Näiteks tekkis allergiline nohu kondiitril piparkooke valmistades. Selgus, et põhjuseks oli nelk ja muskaatpähkel. Ka kakao, sokolaad ja kohv võivad organismi sensibiliseerida. Õlu ja vein Õlu ja veinid võivad olla allergeenideks. ühel noormehel, kes väga armastas õlut, tekkis hiljem igakordsel õllejoomisel allergiline näo- ja huuleturse. Värvained ja säilitusained Toiduainetesse lisatavad värvained (tartratsiin jt) või toiduainete säilitamiseks kasutatav bensoehape võivad olla samuti allergeeniks. Rasvad Rasvadest on sagedamini allergia põhjuseks päevalilleõli. Kel esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, sel võib esineda allergianähte ka päevalille õietolmu suhtes. Enamasti toimib mitu tegurit On täheldatud allergiat mitme toiduaine suhtes. Sagedamini esinevad Eestis kombinatsioonid: kala, muna, piim ja sealiha; kala, muna, sea- ja loomaliha; kala, muna, sealiha ja apelsin. Soomes sedastati viimasel
lisaainete teisi funktsioone. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: ained, mis on eraldatud toidust (näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne) ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained (näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210)) ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi (näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid) Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin).
bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Tänapäeval on aga teada , et nitritid võivad reageerides toiduainetes erinevate amiinidega anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Vaatamata sellele on nitritite kasutamine siiani enamikes maades lubatud, kuna antimikrobiaalset toimet peetakse tähtsamaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. Nitrosoamiinide teket püütakse alla suruda lisades lihatoodetesse C- ja E- vitamiine. Tuntud konservandid on ka sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades. Antioksüdandid Toiduaine võib rikneda, kui halveneb ta maitse, välimus, väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsene oht tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Laialdaselt kasutatakse antiöksüdantidena askorbiinhapet /E 300/, mida lisatakse vorstidele ja sinkidele, õllele ja limonaadidele jne.
Säilitusainetest vaba on näiteks hakkliha ning erinev töötlemata liha. Ka pelmeenid, frikadellid ja naturaalsed kotletid on parem valik kui vorstid. Kuigi ka sinkidele lisatakse nitraate, on see ikkagi lõppkokkuvõttes tervislikum kui vorstid. Säilitusained on väga levinud– eriti sagedasti võib neid leida näiteks kõikvõimalikes limonaadides, maiustustes, jäätistes, ning muudes töödeldud või eelvalmistatud toitudes. Magusates toodetes on eelkõige levinud sorbiinhape (E200) ja bensoehape (E210)– erandlikud säilitusained, mis on küll looduslikud, kuid võivad omada negatiivset kõrvaltoimet, näiteks laste hüperaktiivsust. Üldjuhul on säilitusainetest vabad piimatooted (jogurtite puhul tuleb aga tähelepanelik olla, sest mõned erkroosad ja kollased jogurtid sisaldavad sünteetilisi värvaineid). Samuti on suurel osal säilitusainetel astmat ja allergiaid süvendav mõju. Mitmed säilitusained (samuti ka maitsetugevdajad ja toiduvärvid)
3. Etaandihape ehk oblikhape ehk oksaalhape Hapuoblikad, jänesekapsas Oksalaadid - soolad 4. Etaanhape ehk äädikhape Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole üldse mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etanaadid - soolad 5. Sidrunhape 6. Pentaanhape ehk palderjanhape Kassid armastavad Valerjaat - soolad 7. Bensoehape Valge kristalne aine. Kasutatakse keemiatööstuses ja toiduainetööstuses konservandina (säilitusainena) E210. 8. Rasvhapped Omega -3 rasvhapped Süsinikearv suurem kui 14, erandiks võihape. AMINOHAPPED Aminphape on aminorühmaga asendatud karboksüülhape. CH3CHCH2COOH HAPE omadus (reageerib alus, metall, sool, aluseline oksiid ja | alkohol) NH2 ALUS omadus (reageerib hape)
