Külma sõja võitjad ja kaotajad Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majandusli...
2. Hispaania - Madrid 3. Andorra - Andorra la Vella 4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39. Tšehhi - Praha 40. Slovakkia - Bratislava 41. Ungari - Budapest 42. Rumeenia - Bukarest 43. Moldova - Chișinău 44. Ukraina - Kiiev 45. Taani - Kopenhaagen 46
Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32
Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik Tallinn Läti Vabariik Riia Leedu Vabariik Vilnius Poola Vabariik Varssavi Valgevene Vabariik Minsk Tsehhi Vabariik Praha Slovakkia Vabariik Bratislava Ungari Vabariik Budapest
Saksamaa Mark Kaljumäe PM3A Riigist riigist pindala-357 111,91 km² Riigikord-parlamenttaarne Pealinn-Berliin Riigikeel-saksa keel rahvast Rahvaarv-81,8miljonit inimest(rahvaarvu poolest 15.kohal)2010 aasta seisuga Keskmine vanus 79,9 aastat Põllumajandusest Põllumaad on 48,4% riigi territooriumist, sellest on haritav maa 34,3% ja mitmeaastased põllukultuurid 0,6% . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Taimekasvatus Saksamaal kasvatatakse erinevaid kultuurisisd:nisu,kartul, nisu, suhkrupeet, raps, viinamari, õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad. See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu järgi esikohal. Loomakasvatus Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: mesilased, pühvlid, veised, kanad, pardid, kitsed, hobused, sead(...
Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Bratislava Sloveenia Pealinn: Ljubljana Soome Pealinn: Helsingi Suurbritannia Pealinn: London sveits Pealinn: Bern Taani Pealinn: Kopenhaagen Tsehhi Pealinn: Praha Türgi Pealinn: Ankara Ukraina Pealinn: Kiiev Ungari Pealinn: Budapest Valgevene Pealinn:Minsk Vatikan Pealinn: puudub Venemaa Pealinn: Moskva
Kiviõli 1. Keskkool Richard Strauss 11.06.1864-8.09.1949 Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Franz Strauss:esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Josephine Strauss:Õlletehas Pshorr Isalt vanamoeline ja põhjalik muusikaharidus Esimesed palad-6 a. Isa keelas Wagneri muusikat õppida-alam sort 1882-ülikool:kunstiajalugu ja filosoofia 1883-Berliin,1885- München:dirigent 1894-abiellus soprani Pauline Maria de Annaga 1886-jõuab sümfoonilise poeemi juurde 1903-koostöö Hugo von Hoffmannstahliga,keskendub ooperitele 1922-huvi varasema muusika vastu,taaselustab Lully ja Mozarti oopereid 1933-muusikadirektor 1934-hümn Berliini OM jaoks 1935-ametist tagandamine Sureb südameatakki Looming Sümfoonilised poeemid:"Macbeth" "Don Juan" ...
10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40.Tsehhi Praha 41.Ukraina Kiiev 42.Ungari Budapest 43.Valgevene Minsk 44.Vatikan 45.Venemaa - Moskva
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18
AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Helsingi Rootsi Stockholm Norra Oslo Taani Kopenhaagen Leedu Vilnius Portugal Lissabon Tsehhi Praha Holland Amsterdam Belgia Brüssel Sveits Bern Sloveenia Ljubljana Slovakkia Bratislava Ungari Budapest Horvaatia Makedoonia Skopje Andorra Andorra La Velle
Euroopa pealinnad. 1. Eesti- Tallinn 2. Läti- Riia 3. Leedu- Vilnius 4. Soome- Helsingi 5. Rootsi- Stockholm 6. Norra- Oslo 7. Island- Reykjavik 8. Iirimaa- Dublin 9. Suurbritannia- London 10. Taani- Kopenhaagen 11. Holland- Amsterdam 12. Belgia- Brüssel 13. Luksemburg- Luxembourg 14. Saksamaa- Berliin 15. Prantsusmaa- Pariis 16. Monaco- Monaco 17. Hispaania- Madrid 18. Portugal- Lissabon 19. Andorra- Andorra la Vella 20. Sveits- Bern 21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35
ning abiellus • Suri 15. detsembril 1675 Maalid • Temalt on säilinud 35 pilti ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki. • Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Royal Picture Gallery Mauritshuis, Haag, Holland "Piima kallav teenijatüdruk" Riigimuuseum, Amsterdam "Klaas veini" Gemäld-galerie, Berliin, Saksamaa Loomingu üldine iseloomustus • Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures • Algul harrastas ajaloolistel teemal: – Piibel – Mütoloogia (rahvaste müüdid) – Antiikajalugu Loomingu üldine iseloomustus • Hiljem harrastab olustikumaali (inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal) • Kunstis on eriline rahu, seletus ja keskendatus • Suurt tähelepanu pööras kunstnik valguse kujutamisele. Aitäh tähelepanu eest
