Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb mol...
Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
II ERAND liidete ees laudkond leibki III ERAND sama sõna muutevormides liigne-liigset moodne-moodsa IV ERAND võõrsõnades Vodka, pontsik,abstraktne, asbest VÕÕRSÕNAD R! Eesti keeles loetakse võõrsõnadeks selliseid sõnu, millel on vähemalt üks järgmistest võõrjoontest: g, b, d sõna algul NT! giid, bensiin, diivan; tähed f, s, z, z NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT
Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need
keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel nagu nafta ja maagaas. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni barrelini päevas. Praegu
Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike arv on 50 ringis. Peale nafta väljapumpamist toimub tema fraktsioneeriv destillatsioon. See tähendab, et üritatakse vabaneda naftas leiduvatest gaasidest. See toimub kuumutamise teel. 1. fraktsioon: gaas 2. fraktsioon: bensiin C5-C10 3. fraktsioon: petrooleum 4. fraktsioon: diiselkütus 5. fraktsioon: masuut 6. fraktsioon: vahad, bituumen Bensiini saagise suurendamiseks viiakse läbi krakkimine. See on pikkade süsivesikuteahelate lõhkumine sobiva pikkusega ühenditeks. Füüsikalised omadustest: Süsivesinikus on hüdrofoobsed. Vetthülgavad seega. Veest kergemad. Tihedus väiksem kui 1. Lahustavad hästi orgaanilisi aineid. Iseloomulik lõhn. Keemilised omadused: kõik nad põlevad
Kahetaktiline sisepõlemismootor Loomine, tööprintsiip, ehitus ja kasutamise valdkond. Sisepõlemismootor · Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. · Sisepõlemismootoreid on kahte liiki: Neljataktilised ja kahetaktilised. · Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. · Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. · Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest. Loomine · Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879. · Neid hakkati tootma aastal 1883. · Karl Friedrich Benz sündis 25. novemberil 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis ning suri 4. aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Ta oli saksa leidur, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Merce...
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe
Transport Peamiselt toimub transport maa (maanteed, raudtee), vee (meri, siseveekogu), õhu ja torujuhtmete kaudu. Paljud jaotusvõrgud kasutavad mitmete transpordivahendite kombinatsioone. Näiteks pumbatakse naftat läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi anda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüatele või kütteõli tarbijatele. Maanteetransport Reisijate või kauba transport teedel. Sobib peamiselt väiksemahuliste kaupade veoks: toiduained, kergtööstuskaubad jne a) Positiivne vedu kiire ja paindlik b) Negatiivne hooletu sõit võib kaupa kahjustada, halb ilm, liiklusummikutest tulenevad viivitused, heitgaasid ja keskkonna kahjulik Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad
( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. KASUTUS Kütusena Bensiin Diislikütus Kütteõli Masuut Keemiatööstuse toorainena LEIUKOHAD Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; Libra naftamaardla Brasiilias, Rosebanki naftamaardla NAFTAVARUD TABELINA 2004 AASTA SEISUGA RIIK TÕESTATUD JÄTKUB VARUD MILJARDIT AASTAKS BARRELIT Saudi-Araabia 261,9 69 Iraan 125,8 84
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5% Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftast saadavad kütused on: bensiin, diisel, petrooleum, reaktiivkütus ja gaasiõli Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks
Nafta Sander Sisask Roman Tukmatsov G2KT Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv maavara. Peamiselt vedelate süsivesinike segu. Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis: süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%), hapnikust (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. Nafta töötlemine Küttegaas Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria-Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jne) Naftavarud maailmas Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest. Lähis-ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 ...
hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm[1]) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad Järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas: · Saudi Araabia 10,37 · Venemaa 9,27 (2010. aastal juba 10,26[2]) · Ameerika Ühendriigid 8,69 · Iraan 4,09
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Üldvalem: CnH2n2 Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse üün'iga. 5) Millised ained on alkadieenid, nende üldvalem + nimetused Alkadieenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on kaks kaksikseost. Üldvalem: CnH2n2 Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse dieen'iga. 6) Nafta saadused Gaas C1C5 bensiin C5C10 ligroiin C8C12 petrooleum C9 C16 gaasiõli C15C25 kütteõli C20C30 masuut C30C... 7) Alkoholide mõiste ja üldvalem, nimetuse andmine Alkoholid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsivesiniku radikaalist ja hüdroksüül rühmast (OH) Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse ool'iga. Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik
Ülesanne 1 Linnas on bensiiniliitri hind 16.00 kr, maal on aga bensiin odavam, 15.50 kr liiter. Kuu aja jooksul oli autojuht ostnud 180 liitrit bensiini ja kokku kulutanud selle peale 2830 kr. Mitu liitrit kallimat ja mitu liitrit odavamat bensiini oli ta kuu aja jooksul ostnud? 16x+15,50*(180-x)=2830 16x+2790-15,50x=2830 16x-15,50x=2830-2790 0,5x=40 x=80 liitri linnas x+y=180, 80+y=180 y=180-80 y=100 liitri maal Vastus: x=80 liitri, y=100 liitri Ülesanne 2 Hinnaga 7000 eurot müüdi toodet 40 tk, hinnaga 5700 eurot müüdi 65 tk. Kulud olid
Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke. Alkaanid on hüdrofoobsed ja vees ei lahustu Alkaanid lahustuvad mittepolaarsetes lahustites nt. Bensiin Isomeeria on nähtus, mis seisneb selles, et leidub aineid millel on sama molekuli koostis ja sama molekulmass, kuid mis on oma omadustelt erinevad. Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Küllastunud ühendid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel
Molekulaar füüsilne teooria : Kuna molekul on tohutult väike osake, siis kasutatakse tema kirjeldamiseks mudelit. Sellel mudelil on kolm alust : Aine koosneb osakestest(molekulid, aatomid). Tõestus: On võimalik pildistada ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku
Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmine süsinikul: Iga side H-ga vähendab C o-a 1 võrra ja iga side O, N, halogeeni jne suurendab süsiniku o-a 1 võrra. Vastavalt sellele mitmekordne side on o-a muutub. Kui element pole C-ga otseses kontaktis, siis ta oa-d ei muuda. Mõisted:
Kasutatud autod Ühistransport Kiirtoit, külmutatud söögid Piraatkaubad Madal sissetulek = odav kaup VS Illegaalne alkohol - "Kuiv seadus" Ameerika 1920-1933 totaalne keelustatus tarbimine muutus poole väiksemaks 1925 - 60% 1933 - 80% organiseeritud kuritegevuse kasv Salaalkoholi tarbimine Eestis Dokumenteeritud andmed al. 2002. aastast Allikas: Eesti alkoholiturg, EKI Sissetulekud Eestis Allikas: Adaur kodulehekülg Salakütus Diisel Bensiin Maksuvaba diisel Pestud maksuvaba diisel Salakütuse sattumine turule Üle piiri vedu sõiduautodega Kütusevargused Vedu vale saatelehega Spetsiaalsed mahutid Aktsiisivaba diisli pesemine Salakütusevedu Salakütuse kadumise kasu firmadele Sissetulekud Eestis Allikas: Adaur kodulehekülg Salatubakas Salatubakas Võltstubakas Ebaseaduslik tubakas Salatubaka sisseveo meetodid Salatubaka sisseveo meetodid Kasutatud kirjandus 1. http://www.adaur
KUIDAS TEGUTSEDA LABORIS TARGALT JA OHUTULT? Laboris tuleb töötada väga erinevate ainetega, millest mitmed on ohtlikud, söövitavad, mürgised või võivad süttida, teiste ainetega tormiliselt reageerida või isegi plahvatada. Seepärast tuleb täita vajalikke ohutusnõudeid ning tunda ohusümboleid ja laborivahendite kasutusvõimalusi. 1. Ohutusnõuded keemialaboris 1. Järgi täpselt tööjuhendi ettekirjutusi ja õpetaja/juhendaja nõuandeid. 2. Kui katse käigus juhtub mingi äpardus, pöördu KOHE ABI SAAMISEKS ÕPETAJA POOLE. 3. Ole ettevaatlik tulega. Hoia katseklaasi ava kuumutamisel poolviltu suunaga endast ja teistest eemale. 4. Hoia töökoht puhas ja korras! Väldi ainete sattumist kätele, lauale, riietele, põrandale. Aseta korgid alusele tagurpidi. 5. Kui mõnd ohtlikku ainet satub käele, tuleb käed kohe käed rohke jooksva veega pesta ning pöörduda abi saamiseks õpetaja poole. ...