See on väga nõrk ja ebapüsiv hape, mis laguneb kergelt süsihappegaasiks ja veeks. Süsihape tekib süsihappegaasi ja vee omavahelise reageerimise tulemusena. Kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Kui karastusjoogipudelilt kork maha keerata, siis süsihappe lagunemisel moodustunud süsihappegaas tekitabki seal mulle ja kihisemist. 7) Orgaanilised happed (ehk karboksüülhapped) Orgaanilisi happeid (sidrunhape, õunhape, bensoehape, askorbiinhape ehk vitamiin C, sorbiinhape, oblikhape jt) leidub palju taimedes, nende viljades, marjades, mahlades. Samuti võivad orgaanilised happed tekkida orgaaniliste ainete käärimisel (äädikhape, piimhape) Neid kasutatakse palju lisaainetena toiduainete säilitamiseks, kuna nad aitavad ära hoida toiduainete riknemise. Nad takistavad toiduainetes kahjulike mikroobide elutegevust ning soodustavad kasulike mikroobide (näiteks piimhappebakterid) ja kasulike ainete (näiteks
Jõhvikas õitseb jaanipäeva paiku väikeste õrnroosade õitega. Sel ajal on peenar väga dekoratiivne. Punased marjad valmivad augusti lõpus või septembris. Peale taimede istutamist saab esimese saagi 4.-6.aastal. Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve, ei pea kogu saaki kohe moosiks keetma, pigem kasutame seda pikema aja jooksul jookides või söökides. Jõhvikaid säilitatakse vesihoidisena või sügavkülmutades. Hea säilivuse tagab marjades leiduv bensoehape. Jõhvikad on väga tuntud ja armastatud ravitaimed. Oluline on marjade suur vitamiinide sisaldus, suur kaaliumisisaldus (südame-veresoonkonna haiguste puhul kasulik, alandab vererõhku), bakteritsiidsed omadused jne. Ameerika keemikute viimase aja uurimused kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda näiteks vähki, insulti ja südameveresoonkonna haiguseid. Sordid 1
Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Võivad tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendavad astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Ülitundlikkuse sümptomeid võivad saada isikud, kes on allergilised aspiriinile. E 210 Bensoehape Säilitusained.Sünteetilised. Kõige efektiivsemad pärmiseente, hallituste ja bakterite vastu happelises keskkonnas. Salatikastmed, maitsestatud kastmed, taimetoidu poolfabrikaadid, marmelaadid, dzemmid, karastusjoogid, kalast valmistatud külmutatud tooted. Üks tavalisematest kõrvalmõjusid tekitavatest lisaainetest. Allergilist nohu põdevatest patsientidest reageerivad bensoaatidele 2,5%, astmaatikutest 12% sümptomite ägenemisega. Võib tekitada peavalu ja migreeni ning maoärritust
alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Tänapäeval on aga teada , et nitritid võivad reageerides toiduainetes erinevate amiinidega anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Vaatamata sellele on nitritite kasutamine siiani enamikes maades lubatud, kuna antimikrobiaalset toimet peetakse tähtsamaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. Nitrosoamiinide teket püütakse alla suruda lisades lihatoodetesse C- ja E- vitamiine. Tuntud konservandid on ka sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades. Antioksüdandid Toiduaine võib rikneda, kui halveneb ta maitse, välimus, väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsene oht tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Laialdaselt kasutatakse antiöksüdantidena askorbiinhapet /E 300/, mida lisatakse vorstidele ja sinkidele, õllele ja limonaadidele jne.
ohtu. · Nitrosoamiinide teket püütakse pärssida lihatoodetesse C- ja E- vitamiini lisades. · Konservantidest on tervisele ohtlikud importpuuviljade pritsimiseks kasutatavad difenüül (E 230), ortofenüülfenool (E 231), naatriumortofenüülfenool (E 232) ja tiabendasool (E233). · Üsna sageli põhjustavad allergiat ka sünteetilised antioksüdandid, nagubutüülhüdroksüanisool (E 320) ja butüülhüdroksütolueen (E 321). · Tuntud konservandid on sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades. Antioksüdandid · Rasvade stabiliseerimiseks toidus kasutatakse antioksüdantidena gallaate (PG, OG, DG)ning butüülhüdroksüanisooli ja tolueeni (BHA, BHT). · Laialdaselt kasutatakse antioksüdantidena askorbiinhapet (E 300), mida lisataksevorstidele, sinkidele, õllele, limonaadile jne. · Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad kui konservandid.
