potsdamis võitjariikide konverents. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel 4
AJALUGU 1. HEAOLUÜHISKOND Heaolukasv 1950.a keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heoluühiskonnani jõudma. Elatustase ebavõrdne. Heaoluühiskond: a) tähendas sotsiaalse turvatunde b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus nüüd tarbeesemeks. Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolud...
pehmenema doktriin sarnasused Toimusid massilised arreteerimised, ning viidi läbi põhjalik puhastus riigi- ja parteiaparaadis Demokraatlikud ümberkorraldused likvideeriti Võimule pandi Moskva meelne valitsus Töö allikatega: Berliini müür 1)Mispärast arvasid Lääne kommentaatorid vastavalt dokumendile A, et Lääne berliin kujunes kommunistliku Ida suhtes otsekui "Pealetungiks Ida vastu"? Lääne Berliinist loodi justkui Lääne elu stiilinäide ja püüti näidata selle elu häid ja ahvatlevamaid külgi, majanduslik erinevus oli meeletu, Lääne.Berliinis kehtivate vabaduste ja ümberringi asetseva kontrolli pärast 2)Iseloomustage allikate b ja C põhjal USA ja NSVL erinevaid seisukohti 1961. a Berliini kriisi põhjuste kohta?
Kuressaare Gümnaasium Anthonis van Dyck Referaat Koostaja: Klass: Kuressaare 2009 Elulugu Sir Anthony van Dyck (22 märts 1599- 9 detsember 1641) oli flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest, mis olid tehtud rahuliku elegantsiga, mis jäi juhtivaks tunnusjooneks Inglise portree maalides järgmiseks 150 aastaks. Lisaks sellele maalis ta Piibli ja mütoloogilistel teemadel maale, näidates üles suurepäraseid oskusi kavandi tegijana ning oli väga oluline vesivärvide ja ofordi innovaator. Van Dyck sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Tema talent lõi välja juba väga varases nooruses .1609a. alates õppis ta maalimist Hendrick van Baleni juures . 1615 aasataks oli ta aga juba iseseisev kunstnik ning avas oma maaliateljee koos endast veel noorema sõb...
Robert Schumann 1810-1856 ELULUGU Helilooja sünnilinnaks on Zwickau. Tema isa, kes oli tuntud kirjanik ja kirjastaja ja raamatumüüja, soodustas igati poja muusikalisi ja kirjanduslikke pürgimisi. Lõpetanud gümnaasiumi astub ema tungival soovil (isa just surnud) 1828. (18a) Leipsigi ülikooli õigusteaduskonda, kus õpib vaheaegadega kuni 1830. Need õpingud olid väga vastumeelsed, ning tema huvidega risti-vastupidised. Seda rahulolematust leevendas vaid muusika, mille keskmes asus klaver. Seda pilli harjutas ennastunustamiseni. Juriidiliste parakrahvide pähetuupimine oli piin. Veenis ema, et tema kutsumuseks on muusika. 1834. aastal hakkab Schumann välja andma ajkirja Neue Zeitschrift für musik. See ajakiri propageeris rahvuslikkust, kõrget moraali ning arvustas akatemismi. Samamaegselt jätkabpingelist tööd klöaveriga. Maestro Wieck on oma õpilasega väga rahul ning enustab takke suurt tulevikku pianisti, heli...
Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947-1991 Külm sõda. Pt 1-4, 16. 1. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külma sõja põhjusteks olid: a) Uus olukord maailmapoliitikas - Euroopa suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa) roll maailmapoliitikas vähenes. Riigid olid sõjas kanntada saanud. b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma. c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal...
