Kloostrid ja ordud Miks hakati mungaks? 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti nei...
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · K...
Hiliskeskaeg Linnad. Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et ma...
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine ...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Ilmaliku korral andis keiser. Aastal 1054 kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Kreekakatoliku kiriku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu. Vastuolu allikaks oli püha vaimu olemus, katoliku kirik lähtus nii isast kui pojast. Õigusekirik isast(teineteise vande alla panemine). See sündmus viis kiriku lõheni, ehk skismani. Tähtsamad mungaordud olid benediktlased, tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Benediktlaste ordu asutaja oli Benedictus Nursiast. Tsistertslaste asutajaks oli Citeaux. Frantsisklaste asutajaks oli Franciscus Assisist. Dominiiklaste asutajaks oli Dominicus. Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades
Keskaeg- mõisted 3 ketser- paavsti võimu ja katoliku kiriku kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma doktor- (ladina keeles doctor- õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad bakalaureus- (ladina keeles baccalaurius- teadusliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada romaani stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnisjooneks on ümarkaar gooti stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnisjooneks on teravkaar trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud ar...
põllumajandusest. Enamiku osa ühiskonna rikkusest tootsid talupojad. Suhtumine talupoega- Talupoega suhtuti põlgusega ja üleolekuga pidades neid räpaseks ja metsikuks, aga ka araks ja metsikuks. Nad olid sunnismaised ja kohustatud isandale töötama. 5. Linnad: kas linnaõhk tegi vabaks? 6. Ristiusk ja kirik: ristiusu põhimõisted, suur kirikulõhe ning katoliku ja õigeusu kiriku erinevused, vaimulikud ordud benediktlased, tsistertslased, kerjusmungad (asutajad, rüüd tegevuse iseärasused); milles seisnes pühakute kultus, kes olid ketserid ja mida nad taotlesid, kuidas nende vastu võideldi? 6. Suur kirikulõhe tekkis katoliku- ja õigeusu kiriku vahel ehk Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Suur kirikulõhe sai alguse 1054, kui partiarh ja paavst panid teineteist kirikuvande alla. Erinevused: Läänes oli keelatud vaimulike abielu ja
· Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed koolis · Raamatuid oli vähe, ajalehti polnud. Ei saanud kuskilt lugeda ega õppida Kloostrid · usuelu-, haridus-, meditsiini- ja vaestekeskus dominiiklased -(usuline ordu) Tallinn, Tartu · frantsisklased- Tallinn, Tartu · benediktlased Tallinn, Tulid Itaalia mägedest ja aretasid kloostrites benhardiini koeri ja kasutasid ravimina maarohtudest valmistatud napsu ravimina . · Birgitta ordu Pirita (tegutseb siiani) mungad+nunnad · Katolik ja vene usk (kloostrid , ntks Kuremaa klooster on vene õigeusu klooster ) · 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon usupuhastus usu uuendamine, lihtsaks tegemine reformatsioon ühiskonna muutmine · 1517
docstxt/128617767157847.txt
VAIMULIKUD ORDUD Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse r...
KESKAEG 1.Keskaja perioodid koos sajanditega, algus, lõpp, üks tunnus vähemalt! varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall ...
8. Benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse on väga oluline. 1) Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilise tekste ja laule. Suuremad kloostrid said omalaadsed laulukoolid ja sellega määrati suurema piirkonna laulu- ja noodikirjastiil. (Tours Prantsusmaa, St Gallen Sveits, Metz Lotring) 2) Benediktlased panid aluse hääbunud keskaegse laulutraditsiooni teaduslikule uurimisele ja taaselustamisele. 9. Tunnipalvus. 1) Lihtne, ilma eriliste rituaalideta. 2) 8 korda päevas. 3) Peamiselt kloostrites. 10. Missa. 1) Igapäevane jumalateenistus. 2) Keerulisem ülesehitus ja palju rituaale. a) Eelmissa sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. b) Peamissa keskpunktiks altarirituaal ja armulaulud. 11
kirikukogu ei andnud loodetud tulemusi: tegeldi peamiselt poliitikaga ning üsna vähe puudutati kirikule traditsioonilisi teoloogia, heategevuse ja kõlbluse valdkondi. Paavsite prestiiz oli aastakümneid kestnud tülide tõttu nõrgenenud ning rahvuskirikute tugevnemine valmistas teed protestantlikule reformatsioonile. Peale paavsti kuulusid vaimulikku seisusse ja mingad ja nunnad, kes olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse vaimulikesse ordudesse nt. benediktlased ja tsistertslased. Linnade areng 12.-13. sajandil ja linnaelanike kasv nõudsid enda hinge eest hoolitsemist, kogudusekirikutes oli see sageli jäetud unarusse, sest vaimulike ordude liikmed elasid üsna luksuslikku elu. Selle tagajärjel tekkisid alates 12. sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille hulgast on tuntumad frantsisklase ja dominiiklaste ordud. Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast
edasi ristiusku.Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta. Kiriklik hierarhia: Rooma paavst/Katoliku kiriku pea, peapiiskop, kardinal/piiskop, preester Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm
Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid 19.-20. sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni Missa Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks, neid nimetatakse ordinaariumiteks Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirkukalendrile, neid nimetatakse propriumideks. Gregooriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal. On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul Toetub proosa tekstile On saateta, rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist)
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
2. Keskaeg- Ajaloo periood vanaaja ja uusaja vahel 3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla ja seda aega on peetud üheks süngemaks ja tumedamaks Euroopa ajaloos, samal ajal
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 ...