Bakteriaalne muundumine toimub jämesooles, kuhu jõuab vaid väike osa (3-8%) aminohapetest. Bakteriaalselt muudetakse ja tekib ka mittefüsioloogilisi produkte. Põhiproduktid on järgmised: Ammoniaak – AH desamiinimise käigus, imendub ja kahjutustatakse maksas karbamiidi sünteesiga. Amiinid – AH dekarboksüülimisel. Väikestes kogustes on need ohutud, suurtes toksilised. Osa imenduvad ja väljuvad uriiniga, osa kahjustustatakse. Kresool, fenool, bensoehape – Tyr bakteriaalne desamiinimine annab p-kresooli, mis konverteeritakse fenooliks, mis võib anda bensoehappe. Kresool ja fenool pn toksilised, nad imenduvad kiiresti ja kahjutustatakse maksas. Bensoehape pole kahjulik norm kogustes. Ka see imendub ja kahjutustatakse maksas. Indool, skatool – Trp bakteriaalne desamiinimine annab skatooli (metüülindool). Trüptofaanist seriinijäägi eraldamine annab aga indooli. Mõlemad on toksilised.
200 E 299), antioksüdandid (E 300 E 399), emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) ja mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Mõnedel toidule lisatavatel ainetel (näiteks looduslikud ja sünteetilised maitse- ja lõhnaained, kofeiin) aga E-kood puudub ning neid ei loeta lisaainete hulka. Säilitusainetest on tuntuimad bensoehape, mis pidurdab pärmiseente ja bakterite kasvu, ning hallituse arengut alla suruv sorbiinhape. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamiseks on lisaainena kasutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Tooraine säilimise parandamiseks (vältimaks selle värvi muutumist), samuti kuivatatud marjade ja viinamarjaveinide puhul kasutatakse peamiselt väävliühendeid (E 220 E 228)
Neid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest. Kosmeetikatööstus, seebid, kangaste pehmendaja, plastide lisand. Dihapetest lihtsaim on etaandihape ehk oblikhape. Mürgine aine, mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist (sest kaltsiumetaandiaat ehk kaltsiumoksalaat on vees lahustumatu). Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (anioon: bensoaat) on lihtsaim aromaatne hape. Molekulis sisaldub aromaatne benseenitsükkel. Valge kristalne aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena. o Asendatud KHd Vesiniku asendamisel halogeeniga viiakse happe molekulisse tugevalt elektronegatiivne rühm (aatom). Kui asendusrühm on karboksüülrühma lähedal, suurendab see märgatavalt happe happelisust. Kõik halogenohapped on mürgised.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaai...
kindel happesuse piirkond. Bakterid arenevad paremini nõrgalt aluselises keskkonnas, pärm-ja hallitusseened nõrgalt happelises keskkonnas. Säilitamiseks kasutatakse hapendamist ja marineerimist. KEEMILISED ÜHENDID- mikroorganismide hävitamiseks kasutatavaid aineid nimetatakse antiseptikumideks. Antiseptikume, mida kasutatakse toiduainete konserveerimisel nimetatakse konservantideks (vääveldioksiid, bensoehape, süsinikdioksiid jne.) BIOLOOGILISED TEGURID- sümbioos. Suhted võivad olla kas positiivsed või negatiivsed. TOIDU KONTAMINATSIOONI TEED · Inimesed (nina, suu, seedetrakt, nahk) · Võõrkehad (klaas, puit, metall, kahjurid, juuksekarvad, juveelid, plastik, paber jne) · Toorained (liha, piim, mereannid jne) · Loomad ja linnud · Tolm · Puu- ja köögiviljad · Putukad · Kemikaalid (puhastusvahendid,
