alkoholis. Küll aga lahustuvad mõlemad mittepolaarsetes lahustites nagu eeter, süsivesinikud jt. 9. Etüleenglükool ehk etaan-1,2-diool ja glütserool ehk propaan-1,2,3-triool on mitmehüdroksüül- sed alkoholid, mis võimaldab neil moodustada arvukalt vesiniksidemeid vee molekulidega ja seetõttu seguneda veega (lahustuda) igas vahekorras. 10. Glütserool ja äädikhape segunevad veega igas vahekorras, seepärast kihti ei moodusta. Tsükloheksaan ning bensiin on süsivesinikud, seega veest kergemad ja asuvad ülemises kihis. Tetraklorometaan ( = 1,595 g/cm3) on veest raskem. 11. Etanool lahustub vees. Heksaan ( = 0,66 g/cm3) moodustab pärast veega segamist ülemise kihi, aga dikloroetaan ( = 1,257g/cm3) koguneb anuma põhja. 12. a) umbes 6 g eetrit ja b) umbes 8,5 g vett. 13. Kvalitatiivset hinnangut on kerge teha: mida väiksem on osaliselt oksüdeerunud süsiniku
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto jäi puuga kokkupõrkumisel seisma. Select one: c. 220 m/s2 Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on Select one: a. 6 km/h/s Dünaamilise tasakaalu korral Select one or more: b. kiirus on konstantne c. kiirendus on 0 e. kehale mõjuvate jõudude resultant on 0 Galopeeriv hobune läbis 10 kilomeetrit 30 minutiga. Tema keskmine kiirus oli Select one: d. 20 km/ Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid auto liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab seda nähtust kõige paremini? Select one: a. inerts Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enne maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus Select one: b. ligikaudu 60 km/h Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha Select one: c. säilitab oma kiiruse Kalle tõukab magavat Priitu. Priit d
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nur...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon ................................................................................................. 5 1.2. Nafta ajalugu ........................................................................................................ 5 1.3. Nafta olulisu...
Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas. Lääne-Euroopa tarbib 620 miljonit tonni ja Jaapan 245 miljonit tonni aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust ja kergemat diislikütust. Ameerika Ühendriikides moodustab bensiin 45 % kogu tarbitavast kütusest, sama protsent Lääne-Euroopas on 25 ja Jaapanis 14. MARPOL 73 määratluse järgi on õlitanker laev, mis on ehitatud ja kohandatud nafta vedamiseks lastiruumides. Termin hõlmab ka laevu, mis on ehitatud puistlastide ja naftaveoks (combination carrier), samuti vedelkemikaalide tankereid ja gaasiveolaevu, kui neead on osaliselt või täielikult lastitud naftaga. Lasti järgi jaotatakse õlitankerid toornafta- (crude oil) ja valmistoodetetankeriteks
Homogeenses kk-s lisaks veel: 4)faaside kokkupuutepinna suurus; 5)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus; 6)2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia, nt A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) reageerivate ainete konsentr (mol/l), keemil reakts kiirus jääval temp-l on võrdeline reag ainete konsentr korrutisega. Üldkujul: nA+mB=pC, v=k*[A]m*[B]n. Plahvatused ülikiired reakts. Plahvatavad segud: 1)Aur-õhk: atsetoon 2-13 mahu%, bensiin 1-7% 2)Gaas-õhk: propaan 5-35%, etüün 2,5-80% 3)Tolm-õhk: tärklis ja väävel 7%, jahu 10%. Van't Hoffi reegel: temp tõstmisel 10°C võrra kasvab reakts.kiirus 2-4 korda. 4. Ainete valemite mõiste ja seletus. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu kovalentses või keemilise sideme tüüpi ühendis
Praktikas kasutatakse orgaaniliste ainete põlemissoojuste asemel mõistet kütteväärtus. Valguse osa keemilistes reaktsioonides. 1. Fotosüntees 6CO2 + 6 H 2O klorofüll C6 H12O6 + 6O2 2. Valgus aktiveerib mõne reaktsioonist osa võtva aine osakest 3. Klassikaline fotograafia Kütteväärtused: puit 2700-4500; põlevkivi 1500-8200; kivisüsi 500-8200; nafta 10400-11000, mootorikütus (diisel) 10000-10700; bensiin 10450-11250; toiduõli 7400 Mehaaanoeemia Ainete aktiveerimine mehaanilise energia abil. Kasutatakse järgmisi metoodikaid: 1. ainete põhiliselt pulbritena, töötlemine valtsveskis suure surve all 2. ainete pulbrid, vedelikud töötlemine löökveskis Elektrokeemia Uurib ja tegeleb keemiliste protsessidega, mille käigus saab elektrivoolu ja millised toimuvad elektrivoolu toimel. Elektroodipotentsiaal keskkonna ja metalli vahel tekkiv teatav potentsiaalide vahe (võib
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on ki...
