Berlin Silvia Selin 2007 Berlin ist Hauptstadt und Regierungssitz der Bundesrepublik Deutschland. Als Stadtstaat ist Berlin ein eigenständiges Bundesland und bildet das Zentrum der Metropolregion Berlin/Brandenburg. Es ist die bevölkerungsreichste und flächengrößte Stadt Deutschlands und nach Einwohnern die zweitgrößte Stadt der EU. Berlin ist eines der einflussreichen politischen Zentren in der Europäischen Union und durch sein kulturelles Erbe eine der meistbesuchten Metropolen des Kontinents. Die Stadt ist ein bedeutender Verkehrsknotenpunkt und ein wichtiges Wirtschafts-, Kultur-, und Bildungszentrum Deutschlands. Herausragende Institutionen wie die Universitäten, Forschungseinrichtungen, Theater, Museen, aber auch Festivals, das Nachtleben und die Architektur Berlins genießen Weltruf. Historisch war Berlin mehrfach...
Sehenswürdigkeiten von Berlin Inhalt Alexanderplatz Fernsehturm Auch... Alexanderplatz Der Alexanderplatz ist ein zentraler Platz und Verkehrsknotenpunkt in Berlin. Er liegt im Ortsteil Mitte in der früheren Königsstadt und wird im Volksmund kurz Alex genannt. Er wurde nach Zar Alexander I benannt. Fernsehturm Das mit 368 Metern höchste Bauwerk Berlins unweit des Alexanderplazes wurde 19651969 nach Ideen von Hermann Henselmann, Fritz Dieter und andere erbaut. In 207 Meter Höhe befindet sich ein Drehcafe. Auch... Weltzeituhr Berolinahaus Alexanderhaus Danke für die Aufmerksamkeit!
Saksamaa pealinn Suurim linn Saksamaal Elanikke : 3 440 400 (31.03.2010) Välismaalasi sellest u miljon Pindala: 891,85 km² 12.linnarajooni Haveli jõgi, Spree jõgi Klaus Wowereit Kust on tulnud nimi Berliin ? berl = bär 1244.aastal mainiti esimest korda 19431945 pommirünnakud Berliinile 7.oktoober 1949 kuulutati IdaBerliin Saksamaa DV pealinnaks. 13.august 1961 ehitati Berliini müür Kunst Haus Tacheles, Tresor, Ufo, EWerk, KitKatClub and Berghain. Love Parade Berliner Festspiele Küsimusi ?
Elanikke - 3 562 166 Asukoht – Saksamaa Ida- Lääne osa Keel - saksa keel Sümbolid • Berliini karu ehk Buddy Bär - sallivus ja vabadus • Berliini teletorn • Berliini lipp ja vapp, mis kujutavad karusid Kliima Berliinis valitseb niiske kontinentaalne kliima Suved on soojad, keskmise temperatuuriga 22-25 C Talved jahedad, keskmiselt -2 kuni +4 kraadi Kevad ja sügis on tavaliselt pehmed, kuid jahedad Ajalugu Praegune Berliin asub Spree ja Haveli jõe ühinemiskohal Linna rajasid sakslased endisele slaavlaste asula kohale 13. sajandil Algselt oli Berliin väike linnake Spree jõe kaldal Põhilised elanikud olid kalamehed ja kaupmehed Tol ajal ehitati Berliini kanti esimene loss - Cölln, millest sai Hochenzollernite perekonna esimene residents Tänu Hochenzollernitele kasvas Berliinist lõpuks suur ja võimas linn Piiramatute võimaluste linn Iseloomustus:
Saksamaa, Berliin Kristina Mais 10d Kuidas saada Võrust Berliini ? Võrust peab sõitma Tallinnasse Tallinnas peaks parkima auto lennujaama Lennujaamast tuleb minna lennuki peale ja sõita Berliini ilma ümberistumisteta Brandenburgi värav ehitati 17881791 Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm II käsul arhitektiks ja ehitusmeistriks oli Carl Gotthard Langhans kujunenud Berliini ja kogu Saksamaa rahvuslikuks sümboliks Seda on kujutatud Saksamaa 10-, 20- ja 50-sendistel euromüntidel See oli Ida- ja Lääne-Berliini piiriks Brandenburgi värav Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Berliini võidusammas Ehitati tähistamaks Preisimaa võitu Taani üle 1864 Algselt asus Königsplatzil 1939 viisid natsid samba praegusesse asukohta (...
