PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rak...
Kirjanduse andmetel sisaldab 1 g tomatit ~0,026 mg lükopeeni. Katse tulemus annab sisalduseks ~0,012 mg. (mg% näitab lükopeeni protsendilist sisaldust milligrammides) 1.3 Lipiidide reaktsioonid Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes lahustites (triklorometaan, benseen, eeter jt) ning vähesel määral ka polaarsetes lahustites (metanool, etanool jt). Vees lahustumatus on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinuim rühmitus: rasvhapped rasvad glütserofosfolipiidid sfingolipiidid vahad steroidid terpenoidid 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib ...
BIOKEEMIA I KT 1) Biokeemia põhiülesanne: Kirjeldada raku koostsimolekulide struktuure, nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kirjeldada, kuidas raku koostismolekulid funktsioneerivad molekulraatasemel. 2) Konfiguratsioon: Aatomite ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes. 3) Konformatisoon: Ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid , mis tekivad molelukide vaba pöörluse tõttu ümber üksiksideme. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilseme konformatsiooni. 4) Biomolekulide ühinemine ja polümeeride stabiliseerimine: Monomeerid ühinevad üksteisega kovalentsete sidemetega. Stabiliseerivad Londoni dispersioonijõud, dipool, vesiniksidemed, ioonsus ja hüdrofoobsus. 5) Londoni dispersioonijõud: Väga nõrgad, lühiajalised külgetõmbe-tõukejõud. Ühe molekuli aatom + tõmbab enda poole teise molekuli aatomi elektropilve -. Kohe mõjuvad nende molekulide ...
polümeeri molekuli sisse (päsmas on tühikud). Esialgu tekib lahusti lahus polümeeris. Seejärel hakkavad lahusti molekulid eradama polümeeri ahelat ja polümeeri molekulid saavad liikuvust juurde (polümeer hakkab lahustuma) ning lahustumine muutub kahesuunaliseks- polümeer pundub. Pundumine on iseloomulik kõrge M- massiga ühenditele. Pundumine võib lõppeda tõelise lahuse tekkega- piiramatu pundumine ( benseen + nat. kautzuk). Võib lõppeda ka polümeeri ahelate osalise lahustumisega ja tekib geel e. tarre - piiratud pundumine. Pundumist võib piirata polümeeri võrkstruktuur või halb lahusti. Võrkstruktuuriga polümeer on lahustumatu ja annab geeli, mille võrgus on lahusti, mis annab geelile elastsuse. Kui võrkstruktuur on väga tihe, siis lahusti ei pääse üldse süsteemi- näit. naturaalse kautzuki vulkaniseerimisel S
Kiraalsus (käelisus), nimetatakse ka optiliseks isomeeriaks (õpik II osa lk 7778). 5. Struktuuriefektid orgaanilises keemias (õpik II osa lk 134135; sulgudes teaduslik nimetus): a) sidemete delokalisatsioon (mittepolaarne resonantsiefekt); b) laengu või elektronipaari delokalisatsioon (polaarne resonantsiefekt); c) sidemete polariseeritus (induktsiooniefekt). 6. Buta-1,3-dieen; aromaatsed ühendid, nt benseen (õpik I osa lk 107109). 7. Näiteks fenoolide ja aromaatsete amiinide omadused (õpik I osa lk 120122). 8. Tolueen, sest metüülrühm muudab benseenitsükli nukleofiilsemaks võrreldes asendamata ben- seeniga. 9. Süsihappest tugevamad happed: äädikhape, trinitrofenool, oblikhape. 10. Füüsikalised ja keemilised vastasmõjud on molekulide vastastikmõju põhiliigid. Lähemalt vt õpik II osa lk 136137. 11
5 destilleeruvad aurufaasi kaudu ümber suurtesse tilkadesse kuna viimaste kohal on tasakaalurõhk madalam. 19. Mis on Harkinsi koefitsient? Millised on vedelike laialivalgumise tingimused? Millised eripärad on vedelike laialivoolamisel tahkel pinnal? Laialivalgumiskoefitsient S (Harkinsi koefitsient) muutub vedelike vastastikuse küllastumise käigus. Algne laialivalgumiskoefitsient benseen-vesi süsteem korral 8,9 mN/m ja benseen valgub laiali vee pinnal. Vedelike vastastikusel küllastumisel -1,4 mN/m ning benseen tõmbub tagasi läätsekujuliseks, sest laialivalgumine ei ole energeetiliselt soodne. Koefitsiendi muutus on seotud vee pindpinevuse muutusega, sest benseen koguneb pindkihti. 20. Millest on tingitud Hg halb märguvus enamikul pindadel? Hg pindpinevus on suurem kui veel 2. ADSORPTSIOON 1