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6...
kasutatavad gaasid. Lahustite nuusutamine on enimlevinud 12-16-aastaste noorte seas, kuigi loomulikult ei tegele sellega mitte kõik noored. On teada, et lausa seitsmeaastased on juba nuusutamist proovinud. Vanemaks saades kipuvad noored üle minema teistele ainetele, näiteks alkoholile. "Nuusutatavate" ainete hulgas on liim, värvid, küünelakieemaldaja, korrektuurivedelik, vedeldaja, keemilises puhastuses kasutatavad vedelikud, aerosoolid nagu õhuvärskendajad, juukselakid ja bensiin. Liimi nuusutakse tavaliselt kotist, mis asetatakse suule ja ninale. Mõnikord kasutatakse prügikotte kuhu 7 sisse pea pannakse, sellega saab küll suurema laksu aga on eluohtlik kuna sa võid lämbuda. Aerosool lastakse enne tarvitamist harilikult kotti, vahetevahel on mõned endale ka otse kurku lasknud, aga see võib kurgu kinni külmutada ning surmaga lõppeda. Vedelikke võib nuusutada varrukalt või riidetükilt
Praktikas kasutatakse orgaaniliste ainete põlemissoojuste asemel mõistet kütteväärtus. Valguse osa keemilistes reaktsioonides. 1. Fotosüntees 6CO2 + 6 H 2O klorofüll C6 H12O6 + 6O2 2. Valgus aktiveerib mõne reaktsioonist osa võtva aine osakest 3. Klassikaline fotograafia Kütteväärtused: puit 2700-4500; põlevkivi 1500-8200; kivisüsi 500-8200; nafta 10400-11000, mootorikütus (diisel) 10000-10700; bensiin 10450-11250; toiduõli 7400 Mehaaanoeemia Ainete aktiveerimine mehaanilise energia abil. Kasutatakse järgmisi metoodikaid: 1. ainete põhiliselt pulbritena, töötlemine valtsveskis suure surve all 2. ainete pulbrid, vedelikud töötlemine löökveskis Elektrokeemia Uurib ja tegeleb keemiliste protsessidega, mille käigus saab elektrivoolu ja millised toimuvad elektrivoolu toimel. Elektroodipotentsiaal keskkonna ja metalli vahel tekkiv teatav potentsiaalide vahe (võib
gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Järgmist kõrgemalt keevat naftasaadustnimetatakse petrooleumiks. Petrooleumile lähedase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites. Diislikütus pritsitakse diiselmootorisse läbi peene ava. Väga suure rõhu all kuumeneb ta mitmesaja kraadini ja süttib. Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrde- ja muud õlid, masuut ja parafiin. Nafta destillatsioonil jääb lõpuks järele must pigitaoline jääk - bituumen. Süsivesinikud
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2...
omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). 32. ALBEEDO- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. KINEETILINE ENERGIA- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia. POTENTSIAALNE ENERGIA- kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 33.Termodünaamika seadused, entroopia 1. Termodünaamika I printsiip (energia jäävuse seadus) energia võib minna ühest vormist teise, aga ei kao ja teda ei saa uuesti luua. 2. Termodünaamika II printsiip (entroopia seadus) protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energia läheb kontsentreeritud vormist hajutatud vormi (degradeerub) e
PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijär...
Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%): N2 78%; O2 21%; Ar 1%; CO2 0,03% jm. Lisaks sellele on õhus veel niiskust (veeauru). 32. Atmosfääri koostis. 78% N2; 21% O2; 1% Ar; 0.03% CO2 7 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Atsetoon, bensiin, etanool, propaan, metaan. 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O (sinine leek) Tekib looduses bakterite anaeroobsel elutegevusel. Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides (kasvuhoonegaas); Eluiga atmosfääris ~10 a; On maagaasi peamine component: 60-90%; Omadused: Värvitu gaas Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos
Soojendis põletatakse kütust ja temperatuur võib tõusta mitme tuhande kraadini Soojendi temperatuur T1 ( K ) Saadud soojusehulk Q1 võrdne põletatud kütuse Soojendi massi m ( kg ) ja kütuse kütteväärse q ( J/ kg ) korrutisega. Q1 Q1 = mq Mõningate kütuste kütteväärtused - q ( MJ/ kg ) Bensiin. petroolium, nafta ( ligikaudu ) 46, diiselkütus 42, kivisüsi 29. Töötavaks kehaks on aur või gaas, mis soojendist saab soojusenergiat Q1. Osa soojusenergast muudetakse kasulikuks tööks A ( J ), osa soojusenergiast aga läheb nn. jahutisse (meie jaoks kasutult) Q2 ( J ) Seega kasulik töö on võrdne
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14 Mootoritöötsükkel Töötsükkel Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli...
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID 1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete r...
AUTOSPORT: VORMEL-1 Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1. AUTOSPORDI AJALUGU.................................................................................4 1.1. Iseliikuva vankri sünd...................................................................................4 1.2. Autospordi algusaastad..................................................................................6 1.3. GP-võistluse eelkäijad (1900-1905)..............................................................7 1.3.1. International Cup: Pariis Lyon (1900)................................................7 2. VORMEL-1...........................................................................................................8 2.1. FIA vormel-1 maailmamestrivõistlused........................................................8 ...
Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained tuntuimad: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ecstasy ehk MDMA, crack pupillid on normaalsega (2,9-6,5 mm) võrreldes suurenenud pupillid reageerivad valgusele aeglaselt silmade fokusseerimine ei ole kuidagi häiritud pulss on kiire ( normaalses seisundis 60-90 lööki minutis) lihatoonus on tugev, lihased on pinges kehatemperatuur on kõrge vererõhk on kõrge ajataju on kiirenenud Lahustid & sissehingatavad ained tuntuimad: lahustid, bensiin, liimide ja muu olmekemikaalide aurud, gaasid & aerosoolid, popers pupillide suurus jääb normaalseks (2,9-6,5 mm) silmad 'hüplevad' edasi-tagasi ega suuda ühele objektile paigale jääda pulss on kiire ( normaalses seisundis 60-90 lööki minutis) lihatoonus on nõrk kehatemperatuur võib olla sõltuvalt tarvitatud ainest erinev vererõhk võib olla sõltuvalt ainestt langenud või tõusnud ajataju ei muutu Kanep tuntuimad: marihuaana, hasis, hasisiõli
Glükoos C2H12O6 (energia, polüsahhariidide element, lähteaine sünteesiradades). Fruktoos (peaaegu sama mis glükoos, keemilises tasakaalus, ohutu suhkruhaigetele). Riboos, desoksüriboos (DNA). Galaktoos (laktoosi koostises). Sahharoos (transpordiühend taimedes, glükoos+fruktoos). Laktoos (piimasuhkur). Maltoos (2 glükoosi, saab tärklise hüdrolüüsil). 2) Lipiidid (lahustuv apolaarsetes lahustites, bensiin, õli). Triglütseriidid (õlid küllastumata rasvhapped taimedes, põhjamaa kalades, rasvad energiavaru, kaitse, sisaldab glütserooli, vaha glütserooli asemel rasvalkohol taimede kaitseks). Fosfolipiidid (membraanide põhielement, üks ots hürofiilne, teine -foobne). Steroidid (kolesterool, hormoonid, stabiliseerivad membraane madalal temperatuuril). NB! Lipiidid on paremad energia saamiseks kui sahhariidid, sest nad ei muuda raku
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalü...
Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad ◦ parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad ◦ gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. LIPIIDID LIPIIDID Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.). Neid võib tinglikult jaotada kaheks: ◦ tsütoplasmaatiline s.o. rakkude tsütoplasma rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. ◦ varurasv/reservrasv ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesugustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: ◦ Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes.
o Kogutakse nt korstnast, koos veeauruga läheb elektrolüüserisse, poorselt negatiivselt laetud elektroodil vee lagundamine vesinikuks, co2 lagundamine CO- ks, vabanevad hapnikuioonid, hapnikuioonid läbivad tahkeoksiidse membraani, moodustuvad O2 neutraalsed molekulid, mis kogutakse või saadetakse atmosfääri o Toimub elektrienergia arvelt o H2 ja CO-st saadakse katalüütilisel conversion'il bensiin või diesel Eesti on EL-is kõige rohkem CO2-te tootev riik inimese kohta, sest põletame põlevkivi o 93,6 % energiast saadakse põlevkivi põletamisel o Tuulest 0,7%, aga eesti tuuleenergia potentsiaal väga suur, saaks oluliselt rohkem energiat toota kui eestil vaja Euroopas on NOx saastatud kohati väga hull,põhiliselt tuleb transpordist, kõige rohkem
Põllutooted muutusid ka odavamaks ja paremini kättesaadavaks (tekkisid nö poekaubad). Uueks tootmisharuks oli puuvillatööstus. 1733 laiutati lendsüstik (oluline tekstiilitööstuses). Leiutati mehaaniline vokk ja ketrusmasin. Hakatakse kasutama terast ja raudbetooni. Üha väiksem hulk inimesi võis toota üha rohkem kaupu. Üks suurimaid leiutusi on aurumasin (James Watt). Metallurgias sai pöördeliseks kivisöe kasutuselevõtt 19.saj kujunesid uuteks energiaallikateks nafta ja bensiin. 19.saj teadussaavutused ja leiutised 1800- Alessandro Volta ehitab galvaanielementidest patarei, mis kandis edasi elektrit. 1821- Michael Farady leiutas elektrimootori, dünamo ja transformaatori, millega võimaldas elektrienergiat rakendada inimeste teenistusse. Kodudesse jõudis elektrivalgus 1879, kui leiutati elektripirn. 1860- Louis Pasteor- leiutas pastöriseerimise, mis aitab piimatooteid säilitada. Wilhelm Röntgen- avastas röntgenikiired, mis läbisid mitmesuguseid aineid ja aitasud
· depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin · Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin, LSD · Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni Narkolepsia- tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks. Eestis enamlevinud uimastite iseloomustus ning toime organismile STIMULANDID e. Närvi erguti, psühhostimulaator Nad stimuleerivad meie sümpaatilise närvisüsteemi ja kogu organismi.
muutusega või muutustega muudes tegurites, mille tagajärjel nihkub kogu nõudmise kõver. Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/ 1)muutused reaalsissetulekutes 2)muutused teiste kaupade hinnas a) asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad b) täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin 3)inimeste maitse/eelistuste muutused 4)muutused rahvastikus Nõudmise hinnatundlikkus e.-elastsus. Hinna muutus mõjutab müüja müügitulu. Seega on müüja jaoks oluline teada, kui palju ta peaks hinda alandama, et müügitulu oleks maksimaalne. Nõudmise hinnaelastsus näitab kui palju muutub nõutav kaubakogus hinna muutumisel. 8 Nõudmise hinnaelastsuse koefitsient.