Loomulikult oli esmane õigus ühinenud Saksamaa kroonile Preisi kuningal. Jaanuaris 1871 kuulutati Versailles’ lossi kuulsas peeglisaalis ühendatud Saksamaa keiser. Enamik sakslasi võttis ühtse riigi loomise rõõmuga vastu, nähes selles Saksa ajaloo tipphetke ja rahvuslike püüdluste täitumist. Saksa keisririik jäi riikide liiduks ehk liitriigiks, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid ja sealsed valitsejadünastiad. Ühendatud Saksamaa pealinnaks kuulutati Berliin, sest see oli Saksamaa tähtsaima liikmesriigi Preisimaa (moodustas Saksamaast umbes 50%) keskus. 7. Kes oli ühendatud Saksamaa keiser ja kellele kuulus reaalne võim? Ühendatud Saksamaa keisriks krooniti Preisi kuningas Wilhelm I. Saksa keiser sai tulla alati ainult Preisi kuningakojast, kuna Preisimaa mängis ülekaalukat rolli liikmesriikide hulgas. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhja-Saksa Liidu põhikirja alusel
NSVL suunas nii palju raha relvastumisele ja militaartehnikale, et kõige muu jaoks riigis nappis raha. Paljud kaubad muutusid defitsiidiks ja süüa sai talongide alusel. Riigis vohas näljahäda. Samuti oli relvi mingiks hetkeks toodetud nii palju, et nendega ei olnud enam midagi teha ning neid polnud enam kusagile panna. Sõjaväe ülevalpidamiseks kulutatud raha oleks võinud kasutada hoopis elujärje parandamiseks. 9. Saksamaad “külma sõja” ajal. Pärast teist maailmasõda jagunes Berliin okupatsioonitsoonideks. Lääne-Berliin oli Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA kontrolli all ning Ida-Berliin Nõukogude Liidu all, kommunistlik diktatuur, rahva olukord halb. Lääne-Saksamaal viidi läbi reforme, 1949 põhiseadus. Saksa Liidupäeval e. Bundestagi valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid. Majanduslik olukord raske, raha oli kaotanud väärtuse, must turg õitses. Valitsus otsustas sotsiaalse turumajanduse rajamist. Leiti, et riik ei pea majandust
Kooli nimi "Mälestusnäitus" Kunstiretsensioon Nimi klass Tallinn 2007 MARKO MÄETAMM Sündinud 1965. aastal Viljandis Haridus: 1993 1995 magistriõpe Eesti Kusntiakadeemias, kaitses M.A. 1988 1993 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond. 2003. aastast EKA vabade kunstide dekaan. Personaalnäitused: 2004 "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni so...
vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee · See sõjavägi purustas aastal 1675 Fehrbellini lahingus rootslasi Preisi kuningriik
1945... · Jaanuaris jõudis Punaarmee Saksamaale. · Veebruaris Jalta konverents (Stalin, Churchill ja Roosevelt): kevadel asutatakse Ühinenud Rahvaste organisatsioon, NSVL-i okupeeritud Euroopa jäeti temale. · Vastupanuvõitlejad hukkasid Mussolini. · Algab Berliini piiramine Punaarmee poolt. · 30.aprill teeb Hitler enesetapu (lootusetu olukord Punaarmeega), järglaseks Göring. · 2.mail Berliin alistub. · 8.mail 1945 Saksamaa kapituleerub (alistub). Potsdami konverents 1945... · Võitjariikide konverents. · Kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa loovutamine NSVL-le. · Saksamaa jaotati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA, NSVL. · Võim Saksamaal ja kohtupidamine selle juhtide üle läks Liitlaste Sõjalisele Administratsioonile. · Saksamaale määrati reparatsioonid (demonteeriti tehaste tehnikat).
Määrati ka Ühinenud Rahvaste Org asutamiskonverentsi aeg ja koht (1945 apr-jun San Franciscos) kirjutati alla ÜRO põhikirjale ÜRO sünnipäev 24 okt 1945 7-8 mai 195 Berliini vallutamine (Hitler seks ajaks ennast tapnud) kirjutatakse alla Saksa kapitulerimis aktidele 9 mai purustab NSVL Tsehhis viimased Saksa üksused. sõjategevus euroopas lõppeb Potsdami konverents (1945 jul-aug) Saksamaa jagati SB, USA, PR, NSVL vahel neljaks oktson ja Berliin neljaks sektoriks (taheti anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla) Pärasy Saksa alistumist oli sõjatandriks Kaug-Ida USA ülekaal ilmnes veel 1942 suvel, kuid ka järgmistel aastatel jätkas vallutatud alade tagasivallutamine Jaapani olukord oli lootusetu, kuid kapettep lükati tagasi seepeale USA otsustab kasutada tuumapomme Hiroshima ja Nagasaki NSVL väe Mandzuurias ja Koreas
Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida, demonteerida. Sõjaroimarid läksid kohtu alla. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud Sõja tagajärjed: Nürnbergi protsess: Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa
ilmastikuolude tõttu löödi tagasi. 1945: · veebruar Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva melevalla alla jätta, paika pandi okupatsioonitsoonid Saksamaal. Suur võit NSVLile, sest sellest sai alus Euroopa lõhestumine. · 02. 04 Berliin kapituleerus. · 13.04 Punaarmee vallutas Viini · 16. 04 Punaarmee pealetung Oderil, alguses ebaedu, hiljem pani ülekaalu maksma. · 24. 04 Punaarmee jõudis Berliini. · Aprill Saksa vägede kaitse kokku varisemine. · Aprilli lõpp S annavad alla Itaalias. · 8.mai Saksamaa täieliku kapituleerumise akt. Teise maailmasõja lõpp Euroopas. · 17.07-2.08 Potsdami võitjariikide konverents, Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamise
Uute jõudude vahekord maailmas Riigipiirid muutusid. Tekkisid uued riigid. Paljud inimesed olid sunnitud ümber asuma. USA muutus üliriigiks. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. NSV Liit eraldas oma võimu all olevad riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda Lääneriikidele tundus, et Stalin püüab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Kahtlused said kinnitust, kui Stalin seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus Iraanist vägesid välja viimast. 1946. Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem Churchilli kõne Fultonis kutsus üles kommunismi levikule vastu seisma. Konfliktidest ei tahetud aga midagi kuulda nind oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema. Sellest sai Stalin hoogu juurde ...