Võib soodustada raseduse katkemist. Kasutamine teesegudes eriti külmetuse korral, koos meega ja uneteena. Reumaatiliste valude ja liigesepõletike ning raskesti paranevate haavade korral tehakse vanne. Paljude nahahaiguste raviks (kompress) Harilik pune, maailmaturul tuntud oregano nime all, on ka laialtkasutatav maitsetaim (pitsa). * Jõhvikas; Droog - marjad Toime üldtoniseeriv, külmetushaiguste korral higile ajav, antiseptiline, vererõhku alandav. Marjades olev bensoehape tõttu säiliv hästi, bakterisiidne toime. Kasutamine marjades mahla. Värskete marjade, mahla, ka morsi ja siirupi kaustamine aitab ära hoida neerukivide tekkimist, tugevdab kõhunäärme talitust. Jõhvikamahl ka koos meega on hea angiini ja bronhiidi ravim. * Mustikas; Droog viljad ja lehed. Toime eripära viljades leiduvate ühendite ja suure tanniinide sisalduse koosmõju tõttu seedetegevust korrastav ja põletikuvastane. Mustikalehtedel on väga iseloomulik toimete
· Külmub juba + 16oC juures tekib jäätaoline kristalne aine - nimetatakse jää- äädikhappeks. ( 99,5%-line) · Seega tahke aine · Hapu maitse · Terav lõhn · Nõrk hape allaneelamisel sööbiv toime · Reageerib metallidega · Leidub ka juustus ja hapupiimas Etaanhappe kasutamine: 1) Toiduainete konserveerimiseks 2) ravimid ( aspiriin ) 3) umbrohutõrjevahendina 4) lõhnaainete ja värvainete tootmiseks 5) lahustitena Bensoehape e. salitsüülhape sisaldavad jõhvikad, pohlad, kasutatakse säilitusainena toiduainete tööstuses Sidrunhape leidub tsitrusviljalistes Õunhape õunas, pirnis, pihlaka marjades Oblikhape hapuoblikates, jänesekapsas, rabarberis suures koguses mürgine. Piimhape tekib piimatoodete hapnemisel, käärimisel, kapsa hapnemisel Kõik karboksüülhapped on küll nõrgad happed, kuid suures kontsentratsioonis sööbiva toimega.
''KOGU TÕDE TOIDUALLERGIAST'' lapsevanematele Tallinn 2012 Kuidas ma tean, et just minu lapsel on toiduallergia? Toiduallergiat esineb kõige sagedamini alla kolmeaastastel lastel. Toiduallergia avaldusteks võivad olla: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja/või kõhulahtisus huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse nõgesetõbi ja/või näoturse atoopilise nahapõletiku ägenemine allergiline nohu ja/või silmapõletik kõrvapõletik kõriturse astma (hingamisraskus) anafülaktiline shokk Mis võiks olla põhjus? Iga toiduaine võib põhjustada allergiat. Kõige sagedasemad toiduallergeenid imikutel ja väikelastel on: lehmapiim muna kala nisu soja Mis on toiduallergeenid? Toiduained võivad põhjustada allergiat rinnapiimatoidul oleval lapsel emapiima kaudu. Üldtuntud toiduallergee...