Kõige enam kasutatakse orgaanilist kütust, kasutatakse ka tuumkütust. Orgaanilise kütuse all mõistetakse ainet mille keemilisel ühinemisel oksüdeerijaga (tavaliselt hapnikuga) eraldub suurel hulgal soojust. Liigitatakse: 1) Fossilkütused põhiliseks koostiseks on süsisnik(C) , näit: org. Kütused 2) Looduslikud tahked kütused puit, turvas, kivisüsi. 3) Looduslikud vedelkütused Nafta. 4) Tehis vedelkütused Kütteõli, bensiin, petrool. 5) Looduslikud gaaskütused maagaas 6) Tehisgaasid generaatorgaas, kamberahju gaas. Tahked ja vedelkütused koosnevad: Orgaanilisest osast (C, H, O, N, S), Mineraalosast(tuhk), Niiskusest. Karakteristikud: · Väävlisisaldus, mida rohkem seda neg. Katlale ja keskkonnale. · Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks · Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks
ja turunõudlus- kõigi tarbijate nõudluste summa nõudlust nihutavad tegurid - tarbijate sissetulek - väheväärtuslik e. Inferioosed kaubad - esmatarbekaubad - luksuskaubad kui sissetulek väheneb tarbitakse väheväärtuslikke ja esmatarbekaupu · nõudlust mõjutavad teiste hüviste hinnad- vajadust saab rahuldada teiste hüvistega( asenduskaubad) täiendhüvised e täiendkaubad- nende nõudlus on seotud auto ja bensiin. Täiendkaupade puhul kui üks on liiga kõrge hinnaga kaob nõudlus teise suhtes. Arvuti odav tarkavara hirmkallis · nõudluse mõju- tarbijate ootused- tarbija ootab madalamat hinda ja sissetuleku kasvu · tarbijate arv · tarbijate maitse ja eelistused hinnalangus ei mõjuta nõudlust(tikud) vähetähis spetsiifiline kaup Nõudluskõveral on negatiivne tõus. Selle kaks peamist põhjust on asendus- ja sissetulekuefekt
" peale neid sõnu , temaga nõustuti ja pandi mitte keldrisse kinni vaid elutuppa. Nad hakkasid jälle liikuma Damen Wolfi maja juurde. Sel korral neid ei rünnatud nii ootamatul. Neid üldse ei rünnatud. Dameni maja ees seisis umbes 20 hunti, kes urisesid ja haukusid läbisegi, nende ees seisis Damen- inimkujul. Muidugi oli ka Michell inimkujul ja tema taga 15 hunti ja Helena. Helenal oli taskus tikkutoos ning käes limonaadi pudel mille sees oli bensiin ( selleks, et kohapeal hunte põletada) , muidugi oli ka metsa sees peidus hunti viis või kuus. Nende ülesandeks oli minema viia oimetud hundid, kas keldrisse või siis lihtsalt majja. (olenes , kas hundid olid Dameni omad või Michelli omad ). Damen ja Michell alustasid läbirääkimisi. "Miks sa siia tulid Michell?" päris Damen. "Mis sa isearvad, sa tuled meie linna ning muudad ja tapad inimesi, lisaks sellele
Nüüd suudab ta osta toodet või teenust samas koguses mis ennemgi, kusjuures raha jääb üle. Hüviste klassifikatsioon Normaalkaup on hüvis, mida ostetakse rohkem, kui sissetulek tarbijal suureneb. Enamik hüviseid on normaalkaubad. Inferioorne hüvis on väheväärtuslik toode või teenus. Näiteks nuudlid-kui sissetulek suureneb, soovivad ja suudavad tarbija asendada antud toodet mõne kallima kaubaga. Täiendhüvised täiendavad üksteist ja neid kasutatakse koos. Näiteks bensiin ja auto. Ühe täiendhüvise hinna tõus mõjutab teise täindhüvise tarbimist. Näiteks bensiini hinnatõus võib esile tuua autode väiksema läbimüügi. Asendushüvised on tooted või teenused, mida on võimalik asendada. Näiteks kohvi on võimalik teega asendada. MAJANDUSSÜSTEEMID Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota? kuidas toota? kellele toota
kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 29. Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) Kolbmootorite ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Otta ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid ( bensiin, petrool jne). Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektrisädemega. Kerged vedel- ja gaaskütused põlevad mootori silindris niivõrd kiiresti, et sel perioodil mootori kolb märgatavalt ei nihku ning soojuse eraldumine on vaadeldav püsimahulisena. 13 Otte ringprotsessi pv - ja TS diagrammil 1->2 kujutab keha tagastatavat adiabaatilist komprimeerimist algrõhult p1 komprimeerimise lõpprõhuni p2. Selle protsessi jooksul liigub
Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine.............................................................................................................9 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus............................