Kuidas kirik raha teenis: kirikukümnis (1/10 saaagist), annetused, indulgentside müük (patukustutuskirjad), simoonia (kirikuameite müük) *Gregoorius VII reformid Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit. Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule. Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine Kerjusmungaordud: frantsisklaste, dominiiklaste ordud *Ordud hoidsid alal kultuuri ning levitasid jumalasõna rahva seas. Avignoni vangipõlv: Üheksa paavsti Avignonis, vähendas kiriku autoriteeti, kirikulõhe ehk Suur Skisma, kaks paavsti korraga, lõhestab Euroopa. *Pühakud ja reliikviad- pühakute teod olid inspiratsiooniks, reliikviate juurde tehti palverännakuid. Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted.
tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse. Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux. Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.
Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) Mungaordud: * tsistertslaste ordu E * fransisklaste ordu * dominiiklaste ordu E * benediktlased Vaimulikud rüütliordud: (liikmed andsid munatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust elust, perekonnast;pühendusid täielikult ristiusu kaitsele) * templivendade ordu * johanniitide e hospitaliitide ordu * saksa ordu * mõõgavendade ordu E 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasalli kohustused: * pidi ustavalt teenima
a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj. · avignoni vangipõlv · suur skisma · kirikukogude aeg Benediktlased Tsistertslased Frantsisklased Dominiiklased Loomise aeg 6. saj. 11. saj. 13. saj. 13. saj. Rajaja Benedictus Franciscus Dominicus Nursiast Assisist Riietus Must kuub Valge kuub Jäme pruun/hall Must kuub kuub, kare nöör
kirjaoskus oli laialdasemalt levinud. Toimusid pidustused ja näitemängud. Linnaelul olid ka miinused: iive oli negatiivne ning taudide levik oli suur. Linlased pidid tihti harjuma kõige uue ja tavapäratuga, mis võõrrahvad endaga kaasa tõid. Linnas levis prostitutsioon ning sotsiaalsed pinged ja vastuolud. 6)vaimulikud ordud; mungad olid olulised kultuuri edasikandjad. Vanaaja teosed on säilinud tänu munkade ümberkirjutistele. Kloostrite teine funktsioon oli majandustegevus. Benediktlased tegutsesid püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad munkade ja nunnade kogukonnad( nad olid varakeskajal domineerivad), kellel olid ulatuslikud maavaldused ja talupojad. Said ilmalike annetusi. Must mungarüü. Füüsiline töö oli tagaplaanle jäänud, sest palved ja muud rituaalid olid tähtsamad. Tsistertslaste ordu - tekkis 11 saj lõpul ja sai nime ühe kloostri järgi prantsusmaal. Lähtus samuti benedictuse reeglitest kuid nõudis oma liikmetelt
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja ...
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korra...