Munakollane on paremini talutav, temas leiduvad ülitundlikkust põhjustavad valgud keetmisel kaotavad on aktiivsust. Teraviljadest põhjustab enim allergiat nisu, allergeenideks on erinevad nisuteras leiduvad valgud. Nisus leidub suures koguses gluteeni, valku, mis põhjustab teist seedetrakti haigust tsöliaakiat. Toidulisanditele on sagedasemad reaktsioonid: värvainetele - tartrasiin (E 102), erütrosiin (E 127); säilitusainetele - sulfitid (E 221-228), bensoehape (E 210), sorbiithape (E 200); magus- ja lõhnaainetele - aspartaam (E 951), Na-glutamaat (E 621). Tuleks vältida allergiat tekitavaid aineid vmt. Kui see pole võimalik, peab appi võtma ravimid. Need ravimid ei ravi allergiat välja, vaid aitavad kontrollida haigusnähtusid. Allergoloogid, kes tegelevad allergia uurimise, diagnoosimise ja raviga, viivad läbi ka spetsiifilist immunoteraapiat. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal. Üleminek tahkele toidule:
bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Tänapäeval on aga teada , et nitritid võivad reageerides toiduainetes erinevate amiinidega anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Vaatamata sellele on nitritite kasutamine siiani enamikes maades lubatud, kuna antimikrobiaalset toimet peetakse tähtsamaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. Nitrosoamiinide teket püütakse alla suruda lisades lihatoodetesse C- ja E- vitamiine. Tuntud konservandid on ka sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades. Isegi suhteliselt lühikest aega säilivad tooted võivad sisaldada säilitusaineid - nt kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub: · kõikides vorsti- ja singitoodetes · paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes · küpsistes · kuivatatud puuviljades
looduslikest toormaterjalidest ja toiduainetest: näiteks karrageen E407 loodusidentsed lisaained karoteen leidub porgandis sünteetilised lisaained ained, millel ei ole looduses analoogi ADIMINIMAALNE AKSEPTEERITAV PÄEVANE LISAAINTE DOOS 1KG KEHAKAALU KOHTA LIHATÖÖSTUSES KASUTATAVAD LISAAINED 1. Konservandid ehk säilitusained on ained, mis pidurdavad või taksitavad mikroobide elutegevust. Tagavad toote ohutuse. E250 Na nitrit, E251 Na nitraat, E210 bensoehape jne. 2. Antioksüdandid. Ained, mis takistavad ja väldivad hapniku toimet. Pidurdavad rasva rääsumist, kõrvallõhna teket, hapniku toime suhtes tundlike vitamiinide muutumist, pikendavad säilivust, soodustavad värvust, vähendavad nitroosoamiinide tekke võimalikkust. Takistavad toote toiteväärtuse langust 3. Stabilisaatorid, emulgaatorid ja paksendajad katavad vee ja rasvaosakesi vältides eraldumist struktuurist. Esindajad on toidufosfadid. Paksendajana jäävad
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...
Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid Nendega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäärist, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Produktid: puriin- ja pürimidiinalused, kõik 20 aminohapet, Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini, alaniin, aspartaad, aminobutüraad, isegi ATP kui segusse oli lisatud P – fosfor. Manipuleerides veeauruga, vesinikuga, ammoniaagiga, metaaniga, ja elektrilaenguga nad said kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Atmosfäär mudelis oli koostatud veeaurust, vesinikust, metaanist ja ammoniaagist. Veeauru juhiti läbi kambri, milles oli ”ürgne” Maa atmosfäär. Kambrisse juhiti elektrilaenguid ja kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud kõik 20 aminohapet, mõned suhkrud ja lipiidid, DNA-s ja RNA-s sisalduvad puriin- ja pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse...
arvukuse oluline vähendamine. J lister hakkas fenooli (fenoolilahust) esimesena haavade ja opiriistade desinfitseerimiseks kasutama. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas? Fenoolikoefitsient näitab, kui suur on keemilise aine efektiivsus antimikroobse vahendina võrreldes fenooli toimega samale mikroobile. Kodustes oludes saab haava puhastada nt alkoholide ja antiseptikutega. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape, nitrit. Sorbiinhape: Hallitusevastane aine, lisatakse moosisuhkrule, moosipaksendajale, juustudele, siirupitele ja kookidele. Bensoehape: Hallitusevastane aine, lisatakse margariinile, siidrile, karastusjookidele. Nitrit: Soolatud liha ja kala, vorstitooted. Mis on inimese normaalne mikrofloora ja mis temast kasu on? Inimese normaalne mikrolfoora on inimesega koos elevate mikroobide populatsioon, mis ei kahjusta normaaltingimstes inimest. Mikrofloora kaitseb inimestkahjulike mikroobide eest,