Mahajäetud kohad Hashima saar, Jaapan Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Varem oli Hashima saar täis kivisüsi. Seal elas üle 5000 kaevuri. Kuid kui söe asemele tuli kasutusele bensiin jäeti see linn maha. Orpheum Auditorium - New Bedford, Massachusetts Click to edit Master text styles Second level Seda saali avati samal päeval Third level kui uppus Titanic 15. aprill Fourth level 1912. Nüüd kuulub osa
voolavust: kinemaatiline, dünaamiline, engleri kraad 12. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse ühikud. m2/s; Pa*s 13. Kuidas kinemaatilist viskoossust laboratooriumis määratakse? Esitage valem arvutamiseks. lastakse voolata piirist piirini ja võetaske aeg. V= c*t 14. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse vaheline seos. 15. Esitage nafta süsivesinikkoostis. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 16. Nimetage nafta põhifraktsioonid. bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut 17. Nimetage nafta süsivesinikkoostise komponendid. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 18. Milliste protsesside abil on võimalik suurendada naftast saadavate bensiini- ja diislikütuse fraktsiooni? krakkimise 19. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel hüdrogeenivat desulfureerimist? manuste eemaldamine 20. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel alkaanide isomeerimist? oktaaniarvu tõstmine 21
Autovedude liigid ja tähtsus Autoveod kui maismaa tähtsaim veoliik on tänapäeva maailmamajanduse lahutamatuks osaks, ilma milleta poleks meil igas linnas suuri supermarketeid ega ka väikseid poode maal, kuna neil oleks oma kauba kätte saamine ülimalt keeruline, nii jääks meile alles vaid turud kuhu tulevad talumehed oma hobustega. Siis ei saaks me nautida välismaiseid toiduaineid ega viljasid samuti ka mitte mingit elektroonikat ning üldse mingeid välismaiseid kaupasid. Autovedude liike mitmeid, kuid alustame tähtsaimatest: Rahvusvahelised kaubaveod. Tänu sellele liigile saavad inimesed poelettidele välismaiset toodangut. Ka saavad meie firmad müüa oma toodangut parema hinnaga välismaale tänu rahvusvahelistele kaubavedudele. Riigisisesed kaubaveod. Riigisisesteks kaubavedudeks loetakse vedusid mis toimuvad ühe riigi territooriumil ehk siis näiteks jaotusveod ladudest, kullerveod n...
Ülesanne 1 Linnas on bensiiniliitri hind 1.43 , maal on aga bensiin odavam, 1.33 liiter. Kuu aja jooksul oli autojuht ostnud 100 liitrit bensiini ja kokku kulutanud selle peale 140 . Mitu liitrit kallimat ja mitu liitrit odavamat bensiini oli ta kuu aja jooksul ostnud? Olgu linnast ostetud bensiini hulk x liitrit ning maalt ostetud bensiini hulk y liitrit. Siis kokku on ostetud x +y =100 liitrit ja kokku on kulutatud 1,43x + 1,33y = 140 . Lahendame võrrandisüsteemi. Saame, et x=70 ning y=30. Kontroll: 70*1,43+30*1,33=140.
ALKAANIDE ESINDAJAD JA HALOGEENIÜHENDID Metaan – maagaas, soogaas, kaevandusgaas CH4 Tekib loom- ja taimejäänustest veekogu põhjas; samuti loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. Värvuseta, lõhnata, vees ei lahustu, õhust kergem gaas On üks kasvuhoonegaasidest Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. ...