Vastavalt Jalta konverentsil otsustatu, hakati 1945. aasta kevadtalvel Saksa relvajõudude lõplikku hävitamist. Saksamaa oli jäänud ilma liitlasteta. Vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Natsi-Saksamaa lõppu tähistas berliini vallutamine. 7.-8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Saksamaa jagati SB, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel neljaks okupatsioonitsooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks. 14. Jaapani purustamine Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA koos liitlastega jätkas 1943-1944 vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Jaapani armee olukord oli väga masendav, eriti lennuvägi. Tehnika oli vananenud. Jaapani sõjaväejuhtkond otsustas kasutusele võtta kamikazed ehk suitsiidipiloodid. Alistumisettepanekud lükati Jaapani poolt tagasi ning seepeale otsustas USA kasutusele võtta tuumapommid
tromboonid, metsasarved), keelpillid ( I,II viiul, vioola, tsello, harf), löökpillid. 3. Klassitsisimi ajastu üldiseloomustus. Kui 18. Sajandini olid kirik ja õukond väga olulised. Alates 18. sajandist hakkas helilooja suhtlema asjatundlikuma publikuga ning see andis talle loomevabadust. Tekkisid muusikaühingu, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülalpidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusika keskused olid London, Pariis, Viin, Berliin, Leipzig. Arenes ka nooditrükindus, muusika ajakirjandus. Hakati välja andma muusikaõpikuid. Klassitsismi ajastul oli religioon seotud inimeste tunnetega ja kogemustega, varem aga kirikuga. Klassitsisimi ajastu on saanud oma nime ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab tõlkes esmaklassiline. Klassitsismi ajastu muusika sündis Itaalia ja Prantsusmaa hilisbaroki muusikast 1730 aasta paiku, uutest vooludest. 1720- 1760 oli aeg mil kujunesid välja uued muusikavormid ja zanrid.
NSVL liikmesriikide sundsotsialiseerumine, mis nägi ette liidrite väljavahetamist kommunstide vastu. - Sotsialistlik orientatsioon 4. Seletage mõisted: - Trumani doktriin - Marshalli plaan - Heinsteini doktriin - Breznevi doktriin 5. Kriisid ja lokaalsed sõjad: - Põhjused - Eesmärgid - Millal toimus - Osavõtjad - Kuidas lahenes - Tulemused 6. Berliin, blokaad, korea sõda, berliini kriis, kuuba kriis, vietnami sõda. Saksamaaga rahulepingut ei tehtud lepingut, sest see oli okupeeritud ja nelja riigi vahel ära jagatud. Tuumarelva võisid omada USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina. Nüüd on lisandunud India, Pakistan, Iisrael, Põhja-Korea, Iraan? 1949 NATO 1955 VLO 1970-72 Saksa Saksa suhted 1973 Vietnami sõja lõpp 1975 Helsingi lõppakti allkirjastamine (Venemaad süüdistati
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm ...
Mis riigid Kuidas lõppes ? osalesid? Isikud? Berliini *NSVL, Saksamaa, USA 1949 kuulutati blokaad NSVL ei tahtnud, et läänes läänetsoonide baasil 1948 juuni – tekiks ühine tsoon ning sulges välja SLV, idatsooni 1949 mai maismaateed Berliini baasil SDV. Berliin jäi läänesektoritesse. Lääs jagati kaheks. varustas lennukitega Lääne- Berliini toiduainete, toorainete ja kütusega. Korea sõda *Põhja ja Lõuna-Korea, ÜRO Hukkus u 1 miljon 1950-1953 väed, Hiina, NSVL inimest ning säilis 2
Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, ko...