EL riigid ja nende pealinnad liitumise järjekorras Riik Pealinn Liitumise aeg Belgia Brüssel 1. jaanuar 1958 Saksamaa Berliin 1. jaanuar 1958 Prantsusmaa Pariis 1. jaanuar 1958 Itaalia Rooma 1. jaanuar 1958 Luksemburg Luxembourg 1. jaanuar 1958 Holland Amsterdam 1. jaanuar 1958 Taani Kopenhaagen 1. jaanuar 1973
Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfoonia” ● Sümfoonilised poeemid, “Finlandia” ● Süidid (Süit on mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontarstsetest iseseisvatest osadest) “Karelia” ● Iseäralikud jooned muusikas Friedrich Pacius ● 1804-1891 ● Hamburg-Helsinki ● Soome muusikaelu juhtfiguur ● Dirigent
Heaoluühiskond · Heaoluühiskonnani jõudmine 1950. aastate keskpaiku. · Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna...
Kahepooluselise maailma vastasseisud Teise maailmasõja lõpul oli NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem jõudnud ühelemeelele. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamiseks põhjuseks osutus see, et NSV Liidu tegevus Ida-Euroopal. Nimelt ta aitas oma vallutatud piirkondadele kommunismi võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks. Kuid sellega asi ei piirdunud, seal valitses julm totalitaarne diktatuur. Demokraatlikud, kapitalistlikud riigid nagu nt. Usa ja tema lääneliitlastele ei meeldinud NL kommunismi levik. Tekkisid ideoloogilised vastasseisud. 1947 a. märtsis kuulutati välja Turmani doktriin, mille sisuks sai see, et Usa aitab nii majanduslikult kui säjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega- see oli kommunismi pidurdamise poliitika. Doktriidi elluviimisel aitas kaasa Marshalli plaan, mis samuti loodi 1947.a. Kujune...
... Our way leads back over the Spree. We drive to the Gendarmenmarkt. Particularly interesting here are the former playhouse in the neoclassical style - it was built by the famous master builder Schinkel -, to the left of it the German Cathedral with its high dome. Est Nüüd sõidame Berliinis kõige kuulsama kaubatänava Kurfürstendammi kaudu. Vasakul näete Kaiseri Wilhelmi mälestuskirikut. See koosneb vanast ja uuest osast. 1943. aastal langes II maailmasõja ajal püha kirik. Berliin tahab saada ülejäänuid. Nii võeti pärast sõda uus kirik, kus vana oli ehitatud. ... Nüüd sõime läbi Tiergarteni Big Stari. Just neid liiklusmärke nimetatakse seetõttu, et siin on nii palju teid, et see näeb välja nagu suur täht. Keskel näete võidukolli. Samas seisab samba üle Viktoria võidu jumalanna. See oli kullatud 1987. aastal. Berliinlased kutsuvad numbrit "Goldelse". Seal näete lossi Bellevue. ... Nüüd oleme 17. juunil tänaval ja sõitke Brandenburgi väravasse
Euroopa riigid: · Island, Reykjavik · Suurbritannia, London · Iirimaa, Dublin · Portugal, Lissabon · Hispaania, Madrid · Prantsusmaa, Pariis · Belgia, Brüssel · Holland, Amsterdam · Saksamaa, Berliin · Sveits, Bern · Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev
Kunstimuuseum, New York ,,Püha Barbara" 1475 - 1500 Click to edit Master text styles Giovanni Antonio Second level Boltraffio Third level Fourth level Fifth level · 1466-1516 · Itaalia maalikunstnik · Riigimuuseum, Berliin ,,Püha Barbara" 1493-1499 Click to edit Master text styles Second level Jan van Eyck Third level Fourth level Fifth level · 1395 9. juuli 1441 · Flaami maalikunstnik · Oli 57 aastane · Koninklijk Museum voor Schone Kunsten, Antverpen
Klm Sda - Klma sjaks nimetatakse Ameera hendriikide ning Nukogude Liidu vastasseisu prast 2 maailmasda . Klma sja phirelv oli tuumarelv. Klma sja esime- seks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused , millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riingi (NSVL, USA , Prantsusmaa ja Inglismaa) vahel okupatsiooni- tsoonideks . Lneriikide eesmrgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal . NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini lnesektoritele , eesmrgiks sundida lneriike sellest alast loobuma .
