KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine ...
1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias
tootjais huvi oma töö tulemuste vastu; neg: pärisorjus, sunnismaisus, klassivõitlus, talurahvasõjad, nõrgalt arenenud kaubavahetus (naturaalmajanduse tõttu) Benefiits, feood, allood sarnasus: kõik on sõjameestele antud maavaldused(läänid); benefiits esialgne lään, millele ei laienenud pärandamisõigus; feood pärandamisõigusega lään; allood vasallikohustusest vaba maavaldus.
The waiting is over. The magic date is 27 October, 2014that the phones are available for purchase in all Apple stores. So forget your old mobile phone and prepare yourself for the biggest advancements that your new iPhone has to offer. The iPhone 6 and iPhone 6 plus comes with new innovative technologies: such as ultrafast wireless, longer battery life you have ever had, advanced cameras with 8MP, bigger screen and plenty of more. The benefiits of the iPhone 5 and iPhone 5 s include a simpler, faster and more user- friendly menu, combining all the important function. Both models are coming in three colour: gold, silver and white and their designed to really impress. The key words for design are bigger display and thinnest phone ever. Something you have been looking forward to in ages.
Senjööri ja vasalli suhted pani paika vasalliteet e investituur. c. Vasalli peamised ülesanded senjööri ees ning vastupidi Vasall pidi maa eest tasuma senjöörile sõjaväes teenides. Senjöör pidi vasalli kaitsma ja talle maad andma. d. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused. Talupojad said tööd ja maad vasallidelt, nad kuuletusid just neile. Tekkis poliitiline killustatus. e. Läänipüramiid, „minu vasalli vasall ei ole minu vasall” f. Lään, benefiits, feood (pärimine), domeen Lään- maa tükk, mis kuulus Suurfeodaalile, kes omakorda jagas selle väikefeodaalidele. Benefiits- tähtajaline lään e feood (K. Martelli ajal) domeen- kuninga maavaldus g. Rendihärrus ja mõisahärrus, sunnismaisus Rendihärrus: Vasall jagas maa talupoegade vahel, kes pidid natuuras renti maksma. Mõisahärrus: Taluojoegadel oli oma maa, mille eest nad pidid teotööga mõisamaadel maksma. Sunnismaisus: talupeg ei võinud maalt lahkuda. 7
kirikud&linnused,Eestis elemente:hilisromaani stiilis Rapla kirik,Kaarli kirik.Gooti stiil(12.- 16.saj)-teravkaar,suured aknad,õhemad müürid,tugikaared,kõrged hooned ja sihvakad tornid,rohkelt skulptuure ja reljeefe,vitraažid,kirikud&lossid& raekojad&elamud,nt Reimsi katedraal prantsusmaal,pariisi norte dame, eestis nt tallinna vanalinn.Hansalinnad-Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Kumb oli pärandatav lään- feood või benefiits? Feood Kes oli kõige kõrgem senjöör? süserään Kõrg- ja hiliskeskaeg:10-13saj/14-15saj Olulised sündmused:962-Saksa kuningas Otto I krooniti Püha Rooma riigi keisriks;1066-Prantsusmaalt tulnud Normandia hertsog William Vallutaja vallutas Inglismaa;XI-XIII saj toimuvad ristisõjad Pühale maale ja ka Läänemere äärde;XIII saj- Vene vürstiriigid langevad mongolite võimu alla, mis kestab
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused. Hierarhiline: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Isikuline: kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole mini vasall...
2) Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään 7) Alloodid nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. 8) Basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud
Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuni...
Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katolii...
10. Peatükk Chlodovech frangi kuningas (481-511). Lasi ristida end koos oma kaaskonnaga, sundis ristiusu peale oma rahvale. Tungimine Galliasse 5.saj lõpul, tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Karl Martell frangi kuningas (714-741). Jagas ratsaväe tugevdamiseks meestele maatükke (feodaal). 732 Poitiers lahing, Hispaaniast tungisid riiki araablesed, kes said lüüa. Karl Suur frangi kuningas (768-814). Laiendas riiki igas suunas. Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, ...