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
vormi. Katoliku kirikus ei olnud jutlus esikohal, põhivormiks oli missa, mis käis ladina keeles. Kirikulaulu laulsid kaasa kõik kirikulised emakeeles. Kloostrid Eesti ajaloolise periodiseeringu järgi on esimesed Lääne-Euroopa kloostrid pärit 4. sajandist ehk vanemast rauaajast, mille kõige iseloomulikumateks muististeks tuleb Eesti pidada tarandkalmeid. Keskmise rauaaja lõpul ja nooremal rauaajal (8.-12. sajand) mõjutasid kõige enam kloostrite arengut benediktlased, tsitertsalsed ja augustiinlased. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli Lääne-Euroopa majanduslik areng ja sellega kaasnenud linnastumine jõudnud sellisele tasmele, millega paratamatult pidi kaasnema ka usuelu reformimine. See väljenduski eriti kujukalt kerjusmungaordude (frantsisklaste ja dominiiklaste) tekkes. Kuuludes feodaalsüsteemi rahvusvahelise keskuse – katoliku kiriku rüppe, kujunesid kloostrid
eelkõige maapiirkondadesse muust tsivilisatsioonist eemale. Klooster - ehitiste kompleks, mis oli mõeldud vaimuliku ordule. Vaimu- ja majanduselu keskus. Laudad, aidad, tallid, pruulikojad. Piiratud müüriga. Emakloostrist said alguse tütarkloostrid. 6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad).
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU ...
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (...
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristla...
Kuulutas välja IV ristisõja ja võitles ketserlusega, täiustas kiriku korraldust. Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P-Itaaliast) -hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus, jutlustajavennad). Abt-suuremates kloostrites lisaks ka prior (abiline, ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke
retkedel saata ja neid lahingus teenida. 18-20 aastaselt löödi hoolikalt teeninud kannupoisid rüütliteks, nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütlid ei osanud kirjutada, aga nad oskasid hästi laulda ja tantsida ja seda nad tegid selleks, et südamedaamidele meeldida. Rüütel käis sõjakäikudel ja pidas jahti. 8. Keskaegsed mungaordud: Tsistertslased – kujunes Prantsusmaal Citeaux’s, kandsid valget kuube Benediktlased – rajas Benedictus 6.saj, kandsid ainult musta Frantsisklased – rajas Fransiscus, riietusid ainult halli Dominiiklased – rajas Dominicus, valge rüü, mille peal must kuub. 9. Araabiamaailmaga seotud mõisted: Allah – ainujumal moslemite jaoks Koraan – islami püharaamat, sisaldab allahi ilmutusi muhamedile Meka – moslemite pühalinn, sinna toimub palverännak Mošee – islamiusu pühakoda Muhamed – Allahi prohvet Beduiin – rändkarjakasvataja
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...
Esimesse ja teisse seisusse kuulus umbes üks kümnendik rahvast. Kui tekkisi linnad, siis linnaelanikud loeti ka kolmandasse seisusse kuuluvateks. Jõukus ei jagunenud seisuste kaupa. Kolmandasse seisusse kuuluvad pankurid või kaupmehed võisid kõrgaadlikest tunduvalt jõukamad olla. Kolmanda seisuse jõukamatele ei meeldinud see, et nende kanda olid maksud. Hariduse andmine oli vaimuliku kiriku käes vaimuliku sisuga, esimesed koolid olid kloostrikoolid. Neid omasid benediktlased ja tsitertslased (hiljem ka kerjusmungaordud). Teisalt oli tegemist toomkoolidega, mis asusid linnades toomkirikute juures (ei pidanud täpselt kõrval asuma). Linnade tekkides ja arenedes tekkisid ka linnakoolid. Seal anti õpetust ka kohalikus keeles. Neist kujunesid välja ülikoolid. Neid oli vaja, sest linnades arenes kaubandus ja see vajas õiguslikku kaitset (Rooma õigus kohandada keskaja tingimustele). Erinevates ürikutes on erinev aastaarv ühe ja sama ülikooli rajamise aasta kohta
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6.saj. algul (529) idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480- 543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest (Tours Prantsusmaal, St Gallen Sveitsis) said omalaadsed laulukoolid. 19.-20.sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni. 6. Gregorius I, kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega, Gregoriuse koraali iseloomustus, erinevad laulutüübid ja laulmisstiilid (lk. 31-32, 35, 43) Kristlik kirikuvõim algas 333, kui Konstantinus Suur liitis usu riigiga. Muusika oli kiriku võimukindlustus atribuut, see eraldati tegelikust elust ja ülesanneteks anti a) ülistada loojat, b) alandada ennast põrmu, c) kahetseda patte, d) tänada kõigevägevamat tema lõputu armu eest