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel.
kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel langeb invaliidistavale tasemele kuskil 60. eluaastal, kui mitte suitsetaja on veel täis jõus. Sigaretisuitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Sigareti koostised Sigaret sisaldab: Bensiin Atsetoon Formaliin Kaadmium Metopren ja palju muid ohtlikke aineid. Alkohol Alkohol on sõltuvust tekitav ja tugeva toimega narkootiline aine, mis on enamikes riikides peale araabiamaade legaalne. Lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22% ja kange alkohoolne jook on etanoolsisaldusega üle 22 mahuprotsenti. Tubakas Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse
mille 111,98 74 €/hektoliiter etanoolisisaldus on €/hektoliiter Aktsiisid > 6 vol 46,50 €/1000 tk Sigaretid + 34% max 58 €/1000 tk jaehind Diislikütus 448 € 1000 liitrit 341 € 1000 liitrit Pliivaba bensiin 465 € 1000 liitrit 436 € 1000 liitrit Elektrienergia 4,47 €/MWh 1,01 €/MWh KOHALIKUD MAKSUALANE TALLINN RIIA MAKSUD NÄITAJA 2016. A MAKSUMÄÄR MAKSUMÄÄR Kesklinna tsoon; 0,10; 0,08; 0,04 ja 0,05; Parkimistasu sellele järgnevad 0,025; 0,01 0,025; 0,02; tsoonid €/min 0,01 €/min kaupade, teenuste
rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. Kõige populaarsem nafta saadus on bensiin ja petrooleum. Maailma teedel liigub igapäevaselt 555 miljonit liiklusvahendit, neile lisandub igal aastal autotehastest 40 miljonit autot. Enamus autosid töötab kas bensiini või diisli peal, mis on nafta saadused. Kui auto mootoris toimuks täielik põlemine, ei tekiks palju ohtlikke jääge, kuid seda ei juhtu peaaegu kunagi. Näiteks tekitab seesama mittetäielik põlemine kasvuhoonegaase, mis põhjustavad muutusi maakera atmosfääris ning mõjutab kliimat, muutes ilmastiku soojemaks
1) Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskskonna toimel. Ning see on redoksreaktsioon, milles metallid oksüdeeruvad (loovutavad elektrone) ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüreerijate toimel. Rauale- punakaspruun poorne roostekiht Vask- seismisel hallikasroheliseks Hõbe- tumeneb pikkamisi seismisel õhu käes Kõige suuremat kahju tekitab raua korrosioon e. roostetamine. See korrosioon on tal poorne ja ei kaitse rauda tema edasise korrosiooni eest. Kui samas Al, Zn, kroom on vastupidavad tänu korrosioonile, kuna neile tekib pinnale õhuke kuid tihe oksiidikiht. 2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. 3)Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. KEEMILINE korrosioon: metalli...
0 0 vanemad. transport Bussisõidud, kuukaardid 23,50 282 ja bensiin. toit Söögi ja söögitegemiseks vajaliku ostan enamasti 100 300 ise, osa võtan vanemate
.. salatsirkusest. ... salalossist. 8. Siimu ja Sirli perekonnanimi oli ... ... Jalakas. ... Majakas. ... Kajakas. 9. Miks sai Sirli koolis märkuse? Vaidles õpetajaga. Lõi kaaslast. Tal oli kaasas arvutusmasin. 10. Mida Moonika valetas oma vanaisa kohta? Vanaisa haugub koera moodi. Vanaisa oskab lennata. Vanaisa käib jalgpalli mängimas. 11. Kuidas lõppes Siimul isaga esimene kalalkäik? Autol sai bensiin otsa. Leidsid palju seeni. Said ämbritäis kalu. 12. Mida Sirli kirjutas härra Lambale? Trollibussi juhib vanakurat! Loomaaiast on põgenenud ninasarvik. Ettevaatust, vihmaveetorus on lohe! 13. Miks läks kardin põlema? Ema unustas põleva küünla aknale. Siim pani aknale küünla põlema. Sirli mängis tikkudega. 14. Kuhu viisid sanitarid kojamehe? Sanatooriumisse puhkama. Polikliinikusse arsti juurde.
ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul Suurimad naftavarud on Saudi Araabias, Iraagis, Iraanis, Kuveitis, Araabia Ühendemiraatides, Venezuelas,Venemaal, Mehhikos jt Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks Töötlemissuunad: vedelate kütuste tootmine ning toore kemikaalide saamiseks Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid kütuseid: bensiin, diiselkütus, kerge kütteõli, raske kütteõli (masuut) Peamised naftat moodustavad ühendid: parafiinid, nafteenid, aromaatsed ühendid MAAGAAS (LOODUSLIK GAAS) Päritolu on üsna lähedane nafta päritolule: maagaas on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana Koosneb põhiliselt metaanist CH4 Suurimad maagaasivarud on Venemaal, Iraanis,
Terava ärritava lõhnaga värvitu sööbiv õhust kergem gaas. Atmosfääris moodustab külma valge udupilve, mis püsib maapinnal. Soojenedes tõuseb gaasipilv üles. Võib tugevalt silmi ja hingamisteid ärritada. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. Kloor ja bensiin Kloor on kollakasroheline terava ärritava lõhnaline sööbiv õhust raskem gaas, mis ärritab tugevalt silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, köha, iiveldust, oksendamist, peavalu, pearinglust ja hingamisraskust. Niiskes õhus ärritab ka nahka. Suuremate kontsentratsioonide korral võimalik kopsuturse ja surm. Kannatanud tuleb toimetada värske õhu kätte, eemaldada saastunud riided, loputada nahka ja silmi vähemalt 15 minutit. Hingamisraskuste korral manustada hapnikku
Sellepärast tekivadki asfaldikahjustused. 8. Mis on kondenseerumine? Kuidas tekib udu? Kondenseerumine on aine muutus gaasilisest olekust vedelikuks. Päeval päike soojendab maa soojaks. Õhtul, kui päike loojub läheb õhk külmaks. Soe õhk hakkab maa pealt auruma ja saab kokku külma õhuga. 9. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Miks? Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest, õhu liikumisest, ainest. Veest kiiremini aurustub bensiin, piiritus. Aeglasemalt õli ja elavhõbe. 10. Mida nim. aurumiseks? Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim. aurumiseks. 11. Kirjelda aurumist. · Vedeliku osakesed väljuvad vedelikust. · väljuda saavad: 1) pinnakihis või seal lähedal olevad osakesed; 2) osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem.
SULAMINE * Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. * Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse * Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi). * Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk, See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks, mille moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass) Sulamissoojus Landa = Q/m (J/kg) näitab 1kg aine sulamiseks vajalikku soojushulka(1kg tahkumisel eralduvat Q-d) Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse...
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusind...
Põlemine-keemiline reaktsioon,milles eraldub soojust ja valgust. Täielik põlemine-Palju O2 ja tekib CO2 (C+O2>CO2,üks süsiniku molekul ühineb ühe hapniku molekuliga,takib üks süsihappegaasi mmolekul) Mittetäielik põlemine- Vähe O2 ,tekib CO.(2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. Fotosüntees-Keemiline reaktsioon rohelistes taimedes,mille käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas + vesi + glükoos + hapnik + vesi Tuumareaktsioon-Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega.Radioaktiivsus- kiirgatakse v...
MÕISTED: aluminotermia-lihtaine(enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega ...