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- ...
Berliini kriis 1955 - lääneriigid andsid Sks. Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt oli NSVL sama teinud Sks. Dem Vabariigiga. SLV & SDV ei tunnistanud üksteist Hallsteini doktriin e. Bonn deklareeris, et võtab SDV tunnustamist vaenuliku aktina ja katkestab suhted selle riigiga. SDVl olid diplomaatilisled suhted ainult sotsialistlike maadega. SLVl olid dipl. Suhted NSVLga. 1958 - nõudis Moskva Lääneriikide üksuste eemaldamist Lääne-Berliinist ja SDV võimudega läbirääkimiste alustamist, et saada SDVle tunnustus, kui iseseisvale riigile. Kennedy keeldus vägesid välja viimast. 13. aug.1961 - NSVL ja SDV rajasid nn. Berliini müüri. Tegelik põhjus, miks nõuti vägede ära viimist oli põgenike vool läände läbi Lääne-Berliini, aastas u. 200 000 inimest.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE KOOSTAJA ....NIMI.... EUROOPALIIDU KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: ................ Pärnu 2013 Euroopa Liidu "vanad" liikmesriigid: - 1951.a. Belgia- Brüssel- kasutusel euro Itaalia- Rooma- kasutusel euro Luksemburg- Luxembourg- kasutusel euro Holland- Amsterdam- kasutusel euro Prantsusmaa- Pariis- kasutusel euro Saksa Föderaalne vabariik- Berliin- kasutusel euro - 1973.a. Suurbritannia Ühendatud Kuningriik- London- euro ei ole kasutusel Iirimaa- Dublin- kasutusel euro Taani- Kopenhaagen- euro ei ole kasutusel - 1981.a. Kreeka- Ateena- kasutusel euro - 1986.a. Portugal- Lissabon- kasutusel euro Hispaania- Madriid- kasutusel euro - 1995.a. Austria- Viin- kasutusel euro Soome- Helsingi- kasutusel euro Rootsi-Stockholm- euro ei ole kasutusel Liitus 10 riiki: 1. mail 2004.a liitunud...
Kore sõda Millal? 1950-1953 Põhjused? Põhja-Korea eesmärk oli kukutada Syngman Rhee valitsus ja purustada lõuna-Korea sõjavägi, selleks leiti ettekääne, et lõuna-Korea alustas sõda. NSVL eesmärk oli kommunismi võimu laiendada ja USA võimu maailmas vähendada. USA eesmärk oli mitte lasta kommunismil võimu juurde saada, omades kontrolli lõuna-Korea üle. Kommunistliku Põhja-Korea hävitamine pani aga muretsema Hiina, kes kartis, et UN'i väed ei kavatsegi peatuda Yalu jõe juures, mis oli Hiina ja Põhja-Korea piiriks. Osalejad? Põhja-Korea Lõuna-Korea NSVL UN/ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Hiina Tulemused? Põhja- ja Lõuna-Korea vahele rajati demilitariseeritud tsoon, mis püsib seal siiamaani. Relvarahu ajaks 1953 aasta olid piirid umbes samad, mis enne sõda. Suessi kriis Millal? 1956-1957 Põhjused? Egiptus otsustas riigistada Suessi kanali, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks,...
Berliin · Saksamaa, ametliku nimega Saksamaa Liitvabariik on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. · Saksamaa on ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. · Saksamaa pealinn sai linnaigused 13. sajandil ning saatuse irooniana oli linn tollalgi jagunenud kaheks. · Teise maailmasõja ajal laastati Berliin täielikult. · Üks tähtsamaid poliitikuid, kes oma kõnedes rääkis Saksamaa endise vägevuse taastamisest oli Adolf Hitler. · Berliini sümboliks peetakse Brandenburgi väravat, kus vanaaasta õhtutel peetakse megapidu. · Berliini Riigipäevahoones töötab Saksamaa parlament. · Üritused ja festivalid · Pikk muuseumiöö (kaks korda aastas, talvel ja suvel) · Berlinale- filmifestival, kuhu tulevad suured Hollywoodi staarid (veebruar)
BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistl...
Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Tulemuseks oli see, et Saksamaa lõhenes täielikult. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus; Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) Hiina kodusõda (1946.a.-1949.a
1.Lähis-Idas tekitad pingeid eelkõige Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanasde vastuolude teravnemise. 1947. a otsustas ÜRO luua Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riigi ning seal elanud araablastele Palestiina riigi.14.mai 1948. kuulutati juutide riik välja, kuid palestiina araablased ja araabia riigid ei olnud nõus palestiinat juutidega jagama ja ründasid juba järg. päeval iisraeli.Juudid olid sõjas edukamad ja hõivasid suurema osa Palestiina riigi jaoks määratud alast,ülejäänud liideti Jordaaniaga.1949. sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid siiski püsima. Aasias süvenesid samuti vastuolud. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki.Põhja-Koreas seadis NSVL võimule oma käsilased,Lõuna-Korea üritas üles ehitada demokraatiat.Euroopas jätkus ka pinevus. NSVL ikestatud riigid ootasid võimalust vabanemiseks.Avalikult ei julgetud kommunistlikku ...
BERLIIN Berliin Berliin on Saksamaa pealinn ja Saksamaa suurim linn. Berliin asub Põhja-Saksamaal Spree jõe kallastel 70 km Poola piirist. Nimi Berlin ei ole seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood. Seal elab 3.45 miljonit inimest. Berliin Berliinis on 12 linnarajooni. Berliin Berliin Pärast Suurt rahvasterändamist jäi Ida- Saksamaa inimtühjaks. 6. sajandil asusid sinna slaavi hõimud havelaanid ja sprevlijaanid. Berliin oli 1920. aastal suuruselt kolmas linnavalitsus maailmas. Berliin Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 194345. 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks.
Saksamaa Turismi reisi eesmärk Vaatamisväärsused (Foto, tutvustav info) Reisi eelarve Videoklipid Turism Saksamaal Saksamaad peetakse maailma üheks kõige turvalisemaks reisisihiks. Turistide hulga poolest on Saksamaa Euroopas viiendal kohal. Välisturistide seas on Saksamaal kõige populaarsemad Baierimaa, Baden-Württemberg ja Berliin, kuid turiste jagub Saksamaa kõikidesse piirkondadesse. Saksamaal on välja töötatud kümneid rahvusvaheliselt tuntud temaatilisi ringreise, millest lühemad on mõnekümne ja pikimad mitme tuhande km pikkused. Saksamaal on vaatamata suurele rahvastikutihedusele suur hulk atraktiivset loodust ja lõputuna näiv hulk kultuurilisi vaatamisväärsusi. Aga see on ka ülemaailmse kuulsusega rahvapidude (nt Oktoberfest), kultuuriga seotud festivalide,
inimest · Ta on 73 m kõrgune Pisa torn · Asub Itaalias · Seda hakati ehitama 1173a ,9.augustil · See torn sai 1319a valmis · Torni kõrgus tema kõige madalamast kohast on 55,86 meetrit ning kõrgeimast kohast 56,70 meetrit · Kokku on tornis 296 trepiastet. Eiffeli torn · Asub Pariis,Prantsusmaal · Seda hakati 1887a ehitamaja see sai 1889a valmis. · Torn on 324 meetrit kõrge. · Kaalub 7300 tonni. · Avati 31,märtsil 1889. Berliini müür · Asub Berliin,Saksamaa · Müür oli 13km pikk · Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989a. Big Ben Asub Inglismaal Selle kõrgus on 96,3 meetrit. Tornikell kaalub 16,3 tonni.
reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi eelduseks olid: Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi tulemused: blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida- Saksamaa
Berliini kriisid Grete Põdra Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik 12.c Berliini blokaad (24. juuni 1948-12. mai 1949) ● Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni ● Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistati ette reforme ● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära ● Nii lootis Nõukogude Liit linna põlvili suruda ja endaga liita, kuid Lääne-Berliin ei alistunud ● Vastupidi, linnale osutatud abi tegi lääneliitlased Saksamaal populaarseks ning muutis Lääne ühtlasemaks ● 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama ● Berliini blokaadi võib pidada külma sõja alguseks ...