vees. Karboksüülhapete happelisus Enamikel asendamata karboksüülhapetel on Ka väärtused 10-4 10-5 (pKa = 4-5). Vee pKa ligikaudu 16 ja H2CO3 ligikaudu 7. Karboksüülhapped reageerivad kergesti naatriumhüdroksiidi ja naatriumvesinikkarbonaadi vesilahustega, moodustades lahustuvaid naatriumsoolasid. O O H2O - + COH + NaOH CO Na + H 2O Bensoehape Tugevam alus Nõrgem hape Naatriumbensoaat (vees lahustumatu) (vees lahustuv) tugevam hape nõrgem alus Elektronaktseptoorset asendusrühma sisaldavad karboksüülhapped on tugevamad happed kui asendamata karboksüülhapped. Happelisus väheneb reas vasakult paremale. Cl Cl H H
protsesse need ained kontrollivad? · Toiduaine säilitusained inhibeerivad mikroorganismide arengut ja oksüdatsiooniprotsesse ja ensüümide toimet · Bakterid võivad ka aidata toitu säilitada, näiteks piimhapet tootvad bakterid · Happed pärsivad mikroorganismide arengut, sest alandavad keskkonna pHd, mis on osade mikroorganismide elutegevuseks ebasobiv · Paljud säilitusained on happed, nt bensoehape, sorbiinhape, propioonhape · Sidrunhape ja askorbiinhape kontrollivad ensüüme, mis põhjustavad toiduanetes värvuse muutuseid · Suhkur ja sool seovad vett, mida muidu kasutaksid mikroorganismid elutegevuseks · Nitraadid ja nitritid pärsivad botulismi bakteri Clostridium botuliniumi arengut · Sulfaatidel on antimikrobiaalsed ja antioksüdatiivsed omadused 12. Kuidas mikroorganismid mõjutavad toidu säilimist?
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
välisõhus (õietolm; hobuste, veiste jt karvloomade karvad ja nahaketud; putukate mürgid), kutseallergeenid (formaldehüüd, lateks ,kloramiin T, plaatina soolad, happelised anhüdriidid), toiduained (muna, õun ja juurviljad, tsitruselised, kiivid, maasikad, kaunviljad, teraviljad, piim, pähklid, kala ja vähilaadsed, sokolaad, mesi). Konservantidest ja värvainetest on suurimad allergeenid tartrasiin ja safran, bensoehape. Looduslikult sisaldub bensoehapet murakates, jõhvikates, kuivatatud aprikoosides, hapupiimas ja jogurtis. (Kopsuliit.ee) 2.4. Patofüsioloogia Astmale kalduvatel inimestel ilmneb põletikust põhjustatud sümptomeid, mille hulka kuulub tavaliselt vahelduv (iseenesest või ravi tulemusel nõrgenev) bronhide ahenemine. Põletik tõstab bronhide reaktiivsust mitmesuguste ärritajate suhtes. (Üldarsti 1999) 2.5. Sümptomid
äädikhape lahus), keemiatööstuses (lahustina). • Rasvhapped – on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete • soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. • Dihapped – tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. • Bensoehape e. benseenkarboksüülhape – kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped • Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape • – tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. • Õunhape e. hüdroksübutaandihape – puuviljades, marjades. • Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape – tekib veini laagerdamisel. • Sidrunhape – esineb enamikes puuviljades
1. ained, mis on ära lõigatud ehk eraldatud loodusest. Nendeks aineteks on näiteks agar-agar ning karragenaan merevetikatest, pektiin puuviljadest jne; 2. ained, mis eksisteerivad toidus looduslikult, kuid on saadud sünteesi teel, näiteks antioksüdant askorbiinhape, mida leidub looduses (sidrun, must sõstar, astelpaju on tuntumad askorbiinhappe ehk C-vitamiini allikad) või säilitusained sorbiinhape ja bensoehape, mida leidub pihlakates, jõhvikates jm; 3. ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millele ei leidu looduses teist samasugust, näiteks antioksüdandid butüülhüdroksüanisool, butüülhüdroksütolueen või asotoiduvärvid; 3. MIKS ON E-AINED MEILE KAHJULIKUD? 3.1. Kõrvalmõjud Iga e-ainega mida lisatakse toidule võivad kaasneda ka kõrvalmõjud, kuid on ka selliseid säilitusaineid kus ei ole kindlaks tehtud selle kõrvalmõju
Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev kokkupuude areenidega kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeelundeid. Alküülasendatud benseenid on vähemmürgised. Näiteks benseeniringi sisaldavad ka mõned valkude koostises olevad aminohapped, toidulisand bensoehape (E210), sünteetilised ained nagu aspiriin, sahhariin, vaniliin jt. Benseeniringi sisaldab näiteks ka tugevasse sõltuvusse viiv narkootikum amfetamiin. Tänavakaubanduses esineb amfetamiin tavaliselt tablettidena, kuid on saada ka pulbreid ja kapsleid. Ajaloost on teada, et teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. 2. Ka tänapäeval tarvitavad osad inimesed seda narkootikumi selleks, et tõsta meeleolu ja enesetunnet
lämmastikuga. Tema eelis on see, et ta tungib igale poole. Teda on kasutataud niisuguste asjade steriilimiseks, mis kuuma ei talu, näiteks laboriplastik, südameklapid jne. Töödeldakse 60 kraadi juures 1-10 tundi. Tapab ka endospoore. Glutaraalaldehüüd on veel efektiivsem, kui formaldehüüd. Seda kasutatakse haiglates vahendite steriilimiseks. Kasutatakse 2% lahusena (Cidex). Seda võib käsitleda kui steriliseerijat. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape. Sorbiinhape - Hallitusevastane aine, lisatakse juustudele, siirupitele ja kookidele. Bensoehape - Hallitusevastane aine, lisatakse margariinile, siidrile, karastusjookidele.