Katoliku vaimulikkonna struktuur on keerukas. Preestrit peetakse inimeste ja Jumala vahendajaks. Vaimulikuks võivad olla ainult mehed. Kehtib t s ö l i b a a t ( abielukeeld). Vaimuliku tunnuseks on t o n s u u r ( paljakspöetud laik lagipeas). M u n g a - ja n u n n a s e i s u s tähistab pühendumist Jumala teenimisele kindlate reeglite järgi ( ordueeskirjad, kloostrikord). Rohkearulistest katoliku ordudest on tähtsamad : 1) benediktlased. Elavad kloostreis, tegelevad palvetamise ja kehalise tööga; 2) frantsisklased. Peavad elama lihtsuses ja vaesuses, tegelevad põetamise, hoolekande ja loodushoiuga; 3) dominiiklased. Preestriordu, siis neil pole kloostreid. Küll aga peavad jesuiidid ülal rohkeid haridus- ja teadusasutusi. Enamikul mungaordudest on olemas ka nais- ja ilmikharu. Ka katoliku kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Kirikud peavad olema avatud iga päev koidust ehani
Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteaux'sse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
institutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Väga oluline on benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule, suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid, mis määrasid suurema piirkonna laulu-ja noodikirjastiili. Tähtsaimad sellised keskused olid Tours (Prantsusmaa), St Gallen (Sveits) ja Metz (Lotring). 19. ja 20. sajandil panid benediktlased aluse vahepeal hääbunud keskaegse laiilutraditsiooni teaduslikule uurimiseleja taaselustamisele. (Eestlastest käis Prantsusmaal õppimas Jaan-Eik Tulve) Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga. 1. Tunnipalvus (offlciiiin) - lihtne. tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, mida peetakse kaheksa korda päevas, peamiselt kloostrites; tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel. korraldades nii tervet päeva. 2
jumala teenimisele Koht, kus jumala teenimisega tegeleti oli klooster. Lahkumine kloostrist oli harukordne. Enamasti toimus nende tegevus kloostrimüüride vahel. Kloostrite puhul oli oluline ka see, et nad oleksid majanduslikult sõltumatud ( tegid kõike ise, kloostritele kuulusid ka maavaldused, nunnad ja mungad harisid seda, aga ka renditi talupoegadele sealt saadi sissetulekud ) - Klooster oli ehitiste kompleks - Olulisemad vaimulikud ordud on benediktlased ja tsistertslased. Benediktlaste ordu ( tekkis 6. sajandil ) sai nimetuse ordu rajaja Benediktuse järgi. Tsistertslaste ordu sai nimetuse esimese kloostri paiknemiskoha järgi: Citeaux - Emaklooster ja tütarkloostrid - Kõigepealt oli vaimulikus ordus prooviaeg Siis pidi andma erinevad vanded : vaesusevanne, kasinusevanne, kuulekusevanne Palvetamine ja erinevate tööde tegemine. - Ühelt poolt oli klooster usukeskus, aga teiselt poolelt oli klooster kindlasti ka hariduskeskused.
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
· Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd.) Olulisemad vaimulikud ordud: 1. Benediktlased Oma nime on saanud looja püha Benedictuse järgi. Nende ordu rajati 6. sajandil. Benediktlased kandsid enamasti musta mungarüüd ja seetõttu on nende kohta kasutatud nimetust mustad mungad. 2. Tsistertslased Oma nime on saanud kloostri esimese asukoha järgi. Nende ordu rajati 11. sajandil. Nende puhul oli väga suur roll ka füüsilisel tööl, eeskätt põlluharimisel. 12.-13. sajandil tekkisid lisaks vaimulikele ordudele kerjusmungaordud
o Paavstide Avignoni vangipõlv paavstide residentsiks Avignoni linn o Skisma ehk kirikulõhe. I oli 1054- lõhenes õigeusklikuks ja katolikuks kirikuks II oli 1378-1409- võistlus paavsti trooni üle o Kirikukogude aeg 1409-1447. Tähtsamaid küsimusi otsustati ühtsuse säilitamiseks vaimulike koosolekul · Keskajal tegutsesid ka vaimulikud orsus, millest tuntumad olid: o Benediktlased 520-530- munkade elu jagamine töö ja palve vahel o Tsisterlased 1098- lõtvade kommete karmistamine, luksusest loobumine, järjekindel füüsiline töö o Frantsisklaste ordu 12 sajandi lõpp- äärmine aladlikkus. Pöörasid tähelepanud haridusele o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