29.10.1956 ründas USA relvade kaasabiga Iisrael E'd. Sissetung oli edukas, vallutati suur osa Siinai ps'st, läheneti Suessile. Konflikti lõpetamiseks alustasid Inglism. ja Pr. E pommitamist. RV olukord muutus äärmiselt pingeliseks, sekkus ÜRO. 6.11.1956 a sõlmiti vaherahu, Nasserist sai rahvuskangelane, Ing, Pr, Iisr väed lahkusid, Suessi kanali äärde paigutati ÜRO rahuvalvajad. 1958 a sai Suessi kanal ametlikult E omandiks. Berliin 1955 a andsid Lääneriigid SLV'le täieliku suveräänsuse. NSVL andis ka vormiliselt SDV'le suveräänsuse. SLV ei tunnustanud SDV'd kui iseseisvat riiki. SLV's sõnastati Hallsteini doktriin, mille järgi SLV lõpetab kõik diplomaatilised suhted riikidega, kes suhtlevad SDV'ga. 1958 a nõudis NSVL, et Lääneriigid valdavalt tunnustaksid SDV'd, kuna pinged kahe riigi vahel püsisid, siis 13.08.1961 a SDV ja NSVL'i koostööna rajati Berliini müür
SLV majandusime Vaba turumajandus, Riik vaid seadis reeglid, mida tuleb täita, tuli uus rahaühik. Saksa mark. Viis väga kiire majandustõusuni Lääne-Saksamaal. Tekkis heaoluühiskond Kriisid/ajad/ Kriis Korea sõda Berliini ülestõus Ungari ülestõus Suessi kriis Aeg 1950 1953 1956 1956 Koht Korea poolsaar Saksamaa, berliin Ungari Egiptus Vastaspooled Põhja-Korea, NSVL, Rahvas vs Rahvas vs NSVL, Egiptuse Hiina vs USA, valitsus valitsus, sõjavägi uus Lõuna-Korea, ÜRO valitsus UK, väed Prantsusmaa,
RUDOLF TOBIAS (1833-1918) Lapsepõlv ja Peterburi periood Tobias sündis 1873 aastal Hiiumaal Käinas. Ta sündis vaesesse perre, mis oli suhteliselt vaene ning kus räägiti saksa keelt. Tema isa oli köster ja väga musikaalne mees. 1885 kolis pere Kullamaale, kus Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Õpingud jätkusid Tallinnas, kus ta õppis 4 aastat Toomkiriku organisti Reinice juures. Tobias omandas piisavalt teadmisi, et jätkata haridusteed Peterburi konservatooriumis, kus ta õppis orelimängu Homiliuse käe all ja kompositsiooni Rimski-Korsakovilt . Ta lõpetas konservatooriumi kuue aasta asemel neljaga. Tobias jäi siiski elama peterburi, mille Jaani kirikus teenis ta raha dirigendi ja koorijuhina kuni 1904 aastani. Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng "Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest. Kantaat Johannes Damaskusest on Tolstoi samanimelise poeemi põhjal. See räägib pühak Johannesest, kes tah...
svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. BERLIINI SEKTORID http://en.wikipedia.org/wiki/File:Berlin_Blockade-map.svg ÕHUSILLAD http://en.wikipedia.org/wiki/File:BerlinerBlockadeLuftwege.png SAKSAMAA LÕHENEMINE
Millal? Kes? Miks? Mis toimus? Kuidas lõppes? Korea 25. juuni 1950 kuni 27. USA, Hiina ja NSVL. NSVL hõivas Põhja- Korea sõda Rahulepingut pole juulini 1953. aastal. Korea ja USA Lõuna- tänini alla kirjutatud Korea. Kumbki kuid lõunas loodi üksteist ei tunnistanud Korea Vabariik ja ja tahtsid teist poolt põhjas Korea endale. Rahvademokraatlik ...
halvenesid. Berliini kriis 1961 Oma mälestustes, Hruštšov teatas, et Saksamaa tol aastatel oli saavutanud märkimisväärse majandusliku edu. Selle tulemusena elanike SDV, eriti intellektuaalid, oskustöölised ja noored hakkasid lahkuma SDV-st SLV-sse(Saksamaa Liitvabariik) läbi Lääne- Berliini. Väljavool inimesi SDV-lt oli miljoneid. 13. augustil 1961 a. Berliin jagati tõkkedega. Esimesed ajutised aiad Berliinis Berliini müüri ehitamine Varsti ajutised aiad asendati betoonseinadega, jagades Berliini kaheks osaks kuni 1989. aastani. Berliini müür Kogu Berliini müüri olemasolu ajal elanikud ei loobunud põgeneda SDV-st Lääne-Berliini. Vabaduse hüppe! Üks kõige
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse sõdu, kriise ja konflikte Ida- ja Lääne riikide vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks sai NSVL ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Hitleri purustamise korral võis Stalin saada võimu enda kätte ning lääneriiklastele selline poliitika ei meeldinud. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Mida tegid selleks ...