Füüsikalised omadused mõjutatud kahe faktoriga: ahela pikkus kaksiksidemete arv Mõned looduslikud rasvhapped 30o Lahustuvus mg/g Süsinikskelett Triviaalnimetus sulamisto vesi benseen 12:0 Lauriinhape 44.2 0.063 2600 14:0 Müristiinhape 53.9 0.024 874 16:0 Palmitiinhape 63.1 0.0083 348 18:0 Steariinhape 69.6 0
käigus moodustavad radikaale. Näiteks hüdroksüül- ja peroksüülradikaale, mis põhjustavad 5 madalamates atmosfäärikihtides osooni teket. Peale osooni tekib ka mitmeid oksüdante, mis reageerides vääveldioksiidiga moodustavad väävlishappe või lämmastikdioksiidiga lämmastikhappe. Bensiini põlemisel tekib ka mitmeid erinevaid kantserogeensete omadustega toksilisi ühendeid, nt benseen ja formaldehüüd. 2.4 Diiselkütus Diiselkütus on destilleeritud õli ja sisaldab umbes 0,3% väävlit. Diiselkütust aga ei peeta suureks SO2 saaste tekitajaks. Diiselkütus on peamiselt NOx allikas, tekitades põlemisel kuni viis korda rohkem NOx kui bensiin. Seda seepärast, et diiselmootorite puhul pihustatakse kütus silindritesse hiljem kui bensiini puhul, et kütus rõhu all koheselt süttiks, kuid sellisel
Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, aga ka atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt segada või loksutada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutatakse kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel
Kasutatakse lahustuvaid (Cu, Zn, Ni) ja mittelahustuvaid anoode. Orgaaniliste ainete liigitus: Süsivesinikud- sisaldavad ainult C ja H aatomeid. Funktsionaalrühmi sialdavad ühendid- sisaldavad lisaks O, N ka teisi aatomeid. Alkaanide omadused: 1)põlemine- metaan, bensiin 2)Pürolüüs-krakkimine 3)halogeenimine- CH4+Cl2CH3Cl+HCl 4) vees halvasti lahustuvad Alkeenid- süsinike vahel kaksikside ; Alküünid- süsinike vahel kolmikside Aromaatsed süsivesinikud ehk AREENID n: benseen Polümeer on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest struktuuriühikutest - monomeeridest. Näiteks: monomeeri eteeni CH2=CH2 polümerisatsioonil saadakse polüetüleen(-CH2-CH2-)n n- polümerisatsiooniaste ehk liitunud monomeeride arv. Polümeeride füüsikalis-keemilised omadused on määratud suuresti ahela geomeetriaga:lineaarsed polümeerid lahustuvad orgaanilistes lahustites ja kuumutamisel sulavad. Ruumilised ei lahustu ega sula. Hargneva ahelaga
Kirjanduse alusel sisaldab tomat umbes 8,8-42 mg/g ehk 0,88-4,2 mg% lükopeeni. Minu saadud tulemus vastab kirjanduslikule, järelikult võib katse lugeda õnnestunuks. 3.1 Lipiidide reaktsioonid 1. Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahustes, küll aga apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, eeter, jt. Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida nii: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, loomades talletatakse see
PUNETISED (toksoplasmoos) III NIMETA 1) Kombinatiivse muutlikkuse põhjused - vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks, mis toimub meioosi ja viljastumise käigus. 2) Genoomutatsioonidest tingitud haigused Down, Klinefelter (mehed), Turner (naised), hüperseksuaalsus (naised). 3) Keemilised, füüsikalised ja bioloogilised mutageenid a) keemilised ühendid, eelkõige benseen ja teised aromaatsed ühendid, orgaanilised halogeeni ühendid (kloroform, putukamürgid DDT, raskemetalliühendid (plii, elavhõbe); b) kiirgused (UV, röntgen- ehk gammakiirgus, radioaktiivne kiirgus); c) haigustekitajad, kõige ohtlikumad on viirused, mis võivad liita võõrast pärilikkusainet. Ohtlikud on ka bakterid. 4) Laia reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused inimese kehakaal, kanade munatoodang, veiste piimaand (geenid + keskkond).