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
· bensiini C5 -C10 · ligoriini C8 -C12 · persoodiumi C 9 -C16 · gaasiõli C15 -C 25 · kütteõli C 20 -C 30 · masuuti C 30 -....... 46.Küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48.vesiniku, halogeenide ja halogeenvesinikega. 47.Aromaatsed ühendid (areenid). Benseen. Aromaatsed süsivesinikud on aastakümneid olnud asendamatuks ja hinnaliseks toormeks paljude keemiliste ainete sünteesil (plastid, pesuained, bensoehape, ravimid, värvained jne) ning lahustiks värvide ja lakkide tootmisel. Areenid esinevad õhus heitegaaside tagajärjel. 48.Kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), nende sünteesi põhimõte. 49.Polüeteeni saamine ja rakendusalad. Polüeteeniks nimetatakse alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit. Saadakse maagaasidest või naftast. Laialdane tootmisala plastmassis 50.Alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad.
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad....
· Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen (fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime.
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
· Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen (fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime.
· Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen (fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime.
Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. Karbamiidiga näts sisaldab aineid, mis muudavad pH suus vähem happeliseks, aga mitte täiesti neutraalseks. Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga. Tugevad happed membraani ei läbi, nad kahjustavad rakke pinnalt. Raku sees on neutraalsele lähedane pH, seetõttu rakus dissotsieerub nõrk hape prootoniks ja happe aniooniks. Happe anioon koguneb rakku (ei pääse enam läbi membraani välja), mis tõstab liigselt rakusisest osmootset rõhku
katalüüsivad ensüümid), teistele pole hukutav -Clostridiumid). Keemilised ained : ehk antiseptikud.kõige tugevamini mõjuvad raskemetalli soolad(mikroobe hävitav ehk oligodünaamiline toime). Bakteriatsiidne toime on oksüdeerijatel(Cl, jood),mineraalhapped(väävelhape, boorhape jn). Orgaanilised ühendid( formaliin, fenoolid).Ka alkohol, orgaanilised happed, eeeterlikud õlid, parkained, värvid. Kasutatakse tööstuses bensoehape, sorbiinhape, propioonhape, 4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora. Parasitism- ühele kahju, teisele kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel
Vees lahustudes annab happelise keskkonna Cl2. Ta arvas, et see on hapniku ühend (happelisust seoti hapnikuga). Avastas, et see omab pleegitavat toimet. Metalliliste ühendite juures oli ta kõige enam seotud Mn, Mo, W avastamisega. Ühenditest veel: HCN, HF, H2S. Talle oli iseloomulik aineid kindlaks teha maitsmise teel. Arvatavasti mürgistusega ongi seotud tema lühike eluiga. Tema avastas õige palju orgaanilisi happeid: viinhape, sidrunhape, oblikhape, piimhape, bensoehape jpt. Ning mitmeid anorgaanilisi happeid: molubdeenhape, arseenhape. Oli üks esimesi, kes tõestas, et hõbedasoolad valguse käes lagunevad ja annavad musta värvuse (metalliline hõbe). Murrang keemia arengus 18.saj. lõpul, 19.saj. algul. Kõige suurem liikumapanev jõud oli arenev tööstus. Tehnika revolutsiooni ajastu. James Watt aurumasin, mis võimaldas saada suuremat energiat, metallurgia areng, hakati kasutama kivisütt