Saksamaa Maavarad ja nende kasutus Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd)
Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes. Tulemus: Ungari allutati nsvl-le,ülest.suruti maha. Suessi kriis'56- O: egiptus,pr,sb,iisrael. P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt seotud kuningas; vabastada araabia välismõjudest ja ühendada see egip juhtimise all; suessi kanali riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: komm...
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg) Kristjan Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Antson
kaitserüüd. Kiired sõjavankrid. Semirase rippaiad (Babüloonia rippaiad). Kuningavõim piiramatu juhtisid sõjaväge, mõistsid kohut. Riik lagunes Pärsia rünnakutes. Käidi lõvijahil. Elu assüürlaste all oli raske ülestõusud + kuningate omavahelised tülid. 612 eKr Babüloonlased purustavad Niinive. Istari värav. Rekonstruktsioon. Pergamoni muuseum Berliin Sõnn. Istari värava bareljeef. Pergamoni muuseum, Berliin Istari värav. Rekonstruktsioon. Makett. Pergamoni muuseum, Berliin http://www.youtube.com/watch?v=S5uWAWShizQ http://www.youtube.com/watch?v=wksHEDgBRnM
Odavise Pariis 1924 Pronks Vabamaadlus Amsterdam 1928 Kuld Kreeka - rooma maadlus Amsterdam 1928 Kuld Tõstmine Amsterdam 1928 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Amsterdam 1928 Pronks Purjetamine Amsterdam 1928 Pronks Vabamaadlus Berliin 1936 2 Kulda Poks Berliin 1936 Hõbe Vabamaadlus Berliin 1936 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Berliin 1936 Pronks Kreeka - rooma maadlus Berliin 1936 Pronks Kreeka - rooma maadlus Helsingi 1952 Kuld Korvpall Helsingi 1952 Hõbe
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad...
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehita...
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München
Uruguay Montevideo Malta Valletta Paraguay Asunción Poola Varssavi Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Rootsi Stockholm G7 Rumeenia Bukarest Am. Üh. Washington Saksamaa Berliin Kanada Ottawa Slovakkia Bratislava Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Jaapan Tôkyô Soome Helsinki Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Saksamaa Berliin Taani Kopanhaagen Suurbritannia London
200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detsember 2002 Doha 15 km jooks - 41.29-Felix Limo (Kenya), 11. november 2001 Nijmegen 20 000 m jooks - 56.26,0-Haile Gebrselassie (Etioopia), 27. juuni 2007 Ostrava 20 km jooks - 55
Praktilise töö ülesanne Koorma planeerimine ja rahvusvahelise veo korraldamine Andmed Töötate veokorraldajana ettevõttes Saku Auto AS garazeerimiskohaga Sakus, kus tehakse rahvusvahelisi maanteevedusid. Autojuht sõitis kliendi koormaga välja Saksamaale, kuid tagasisuunaliseks veoks puuduvad veosed. Tagasipöördumine Saksamaalt Eestisse tühjalt ei tule kõne alla, kuna reis tooks ettevõttele kaasa kahjumi suuruses ca 2000 . Veokorraldajal tuleb leida vedude ja veoste haldamise interaktiivsest keskkonnast sobivad veosed saavutamaks võimalikult head koorma täiteastet ja organiseerida laadimine välismaal kolme ööpäeva jooksul alates pärisuunalise veo mahalaadimise päevast. Pärisuunalise veose mahalaadimine Hamburgis lõpeb 03.02.2016 kell 11.00. Saksamaa ettevõtetes on võimalik teostada pealelaadimist ajavahemikul 08.00 17.00. Seega tuleb veose saamiseks jõuda pealelaadimiskohta hiljemalt 16.00. Veoki keskmine kiirus on 70 km/h. Sa...
Kooskõlastati, kuidas Saksamaad lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. ÜRO:1945 24.okt. allkirjastati Saksamaa kapituleerumine - allkirjastas keitel 9.mail 1945 Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akti.Saksamaa rebiti neljaks - ühel pool NSV(v.ideoloogia) teisel pool USA, Inglismaa, Prantsusmaaa (liideti kokku p.ideoloogia). Lääne-Saksamaaa - Bon. Ida-Saksamaa - Berliin (see läks ka pooleks - ida-berliin parempoolsed, lääne-berliin iseseisev üksus.)