Kirjeldatakse põgusalt uurimust ning tuuakse välja tulemused. Tuuakse välja palju konkreetseid taimi. 2. Estella Taimekujundus OÜ. Taimed ja vesi muudavad kontori troopiliseks talveaiaks. http://www.taimekujundus.ee/Artiklid/a9.htm Lühike artikkel talveaedade kohta. Toob välja erinevaid võimalusi talveaedade kujundamisel nagu näiteks basseinid. Samuti sisaldab fakte taimede vajaduste kohta talveaedades. 3. Kenneth Freeman. 2003. Plants and their acoustic benefiits. http://www.plants-in-buildings.com/acoustic.php Lühike artikkel annab ülevaate taimede mürasummutavatest omadustest, kirjeldab sellealast uurimust ning annab näiteid taimedest, mida oleks mõtet rakendada mürasummutamise eesmärkidel. 4. Alar Teemusk. 2005. Murukatuse temperatuuri reguleerimise ja vee kinnipidamise võime Eesti kliimatingimustes. Magistritöö keskkonnatehnoloogia erialal. Juhendaja: prof. Ülo Mander. Tartu
Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia. Suurbritannia rahvaste kujunemine. Konspekt. 7-9. Araabia ja muhameedlik kultuur. 1.Miks kujunesid feodaalsuhted? (2) Karl Martelli sõjaväereform -> uut tüüpi sõjaväesüsteem, tekkis vajadus stabiilse võimusüsteemi järel. 2. Mida tähendab ``minu vasalli vasall ei ole minu vasall? (1) Seda, et feodaali ei huvitanud mida tema vasalli vasalli käekäik, sest tema vasalli vasall ei ole tema vasall. 3.Mis on benefiits? (1) uspärandamisõiguseta maavaldus 4.Mis on allood? (1) täielikkus omades olev valdus 5.Mis on domeen? kuninga valdus 6.Mis on feood? pärandatav maavaldus 7.Mis on immuniteedikiri? kuninga jagatud kiri, millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle. 8.Mis on investituur? (1) vasallisuhete sõlmimise sümboolne akt 9.Mis on sunnismaisus? (1) talupojad, kellel oli keelatud oma maalapilt lahkuda 10.Mis on rendihärrus
seaduste elluviimiseks põhiliselt just vasalliteedi abil seotud meestele. Toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, mis vähendas õiguslikku ebakindlust ja tagas sagedaste sõdade ajastul teatava julgeoleku. Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Mis on lään? Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks.9-10 saj paiku muutus benefiits feoodiks. Algselt võis lään edasi minna vaid isalt pojale, siis hiljem saavutasid pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus ustavust ning senjöör andis talle lääni. Kas sunnismaine talupoeg = pärisorjaga? Jah, et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nimetatakse
raske venitada ning praktikas soovitatakse kasutada toolile toetudes kerget venitust ja väljaastet. (Talving jt). 7 KASUTATUD KIRJANDUS: Roper, N., Logan, L., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Fogelholm, M., Vuori, I. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Vuori, I., Taimela, S. (1995). Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina. Purity, F. (2014). Physical activities in elderly: benefiits and barriers. http://publications.theseus.fi/handle/10024/77087 Talving, I., Tamm, A. Liikumise mõjust eakate tervisele. Sotsiaalministeerium. 8
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
Ka bütsantsi territooriumilt. Islami arhitektuur ja kunst on väga kõrgel tasemel samuti ka ülikoolid, medresed need olid üsnaselt levinud, maade uurimine, geograafia, kirjandus, arstiteadus, meditsiin. Feodaalsuhete kujunemine. Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täida siis vasallisuhe katkeb. HIERASRHILINE: lepingu pooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. ISIKULINE: Vasall oli kohustatud täitma ainult selle senjööri käsku, kellega oli leping. * 5. süserään- ehk kuningas senjöör- isik, kelle kaitse alla vasall end andis. Vasall- isik, kes oli senjööri kaitse all domeen kuningate maavaldused. Benefiits maatükk, mille senjöör oma vasallile kasutada andis. Sõlmiti leping ja tavaliselt sai vasall selle eluks ajaks. Siis tuli see edasi läänistada tema pojale. allood -on täielikus omanduses olev maatükk, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Feood vabalt pärandatav maatükk ning senjööri kinnitust polnud vajagi. Immuniteedikiri- sellega läks muist riigivõimufunktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle
humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal
Senjöör võis vasallilt maksu nõuda: 1. Senjöör oli vangis ja vasall pidi ta välja ostma, 2. Senjöör andis vanima tütre mehele, 3. Senjööri vanim poeg sai rüütliks, 4. Senjöör läks sõtta. Benefiits, lään ja allood: Benefiits- beneficium, ld keeles ,, heategu". Näiteks teenistuse eest saadav maavaldus, tinglik valdus, st, et pärast surma pidi kuningale tagasi antama. Tavaliselt mõisteti benefiitsi all mõisat selle juurde kuuluvate küladega. Samas ei olnud benefiits ainult kingitus, selle eest tuli nõuda vastuteenet. Lään- maa-ala, mille senjöör andis vasallile kasutada. Lääni saamist loeti väga ihaldusväärseks, kuid alati tähendas selle vastuvõtmine läänihärra ülimuslikkuse tunnustamist. Läänisuhe oli ajaliselt piiratud. Selle lõpp saabus läänihärra ( härralõpp) või läänimehe ( mehelõpp) surmaga, samuti lääniõiguslike truuduskohustuste rikkumise tõttu või ka läänimehe ühepoolsel ülesütlemisel.10.-12. sajandil muutusid
Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel. *Sisekolonisatsioon tähendab sisemaal ringiliikumist, ehk riigisisest ringiliikumist. See tõi endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise. *Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm. *Maahärra oli maaomanik, vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään, benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal/ kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand. *Talupoeg võis luua pere ja abielluda, mida ori ei võinud. Lisaks võis olla talupojal eraomand. Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud. *Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7.a saadi paaž-iks ehk õpipoisiks (mingi feodaali juurde), 15.a saadi kannupoisid ja 18-21.a saadi rüütliks. Rüütlid pidid kaitsma riiki ja kirikud.
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
muutus tugevamaks, säilis avalik kord. Negatiivne nõrgestas kuninga võimu, Frangi riik lagunes selle pärast, puhkesid sagedased feodaalide omavahelised võitlused. Mõisahärrus Ida-Euroopas, ühekordne kasutus, teotöö (vasallid tegid mõisapõllul tööd) Rendihärrus Lääne-Euroopas, mitmekordne kasutus, senjöör rentis maid, kui talupoeg sai rendi makstud, sai ta vabaks (pärisorjust ei kujune). Maa kategooriad: 1. kuninga maavaldus domeen 2. benefiits see maa, mille senjöör andis vasallile, kuid kui ta suri, siis pidi selle tagasi andma. Pärandamisõiguseta maa 3. feood ehk lään pärandamisõigusega maa Bütsants Territoorium Balkani poolsaar ja Väike-Aasia, lisaks Aafrika põhjaosa ning Ida- Rooma alad. Rahvastik Kreeklased, slaavlased, bulgaarid Keel Alguses oli riigikeel ladina keel, hiljem sai selleks kreeka keel. Sisse tunginud slaavlased kasutasid slaavi keelt
varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. * senjööri ja vasalli suhte ehk vasalliteet * feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik * kujunemise peamine põhjus : Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon – raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. * Lään – Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits – anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood – vabalt pärandatav. * Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. * Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. * Läänisuhe oli isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte „minu vasalli vasall ei ole
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta v...
2. vajadus luua stabiilne võimustüsteem. Läänipüramiid- feodaalne hierarhia, mille tipus oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Immuniteedikiri- kohustustest või osalemisest vabastav dokument. Lään see on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks. Enamasti läänistati vasalli pojale pärast esimese surma maatükk edasi, kui ta astus sama feodaali teenistusse. 9-19 saj paiku muutus benefiits feoogiks. Feood oli vabalt pärandatav ja senjööri kinnitus polnud vajagi. Talupojad ja mõis Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks st neil oli keelatud oma maalapilt
*Hertsogid, krahvid, markiid, piiskopid. *Parunid, vikontid *Väikerüütlid Senjööri ülesanded: annab lääni (maa), andis immuniteedikirju (millega läks muist riigivõimu funktsioone vasallile üle, nt maksude kogumine, kohtumõistmine), kaitsta oma vasalli. Vasalli ülesanded: olla truu oma senjöörile ja tulla tema kutsel sõjaväeteenistusse, osalemine senjööri nõukogus, erakorralised abikohustused (toetus senjööri vangilangemise korral välja ost) Lään e benefiits vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. See polnud pärandatav. Feood vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega, mis oli pärandatav. Läänisuhted - *isikulised (2 konkreetse isiku vahel) * lepingulised (tehti leping) *hierarhilised ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti.