Töö teoreetiline osa, töö käik ja tulemuste analüüs PARANDUSED Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab uurida, kas on mingil materjalil teatud keemilise elemendi funktsionaalne rühm, ühendite rühm või ei ole. VALGUD - polüpeptiidid (aminohappejäägid seotud peptiidsidemetega), omavad 4 struktuuri. Valkude detekteerimiseks(=kindlakstegemiseks) kasutatakse: värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine. Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed (üldreaktsioonid) ja spetsiifilised (erireaktsioonid). BIUREEDIREAKTSIOON Kasutatakse et määrata ühendit millel on kaks või enam peptiidsidet aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega moodustavad violetse kompleksi. Valkude üldreaktsioon. 1.1ml munavalgu 2.1ml 10%-list NaOH, 1 tilk 1%-list CuSO4 3.Loksutasin Lahus muutus sinakasvioletseks => Cu2+-ioonid moodustusid valgumolekulidega biureetkompleksi => lahuses olid valgud. KSANTOPROTEIINREAKTSIOON (MULDERI REAKTSIOON) Kasutata...
kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad (,,Tubakast põhjustatud kopsukahjustused" http://www.tervis.ee/infomat/tubakas_tervis) Vähki tekitavad ained Vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul tõuseb regulaarsel suitsetajal risk haigestuda vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel
naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Parafiinid on nafta peamised koostisosad ning nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Füüsika Kelly Saar ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: L. Pogorelova Alatskivi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Aatomituum ise koosneb elementaarosakestest. Füüsika haru, milles uuritakse aatomituumade ehitust ja muundumist, nimetatakse tuumafüüsikaks. Algselt ei eraldatud tuumafüüsikat ja elementaarosakeste füüsikat. Elementaarosakeste maailma mitmekesisusega puutus füüsika kokku tuumaprotsesside uurimisel. Elementaarosakeste füüsika eraldamine iseseisvaks uurimispiirkonnaks toimus suhteliselt hiljuti, umbkaudu 1950. aastal. Praegu kaks iseseisvat füüsika h...
Tüüpiline eetri ja (välimus, lõhn) süsivesinike lõhn. · Keemispunkt/keemisvahemik 20... 210°C · Leekpunkt- < 0°C · Alumine plahvatuspiir 1,4 mahu-% · Ülemine plahvatuspiir 7,6 mahu-% · Aururõhk 45...90 kPa (38 °C; vesi = 6,5 kPa) · Suhteline tihedus- 0,72...0,77 (15/4°C; vesi = 1) · Lahustuvus- Mõned komponendid on osaliselt lahustuvad (MTBE maks. 2300 mg/l; C5-C6-alküülmetüüleetrid maks. 1100 mg/l; benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen kokku ~ 200 mg/l; 20°C). · Jaotustegur- (n-oktanool/vesi ) Log KOW > 3 (bensiini süsivesinikud) log KOW = 0,94- 1,43 (MTBE) ja log Kow = 1,6...2,5 (C5-C6- alküülmetüüleetrid), etanool log Kow = -0,3, ETBE log Kow = 1,48. · Viskoossus- Kinemaatiline viskoossus < 1 mm²/s (38 °C; vesi = 0,6 mm²/s). · Muu teave- Aurutihedus > 3 (õhk = 1). Isesüttimispunkt: min. 280°C (hinnang) 2. Diislikütus
AMINOHAPPED Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2). Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist. Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) ...
· Põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saastuse põhjustavad väetise vale hoidmine ja kasutamine · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine. 28. Ohtlikud ained vees: · Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr) · Muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaanid, tsüaniidi · Orgaanilised saasteained: · Aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid · Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen · Klooritud alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloretaan, kloroform, heksakloroetaan) · Amiinid · Pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen) 29
Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks ,, Teismelised ja suits" kuna leian, et tänapäeval on tubaka tarbimine väga suureks probleemiks ning , et see on laialt levinud eelkõige täiskasvanute kui ka neist eeskuju võtvate noorukite seas, mis on meie inimkonna arengu ja ühiskonna suhtes väga halb! Alloleva tekstiga üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust. Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad n...
Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik...
Rasvaeemalduslahustid ... on orgaanilised lenduvad lahustid. Enamik neist kuulub põlevate vedelike hulka ning on ka mürgised. Neid kasutades tuleb alati arvestada töö- ja tuleohutusnõuetega. Lahustipesu ajal peab ruumides olema tõhus ja õigesti planeeritud ventilatsioon. Lahusti liik Keemiline koostis Mürgisus Lahustatud nafta Tolueen, benseen, ksüleen Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku. White spikrit e. lakibensiin Õli, süsivesinik Ärritab nahka. Tolueen Aromaatne süsivesinik Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku. Ksüleen Aromaatne süsivesinik Ärritab nahka. Võib tekitada
Temperatuuril üle 800°C valdavad S2 molekulid. Temperatuuril üle 1500°C on aurus ainult üksikud väävliaatomid. Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht. Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamis...
elusorganismide kudede säilitamiseks. Pierre Eugéne Marcellin Berthelot (1827-1907) prantsuse keemik, Dumas´ ja Balard´i õpilane, 1854 kaitses doktoritöö looduslike rasvade sünteesile ehk glütserooli reageerimisel rasvhapetega; 1859 a-st oli keemiaprofessor. Oli tänapäevase orgaanilise keemia rajaja, üks esimesi, kes kasutas paljude org ühendite saamiseks SÜNTEESI : nagu METANOOL, ETANOOL, BENSEEN, ETÜÜN, mitmed RASVAD, SUHKRUD jt, millega näidati VITALISMI TEOORIA ALUSETUST. Sünteesis ka selliseid org ühendeid, mida looduses ei esine ning avaldas org SÜNTEESI KOHTA OLULISI TÖID. Lühikokkuvõte orgaanilise keemia kujunemise loost; koostas Lilian Kippasto 2007 TÜ õppematerjalide põhjal.
elusorganismide kudede säilitamiseks. Pierre Eugéne Marcellin Berthelot (1827-1907) prantsuse keemik, Dumas´ ja Balard´i õpilane, 1854 kaitses doktoritöö looduslike rasvade sünteesile ehk glütserooli reageerimisel rasvhapetega; 1859 a-st oli keemiaprofessor. Oli tänapäevase orgaanilise keemia rajaja, üks esimesi, kes kasutas paljude org ühendite saamiseks SÜNTEESI : nagu METANOOL, ETANOOL, BENSEEN, ETÜÜN, mitmed RASVAD, SUHKRUD jt, millega näidati VITALISMI TEOORIA ALUSETUST. Sünteesis ka selliseid org ühendeid, mida looduses ei esine ning avaldas org SÜNTEESI KOHTA OLULISI TÖID. Lühikokkuvõte orgaanilise keemia kujunemise loost; koostas Lilian Kippasto 2007 TÜ õppematerjalide põhjal.
Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruumala kohta. Kasutatakse ühikut ppm; ruumala %. ppm (parts per million) 1 osa 1000000 (106) osa kohta; 10-6 osa gaasi 1 õhu osa kohta.
· Propüülglükool erakordsete lahusti omadustega alkohol, kasutatakse salvide koostises. · Butaan vedelgaas, kõige plahvatusohtlikum kütuseliik. · Kaadmium peamiselt sissehingatav mürk, mis tekib plastmassi, värvainete, kummi jne töötlemisel või põletamisel. · Ammoniaak terava lõhnaga värvuseta gaas. Vesilahust nimetatakse nuuskpiirituseks. Tekib orgaaniliste ainete mädanemisel. · Benseen värvuseta vedelik, mida saadakse kivisöetõrvast ja naftast. Kasutatakse värvide, lõhkeainete, ravimite, plastmassi valmistamisel ning seguna mootorikütuseks (andmed reklaamvoldikult) Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat eluohtlikku keemilist ainet, mida leidub nii osakeste kui ka gaasidena. 5% sellest moodustab mürgine gaas nimega süsinikmonooksiid (CO). Suurimateks ühenditeks on nikotiin ja tõrv ning neist jääb kopsudesse vastavalt 90% ja 70%.
Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria · Lisaks ahela ja asendiisomeeriale on alkeenides ja tsüklilistes ühendites veel cis, transisomeeria. See tuleneb asendusrühmade erinevast asetusest kordse sideme või tsükli tasapinna suhtes. AREENID 1. Aromaatsed ühendid · Benseen üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. 19 Benseeni struktuuri kujutamisel on mitu võimalust. Kõige rohkem kasutatakse esimest ja viimast varianti. · Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet
Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria · Lisaks ahela ja asendiisomeeriale on alkeenides ja tsüklilistes ühendites veel cis, transisomeeria. See tuleneb asendusrühmade erinevast asetusest kordse sideme või tsükli tasapinna suhtes. AREENID 1. Aromaatsed ühendid · Benseen üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. 19 Benseeni struktuuri kujutamisel on mitu võimalust. Kõige rohkem kasutatakse esimest ja viimast varianti. · Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet
Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria · Lisaks ahela ja asendiisomeeriale on alkeenides ja tsüklilistes ühendites veel cis, transisomeeria. See tuleneb asendusrühmade erinevast asetusest kordse sideme või tsükli tasapinna suhtes. AREENID 1. Aromaatsed ühendid · Benseen üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. 19 Benseeni struktuuri kujutamisel on mitu võimalust. Kõige rohkem kasutatakse esimest ja viimast varianti. · Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet
fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk. Nitraatide puudumisel. Protsess oleneb reovee BHT5/P suhtest- > 10, võib töödeldud vee fosfori sisaldus olla < 1 mg/l. < 10, vajaliku fosfori sisalduse saavutamiseks võib protsessi lisada metallsooli. Aktiivsöe filtratsioon e. Adsorptsiooni Kasutatakse benseen, klorobenseenid, kloroetüül, kloroeetrid ja klorofenoolid, diklorobenseenid ning PAH eemaldamiseks. Protsess: vähepolaarsete molekulide adsorptsioon; suuremate osakeste filtratsioon; kolloidide osaline sadestumine aktiivsöe osakeste välispinnale. Kasutatakse ülesvooluga-, langeva vooluga kolonne, liikuvas (hõljuvas) kihis. Neutraliseerimine- vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega
..7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked. Kui ringahelale lisanduvad külgahelad nimetatakse tsüklaane samuti isomeerideks. Tsüklaanide oksüdeerumine on väga aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal, mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid on sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse. Areenid Areenid on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%. Lihtsaimad areenid on benseen, tolneen, ksüleen jt. Kõrge isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on suure viskoossusega või tahked ja halvasti põlevad, mistõttu ebasobivad komponendid nii kütuste kui õlide koostisesse. Tahked areenid eralduvad koos tsüklaanidega ja seda segu nimetatakse tseresiiniks. Alkeenid Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mis tekivad nafta termilisel töötlemisel. Looduses alkeene ei leidu