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg)
nimetus. See nimetus on aga eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu, kuid ei toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja põhiseaduslik nimetus on seetõttu "maad". Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Alam-Saksi (9) Baden-Württemberg (1) Baieri (2) Berliin (3) Brandenburg (4) Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) Mecklenburg-Vorpommern (8) Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Rheinland-Pfalz (11) Saarimaa (12) Saksi-Anhalt (14) Saksimaa (13) Schleswig-Holstein (15) Tüüringi (16) Saksamaa asub Kesk-Euroopa ajavööndis, mis on maailmaajast üks tund ees. Kesk-Euroopa suveaeg on maailmaajast ees kaks tundi
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart
Berliini olümpiamängud 1936 Annabel Roots 9.B TDK Olümpialinna valik · Berliin valiti olümpialinnaks 13.mail 1931 · Berliini poolt anti 43 häält · Berliin võõrustas olümpiamänge ka 1916. aastal. Adolf Hitleri roll · Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal.
Fifth level Jalta konverents 1945. aasta veebruaris. Kohtusid Stalin, Churchill, Roosevelt. 1. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine 2. Määrati sõjajärgne maailmakorraldus 3. Pandi paika ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht -> 24. oktoober 1945 San Franciscos Saksamaa purustamine 1945. aasta kevadtalvel algas Saksamaa lõplik purustamine: pommitati mitmeid linnu. Viimaks vallutati Berliin. 7.8. mai 1945 allkirjastasid Saksamaa esindajad Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktid. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, NSVL. Ka pealinn Berliin jagati neljaks. Saksamaa okupatsioonitsoonid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Albert Kivikas Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). · "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega · "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud · "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli · "Mina" (Tartu 1920) lühijutud · "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud · "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest · "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan · "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt · "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt · "Verine väits" (Berliin 1922) novell · "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan · "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan · "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan · "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne...
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Suessi kriis - 1952 aastani oli Egiptus kuningriik. 52. aastal toimus riigipööre. Võim läks G. A. Nassari kätte. Eesmärgiks oli 1) et Egiptus hakkaks arenema kommunistlikult ja 2) Egiptuse majanduse parandamine. Üheks vahendiks, kuidas majandust elavdada pidi saama Niiluse jõele ehitatud hüdroelektrijaam. Rajati Assuani linna lähedale. Polnud raha. Hüdroelektrijaama ehitamist pidid rahastama Suurbritannia ja Prantsusmaa aga nad keeldusid. Samal ajal hakkasid tihenema Egiptuse suhted NSVL- iga, tõonäoliselt NSVL soovitusel otsustas Egiptus kanali riigistada. See riigistati 26. juuli 1956. Egiptuse, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised suhted muutuvad teravaks, sest Inglismaalt ja Prantsusmaalt on ära võetud nende varandus. 1) Esialgu püütakse olukorda lahendada diplomaatiliselt 2) Nähakse Nassari kukutamist 3) Nähakse sõjalist sekkumist. Viimane võimalus valitigi, sest Iisrael oli huvitatud Egiptuse ründamisest, kuna Egiptuses asusid P...
vastasest koguaeg ees ja parem 11. Kosmsevõidujooks seisnes selles, et mõlemad riigid tahtsid kosmosesse minna esimesena. 1957 nsvl sputnik; 1960 nsvl'i koerad kosmoses (laika, belka, stelka); 1961 essa inimene nsvl Juri gagarin; 1969 usa kuul (neil armstrong&aldrin) 12. SLV saksa liit vabariik (lääne) SDV saksa demokraatlik vabariik (ida) saksamaa jagati kaheks lääne ja ida, ida läks nsvl ja lääne usa, uk, fr jagamisele, samamoodi jagati ka berliin. 13. berliin oli konflikti piirkond, seda kasutati nsvlist põgenemiseks lääneriikidesse. Berliin ei tahtnud olla nsvl's ja taheti selle jõust vabaneda. Veel ei meeldinud raudne eesriie. NSVL ei saanud seda kuidagi moodi ise takistada, selleks rajati tugeva järelvalgeva berliini müür 1961 14. berliini ülestõus 1953 peale stalini surma, taheti nsvl alt vabaneda ja loodeti ülestõusul lääneriikide abi. Ülestõus ebaõnnestus, usa ei tulnd appi, nsvl surus maha 15
Saksamaa Liitvabariik Geograafia Kristi Roodla 9. klass Õpetaja Tiiu Rohtla 2011 Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) · Rein - 1326 km · Elbe - 1136 km
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