Vasall pidi senioori väes teenima40 päeva aastas o Osalema senjoori nõukogus+ erakorralised abikohustused · Senjööri kohustused vasalli ees: o Kaitses vasalli · Senjöör- isand · Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks · Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega · Domeen-kuningate maavaldused · Allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallsuhted · Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt · Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks.
probleem. Palju dimensioone- tööjõuturg, sotspoliitika, hariduspoliitika... *Esping-Andersen „Incomplete Revolution: Adapting Welfare States to Women's New Roles“ (2009) mudel kirjeldab moodsat perepoliitika kolme olulist komponenti: (a) Mõõdukalt helde ja mõistlikult pikk (1 a) vanemahüvitis; (b) kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus (ECEC ühe aastastele ja vanematele lastele); (c) paindlik tööturg. Perepoliitika instrumendid: Eesmärk: vaesuse leevandmine- benefiits in cash (emapalk jne); benefiits in kind (koolilõunad, lastehoid). Eesmärk: (targa) hõive suurendamine (töö- ja pereelu ühendamine)- Osa-ajaga töökohtade kättesaadavus, päevahoiu võimalused, lastekasvatamise kohustuste reguleerimine, kõigi laste harimine, õpiharjumuste kujundamine, maksusoodustused- mis ajendab pigem töötama. Nõuab tugeva regulatsioonivõimega riiki! Peretoetused: On kõikjal euroopas, kuid struktuur ja toetuste tase varieerub. 1) lapsetoetus- tavaliselt
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
) Feodaalkord tugines feodaalsuhetel ehk vasalli a senjööri vastastikusel lepingulisel sõltuvussuhtel (investituur, vasallivanne). Senjööri ja vasalli suhe on- · Lepinguline (kaitse ustavus - Investituur (pidulik seisusesse või ametisse seadmine) · Isikuline ehk põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" · Hierarhilisus Vasalliteedi kaudukujunes välja länipüramiid ehk feodaalne hierarhia Maavaldus feodaalühiskonnas- · Lään - Benefiits - Feood (suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus) · Domeen (kuninga isiklik maavaldus) · Allood Feodaalne hierarhia (võimu vähenemine ülevalt alla)- 1. Jumal 2. Kuningas 3. Hertsogid ja krahvid 4. Parunid 5. Rüütlid 6. Talupojad Seisuslik kord- I seisus- ORATORES vaimulikud II seisus- BELLATORES aadlikud, feodaalid III seisus- LABORATERS need, kes töötavad (kodanlased, kaupmehed, käsitöölised Rendihärrus-
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - LÄÄN maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, jagunes: BENEFIITS - pärimisõiguseta lään FEOOD pärimisõigusega lään - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla - DOMEEN kuninga maavaldus - ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand 2. Talupojad ja mõis
Male paha, malefica nõid. Benefiitsi saamisest hoolimata Merovingide ajal vasalliksolemine madal. Karolingide ajal vasallide tähtsus kasvas, vasallisuhet sunniti ka kõrgemast soost inimestele peale. Karl Suur nõudis truudusvannet, hertsogitelt ja krahvidelt vasallivannet. Karl Suur vajas suuremat sõjaväge. Kuningal polnud enam maid jagada, nii hakkas ta kirikumaid jagama (benefiitsi lään omanikuks jäi klooster aga mõisad jagati sõjameestele). Kel kuningalt saadud benefiits, on võimukas ja tähtis. Eeldus benefiitis saamisel on aadlikuks olemine. Ühel vasallil võis olla nii benefiits kui tema enda allood. Kuningas võis benefiitsi ka tagasivõtta kui ta teenistusega rahul polnud. 14 9. sajandi lõpu poole muutub benefiits päritavaks, isalt pojale. Kuninga võim nõrgnes, vasallid tugevnevad, tekib mitmeastmeline vasallisuhe. Vasallid, kes saanud benefiitsi kuningalt ehk kroonivasallid ning vasallid, kes on kroonivasalli alamad
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