EL Liikmesriigid koos pealinnadega Linn tähis aasta pealinn Belgia BE 1. jaanuar 1958 Brüssel Saksamaa DE 1. jaanuar 1958/3. oktoober 1990 Berliin Prantsusmaa FR 1. jaanuar 1958 Pariis Itaalia IT 1. jaanuar 1958 Rooma Luksemburg LU 1. jaanuar 1958 Luxembourg Holland NL 1. jaanuar 1958 Amsterdam Taani DK 1. jaanuar 1973 Kopenhaagen Iirimaa IE 1. jaanuar 1973 Dublin SuurbritanniaUK 1. jaanuar 1973 London Kreeka EL 1. jaanuar 1981 Ateena
Kavas oli 17 spordiala (kergejõustik, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, sõudmine, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, laskmine, vehklemine, maahoki, kunstikonkursialad). Võistlusalasid oli kokku 126. Näidisalad olid Lacrosse, ameerika jalgpall. Kergejõustikualasid oli 29 (neist 6 naiste ala). Esmakordselt oli olümpiakavas 50 km käimine. 1936. Berliin 1936. aasta suveolümpiamängud olid XI nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 1. august - 16. august 1936 Berliinis, Saksamaa pealinnas. Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Järgmised taotlused esitati ROK-i 26. istungil Amsterdamis 1928 ja 28. istungil Berliinis 1930, kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil Barcelonas 1931
monarhia) Poola Varssavi Vabariik Portugal Lissabon Vabariik Prantsusmaa Pariis Vabariik Rootsi Stockholm Kuningriik (konstitut. monarhia) Rumeenia Bukarest Vabariik Saksamaa Berliin Liitvabariik (föderaalne. Vbr) San Marino San Marino Vabariik Serbia Belgrad Vabariik Slovakkia Bratislava Vabariik Sloveenia Ljubljana Vabariik Soome Helsinki Vabariik
mistõttu on tähistuse lühendamiseks kasutusele võetud Plancki nurkkonstant ehk taandatud Plancki konstant: SAAVUTUSED Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. "Pour le Mérite" aumärk teaduse ja kunsti teenete Adlerschild des Deutschen Reiches (1928), auhind Saksamaa presidendilt Max Planck medal (1929, koos Einsteiniga) Copley Medal (1929) Planck sai doktorikraadi sellisetes ülikoolides nagu Frankfurt, München, Rostock, Berliin, Ateena, Cambridge, London, and Glasgow. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! http://et.wikipedia.org/wiki/Max_Planck http://en.wikipedia.org/wiki/Max_Planck
Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. 2. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. 3. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis 1. Berliin 2. 1958-1961 3. SDemokraatlikV ( NSVL) ja SLiitV (FRA, GBR, USA) 4. Kumbki pool ei tunnistanud teineteist, NSVL tahtis kogu GERi aga ei saanud oma tahtmist. 5. Ehitati NSVL poolt Berliini blokaad, mis eraldas ida ja lääne GERi. Põgenikud põgenesid idast-läände. Müür ehitati ümber Lääne-Berliini, see püsis 1961-1989. Kuuba kriis 1. Kuuba 2. 1962 3. Kuuba ( NSVL toetus) vs, USA (Kennedy) 4. 1959. F
Kui lai on jõgi ja kui kõrge on puu? 28° 40° Ülesanne 25. Jõe laiuse BD määramiseks märgiti BD sihis A B D pikkus AB = 30 m. Jõe teisel kaldal vee piiril kasvav puu C DC paistab punktist A 13°nurga alla ja punktist B 30° nurga all. Kui lai on jõgi ja kui kõrge on puu? Ülesanne 26. Amsterdam Berliin Praha moodustavad kolmnurga, mille kaks nurka on 50° ja 110°.Berliinist 13° 30° Prahasse on ligikaudu 280 km. Kui kaugel on Amsterdam Berliinist ja Praha Amsterdamist? Vastus andke 10 km täpsusega. A B D Amsterdam Berliin 110°
rahareformi, kaheks: 4 de-: 1. Saksamaa LV, Demokratiseerimin pealinnaks Bonn e 2. Saksamaa DV, Demilitariseerimine pealinnaks Berliin Demonteerimine Denatsifitseerimine 2. Berliini 1961 Saksamaa LV – Berliin Enamik sakslasi Berliini müür, kriis + Saksamaa DV nägid Lääne- raudne eesriie sai Berliinis paremat tegelikkuseks elatustaset,
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi
Mihhail Ivanovits ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830. aastal läks helilooja välismaale alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu ...