püsivad ja isomeeruvad vastavaks aldehüüdiks või ketooniks- on saaduseks etanaal CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Etüün valastab broomivett · C2H2 + Br2 = C2H2Br2 ja edasi C2H2Br2 + Br2 C2H2Br4 · C2H2 + HCl = C2H3Cl kloroeteen e vinüülkloriid Vinüülkloriidi polümeerimise saadakse polüvinüülkloriidi (PVC) X CH2=CHCl [-CH2-CHCl-]x Polümeerimine ahelpolümeerid on ebapüsivad. Trimerisatsioonil tekib benseen (kõrge rõhk + aktiivsüsi) 3 C2H4 C6H6 Benseeni molekuli kuju on kujutatud allpool Alküünide näitena on allpool toodud propüüni struktuurvalem ja molekuli mudel Alkadieenid Liigitus · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 Väga ebapüsivad
Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse nr. 2.2 määramine Õpperühm: Töö teostaja: Martin Tamm / 121006YASB YASB21 Juhendajad: assistent Tiina Randla ja doktorant Kaia Kukk 1 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Karotenoidid on ühendid mida klassifitseeritakse ehitusepoolest kui tetraterpenoidid (40 süsinikku sisaldavad ühendid). Karotenoidid on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide grupeeritakse kahte rühma: karoteenid (ühendid mis sisaldavad ainult süsinikku ja vesinikku) ja ksantofüllid (ühendid mis sisaldavad ka hapnikku süsiniku ja vesiniku kõrvalt). Ka...
Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.(5) KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. (5) Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele (1): • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk • benseen - leukeemia • formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt • polüaromaatsed süsivesinikud - vähk • vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. Hüdrofiilsed ained- millel tugev vastastikmõju veega. Nad märguvad veega, lahustuvad või punduvad vees. Nt väikese süsinike arvuga alkoholid, karboksüülhapped, amiinid jt. Hüdrofoobsed ained- millel puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega reageeri veega. Nt , süsivesinikud, eetrid, rasvad, surema süsinike arvuga alkoholid ja karboksüülhapped , halogeenühendid jt. Hüdrofoobsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites (eeter, benseen, bensiin). Pindaktiised ained sisaldavad pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset rühma. Teatud määral lahustuvaid pindaktiivseid aineid kasutatakse pesemisvahendites ehk detergentidena. Molaarmass- on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid.
· Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Formaldehüüd näiteks ärritab limaskesti, põhjustab kroonilist hingamisteede põletikku ja on tihtipeale seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega. Mentool ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede-, urineerimis- ja nägemishäireid. Radioaktiivsed ained tubakasuitsus, näiteks benseen, võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Tõrv langetab hingamisteede vastupanuvõimet haigustele. Vingugaas vähendab inimese jõudu näiteks töötegemisel. Inimene ei saa tihti enam joosta ja teha füüsiliselt raskemaid asju enam nii edukalt ja kergelt, kui varem. Nikotiini peamine kahjustus seisneb selles, et verevarustus nahas ja jäsemetes
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid (metaanhape) ja dihappeid (oblik- ehk etaandihape). Lisaks on olemas ka aromaatseid karboksüülhappeid (bensoehape), küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaalnim...
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide l...
nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust (dispergeerunud faas), millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teise vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus st lahustumatus vees ja vesilahustites. See-eest lahustuvad nad orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvlahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt segada/loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonid on toiduainete valdkonnas levinud (nt piim, õli-vees, või, vesi-õlis), värvitööstuses lateksvärvidena jne. Tihti sisaldavad emulsioonid stabiliseerivaid lisandeid. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat
TÖÖ 1: AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.1. Valkude reaktsioonid 1.1.1. Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustub valgumolekuliga sinakasvioletne biureetkompleks. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Loksutatakse. Reaktsioonisegu muutub lillakaks, mille põhjustavad biureetkompleksid. Järeldus Lillakas (violetne) värvus kinnitab pika...