Valitseja võim- Piiramatu kuningavõim, valitseja tõsteti jumalaga ühele tasemele; valitseja oli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, vahendaja inimese ja jumala vahel. Ühiskonna kihistumine: 1. Kõrgem ametnikkond (vaaraod, asevalitsejad, preestrid, väepealikud) 2. Keskmised ja alamad ametnikud (Kirjutajad, sõdurid) 3. Töölised (talupojad, käsitöölised) 4. Orjad Feodaalkorra kujunemine Kujunemise põhjused ja algus. Lään: benefiits, feood. Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted. Feodaalsuhete arengu mõju kuningavõimule. *Kujunemise põhjused- võitluses araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, seega anti vasallidele sõjateenistuse eest maatükke. *Arenes järk-järgult, lõplikult kujunes välja 11 saj. *Põhines vasalli ja senjööri suhtel. Senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas maatüki talle koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja minema
eeldas head väljaõpet · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Keskajal kehtis põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellele oli otseselt truudust vannutud. Lään Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelni ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks, mis anti teatud tähtajaks. (tavaliselt elulõpuni) 9- 10saj. muutus benefiits feoodiks, mis oli vabalt pärandatav. Hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused ehk domeenid vähenesid pidevalt. Talupojad ja mõis Talupojad kasutasid maad ning pidid selle eest isandale tasuma. Talupoeg pidi mõisnikule tasuma renti ja tegema teotööd. Sageli andis vaba talupoeg ennast sõjakäikudest ja röövimistest ohustatuna feodaali kaitse alla, millega kaasnes tema maatüki üleminek feodaalile. Rendihärrus kogu feodaali
Pärsia riitusi sooritasid maagid. Pärisa suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuse järgi olevat selle taga õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud avesta nime all. Tema õpetusel põhievat usku nimetati mazdaismiks. Õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand. 2. Feodaalkorra kujunemine Kujunemise põhjused ja algus. Lään: benefiits, feood. Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(9.saj). Arenes siiski järk-järgult ja lõplikult kujunes välja 11. sajandil. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas maatüki talle koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja minema senjööri kutsel sõjaväkke
tähistab see senjööri ja vasalli suhteid ehk vasalliteet. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodalismi kujunemise peamised põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli: 1. Lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused, nende täitmatajätmisel vasallisuhe
otseses truudussuhtes, kuningas ei võinud suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata. Kuningad jagasid ka immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone, nt. kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega; Karl Martelli ajal nim. sõjameestele antud lääni benefiitsiks, polnud pärandatav, kujunes siiski tava, et maa läänistati edasi pojale; hiljem muutus benefiits feoodiks, see oli pärandatav, pärandi saamisel tasuti pärandimaks senjöörile Domeen kuninga maavaldus; kahanes pidevalt, sest jagas maad välja Investituur sümboolne akt, selle kaudu toimus vasallisuhte sõlmimine, vasall vandus isandale ustavust, sai vastutasuks lääni, vannet uuendati, kui poeg astus läänisuhtesse isa asemele, lääniisanda surma korral ka Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest?
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
Valther von der Vogelweide, Guido Arezzost Feodaaltsivilisatsioon tekkis Frangi riigis merovingide ajal, kui riik hakkas sõjameestele maad andma, et nad suudaksid endale lubada sõjalist varustust. Seda nimetati benefiitsiks. Kuna aga sõjavarustuse hind aina kasvas, kasvas väljaantavate maade hulk. Maa, mida enne nimetati benefiitsiks, muutus nüüd pärandatavaks. Sellega muutus ka nimi - endine benefiits muutus nüüd lääniks ehk feoodiks. Tekkis süsteem, kus lääni ehk feoodi omanik pidi maa eest sõjaliselt oma isandat teenima. Kuna alad muutusid aina suuremaks, sai lääni ehk feoodi omanik neid maasid omakorda teiste vahel jagada, nii jäid uued rentnikud omakorda sõjalisi teeneid võlgu oma lääniisandale. Kehtis reegel, et minu vasalli vasall ei ole minu vasall. See tähendas, et kuningal ei olnud mingit võimu oma alluvate alluvate üle