Materjal ehitusvaldkonna õppuritele haigused ja nende vältimine ehitustööstuses. Eesti Ametiühingute Keskliit Noored inimesed, kes tööd alustavad, on riskidele avatud. Töökoht ja töö on uued ning noorel puudub igasugune tervise ja ohutusega seotud riskide kogemus. Nooruki soov saada täisväärtuslikuks töötajaks võib veelgi vähendada ettekujutust võimalikest riskidest töökohal. Noortel on õigus töötada tervislikus ja ohutus keskkonnas ning saada vajalikku juhendamist ja väljaõpet. Tegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi ehitustööstuses. kukkumine kõrgustest (redel, telling või katusel töötamine) raskeid õnnetusjuhtumeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed kukkumine katmata ja piirdeta avaustesse, kaevudesse, süvenditesse tootmisjääkide kuhjumine tööplatsil suurendab komistamisohtu töötajate vähene koolitus või selle puudumine enne tööde läbiviimist ü...
1.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu...
1). Seejuures eraldub taimest õhku hapnikku. Taimedes toimub fotosüntees, mis tähendab ainete tekkimist valguse toimel. Joonis 2.1 Põlemine Tule saamine ja kasutamine oli erakordselt tähtis juba ürginimestele. Välgust süüdatud puu, metsapõleng või vulkaanipurse andis tuld, mida kasutati kaitseks metsloomade vastu, soojendamiseks ja toiduvalmistamiseks. Põlemine toimub hapniku osavõtul, seejuures pääseb õhku soojust ja valgust. Nii põlevad ahjus puit ja brikett, auto mootoris bensiin, gaasipliidis majapidamisgaas. Põlemise tagajärjel tekib süsihappegaas. Süsihappegaas ei põle ega võimalda põlemist. Ettevaatust! Lahtise tulega peab olema väga ettevaatlik. Põleng võib tekkida kergesti ja on tähtis teada, et tule kustutamiseks on vaja takistada hapniku juurdepääs tulele. Kui süttivad riided, kasutatakse kustutamiseks vett või tulekustutit või mässitakse põlevad riideesemed suuremate riiete sisse
vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega. Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? Päikeseenergia, vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, maasisene soojus. Nafta töötlemine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Mootorkütus, naftakeemia(naftatöötlemisproduktidest mitmesuguste sünteetiliste materjalide valmistamine), ahjukütus (soojusenergia tootmiseks, energiajaamade kütteks). Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest väga kaugel ja töötlemine on kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Tarbijale lähedale, arenenud riikidesse,
süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid. Benseeni sulamistemperatuur on +5 kraadi ning keemistemperatuur +80 kraadi. Benseen põleb tumeda tahmava leegiga, sest on kõrge süsinikusisaldusega. Õhuga kokkupuutel moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt: halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega.
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaari...
Kultuur I ja II maailmasõja vahel. Kas muutused olid head või halvad? Esimene ja teine maailmasõda tõid ellu muutusi.Muutusid inimete elamine ja ka kultuur mis on ka osaks inimese elule.Kultuuris, tehnikas ja muul alal tekkisid arengud.Arenes teadus, tekkisid autod, sisepõlemismootorid, helifilmid, värvilised filmid, elekter, bensiin jne... Inimeste elu muutus järjest mugavamaks. Minuarvates need muutused oli head mis loodi juurde ellu. Teadus: Pärast esimest maailmasõda tagati edu demokraatlikele suurriikidele.Edusamme tehti nendes riigides igal alal.Üks nendest oli teadus.Teaduse põhiline eestvedaja oli füüsika.Hakkati uurima keskkonda kus me elame, esemeid asju mis meid umbritsevad, kas need on ohutud või ohtlikud jne.Hakkati uurima ka igasuguseid protsse, tehti keemia- ja füüsikakatseid.Avastati
Soojuselektrijaamad Käty Kuusemets 10 H Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergiat saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades ligi 2/3. Soojuselektrijaamade paiknemine Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast. Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse kaevandamispiirkonda, sest selle veokulud on kõrged. Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USAs, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal. Peaaegu kogu elektrienergia toodetakse soojuselektrijaamades söe- või naftavarudega riikides. Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikoha...
ehk septembrist mai lõpuni. transport Bussisõidud, 35,7 428,4 kuukaardid ja bensiin. toit Võtan palju sööki kodust linna kaasa ning 26 300
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