6. Allikad lk 16 Sissejuhatus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa
1945.a. . jaanuaril algas Baranowi sillapeast Punaarmee suurpealetung. Idarinde kesklõik purustati. Saksamaa kaotas okupeeritud Poola alad. Ida-Preisimaa lõigati ära. 1945.a talve ja kevade jooksul tungisid Punaarmee idast ja lääneliitlased läänest Saksamaa territooriumile. 26. veebruaril 1945.a. toimus Punaarmee läbimurre Brombergist kuni Läänemereni. 16. aprillil algas Oderi ja Neisse joonelt lähtuv Punaarmee suurpealetung. Berliin piirati sisse 25. aprillil kohtusid USA ja NSVL väed Elbe-äärses Torgaus. 30. aprillil 1945 Hitler koos Eva Brauniga sooritavad enesetapu. 2. mail 1945.a. Berliin kapituleerus. 7. mail kindralooberst Jodl kirjutas Eisenhoweri peakorteris Reimsis alla Saksa Wehrmachti tingimusteta kapitulatsioonile. 8. mail 1945 Saksamaa lõplik kapituleerumine , mil kordasid kapitulatsiooniakti kindralfeldmarssal Keitel, kindraladmiral
hävitati 6 juunil 1944 avati teine rinne st usa SB ja kanada väed maabusid usa kindrali eisenhoweri juhtimisel normandias prantsusmaa saksa ohvitserid tegid hitlerile ebaõnnestunud atendaadi katse juuli 1944 sept 1944 liitlased jõudsid saksamaa piirile veebruar 1945 Krimmi ehk jalta konverentsil usa nl ja sb juhid leppisid kokku purustada saksamaa ja jagada maailm mõjusfäärideks 30 apr 1945 hitler tappis end 2 mai 1945 langes berliin 8 mai 1945 saksamaa kapituleerus e andis alla 1945 juuli – august potsdani konverentsil lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele usa heitis 6 august 1945 hirosimale ja 9 august nagasakile 2 sept 1945 jaapan kirjutas alla kapitulatsiooni aktile lõppes teine maailmasõda 2 ms tulemused suured inimkaotused nõukogude liidus hukkus 27-40 mln inimest saksamaa kaotas 6 mln hiina 10 mln poola 6 mln usa kaotas 0,4 mln suured materiaalsed kaotused 400 mld dollarit
Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde,...
Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Läänemeres on palju sadamaid, kuna rannajoon on hästi liigestatud
Evald Aav (7.03.1900 Tallinn 21.03.1939 Tallinn), Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade...
Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906): · Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu. · 1906 jaan. toimus Maroko sultani nõudmisel Hispaanias konverents Maroko kriisi arutamiseks. · Konverents otsustas säilitada Maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse,
Vallutatud aladel toimus vägivallatsemine. Vastupanuliikumine häiris natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist. Tapsid tähtsaid tegelasi, kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst. sõja tulemused: kes sõja võitsid (lk 100), mis sai Saksamaast vahetult pärast sõda (lk 113), kuidas toimus Jaapani alistamine (lk 114) Saksamaa, Itaalia, Jaapan said lüüa. Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel 4 okupatsioonitsooniks ja pealinn Berliin 4 sektoriks.Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid alla ei tahetud anda. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Nõukkogude väed purustasid Jaapani miljonilise armee. Pärast Jaapani juhid nõususid alla andma 2sept. 1945a.
Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saks...
kohta ja pakub meie toonasele sõjaväejuhtkonnale operatiiv-strateegilise tegutsemisplaani. Ta on veendunud, et kui oleksime sõjalise vastuhaku valinud, ,,vaevalt meil nii halvasti oleks läinud, nagu tegelikult läks" . Taas ei pääse me ajarännust. Maailmasõda oli alanud. Eesti oli üksi ja liitlasteta. Juunis oli Saksamaaga vastav leping sõlmitud, aga augusti lõpust sai selgeks, et Nõukogude Liidu aktsioone Baltimaadel Berliin ei takista. Rootsi kuulutas üle päeva oma neutraalsust. Jänkid oli otsustanud Vana Maailma hullusse mitte sekkuda. Londoni ja Pariisi toetus kallaletungi korral jäänuks verbaalseks hukkamõistuks ei enamaks. Samal ajal pakkus Moskva allakirjutamiseks dokumenti, kus ta mitte millegagi Eestit ei ähvardanud soovis üksnes paigutada määratud ajaks piiratud arvu väeüksusi piiratud arvuga sõjaväebaasidesse. Tegemist oli räige vale ja alatusega. Aga praegu peame möönma muudki,
Euroopa riikidele. Sellega loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihistustöö mõju. Stalin keelas Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda ning seetõttu sattus Jugoslaavia Moskvaga vastuollu. 1948. aastal sai alguse Berliini blokaad. Selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast ( elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel maha suruda ning endaga liita. Lääne- Berliin aga ei alistunud ning Berliini blokaadi võibki lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Vastaseid prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises. USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu. Üritati laiendada oma mõjuvõimu. 1949. aastal asutati NATO ( Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). Selle