sattunud lisandite vastu (õietolm, seemned). · Mesi ja meetooted. · Mitmesugused pähklid: sarapuupähklid, Hiina ja Kreeka pähklid, mandlid. · Marjad ja puuviljad: eelkõige maasikad ning tsitruselised puuviljad (apelsin, sidrun), mis tekitavad nahalöövet. · Köögiviljad: tomat, sibul, seller, petersell, kaalikas, peet ja kartul. · Maitseained: sinep, pipar, nelk, kaneel, muskaatpähkel, piparmünt. · Kakao, sokolaad ja kohv. · Toiduvärvid ja säilitusained: tartrasiin, bensoehape. · Toiduõlid: päevalilleõli. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, võib esineda allergianähte ka päevalille vast Ristallergia Õietolmuallergikutel võib tekkida probleeme toiduainetega, mis võivad tekitada eeskätt seedehäireid (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhupuhitus), naha sügelust, turseid ja villikesi huultel, keelel ja suu limaskestal; samuti nohu, silmade sidekestapõletikku, astmat ning nahareaktsioone (nõgestõbi)
Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - e...
tagada ohutus. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Ka paljud vürtsid (loorber jne) on happelised. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga. Tugevad happed membraani ei läbi, nad kahjustavad rakke pinnalt. Raku sees on neutraalsele lähedane pH, seetõttu rakus dissotsieerub nõrk hape prootoniks ja happe aniooniks. Happe anioon koguneb rakku (ei pääse enam läbi membraani välja), mis tõstab liigselt rakusisest osmootset rõhku
Näiteks tekkis allergiline nohu kondiitril piparkooke valmistades. Selgus, et põhjuseks oli nelk ja muskaatpähkel. Ka kakao, sokolaad ja kohv võivad organismi sensibiliseerida.(1) Õlu ja vein Õlu ja veinid võivad olla allergeenideks. Ühel noormehel, kes väga armastas õlut, tekkis hiljem igakordsel õllejoomisel allergiline näo- ja huuleturse.(1) Värvained ja säilitusained Toiduainetesse lisatavad värvained (tartratsiin jt) või toiduainete säilitamiseks kasutatav bensoehape võivad olla samuti allergeeniks. (1) Rasvad Rasvadest on sagedamini allergia põhjuseks päevalilleõli. Kel esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, sel võib esineda allergianähte ka päevalille õietolmu suhtes. (1) Enamasti toimib mitu tegurit On täheldatud allergiat mitme toiduaine suhtes. Sagedamini esinevad Eestis kombinatsioonid: kala, muna, piim ja sealiha; kala, muna, sea- ja loomaliha; kala, muna, sealiha ja apelsin.
Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarn...
Uuringute põhjal on mesi ohutu õietolmuallergikute. o Puu- ja köögiviljaallergia ehk taimse päritoluga allergia allergiat tekitavad toored viljad. Puuviljadest tekitavad allergiat: õunad, virsikud, banaanid, pirnid, mangod, papaiad jne. Köögiviljadest paprika, naeris, porgand. Ka soja võib esile kutsuda allergiat (ettevaatust vorsti- ja pagaritoodetega) Lisaainete allergia Allergiat põhjustavad: o Sorbiin- ja bensoehape (karastusjoogid, puljongid, pudingid, keedised) o Asovärvid on paljudele eluhtlikud. Tüüpilised häired on nohu, hingamisraskused, nõgestõbi. Karastusjoogid, maiustused, jahutooted, vorstid, kokteilkirsid jne. o Sulfitid astmahaigetel hingamishäired o Geneetiliselt muundatud toiduained ei tohi sisaldada allergeenset proteiini ega muud allergeeni. Inhaleeritavad ehk tolmsed allergiad: o Kase õietolmuallergia
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) ...
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