Mis on külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatli...
Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904....
Bayerische Motoren Werke AG Liik: Aktsiaselts Asutatud: 1913 Peakorter: München, Saksamaa Juhid: Norbert Reithofer (CEO ja Juhatuse esimees), Joachim Milberg (Nõukogu esimees) Tööstusharu: Autotööstus Tooted: Autod, mootorrattad, jalgrattad Tütarettevõte: Mini, Rolls-Royce Kodulehekülg: www.bmw.com Töötajaid:107 500(2007) Suurimad tehased: Dingolfingis,Münchenis.Regensb urgis,Landshutis,Leipzigis,Berliin is Enne II maailmasõda BMW asutas Karl Friedrich Rapp1913.aastal lennukimoot orite tootjana. Aastal 1918 võttis Franz Josef Popp firma nimena kasutusele BMW AG. Pärast Esimest Maailmasõda keelati Versailles` rahulepinguga lennukite tootmine Saksamaal. BMW hakkas tootma raudteepidureid. 1928 firma esimene auto, BMW 3/15 Sõjajärgne ajalugu Esimese auto pärast sõda tegi BMW aastal 1952, kuid majanduslik eduta. Näiteks BMW 507 oli liiga kallis ja seda tehti väikeses mahus. 1959.aastal tuli välja väike BMW 700. BMW 7...
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
number ELi liige aasta 1 Vana ELi 1951 Belgia Brüssel Liige 2 Vana ELi 1951 Luksemburg Luxembourg Liige 3 Vana ELi 1951 Holland Amsterdam Liige 4 Vana ELi 1951 Prantsusma Pariis Liige a 5 Vana ELi 1951 Itaalia Rooma Liige 6 Vana ELi 1951 Saksamaa Berliin Liige 7 Vana ELi 1973 Taani Kopenhaage Liige n 8 Vana ELi 1973 Iirimaa Dublin Liige 9 Vana ELi 1973 UK London Liige 10 Vana ELi 1981 Kreeka Ateena Liige 11 Vana ELi 1989 Portugal Lissabon Liige 12 Vana ELi 1989 Hispaania Madrid
Saksa Demokraatlik Vabariik 2009 Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased
kombiniseeritud. Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7
Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik...
...................................................................................................................... 9 3 Üldkirjeldus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus
Põnev Inimene Meid ümbritsev maailm on põnev! Põnevaid inimesi on palju. Mida tähendab Põnev Inimene? Tavaliselt on Põnev Inimene see kes teeb asju mis pole tavatud kuid on ka erandeid. Põnevat inimest saab iseloomustada järgnevate iseloomujoontega nagu lustakas, rõõmus, naljakas, julge jne, kuni põnevaid iseloomujooni jätkub. Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks põnevamaks ja väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri va...
Külm sõda Külma sõja põhjused: Kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias Külma sõja relvad: Majandus, poliitika, ideoloogia, propaganda Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati N...