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.03.2012 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid
loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (kuni 87%), vesinikust (kuni 15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ja hapnikust (0,5%) ning vähesel määral metallidest ning mittetäielikult lagunenud orgaanilistest ainetest. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid, mille hulka kuulub näiteks benseen. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme, sh happevihmu. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-
11.02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus; · looduslikud protsessid. 1 2 Keskkonnaprobleemid Eestis Energeetika ...
1.1 Kemikaalide põletamine Mitmed kemikaalid ja mittepõletamisele mõeldud tooted eraldavad põlemisel ohtlikke aineid, mis ärritavad hingamisteid, nahka ja silmi. Üheks selliseks näiteks võib tuua penoplasti, mis tavaolekus mürgiseid aineid ei eralda, ent on äärmiselt tuleohtlik ning tekitab terviseohtlikke põlemisprodukte ka üpris madalatel põlemistemperatuuridel. (Keskonnaministeerium, 22.03.2018) 1.2 Süsivesinike põletamine Petrooleumitooted (bensiin, benseen jne), mis on olulisemad süüsivesinikud, võivad kahjustada mitmeid organeid, tekitades peamiselt kopsukahjustusi. Mõlemad ained on kergesti lenduvad süsivesinikud. Sisse hingates, on võimalikud sümptomid joobetaoline seisund ning rütmi-, kesknärvisüsteemi- ja hindamisfunktsiooni häired, sõltuvalt sissehingamise kestusest ja kontsentratsioonist nähud halvenevad. Lisaks sellele on süsivesinikud ka väga tuleohtlikud ning nõuavad olulist järelevalvet kasutajatelt
fraktsioneeriv destilleerimine - protseduur vedelike n NaCl 0.179 eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel (erineval CX = = = 0.0127 lenduvusel). n NaCl + nH2O 0.179 + 13.9 benseen (80.1°C) tolueen (110.6°C) 3 etanool (78.3°C) vesi (100.0°C) Saadud lahuse protsentkontsentratsioon on 4.03%, molaarsus 0.705 mol/dm , molaalsus 0.716 mol/kg H2O, moolimurd 0
2+ 3+ 2+ 2+ *Vees on alati mitmeid metalliioone: Fe , Fe , Ca ,Mg jne. Kui nende ioonide kontsentratsioonid on normaalsed, siis on nad loomulikud vee komponendid. Liiga suure kontsentratsiooni puhul tekitavad nad aga reostust. Saasteelementideks loetakse Co2+, Ni2+, Sr2+,Cd2+, Ba2+. Ohtlikud ained vees *raskemetallid * muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaniidid, tsüaniidid * aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid *polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen- *amiinid * pestitsiidid Reovee puhastamine Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. puhastusmeetodeid: mehhaaniline, füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline, bioloogiline. Naftareostus
jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Keemilised ühendid, mille olemasolu tubakasuitsus ja kahjustav toime tervisele on tõestatud: · Formaldehüüd - ärritab limaskesti, põhjustab kroonilist hingamisteede põletikku, seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega. · Mentool - ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede-, urineerimis- ja nägemishäireid. · Bensopüreen - tugev kartsinogeen · Benseen · Terpeenid · Fenoolid · Amiinid (näiteks aniliin) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: o Ajuinsult- ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, võib raskemal juhul lõppeda surmaga. o Südameinfarkt- ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. o Gangreen- raske haigus, mis on puudulikust verevarustusest tingitud. o Veresoonte lupjumine ateroskleroos. o Bronhiit- kopsutorude ehk bronhiide limaskesta põletik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