Siis neutraliseeritakse happelise puhastusainega, äädik või sidrunhappe lahusega. Neutraliseerimise eesmärgiks on taastada puhastatava pinna pH tase neutraalseks ja sellega hoida ära pinna edasist kahjustumist. Pesemise järel pinnad loputatakse, siis neutraliseeritakse, loputatakse uuesti ja lõpuks kuivatatakse. Lahuseid sisaldavad puhastusained Lahustid pehmendavad ja lahustavad vees lahustumatut mustust, nagu rasv, õli ja nõgi. Levinumad lahustid, mida puhastuses kasutatakse on bensiin ja alkohol. Lahusteid sisaldavate puhastusainete puhul ei ole soovitav kasutada üle 40 kraadist vett, kuna lahustid aurustuvad ja puhastuslahuse toime nõrgeneb. Desinfitseerivad puhastusained Desinfitseerivad puhastusained hävitavad kahjulikke baktereid. Desinfitseerivad puhastusained sisaldavad nii puhastusaineid kui ka desinfitseerivaid aineid. Seega üheaegselt toimub nii puhastamine kui ka mikroobide hävitamine. Osadel desinfitseerivatel
Kõige enam kasutatakse orgaanilist kütust, kasutatakse ka tuumkütust. Orgaanilise kütuse all mõistetakse ainet mille keemilisel ühinemisel oksüdeerijaga (tavaliselt hapnikuga) eraldub suurel hulgal soojust. Liigitatakse: 1) Fossilkütused põhiliseks koostiseks on süsisnik(C) , näit: org. Kütused 2) Looduslikud tahked kütused puit, turvas, kivisüsi. 3) Looduslikud vedelkütused Nafta. 4) Tehis vedelkütused Kütteõli, bensiin, petrool. 5) Looduslikud gaaskütused maagaas 6) Tehisgaasid generaatorgaas, kamberahju gaas. Tahked ja vedelkütused koosnevad: Orgaanilisest osast (C, H, O, N, S), Mineraalosast(tuhk), Niiskusest. Karakteristikud: Väävlisisaldus, mida rohkem seda neg. Katlale ja keskkonnale. Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks
NH3- õhu segu on plahvatusohtlik: kasutatakse suurtes kogustes tööstuslikes külmutusseadmetes, liuväljad, põllumajandus – lämmastikväetised (ammoniaagi vesilahused). Propaan- punastes balloonides, kodumajapidamises, metallide lõikamisel. Metaan ja õhk- plahvatusohtlik. (Tallinnas kodumajapidamisgaas) Bensiin – bensiiniaur põleb, kui tõmmata tikku vms Dietüüleeter – eriti tuleohtlik vedelik ja aur. Vüib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. See on õhust raskem ning võib allapoole koguneda ja hapnikuga reageerides plahvatada. 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Värvitu gaas Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 ‡ CO2 + 2H2O - Põleb sinise leegiga.
CH4 C + 4H. c. Endotermiline reaktsioon on selline, milles neeldub energiat. Endotermiline reaktsioon on nt. C2H6 + 3,5O2 2CO2 + 3H2O. d. Kütteväärtuseks nim. orgaaniliste ainete põlemissoojust, mis väljendab 1 kg aine täielikul põlemisel eralduvat soojushulka (nt. puit 2700- 4500kcal/kg; turvas 2000-5900kcal/kg; põlevkivi 1500- 8200kcal/kg, nafta 10400-11000kcal/kg; bensiin 10450- 11250kcal/kg) e. Hessi seadus: Keemilise protsessi summaarne soojusefekt on võrdne üksikute protsesside soojusefektide summaga H=H 1+H2. Reaktsiooni soojusefekt ei olene sellest, kas reaktsioon kulgeb ühes astmes või läbi mitme vaheastme. f. Kui aine moodustub lihtainetest leitakse reaktsiooni soojusefekt valemist: H = nH saadus .tekke. - nH lähte.tekke. (saaduste
muutunud. Tavaliselt keskenduvad koristustööd nafta kogumisele randadelt labidate ja ämbrite abil. Lisaks püütakse naftat põletada otse veepinnal, lagundada kemikaalidega ning koguda kokku laevade taha kinnitatud korjetraalidega. Häda on selles, et naftakatastroofi korral levib nafta veepinnal kiiresti, moodustades suuri laike (ing k. oil slicks) ehk õhukese naftakile, mis vett mööda edasi sirutub. Toornafta ei lendu nagu bensiin ning talub hästi lainetust, seetõttu võib naftalaik levida üle väga suure ala ilma tükkideks pudenemata. Naftalekke esimesed nähtavad ohvrid on suuremad mereelukad nagu linnud, delfiinid ja hülged. Ameerika Riikliku Eluslooduse Föderatsiooni ühe raporti kohaselt leiti 2014. aastal Louisiana osariigi rannikult tavalisest neli korda rohkem surnud delfiine. 8) Sõrmejäljes sisalduvate amino- ja rasvhapete abil saab nüüd tuvastada ka jälje jätnud
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...
elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Primaarseks suktsessioonks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Produktsiooniefektiivsus- ehk energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Produtsendid tootev organism) tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme: Kokkusaamise korral (A+ B+) Lahus elu korral (A0 B0) .Mikroobidel põhineb metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia)
Kaudsed maksud on seotud kaupade ja teenuste hindadega ning nende puhul ei pruugi otsene maksumaksja ning maksukoormuse tegelik kandja kokku langeda. 90. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus? Maksude ülekandumine tähnedab maksude siiret otseselt maksukohuslaselt teistele majandussubjektidele. Tootjalt tarbijale erineva nõudlusega kaupade puhul nagu alkohol, tubakas ja bensiin, sest neile on kehtestatud aktsiisimaksud, mille maksab lõppkokkuvõtte kinni tarbija? Pakkumine ja nõudlus määrab selle, kelle kanda jääb maksukoormus. 91. Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused? Kuidas saaks eelarvedefitsiiti vältida või vähendada? Kuidas mõjutab defitsiit riigi majandust? Valitsuse kulud ületavad tulud. Eelarvet on võimalik tasakaalustada maksumäärade vähendamise ja/või oma kulutuste suurendamisega
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
· Mida need tegevused täpselt sisaldavad? · Kuidas mõõdame nende tegevuste tulemusi? · Kes nende tegevuste eest vastutab? · Millised on tähtajad? · Milliseid ressursse on vaja nende tegevuste jaoks? NÄIDE: Eesmärk: sõita Viini, tutvuda kultuuriväärtustega. Strateegia: sõidame autoga. Taktika: täpsem marsruut, ööbimiskohad. Operatiivne tegevus: vahepeatus, kui kõht läks tühjaks; tankimine, kui bensiin sai otsa; ümbersõidud takistuste korral; kiiruse muutmine sõltuvalt ilmastikuoludest. 34. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). ÜLDSTRATEEGIA turu tundma õppimine, kellega/millega konkureeritakse. · Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime?
Kesknärvisüsteemi depressandid alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed barbituraadid (ehk rahustid, uinutid ja antidepressandid), bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, (näiteks kokaiin, heroiin); alkohol, GHB ehk korgijook, erinevad opioidid nagu heroiin, aerosoolid jne. fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja
14(113) Villu Vares Energia ja keskkond · Looduslikud kütused: o kivisüsi ja teised söed; o põlevkivi; o maagaas; o kütteturvas, st frees- ja tükkturvas jt. · Muundatud kütused: o põlevkiviõli; o raske ja kerge vedelkütus, diiselkütus, bensiin jt naftakütused; o põlevkivigaas; o turbabrikett. · Tehiskütused: o sünteetiline gaaskütus; o vesinik jne. 2.2 Kütuste omadused Kütuste omaduste määratlemisel on määramisel on erinevusi erinevusi tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste korral. Kõigepealt vaatleme tahkete kütuste omadusi iseloomustavaid parameetreid:
eraldub või neeldub soojusena. Eksotermilisetes reaktsioonides eraldub energia: CH4 (g) C (g) + 4H (lagunemisreaktsioon). Endotermilistes neeldub energia: C2H6 (g) + 3,5O2 2CO2 (g) + 3H2O (v). Kütteväärtust kasutatakse praktikas põlemissoojuse (aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk) väljendamiseks. Väärtused [kcal/kg]: puu (2700-4500); turvas (200-5900); põlevkivi (1500-8200); kivisüsi (5000- 8200); nafta (10400-11000); masuut (9700-10750); mootorkütus (10000-10700); bensiin (10450- 11250); petrool (10300-11000); etanool (6000-7000); toiduõli (7400); juust (4060); suhkur (3940); sai (2330); muna (1470); toores kartul (160); kala (760); õlu (310). Hessi seadus: reaktsiooni soojushulk ei sõltu sellest, kas reakts. kulgeb ühes astmes või läbi mitme vaheastme. Soojusefekti arvut.: a)H= (saaduste tekkesoojus) - (lähteainete tekke-soojus); b)H= (lähteainete põlemissoojus) - (saaduste põlemissoojus). Soojusefekti, mis esineb liitainete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