SAKSAMAA Reno Kööts ja Ervin Ranna 9.A Võru Kesklinna Gümnaasium SAKSAMAA Üldpindala 357 031 km2 Rahaühik Euro () Rahvaarv ~81,7 miljonit (2010) Poliitiline süsteem Liitvabariik Riigikeel Saksa keel Pealinn Berliin Rahvastikutihedus 229 in/km2 GEOGRAAFILINE ASEND Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid
1. Mis iseloomustas rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastatel? Täida võrdlev tabel! 1920. aastad 1930. aastad Rahvasteliidu hoidmine rahu hoidmiseks. Sõjalised blokid: Teljeriigid (Berliin, Rooma, Versailles süsteem, Briand- kelloggi pakt. Tokyo) (1937) Antant (NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa). Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Majanduskriis. Poliitilised põhjused Diktaktuuririikide sõjaks valmistumine, Saksamaa suhtes kehtestati rängad tagasimaksutingimused, uute riigipiiride määramisel ei arvestatud riikide ja rahvastega. 2. Pariisi rahukonverentsi tulemusi on hinnatud erinevalt. Ühed leidsid, et see tugevdas rahu, teised, et see tõi lähemale uue sõja. Kumba seisukohta toetad sina? Põhjenda oma arvamust. Mina toetan seda, et see tõi lähemale uue sõja. ...
Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa,Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas
Friedrich II Friedrich II Friedrich II ehk Friedrich Suur 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam oli Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi markkrahvina oli tema nimi Friedrich IV. Friedrich II Friedrich II Friedrich oli Friedrich Wilhelm I ja tema abikaasa Sophie Dorothea neljas laps ja kolmas poeg. Kokku oli tema vanematel 14 last, kellest 4 suri enne 3-aastaseks saamist, sealhulgas kaks vanimat poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich II
Saksamaa . Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas Pealinn Berliin Saksamaa lipp Rahvaarv on 81 757 600 (2010) On suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, Rahvastiku tihedus on 230 in/km2 Riigipea Peaminister Parlament 19 sajand keiser riigikantsler bundestag 20 sajand President Liidukantsler bundestag Kuulutati pidulikult välja 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis.
Saksamaa kapituleerumine: 8.mail 1945. 4.-11.veebr. 1945 toimus Jaltas kolme suurriigi juhi teine kohtumine. Seal vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Punaarmee oli selleks ajaks jõudnud Saksamaa piiridesse ning alustas suurt pealetungi Berliinile. 1945.aasta 16.aprillil algas Berliini operatsioon. Seda juhtis Punaarmee marssal G. Zukov. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud ilma liitlasteta. 25.aprillil kohtusid NSVL ja USA väed Elbel. Berliin oli selleks kuupäevaks sattunud piiramisrõngasse. 30.aprillil sooritas Hitler enesetapu. 2.mail Berliin kapituleerus.8.mail kirjutati alla Saksamaa kapitulatsiooni aktile.SÕDA EUROOPAS OLI LÕPPENUD. KÕIGE KUULSAMAD VÄEJUHID: USA: Eisenhower; Suurbritannia: Montgomery; NSVL: Zukov; Saksamaa: Rommel (,,kõrberebane"), Paulus, Göring... Prantsusmaa: Charles de Gaulles. Jaapani kapituleerumine : 2.sept.1945. 1942. aastal oli Jaapanil tohutu sõjaline edu olnud Vaikse ookeani piirkonnas. 1943
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks saab pidada NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemist. Lääneliitlastele hakkas tunduma, et Hitleri purustamise korral üritab Stalin kehtestada kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist läänerii...
Põhja-Korea, Hiina Tagajärg: suured inimkaotused, Koreade lõhestatus jääb püsima, pretsedent ÜRO sekkumise näol; Kaugemad tagajärjed: kardetakse analoogiliste stsenaariumide kordumist teiste lõhestatud riikide, nagu Saksamaa puhul sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, 1949 oli loodud NATO, Saksamaa NATO liikmeks 1954, Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 3. BERLIINI KRIIS 1958-1961 Põhjus: suur põgenikehulk idast läände Hrustsov nõuab, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära. Tulemus: Berliini müüri ehitamine 1961.aasta 13.augustil, Lääne-Berliin kujuneb vaba maailma ja demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963; müür kujuneb külma sõja sümboliks. 4. KUUBA KRIIS 1962 (haripunkt 22. okt.-28. okt) Põhjus: NSVL paigutab oma keskmaaraketid Kuubale Osapooled: NSVL, USA, Kuuba Tagajärg: NSVL viib raketid Kuubalt, USA viib oma raketid Türgist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