2) tootmine langes, hinnad tõusid. * 1981.a presidendiks saanud R-Reagan võttis kasutusele kriisist ülesaamiseks monetaristliku majanduspoliitika: 1) alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn. SDV Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7. SLV sisepoliitiline elu (juhid, parteid, iseloomustus). V: Juhid: 1) 1950-1960.a->võimul kristlikud demokraadid,juht Konrad Adenauer [ panus: *sots turumajanduse väljatöötamine; riigi kaasamine Lääne koostöö võrguga; leppimine Prants 1963.a Elysee kokkulepe]. 2) 1970.aastad->võimul sots.demokraadid,juht Willy Brandt[teostas nn uut sisepoliitikat]. 3) 1980.aastad->võimul kristlikud demok, juht Helmut Kohl[Saksamaa ühines, Berliini müür lammutati]. Parteid:
desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises. Kriisid ja sõjad Berliini blokaad (vt Saksamaa lõhestamine) · Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin, et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma võimu alla saada ja keelas uue valuuta kasutamise põhjendusel, et kogu linn on majanduslikult Nõukogude tsooni osa · 22. juunil läks Nõukogude Liit veelgi kaugemale ja nõudis uue Ida-Saksa valuuta kasutuselevõttu ka Lääne-Berliinis
Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid- näiteks astus Prantsusmaa de`Gauelle`i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis). NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad. 2.6. Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) (Vt. ka õpik lk.51- 52): Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse
Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja Hispaaniale ei pakutud (kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco). Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist,
Eesti Päästekomitee - organ Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ettevalmistamiseks aastal 1918. Päästekomitee koostas iseseisvusmanifesti. Manifest kõigi Eestimaa rahvastele - riigi valitsuse pidulik kirjalik teadaanne rahvale, et Eestimaa kuulutatakse iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks Tartu Rahu - Eesti ja Nõukogude Venemaa rahu aastal 1920. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust Isikud!! Willhelm II - Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises.Pärast Franz Ferdinandi mahalaskmist (28. juunil 1914) toetas Wilhelm tugevalt keiser Franz Josephit, andes nii Austria-Ungarile võimaluse alustada sõda Serbia vastu. Franz Ferdinand - oli Austria-Ungarija troonipärija. Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otseseks ajendiks
Külm sõda, raudne eesriie Külm sõda tähendab lääne demokraatia ja ida kommunismi vastasseisu ilma otsese sõjata. Teine maailmasõda muutis igal pool riigipiire ja seetõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Sõda muutis ka jõudude vahekorda, USA tõusis esile ja Prantsusmaa, Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvas...
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
Mart Sander Referaat 12 a Tallinn 2010 Elulugu 10. augustil 1967. aastal märter Laurentiuse mälestuspäeval ehk lauritsapäeval ja sellest oma keskmise nime saanud Martin Laurent Sander sündis Tallinnas Sakala tänavas majas, kus ta perekond oli juba kolm põlvkonda elanud. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna reaalkoolis, aastail 1983-85 G. Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimise ja klaveri eriala, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Päris ,,noorust" polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli harjutades ning raamatuid lugedes. Kodus järgiti neil kristlikke põhimõtteid ning iseloomuomadus, mis ta sealt kaasa sai on olnud kompromissitus, mis puudutab ausust ja põhimõtteid. Mart Sander astus rahva ette 17aastaselt. Hea välimusega, rühikas, stiilne. ...
Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ja lahinud Põhja-Aafrikas olid lõppenid. Berliini vallutamine: jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. 16.aprill 1945 alustas Punaarmee pealetungi Oderil. 24.aprillil jõuti Berliini ning 25.aprill kohtusid põhjast ja lõunast ümber Berliini läinud Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega. 2.aprillil 1945 Berliin kapituleerus. Normandia dessant: 6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida ning kuigi liitlaste edasitungi õnnestus mõnda aega pidurdada, varises Saksa kaitse suve lõpuks kokku. Olulist osa selles etendas liitlasjõudude ülekaal õhus. 25.aug.1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. 6. Teada mõisteid/sündmusi: Kummaline sõda 03.09
osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt. Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja "oma" kolooniate vahel. Kolooniatest emamaale suundus järjest kasvav ja mitmekesistuv põllumajandussaaduste ja tööstustooraine voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti mõningaid tarbekaupu. Küllaltki elav oli ka tööstusriikide omavaheline kaubavahetus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
